InfoHub Logo

Taǵdyr áý basta peshenege jazylady.

Asylmurat bala jastan peshene degendi – kisi mańdaıy dep túsinip júripti. Jas adamnyń mańdaıynda ájim bolmaıdy. Teri men súıek arasynda bolar-bolmas álde bir iz syrt kózge sezilmeıdi. Kele-kele... kisi egdelene... mańdaıǵa kóldeneń syzylyp ájim túsedi. Álgi shımaı keıipkerimizdiń kózine jazý bolyp elesteıdi. Jumys basty pendeniń ómir joly... kim bolmaǵy... nendeı qaterli asýdan óteri... qandaı kepti basynan keshetini... aldyn-ala aınaǵa túskendeı jazylyp qoıady degenge kádimgideı ılanatyn. Keıipkerimiz sózge joq, syryn ishke jıyp, birtoǵa minezben ósti. Qurbylary talasa sóılep, kımelep kózge túsip, qaı ortamen mıdaı aralasyp, tastaı batyp, sýdaı sińip jatqanda – bul paqyryń aýzynan sózi, ıininen bózi túsip, dastarqandy shetjaǵalap otyrǵandy qalady. Quıma qulaq atandy. Úndemestiń syry ishinde, sol syr... qońyr muń... adamshylyq aryz... júrek sheri syrtqa shyqpaı, qordalanyp jınala-jınala Asylmuratty bir otyryp jazyp tastaıtyn jazýshy etti. Jyldar óte tiri sóz terý kásibine aınaldy.

Jyldar óte ushyrasqan, tanysqan kisilerdiń qas-qabaǵyna qaraı salyp, beıne, mańdaı ájiminen keleshektegi taǵdyryn oqyp, toqyp bile beretin kóripkelge uqsady.

Adamtanyǵysh, minez rentgeni ataldy. Sóz kıesi Asylmuratty kóp demedi. Qıyn-qystaý qystalańda bále-jaladan qorǵap júrdi. Tileýi jaqsy, kórgeni kóp kisimen týys etti. Sol sózdiń arqasynda abyzdyń aldyn kórdi. Kóp uzamaı qol basyndaı juqaltań kitaby shyǵyp, bir ustazy táýir eken dep jyly lebiz jazdy. Álde joq-juqa tirshiligine, otbasyna qyzyr ata qaıyryldy, álde mańdaı terin sypyrǵan qul beınetten yrzyq-nesibesi kóterildi – qatarynan oza shaýyp nany júrdi. İshteı kúbirlep sóz kıesine shúkirshilik etti.

Bar armany: Alla bergen óner nyǵymetine adal júrip, aq sóılep qyzmet etsem dedi. Kóz aldynda dóńgelenip ótip jatqan dúnıe tirshiliginen... túıgenin... osy qalaı degenin... bylaı bolsa degenin... bal tatyǵan ýyz súıispendikti aq qaǵazǵa tógildirýge mashyqtanyp aldy. Sheberlik shyraǵy kókiregine sáýle bop quıyldy. Myna ǵajapqa qarańyz: sózden – sóılem, sóılemnen – tolǵanys, tolǵanystan – taraý, taraýdan – taǵdyr sherin qozǵady; adamzat qaýymynyń ishinen minez teńizin keship... kezip... Taǵdyr jaýharyn izdep jantaptyrmady.

Oıyn oza uzartyp, jazǵan saıyn – qat-qabat sózi tirilip, daýyldy kúni jaǵany urǵan teńiz tolqyny sekildenip oı aǵyny dúrkirep, dúnıeni kóterip kete jazdady. Tiri sózdi táspishe tizbese – otyra almaıtyn aýrý jamady.

Jazbasa – jynynan aırylǵan baqsyǵa uqsady. Keı kúnderi qaraptan-qarap qanyn ishine tartyp sazaryp otyryp alady. Mundaıda aspan asty tóńkerilgendeı sezilip kóz aldy kúńgirttenip ketedi. Zaıyby, balalary betine kelmeı, úıdi bosatyp, bet-betimen taıyp joǵalady.

Ári-beriden jer shetine úńilip, kisiniń jan álemine júginip oıdan oı qozǵasa – qasynyń arasy qosylyp, kózine qaǵazdan ózge túk kórinbedi. İshki túısiginen álmá-ál álde yzyń, álde yrǵaq, álde ýil kóterilgen kezde – kóz aldyna dúnıe shyrkóbelek aınalyp, bóten bir álemge ushyp shyqqandaı sezindi. Basyn taýǵa, tasqa uryp júrip, abaılamaı ot basyp... qatelesip... biraz opyq ta jedi. Urynyp júrip – beıneli sózben kep shertpese – shybyn jany shyrqyrap shydatpaıtyn, qan qysymy kóteriletin aýrý jamady.

Dúnıeni sýretpen kóretin, boıaýmen beretin sóz kıesi qondy.

Asylmurat baıaǵy bala kúngi, jigit jasyndaǵy Asylmuratqa uqsamaı ketti.

Qaryndashyn qatty ustap, janaryn jartylaı jumyp súıkektetip oıdyń naqyshyn tabady, sózben sýret salady. Qarańyzshy: mańdaı aldynda kókjıekke sińip bara jatqan kún sekseýildiń shoǵyna ustaǵan tandyr nany desedi. Keshki dúnıe jas jubaıdyń astan-kesteń tósegine keledi. Ýildegen sary jel kóp sapyrylǵan qymyzsha eseńgiretedi. Ózgeniń jazǵany shubatylǵan shylbyrdaı – bolady, qoıady – degenniń qaradúrsin, jaıdaq mazmundamasy. Qalamynan quıylyp túsken dúnıe kele-kele... bara-bara... espe qumnyń arasynan jylt etken jaqut sekildi. Sóz saptasy:

kempirqosaqsha kóz tartady,

sárýar tasyndaı syńǵyrlady,

jaýharsha jalt-jult etti...

Bul ómirde júre berse – jolaýshy sharshaıdy. Ótip jatqan ýaqyt emes. Ýaqyt – birqalypty. Ýaqytty belinen basyp, tasqaıaqtaı toǵysyp ótip bara jatqan myna ózińiz eken.

Jigit aǵasy jasyna jetken Asylmurat túnimen jazýdan talyǵyp, saýsaǵy qarysyp tań alakeýgimde tósegine gúrs qulap, kirpigi qımyldap jatqan edi. Esine shyǵys ańyzy oraldy.

Este joq eski mezgilde qaharly han ómir súripti. Kemeline kelip, oń men solyna qaraǵan bir zamanda ýázirlerin jınap alypty. «Qazynadan pálen aqsha shyǵaryp, hansaraıdyń tústik betine, bıik jotaǵa ǵajaıyp kitaphana quramyn depti. Ýázirleri maqul desipti. Álgi danalyq úıi qyrýar qarjyny jutyp qashan salynyp biteri belgisiz... Dúnıeniń tórt buryshyn túgel aralap, aqyl-oı túzilgen myń kitap jınańdar. Barsha aqyl-oı jaýhary sol kitaphanadan, álgi basy qurylǵan myń kitaptan tabylatyn bolsyn. Ázirshe daladan ań aýlap, toı toılap qyzyqshylap júre turaıyn», – dep jarlyq beripti.

Ýázirleri lábbaı taqsyr dep, el-elge, jer-jerge jaýshy jiberip, elshi attandyryp ǵulamalarǵa sálem joldaıdy. «Dúnıeniń aqylyn myń kitapqa sıǵyzyp jazyp shyǵyńdar!.. jınap, túzip, súzip, saraıǵa jetkizińder!..» desedi. Ámirshi pármenin estigen jurtta jan qala ma. Ǵulamalar bas shulǵysyp, ash kúzenshe búgilip, dúnıeniń aqyl-oıyn jyldar óte myń kitapqa qaıta kóshirip, teńdep, teńseldirip han ıege ákeledi. Bul kezde han orta jastan asyp, saqal-shashyn qyraý shala bastapty. Kitaphanaǵa úıilgen teń-teń kitapty kórip: «Aý, aqyl-esten aljastyńdar ma?.. Qanekeı, osylardy elep-ekshep, kóshirip, qaıta súzip myń kitaptaǵy aqyl-oıdy júz kitapqa syıǵyzyp ákelińder, joryqtan oralǵan soń oqımyn», – dep qaıyra jarlyq jasapty.

Han ıeniń pármeni talqylanbaıdy, maquldanady. Ǵulamalar qaýyrsyn qalamǵa qaıyra júginedi. Bir kúngideı bolmaı bes, on jyl jyljyp óte shyǵady. Biraz ǵulama kózden qalady, birazy o dúnıelik bolady. Álgi júz tom kitapty han saraıyna saltanatpen jetkizip: «ýh!» – desedi ýázirler. Tysy altynmen aptalǵan, paraǵy jaltyraǵan júz kitapty kórgen bul kezde egde tartqan han talyp túse jazdaıdy. Tóseginde dáoi iship jatyp yńyrsyp qana til qatady. «Naýqas aınaldyryp, janym kúızeldi deıdi. Qalyń-qalyń júz kitapty oqyp shyǵýǵa mursham jetpeıdi. Alla razy bolǵyr, ǵulamalar, myna júz kitaptaǵy aqyl-oıdy súzip, syǵyp, túzip – bir kitapqa syıǵyzyp ákelińder, sol jalǵyz kitapty júgirtip shyǵýǵa ǵana dármenim jetedi», – deıdi yńyrsyp.

Jazǵan qulǵa – sharshaý bar ma. Álgi aq sáldeli, qaýyrsyn qalamdy ǵulamalar qaıyra tizerlep otyryp júz kitaptaǵy aqyl-oıdy jalǵyz kitapqa kóshirýge jumylady... jyl jyljıdy, aı aýady, ýaqyt syrǵyp óte beredi. Han tósek tartyp jatyp qalady. Ǵulamalar jyldamdatyp kóshirip, biraz jerin óshirip, dúnıeniń aqyl-oıyn jalǵyz kitapqa sıǵyzyp qaıyra jazyp shyǵady. Altynmen aptap, túptep, bas ýázirdiń qolyna beredi. Bas ýázir qýanyp, dereý han jatqan qarashańyraqqa keledi.

« – Han ıem, daıyn boldy, dúnıeniń aqyl-oıyn bir kitapqa sıǵyzyp aldyńyzǵa ákep turmyz», – deıdi.

Úlken tósekte jaırap jatqan han kirpigin ázer-mázer qozǵaıdy. Bas ýázir kitapty tóbesine kótere ustaıdy.

« – Minekeı, – deıdi nasattanyp, – adamzattyń barsha aqyl-oıy jalǵyz kitapqa sıyp tur!»

Sol mezette kirpigi qımyldap jatqan han ıesi ýáziri usynǵan kitapty syrtynan bir sıpap baqı jalǵanǵa ozyp jónele beripti. Kitapty ashýǵa murshasy jetpepti.

Kóne áńgime eriksiz esine oralǵan Asylmurat jatyp-jatyp dúnıeniń aqyl-oıyn jalǵyz kitapqa sıǵyzyp berińder degen hanmen ózin oısha salystyrdy. Es bilgeli dúnıeniń kitabyn oqypty. Dúnıeniń kitabyn oqımyn dep kóz maıy azaıyp, janary sirkelenip, plús úsh kózildirik kıetin halge jetti, omyrtqasyn tuz, býynyn sarysý ustady.

Tiri sóz qýýmen tirshilig ótti. «Oqyrmany qısapsyz jazýshy» degen bir japyraq kýálik tıdi. Kitap palatasynan. Áńgime, hıkaıattarynyń tizbesiniń ózi júzge jetip jyǵyldy, kúndelikti gazet, jýrnal betterinde: beınetaspa, úntaspa, ınternet, vip portalǵa túsken kórkem shyǵarmasynyń shoq-shoq úzigin sholyp shyǵýdyń ózi uzaq sharýa. Sóz, sóılem qoldanys aıasyn, jan álemi, minez qubylysyn zerttep ǵylymı ataq qorǵap jatqan ádebıetshi, tilshi jeterlik!

Bárin aıt ta – birin aıt: myna shuqynshaq minezben baıaǵy «dúnıeniń aqyl-oıyn bir kitapqa sıǵyzyp oqımyn» degen han-ekeńe uqsap, bir kúni tyrapaı aspaıyn… dep keı-keıde ishteı qaýip qylady.

Uzaq ómirinde kisilerdiń pendeshilik minez qudyǵyna úńilip júzge jýyq móldiregen áńgime jazypty. Álgi júz áńgimeni qaıyra túzip, súzip, elep, ekshep, «jańa ǵasyrdyń sońyna sheıin oqyrmannan kóz jazbaıdy-aý, ómir jasy uzaq bolady-aý» degen bir shoǵyryn tańdap aldy. Túni boıy úńilip álgi jaýhar áńgimelerdiń basyn qurap eńsesi ezildi. Eki juma jáne qadalyp otyryp kompúterge tergizdi. «Jaýhar áńgimeler jınaǵyn» qaıyra qalyptap bitirdim-aý degende shekesi shanshyp, ystyǵy kóterilip, kirpigi qımyldap jatyp qaldy. Saýshylyǵy sýalǵan kólshikteı sarqylýǵa qalypty.

Jedel járdem dárigeri ystyq basar dári salǵany bolmasa mandytyp eshteme aıtpady. Keshkilik úıine bas suqqan sáýletshi dosy tósekte súlelep jatqan muny kórip shoshyp ketti. Táýipke uqsap tamyryn ustady, kózine kózin qadap biraýqym únsiz shómıdi. Álden ýaqytta baryp úni irip:

– Sóz kıesi soqty ma? – dedi.

– Denem qırap qalǵan sekildi, sal bop kótertpeıdi.

– Bálkim, ystyq haýyzǵa túsip, tuzdy terińdi shyǵararsyń.

– Erteń basymdy kótersem táýekel eteıin, – dedi Asylmurat.

Sáýletshi dosynyń qabaǵy jylydy. Qolyn qatty-qatty qysyp qaıyr-hosh aıtysyp shyǵyp ketti. Kelinshegi kese-sháınegin syldyratpaı, dybyssyz syzyp kelip sút qatqan qoıý shaı usyndy. Janarynda uıyǵan muń. Seıiltkisi kelip qabaǵyn jylytty. «Ýáıim etpe, bir terlesem dyń qoıyp jazylyp ketermin. Eki apta boıy qadalyp qoljazba aqtaryp, baıaǵyda jazylǵan kóp áńgimeni shań-tozańnan aryltyp, tiri sóz terip, kompúterge basyp shyqqanym – janyma batyp ketti».

«Qadalyp otyrma dep qansha jalyndym, qaǵazǵa kóp qadalmańyz dep dárigerdiń zar aıtqany qashan…» Zaıyby muńyn shaǵyp syqsyńdap janaryna jas aldy, kese ustaǵan qoly qaltyrady. Asylmurat silkingendeı bolyp basyn kóterdi, eńsesin tiktedi.

«Jeter!.. boldym, toıdym, qoıdym!.. Osy jınaǵymdy oraıyn taýyp bir shyǵaryp alǵan soń – jan tynyshtyǵyn oılaımyn!..»

Jan tynyshtyǵyn oılaımyn degeni – ánsheıin sebepke – syltaý, aıta salynǵan sóz eken. Mańdaıǵa jazylǵan jazýdan pende shirkin eshqashan qashyp qutyla almaıdy eken. Kún ótken saıyn sóz kıesiniń zilbatpan salmaǵy eńsesin ezip, qalamǵa júgindirip, ústelge tuqyrta túsedi. Ýaqyt ótken saıyn uly mártebeli tiri sózdiń aldynda óziniń múlde dármensiz, mysqaldaı salmaǵy joq, ári-sári, ábi-tábi pende ekeni sezile berdi.

Oqıǵa tómendegishe órbidi.

Sáýletshi dosy kelip jyly kıindirip, qoltyǵynan demep, irgedegi saýna monshasyna jetelep jetkizdi. El-selin shyǵaryp terletti. Etinen ótip, súıegine jetken ystyq bý – tapqa qoıǵan sary maısha aram terin shyǵardy. Yljyratyp, yndynyn alyp, seısep-jórgekten sýyn syǵyp, jańa týǵan sábıdeı etti. «Alla jar bolsa ál-qýat jıyp, aıaǵymdy basyp ketermin», – dep dámelendi.

Sáýletshi dosy júırigine otyrǵyzyp taıaq tastam jerdegi úıine jetkizip saldy. «Úıge kir, shaı ishelik», – degen edi. «Ýaqytym joq», – dep dosy sartmezireti sypaıyshylyqqa ılikpeı, qoshtasyp ketip qaldy.

Jyly uıasy, zaıybynyń júzinde kún shýaǵy, aıaǵy aıaǵyna juqpaı qalyqtap ushyp júrgen qaýyrsynǵa uqsaıdy. Azdap as-sý iship, shamalap tildesip, bir aýqymda jumys bólmesine ótken. Ústel ústindegi úıilgen qaǵazdy kórgende júregi azdap kóterilgendeı boldy. «Nelikten bulaı?» dep oılady, ishteı tiksingen, artynsha umytyp úlgerdi.

Ústeline kelip, jaýar bulttaı tónip, birazyraq túıilip otyryp qaldy. «Ómir boıǵy jazǵandarymnyń marjany» dep oılady. «Osy marjandy jaryq etkizip kitap qyp shyǵaryp, oqyrmanmen qaıyra bir betteser bolsam – armansyzbyn!..» Kisi oıyna ne bolsa sol keletini nesi!

«Don-Kıhot», «Jaǵylǵan qoljazba», «Esiktiń Koról Lıri…» júreginiń lúpili sińgen kóńil qaıaýy, pendeshilik syry, dos-jaranǵa arnaǵan uly ýáıimi. Destelenip quıylyp bir-bir áńgimege aınalyp qaǵaz betine túsipti. Qoly qaltyrap qoljazbanyń ústinen aqyryn sıpady. Saýsaǵynyń jyly taby ótken áppaq qaǵaz kádýilgi jan bitkendeı qaltyrady… qaǵazdyń sheti qaıryldy... Shyndyǵy mol – shúbásiz sóz janaryn jumsa-aq qaǵaz betinen jan bitkendeı tirilip, kóterilip kóz aldyna qalqyp turyp alady. Munysy nesi dep oılady.

Zaıyby sońynan ilese enip ıyǵyna jyly jeńsizin japty. Jeńil ázil júgirtti.

– Óz jazǵanyńnan óziń úrkip turmysyń? – dedi.

– Úrkip neǵylam. Áıtse de osylardy áptıekteı ǵyp jaryqqa shyǵarýdyń jolyn oılaımyn.

– Mınıstrliktegi baspa mamanyna jolyqqanyń jón bolar. Memlekettik tapsyryspen shyqsa el-elge taraıdy.

Jón sóz osy eken dep... jaqsylyqqa – tilekshi, jaryq kórer dúnıege – demeýshi izdep, ertesine... ertesine emes-aý... syrqatynan sylynyp turyp, aıaǵyna mingen aptanyń aıaǵynda qalanyń sol qabaǵyndaǵy mınıstrlik úıine aıańdap kelgen. Kóńili kúpti.

Qabyrǵaly bıik úıdiń asty-ústi aıaq alyp júrgisiz. Jyltyrap kıingen, júziktiń kózinen ótkendeı jas mamandar qaǵyp kete jazdaıdy. Ústinen ıissýly jyly lep esedi. Lıftimen kóterilip kele jatyp baıaǵy Almatyda, osy mınıstirlikte istegen jastyq jyldary esine oraldy. Oı-ho-o-oı dúnıe deseńshi!

Asylmurat ol kezde jas. Lıft toqtap qalsa ýaqyt ozdyrmaı, birinshi qabattan – aspanmen boı salyp talasqan besinshi qabatqa júgirip shyǵatyn. Búırek bet, tósi tompaıǵan bıkesh kórse moıyn tamyryn úze burylyp qaraıtyn. Janasyp ketse-aq: «Móldiregen kóziń kól ispetti, tereńine súńgip shyqsam tunshyǵyp qalarmyn», – dep ázil tastaıtyn. Ádemi bıkesh áziline ázil qaıtarsa-aq janyna jetip baratyn. Ystyq lebimen órtep jibererdeı bolyp: «Tildeseıikshi!» – deıtin. «Bir kúngideı bolmaı óte shyǵatyn ómirdi gúldendirip júreıikshi!..» «Meılińiz bilsin», – deıtin órt sharpyǵan bıkesh jigittiń ópekteýine shydap tura almaı, bet júzi bal-bul janyp...

Endi mine, boı-basynan qyzý azaıǵan, kúnshýaqqa búıirin qyzdyrǵan, kesh shyǵyp, erte batyp, aıdalada ańyljyǵan aıǵa uqsap mańaıyna salqyn sáýle shashyp, tyq-tyq basyp kele jatqany.

Baspa bóliminiń bastyǵy – qoljazbanyń qyzyǵynan góri baspahana, stanok shyjyǵyn kóbirek oqyp-toqyǵan ınjener baspager eken. Munyń aıtqan ýájdi sózin salqyn qabaq, syńar ezýlep tyńdady. Álden ýaqytta nán ústelge eńsesin salyp jiberip, qos qolymen basyn qarmaı ustap shelekshe shaıqady. Janarynda únsiz úreı.

– Aǵasy, joǵaryda otyrǵan Bas maman Turarǵa barsańyz jolyńyz bolatyn edi. Kórip tursyz ba, – dep qabyrǵany tutas alǵan úlken shkafty úreılene nusqap, – ishi tolǵan qoljazba, kemi on bes roman jatyr, dastan, óleń deısiz be, qushaq-qushaq!.. toıs, pápki-pápki!.. tizimge syımaıdy, ákelip jatyr... ákelip jatyr... qaıda syıǵyzarymyzdy bilmeımiz. Keshe munaıshy zeınetker aǵamyz on tom estelik jazypty, óńgerip jetkizdi osynda, ýyldyryǵy qurysyn, á!.. shkaftyń qaqpaǵyn qaýsatyp ketti. Abaqtydan shyqqan bıznesmen qyryq bir dastan jazypty, kitap qyp shyǵarmasańdar órtenip ólem dep bir kanıstr benzın ala kiripti!... Qyzyl jaǵaly shaqyryp ázer qutyldyq. Biraz qoljazbany ólshep, ekshep, teńdep Almatyǵa jónelttik... – baspa bóliminiń bastyǵy kenet sap tıyldy.

Túregelip, eńkeıip kelip Asylmurattyń qulaǵyna ernin taqap sybyr etti.

– Aǵasy, senesiz be? Túsimde, toıs, tańǵa jýyq oblystyń bir ákimi: «Dúnıede joq estelik jazǵam, kitap qyp neǵyp shyǵarmaısyń?» – dep myna inińizdi jyǵyp sap tunshyqtyryp jatyr. Júregim oınap ólip keter me edim, oń bolǵanda áıelim oıatyp jiberdi. Oıpyrmaı, osy meniń ajalym qoljazbadan bolatyn shyǵar. Qaıda burylyp qarasam – roman, burqyraǵan dastan, drama, óleń, bylaı bursań – avtor býyndyrady, bylaı bursań – baspahana stanogi synady. Aǵataı, aıtyńyzshy! Bu kúnginiń adamdary bar sharýany bylaı ysyryp qoıyp shetinen jazýshy bop ketken be, aıtyńyzshy!..

Bólim bastyǵynyń jan daýysyn estigen Asylmurattyń órekpip kelgen kóńili sý sepkendeı basyldy. Qarsy bettegi aınadan kórdi – óńi jýǵan shúberekteı bozaryp, orynan turyp, súıretilip esikke bettedi.

Álgi jigittiń jazýshy, jazýshy degen sózi qulaǵyna zyń-zyń jańǵyryp kópke deıin basylyp bolmady. Lıftide bádendi bıkeshtiń jumsaq bóksesine súıkendi, áldekimniń aıaǵyn ezdi, áldekimnen shyǵar esikti surap biraz aınaldy, súrinip-qabynyp, júregi kóterilip, on eki qabattyq záýlim úıden shyqqanda «ýh» dep esin bir-aq jıdy. Azynap soqqan jelge keýdesin tósedi. Sýyq jel jeıdesinen ótip júregine jetkendeı sezildi. «Ýh, jan-aı, qalaı ǵana shyr etip shyǵyp ketpeı shydap júr ekensiń!»

Qaıtpek kerek?

Asylmurattyń bala jastan súıegine sińgen minezi: oıyna alyp, mejelegen sharýanyń ushtyǵyna jetpeı tynbaıdy. Jetpese de jetip jyǵylady. Qashan iske asyrǵansha alańdap, alaquıyn minezge túsedi. Búgin de sol ádetine basty.

Qazan aıynyń qyl ortasy, tań mamyrajaı, shyraılanyp atty. Aspan asty jýǵan shúberekteı kirsiz. Kúz aıynda arqa kúniniń maýjyrap, shýaqtanyp, maı eritkendeı eljirep jylyushyraýy sırek. Kóshe jıegindegi aq qaıyń uıqy qushaǵynda shomǵan kisishe múlgıdi.

Daryn – tabıǵatqa tarta týý. Búgingi tańnyń ǵajaıyptana atýy Asylmurattyń boıyna kúsh darytty. Burnaǵy kúngi qoljazbasyn kóterip mınıstrlikke, mártebeli sheneýnikti jaǵalap shyqqandaǵy kóńiliniń – taspen bastyrǵandaı jaman jasyǵany, qaradaı qorlanǵany jadynan jýylyp, kúnniń shýaǵyna mańdaıyn tósep birazyraq otyrǵan soń-aq ıyǵy kóterilip, arqalanyp shyǵa keldi. Boıyna tosyn kúsh quıyldy. Ústel ústinde úıilip jatqan qoljazbasyn qaıyra jınap, qattap, áspettep, pápkige saldy. Jyldam kıinip, pápkini qolyna aldy. Úlken sharýaǵa táýekel etken syńaıly. Zaıyby ústi-basyn taǵy bir sholyp, aýyzǵy bólmede galstýgin túzep, átirin seýip, aıaq kıiminiń baýyn baılap esik aldyna deıin shyǵaryp saldy. Iyqtanyp kelip eki búktelip júırigine otyrdy.

Baspanyń bári jekemenshik. Mektep oqýlyǵyn tapsyryspen shyǵaratyn memleket ıeliginde qalǵan – jalǵyz baspa Almatyda. Ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldar basynda táýelsizdikke qol jetkizgen eldiń qaıyrshynyń qaltasyndaı sińirine ilingen taqul-tuqyl ál-aýqatyn qaıtse kóteremiz desip jantalasyp jatqanda – jańashyl, basy qaınap turǵan qazan degen janama esim jamaǵan úkimet úıindegi Bas maman – esimi Turar, áýel basta memleket moınyndaǵy onshaqty baspany jekeshelendirýdi oılady, laýazymdy kisilermen aqyldasty. Prezıdenttiń ruqsatyn aldy. Baspa ıelerin jınap, aǵynan jaryldy.

– Alyńdar! Baıyńdar! Tyrbanyp sharýa jasap, áıteýir memleket búdjetine alaqan jaıyp aqsha suramańdar. Óz betterińshe tapsyrys alyp, óz betterińshe kúneltińder!

Dırektorlar sumdyq qýandy.

– Mynaý ne degen batpan quıryq, aıdalada jatqan quıryq! Ústimizdegi baspa úıi, ıelenip otyrǵan alty-jeti bólme, yǵysqan ústel, qural-jabdyq, kompúter, astymyzdaǵy bir-bir kólik jekeshege beriledi me, Bas maman myrza. Jaryq, sý, jylýǵa tólep kelgen jalgerlik aqymyzdy neǵylamyz, Bas maman myrza!

– Otyrǵan oryndaryńda yrǵaı bop otyra beresińder. Jalǵyz-aq arenda aqy tóleısińder, al álgi qural-jabdyq, eski kompúter, synyq ústel, bir-bir jeńil máshıneni «moraldik eskirgen» dep memleket esebinen shyǵaramyz. Bas-basyńa jeke otaý tigesińder.

Myna sózdi estigen kógen kóz baspa ıeleri, jas baspager áýleti ólgen ákeleri tirilip kelgendeı qýanysty. Oıda joq as ta tók maıshelpekke kóńili bosap jylap jibergender de boldy. Dúnıe shirkin kózdiń jasynan ystyq ekenin sonda sezindi birazy.

Bas maman oılaǵan: baspalardyń barshasyn óstip spısaıt qylyp, jekeshelendirip jibersek kapıtalısik rynok jyǵdaıyna jyldam beıimdelemiz dep. Quda da tynysh, qudaǵı da tynysh. Memleket ıyǵyndaǵy júk jeńildeıdi, búdjetke qol jaıý azaıady. Árkim shama-sharqynsha, óz betinshe tyrmysyp kún kóredi dep dámelengen. Dúnıe dóńgelek. Álgi kógen kóz baspa dırektorlary bir-bir baspaǵa ıe bolyp, burynǵy baspa esebindegi jıhaz, kompúter, qural-jabdyq, keńse taýaryn bolmashy mardymsyz qarjyǵa jatqyzyp, sheteldegideı bir kúnde alshań basyp, shekesinen qarap baıyp shyǵa keldi. Jazýshy paqyrǵa júre sálem beretindi shyǵardy. «Iini kelse – kórermiz... demeýshiden qarjy túsirseń – basyp berermiz...» dep erin ushymen tildesetin minez jamady. Beý, dúnıe degen!

Bas maman aıpara keń kabıneti arly-berli uzaq kezdi. Buıyrsa – baspa, baspahana, kitap qoımasy, kitap bazasy degendi tanys-týysqa úlestirip az ýaqytta sosıalısik ortaq múddeden – kaptalıstik rynok keńistigine dyń qoıyp óte shyqtyq, naryqqa top ete tústik. Ózge salanyń qaıratkerleri: «Jandy neǵylamyz!.. maldy neǵylamyz!..» dep sosıalızmniń shyrmaýynan túrtinektep shyǵa almaı júrgende – myna bizder rynok jaǵdaıyna ótip úlgerdik! Artynyń qaıyryn bersin!..» dep alaqanyn ysqylap, tanaýynyń astynan myrs-myrs kúlgen. İshteı tasyp qýanǵan edi.

Júre-bara ómir túıitkili Bas maman oılaǵannan múlde bóten polústen shyqty. Ózge qyrynan kórinis tapty.

Kóńildegi kórikti oıdy – bazardaǵy naryq buzdy. Mınıstrlik jyl basynda el-eldiń kitapqa suranysyn esepke alyp, memlekettik tapsyrysqa túzip, arnaıy qarjy bólip, tender ótkizedi. Tenderge arnap búdjet esebinen qomaqty aqsha shyǵady. Sarapshylar bas qosqan tender – alqaly májilis ótetin kúni... májilis zalynyń aldynda... baıaǵy kógen kóz dırektorlar yzǵyp júr-aı. Beıne qansonarǵa shyqqan, kózine ilikkendi qaǵyp túsetin kánigi ańshy sekildi. Bas maman tańǵalady.

– Aý, neǵyp júrsińder?

– Tenderge qatynasyp, «Mádenı murasy bar», «Otyrar kitaphanasy bar», «Babalar sózi bar», memleket esebinen múshe sybaǵa alyp, tapsyrys lotyn ózimizge buryp qarjy alsaq deımiz, Turar aǵa!

– Rynok jaǵdaıynda óz betimizshe kúneltemiz, búdjetke qol jaımaımyz degenderiń qaıda? Ózderińshe qımyldasańdar qarań qala ma?

Kógen kóz baspa ıeleri moınyn tómen salyp kúmiljıdi. Janarymen jer shuqıdy, bastary bylq-sylq, jas kapıtalıserdiń ıyǵy páseń.

Tender sarapshylarynyń aldyn toryp, amal ǵyp tapsyrys alýdyń jolyn oılap keskesteıdi, kóldeneń sózge áýes.

– Aý, jas kapıtalıs myrzalar, tyńnan óris izdep, qarjy kózin taýyp baıyp shyǵa kelmeısińder me?

– Qarjysy bar-aý degen biren-saran avtordy jep bitirdik. Kólik tozdy, kompúter qırady, amal ǵyp jan baǵýdyń jalǵyz joly – búdjetten qomaqty tapsyrys alý, Bas maman myrza!

Myna sózdi estigen Bas maman baıaǵyda... ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldar basynda... aldy-artyna qaramaı áýeli jazýshylardy rynokqa beıimdep almaı, asyǵystaý qımyl jasaǵanyn endi bildi. Eń áýeli aqparatty emes, ómirdiń ózin rynokqa kóshirgen lázim eken. Artyq jasaımyn dep, baspa, baspahana qurylymyn ońbastaı kúıretip alypty. Kókala muzǵa otyryp, barmaǵyn úsitipti. Mynaý ne endi? «Ózderińshe mal tabyńdar, jan baǵyńdar» dep memlekettiń baspa úıin, ábzel jabdyǵyn, qyrýar kompúter, keńse, jıhaz múligin soqyr tıynǵa, múlde arzanǵa berip-berip jiberip edi. Óz betterinshe áreket jasap, búdjetke qol jaıyp, kóz satqandy qoıar, qyrýar qarjy únemdeler dep boljaǵan bolatyn. Jekeshelendirý jyldam júrse – kapıtalıstik rynok álemine jyldam jetemiz, betimizshe baıyp shyǵa kelemiz dep dámelengen. İshteı táýbalaǵan kúnder edi ol-daǵy!

Bas maman – qazaǵym dese basyn balta astyna oılanbaı qoıatyn, ultynyń joqshysy edi.Táýelsizdik alǵaly baqyttan basy aınalyp, dúnıe jıý, bas quraý, otbasynyń otyn óreli jandyrý degendi múlde umytyp, memleket atty úlken máshıneniń myqty tegershigine, beltemirine aınalyp, aq júrip, adal júginip isteıtin táýekeldiń adamyna aınaldy. Prezıdenttiń ózi bir ushyrasqanda: amanbysyń, beltemirim! dep mereıin ósirip tastaǵany esinde. Jan-tánińmen berilmeı kór endi!

Ushy-qıyryna kóz jetpeıtin, birin túzeseń, kelesisi qısaıatyn qıyn ómirdiń údesinen shyǵa almaı sharshaısyń.

Endi qarasa... baıaǵy oıbaı – sol oıbaı! Baıaǵy góı-góı – sol góı-góı. Memleket qaltasyna qol jaıyp, «bizge pálen degen tapsyrys berińiz!.. túgen degen lotty buıyrtyńyz!.. berińiz!.. tapsyryńyz... buryńyz... tiriltińiz... yńǵaıyn tabyńyz...» dep yǵysyp júrgen kógen kóz kileń. Bir kúnniń ishinde baıyp shyǵa kelgender men júre sálem beretin osylar. Áli baıaǵy búdjet moınynan túspegen súlikke uqsaıdy.

Osyny oılaǵan Bas maman barmaǵyn tistep, tender kezinde Baspagerdiń tóbesin kórgennen qyr asyp bezip joǵalǵysy keledi.

Alda ǵana, táńir sheber-aı! Bu neǵylǵan artymen ushqan shaban úırek... aqsaq qoı sekildi mańyraǵan mardymsyz kezeń deseńshi! Jekeshelensek, jeke bolsaq, óz betimizshe tirlik jasasaq – naryqqa laıyq ómir súremiz, baıyp shyǵa kelemiz degen kósem kisiler emes pe edi!

Úkimet úıindegi Bas maman qan-sólin ishine tartyp, bozaryp, nán ústelge eki ıinin salyp jiberip, oı ishinen oı teredi. Qyrshı tistegen barmaǵy syzdap aýyrdy, syzdyqtap qan shyqty. Barmaq basynan aq qaǵazǵa qyzyl qan tyrs-tyrs tamdy.

Asyǵyp jetken jazýshy osy mezet esigin tyqyldatty.

Turar eńsesin jıyp, basyn kóterip, empeńdep enip kele jatqan kóztanys, jasamys jazýshyny kórip kirpideı jıyryldy. Sálemin salqyn ǵana, eleýsiz aldy. Qarsydaǵy úlken ústelge, jaǵalaı qoıylǵan oryndyqqa otyrǵaly oıysa bergen jazýshyǵa: «Munda júrińiz!» – dedi. At shaptyrym keń bólmeniń tórinen túregelip, esik aldyna qoıylǵan jeke ústel jıegine quıryq basty. «Munda otyryńyz!» – dedi. Úkimettiń Bas mamany Turar daǵaradaı keń bólmesine baıaǵydan eki ústel qoıǵyzatyn. Biri-esikke taqaý, qıǵash; ekinshisi – aıpara tórdiń basynda, óziniń jazý ústeline japsarlas qoıylǵan ústel. Ádette sózi mańyzdy, ózi mańyzdy kisi kelse – tórdegi ústelge shaqyryp, ózi aınalyp kelip, qarsylasyp otyryp qabyldaıdy. Eleýsizdeý eskerýsiz kisini esik aldyna qoıǵan ústelge ákep, tize búgip tyńdaıdy. Máseleniń sheshilýi de tize búkken ústeline baılanysty. Esik aldyndaǵy ústelde qulaqqa qystyrylǵan sóz, ıa másele sıyrquıymshaqtanyp – arty qoıboldy bolyp suıylyp tynady; tórdegi ústelde tyńdalǵan jáıit – minsiz oryndalady.

Bas mamannyń ishki syryna úńilgen jazýshy aǵaıyn joq. Usynǵan jerine tize búkti, kelgen sharýasyn jyldam, súbeli semiz sózben baıandap shyqty.

– Shyqqan kitabym az edi, jáne bireýi qosylsyn demeımin; qalamaqydan dámetpeımin; jyldar boıǵy jınaǵan sheberlik mektebim tutas túzilgen, sóz kıesi kótergen – sary altyndaı saqtap kelgen jaýhar áńgimelerim edi. Ǵylymı túsiniktemesi, alǵysózi, sońǵysózi jazylyp ázirlendi. El-eldegi kitabyma sýsap otyrǵan oqyrmannyń qolyna tısin, memlekettik tapsyryspen áptıekteı ǵyp shyǵaryp ber! Jazýshy aǵańnan jaqsylyǵyńdy aıama, Allarazybolsynym – ózimnen qaıtpasa – sóz túsiner keler urpaqtan qaıtady, qalqam!

Úkimet úıindegi esiminen at úrikkendeı Bas maman úkishe úrpıip kóp otyrdy. Bólme ishinde shybyn yzyńy estilerdeı tylsym tynyshtyq uıydy.

– Tiri sóz, óli sóz degen bolady ma, aǵasy?

Asylmurat oqys saýaldan tiksinip qaldy.

– Nege bolmasyn. Dúnıe tirshiligin kózge elestetip keltirerdeı boıaýly, sýretti til – tiri sóz-daǵy, osy qazirgideı ájik-kújik aýyzeki tildesý – óli sóz bolady, qalqam.

Baıqamaı shoq basyp alǵanyn kesh túsindi.

Úkimettiń Bas mamany myrs etip basyn shaıqady. Ezýine sýyq mysqyl úıirdi.

– Osy tildesýimiz ánsheıin ǵana ájik-kújik óli sóz bolǵany ma, aqsaqal.

– Muny ádebıette tildesý dıalogi, sóz saptasý deıdi. Munsyz ómir joq, árıne. Tirshilikte aýyzeki túsinisýge kóbine esimdik, esimshe, odaǵaı, qaratpa sózder qoldanylady. Al kókeıde tunǵan ýyz oı, mazmundy áńgime – beıneli, boıaýly tilde ǵana qulpyrady.

– Sonda baıaǵydan bergi tildesip otyrǵanymyz jáı ánsheıin ájik-kújik... odaǵaı... esimshe... eskerýsiz birdeme bolǵany ma, aqsaqal?

Asylmurat úkimettiń qarqaradaı ǵyp betke ustaǵan Bas mamanyn túsinýden qaldy. Basyn shaıqady. Bas maman kekesinge ketti.

– Men úshin tasqa basylǵannyń bári – kitap. Kitap jazǵannyń barshasy – jazýshy. Osy kúni pálenshe zeınetker estelik jazypty, túgenshe ákim joljazba basqyzypty, munaıshy munaı tarıhyn baıandapty... tarıhshy ata-babasynyń shejiresin tarqatypty... munyń bári saban ánsheıin degeniń qulaǵyma sińbeıdi. Mysaly ózim ekologıa jáne qorshaǵan ortany qorǵaý Mınıstriniń dańǵyl saıasatyn, kóregendigin tarqatyp úlken monografıa aıaqtadym, taqaýda kitap bolyp shyǵady. Sizdińshe, Premer-Mınıstrdiń júrgizip jatqan jotaly isteri óli sózben jazylǵan ájik-kújiktiń áńgimesi bolǵany ma? Qalaı oılaısyz?

– Qalqam, kóńilińe kelmesin, seniń jazyp júrgeniń saıasatkerlik sholý, qorǵaǵaly júrgen doktorlyq dısertasıa. Bul endi ádebıet, óner emes, kúndelikti is-qımyldyń álaýlaıy.

Úkimettiń Bas mamany sona shaqqandaı ashýlanyp, qyzara bórtip turyp ketti. Tórdegi nán ústeline bettedi.

– Baryńyz, – dep shuǵyl sońyna buryldy, – Qala shetinde taqaýda ashylǵan «Sonar» degen baspa bar, dırektory boıjetken qyz bala, telefon soǵyp qoıamyn, qoljazbańyzdy soǵan ótkizińiz!

– Memlekettik tapsyrys jaıyn sheship berseń. Qaltamdy qaǵyp, demeýshi taýyp birer kitapty ózim de bastyra alamyn. Memlekettik tapsyryspen shyqsa – oblys kitaphanalaryna túgel tarap, oqyrmannyń qolyna tıer degen dámemen kelgen edim.

– Kóremiz, sóılesermiz, – dedi de Turar «osymen sóz tamam» degen kisishe, tórdegi ornyna jaıǵasyp, shalt burylyp, búıirindegi telefonǵa jarmasyp, áldekimdermen sóılese bastady.

Asylmurat pápkisin súıretip bólmeden shyǵyp jóneldi.

Kóshege shyqty. Jadyrap kelgen kóńili sý sepkendeı basyldy. Kók júzin bult torlaı bastapty. Úkimettiń betke ustaǵan Bas mamany Turardyń sózi álgi, ol úshin tasqa basylǵannyń bári – kitap, qampıtyp kitap shyǵarǵannyń kúllisi – jazýshy. Sóz bolǵanyńa! Álgi siltegen «Sonaryna» barsam ba, barmasam ba, ókshe izimmen súıegimdi súıretip úıime qaıtsam ba dep, biraz oılanyp jeli azynaǵan kóshede arly-berli kóp aınalyp júrip aldy. Baltyrynyń sińiri tartyldy.

Ertesine. Ertesine emes-aý... úsh kún óte baıaǵy jınap-tergen qoljazbasyn nán pápkige syqaı salyp, syptyǵyrdaı kıinip, «Sonar» baspasyna jol aldy. Kóp shıyrlap, jeńil júırigin qıqalaqtatyp, suraý salyp júrip «Sonardy» ázer tapty.

Qalanyń teristik betindegi shúıkedeı ǵana shaǵyn úı, Shanhaı bazarynyń irgesinde; qulap qalmasyn dep shaǵyn úıdiń ár tusynan aǵash tireýish tirep qoıypty. Búıirinen «úı satylady» degen habarlandyrý oqydy. «Oı, páli-aı, bul da bir keneýi ketken baspa boldy ǵoı» dep, syqyrlaǵan esigin ıterip ashyp, eki búktelip eńkeıip aýyzǵy úıge endi. Tastaı qarańǵy. Túrtinektep júrip tórgi bólmege ótti. Bólmeniń mańdaıshasyna altyn árippen «Dırektor» dep jazyp qoıypty. Hatshy qyz túregelip, esik ashyp ishke ótkizdi. Qarakóleńkege kózi úırenbeı, aınalshyqtap kidirip qaldy.

Bólme tórinde úlken ústel, ústel jıeginde aınalma kresloda aınalyp otyrǵan, kózi jyltyraǵan tomashadaı qaratory boıjetken túregelip sypaıy sálemdesti. Úkimet úıindegi Bas mamannyń siltegen «boıjetken qyz balasy» osy boldy sirá, dep oılaǵan. Usynǵan oryndyqqa otyrdy. Kelgen sharýasyn baıandaı bastaǵan edi.

– Bilem, -dedi kózi jyltyraǵan qaratory qyz, – Bas maman Turar aǵa telefon shalǵan.

– Bilseń – pálen kitap jazǵan, bul kúnde klasık atalǵan Asylmurat esimdi aǵańyz men bolam! Myna óńgerip júrgen qoljazbam... – dep áńgimesin bastaı bergeni sol edi... o, qudanyń qudireti!.. urshyqtaı úıirilgen qaratory boıjetken ornynan túregelip kelip, oryndyǵyn janyna taqastyryp, dáp búıirine tize búkti.

Balanyń basyndaı tizesi jalańashtandy. Djınsı ıýbkasy tyrsyl qaǵyp jyrtylýdyń az-aq aldynda. Omyraý oıyǵynan úp-úlken qos anary men mundalap janaryn magnıtshe tartady. Jalma-jan jasaýraǵan kózin tartyp ap, pápkisin ashyp, ishinen qoljazbasyn sýyrdy, ústel ústine burqyratyp jaıyp saldy. Boıjetkenniń tizesi tizesine tıdi. Tyǵynshyqtaı tyǵyz deneden ot – jalyn sharpıdy.

Óziniń de qany ystyq, otrısatelnyı rezýs 1 top, qys kúninde qolǵap kımeı, jan qaltasyna suqqan alaqany óz-ózinen qyz-qyz qaınap júretin beıbaq edi. Boıjetkenniń búıirlese otyrǵany qaı-qaıdaǵyny esine salyp, jan áleminde, tula boıynda buǵynyp jatqan qushtarlyq oty júz qaraly jylan bolyp bas baǵyp oınaqshyp týlady-aı.

– Esimiń kim, qalqam? – dedi.

– Aınagúl, aǵataı!

Aǵataı degen sóz qylyqty qyz aýzynan shyqqanda diril aralas, ashyq ta emes, báseń de emes, birtúrli maı jutqandaı jumsaq estildi. Boıjetken qoljazbany aldyna alyp aýdaryp-tóńkerip qaraı bastady. Árádik aǵataı degen úni emis-emis shyǵady. Qan qyzýy basyna shapshyp, qulaǵy tars bitelip, boıjetkenniń bir sózin estise, kelesi sózin estimeı, qaradaı súmek bop terledi.

«Myna qar qapylysta ushyraǵan, qalamgerdiń aldynda shyrma-shatý tor qurǵan saıtannyń sapalaǵy bolar, sirá» – dep oılaǵan. «Qaradaı qan qysymymdy kóterip, esimnen tandyryp, magnıtshe tartyp bara jatqan qaı pálesi bul? Óńim be, álde túsim be? El aǵasy jasyna jetkende, úıli-jaıly, qarashańyraqtyń bas ıesi bolyp, bes-alty nemere súıip, tuqym órbitip... osynshama kitap jazyp... osynshalyq ataq, abyroıdyń bıigine shyǵyp... taý basyna kóterilgen kisi bolyp, arǵy-bergi alysqa, oı-qyryna kún sala qaraǵan kárıaǵa uqsap – orta jasqa jetkende... Qarakóleńke bólmede, kózi jyltyraǵan bádendi qaratory boıjetkenmen tizelesip, ıyqtasyp, ońashalanyp, shúıirkelesip, sheke túıistirip qoljazba qarap otyrǵanyna jón bolsyn! Jyndy adamnyń tirligi sekildi. Qaıda qashsa – Qorqyttyń kóri demekshi – úkimet úıine barsa – basy qısaıyp, ashýyna tizgin berip, tasqa basylǵannyń kúllisi – kitap, kitap jazǵannyń barshasy – jazýshy dep óz demine ózi pisip, aspandap Bas maman otyrar... jer túbindegi japyraıǵan toqal tamǵa kirse – aǵataılap arbap, denesi ot bop janyp, kózi jyltyraǵan boıjetken muqym aldy-artyn orar... Bastyń aıaq, aıaqtyń bas bolyp aqyrzamannyń bylyqqan zamany osy bolar, sirá!

– Aǵataı, – deıdi sharaınaǵa uqsaǵan janaryn keń ashqan boıjetken, – basqa birdeme oılap kettińiz be, aǵataı! Qoljazba unady, bir aıdyń kóleminde altynmen aptap, kúmispen kúptep shyǵaryp beremin. Tek qana eki-úsh mıllıon qarjy izdestiremiz.

Asylmurat tasqa túsken kólikteı typyrshyp qaldy.

– Ondaı aqsha joq qoı mende. Úkimettiń tapsyrysy boıynsha el-elge taratylatyn bolyp basylsa dep jer túbinen keldim. «Demeýshi bolyńyz» dep eshkimniń aldyna baryp saqalymdy satpaımyn.

– Aǵataı, – deıdi Aınagúl kózin súzip, kirpigin úzip, burynǵydan beter taqaı túsedi. Shıe ernin eze testeleıdi. – Sizge qarjy tabyńyz dep otyrǵan eshkim joq. Ataq-abyroıyńyzdyń ózi qap-qap aqsha emes pe. Qaı mekemege attap kirseńiz de aldyńyz jaryq. Asylmurat dese qaltasyn qaqpaıtyn jan balasyn tappaısyz! Sabyr saqtańyz!

Denesine urǵashynyń qyzýy ótip, nápsisi oıana bastaǵanyn sezdi. Jalma-jan jedel turyp ketip qalǵysy keldi. Birer talpynyp, umtylyp túregele almady.

– Sizdiń altyn tomdyǵyńyzdy atap demeýshige hatty ózim jazamyn. Qarjy shyǵady-aý degen mekemege, kompanıa, fırmaǵa ózim baramyn. Atyńyzdan ózim júremin, aǵataı. Sharshatpaımyn!..

Asylmurat kádimgideı tiksinip, shoshyp qaldy. Esin jyldam jınady. «Sonda qalaı?.. Munyń esimin tirkep, badyraıtyp mórtańbaly hattyń basyna qonjıtady... osylaı da osylaı... klasıktiń kórkem sózi ólmesin deseńiz – oılanyp, jınalyp qam jasańyzdar, kómek qolyn sozyńyzdar dep... osy mazmundaǵy salaqulash hat jazyp ár mekemeniń esigin qaǵyp júrse – qaıyrshy bolmaǵanda nesi qaldy. Osy jasqa jetkende istemegen isi edi endi?.. Omaı degen, bastan qulaq sadaǵa, shyqpaǵyr kitap shyqpaı qalsyn, á, kórmegir kózim kórmeı-aq qoısyn, á, kórkem sózim qoımanyń qýysynda shirisin, á!.. Bylamyq – isheıin degen asym ba edi, toqsan – kóreıin degen jasym ba edi!

Asylmurat ketýge qam jasaıdy, kete almaıdy.

Aınagúl boıjetken balsheker qosqan shaı alǵyzdy, ústel ústine jent, irimshik, syqpa qurt, baýyrsaq tolyp ketti. Beıne, «Myń bir túndegi» dıý kóterip ákelgen sıqyrly dastarqan sekildi. Bul ne degen batpan quıryq dep ishteı tańqalady baıaǵy. Qarny qońyltaqsyǵanyn jańa sezdi. Ezilip, úgitilgen ýyldyryq ispetti jentten birer qarpytyp, balsheker qosyp, balqaımaq qatqan shaıdan bir kese ishken edi. Jan álemi daýylǵa ushyraǵan kemedeı shaıqalyp, alaı-túleı uıtqyp, kózine túk kórinbeı ketti.

Boıjetkenniń qos anary jarylǵan áńgelekshe tóńkerilip, oıyǵy shyńyraýǵa uqsap, qaraǵan kózge úlkeıe-úlkeıe janaryna tym-tym taqap – júregin loblytty. Basy aınalyp, tanaýyna emshek oıyǵynyń jyly jupary jetti. Tula boıy bir ysynyp, bir sýynyp nápsisi quıyn bop qozdy.

Jigit aǵasy bolǵan jasynda urǵashyǵa qany qaınamaýshy edi. Kelinshektiń jyltyraǵan kózi, jibek jeldeı jumsaq sózi pále bolyp jabysyp júrmese ıgi! Qarap júrip qara baspasyn deńiz!

Jyraqtan kún kúrkiregeni. Jańa álgide, osylaı qaraı júrerde aspan shaıdaı ashyq, migirsiz, kirsiz bolatyn. Jabaǵy bultyn mystan kempirshe sabaý astyna salyp tútelep doly jel jetken-aý dep oılady. Esik jaqqa qarady. Beıne sheti, shegi kórinbeıtin shóldi kezip... erini kezerip... yndyny keýip jetken jolaýshydaı janary botalap otyrdy-otyrdy-daǵy qoljazbasyn jınastyra bastady. Túlen túrtken kisishe qımyly shalt. Baspager boıjetken shyryldap umtylyp kep araǵa kılikti.

– Aǵa-a-a-a-taı, qoıyńyzshy!

Diril aralas jumsaq, áýezdi úni et júregin shym etkizdi. «Saıtannyń sapalaǵy bolar, sirá – dep oılady Asylmurat, – saıtannyń serigi bolmasa qaradaı otyryp basyn qatyrar ma?.. atyńyzdy aldyma aıbar etip ustaımyn, baspaǵa qomaqty qarjy quıamyn deıdi. Tiri sózdiń kıesi men qasıetin dát-qýat qylamyn deıdi. – Aınagúl – degen esimimdi klasıktiń aýzynan estımin dep oılappyn ba, sirá, deıdi. Shildede shirep pisken jemisteı sabaǵymnan úzile jazdappyn. Qoljazbany alyp qalamyn, bir túnde oqyp shyǵamyn, kelesi keshte stanokke qoıamyn, aǵataı!»

Bálekeı boıjetken shashylyp jatqan qoljazbany jalma-jan jınastyryp, qatyrma qorapqa lyp salyp, qorapty dóńgeletip jippen býyp álek. Epsekti qımylyna kóz ilespeıdi. Betine qyzyl boıaý lyp júgiredi. Úlbiregen toq erini dir-dir etedi. Býylyp, shandylǵan qoljazbany jalma-jan ústel sýyrmasyna súńgitedi. Túregelip burylyp qaraǵan edi.

Boıjetkenniń keń ashylǵan kóz sharasy aıdyn kólge uqsady. Osynaý kólde ne joq deısiz: jastyq oty... lázzat oıyny... ádemi ázil... qylyqty naz... qońyr muń... sezim kóli... sol sezim kemerinen asyp kól shyraıyn shaıqap-shaıqap jibergeni. Keń ashylǵan janardy móldiregen jas kemerledi. Maqul sózi eriksiz aýzynan shyǵyp ketipti.

Uıqysynan oqys oıanǵan kisige uqsady, esikke taqady.

Aınagúl ústelin aınalyp ótip munyń qolynan shap qarmady. Boıjetkenniń alaqany ot. Esik jaqqa jylystaı jyljydy. Sál kidirse, páske aınlasa – ózine beımálim quıyn, qushtarlyq tory, nápsi qyzýy ál-dirmánin baılap-matap alatyn. Kıip kelgen masaty kepkasyn umytypty, qalamsaby aıaq astyna túsipti. Esik tutqasyn julqa tartady – asha alsynshy qanekeı!.. Bálekeı boıjetken sońynan ilese jetip, syńq etip kúlip, qoltyǵyna burala enip, esik kiltin syrt burady. İshten qashan kilttep úlgergeni belgisiz. Janary jyltyrap, kópsińki ernin umsyna taqap: «Syrtqa ashylatyn esik qoı bul, ishke qaraı beker julqısyz», – dep lyq ashyp jiberdi. Asylmurat tabaldyryqqa súrindi. Álgide... osynda kelgende... jolyn tosyp ushyrasqan hatshy qyz ushty-kúıli, tiri jan joq. «Al, hosh!» – dep solbyraıyp sońyna burylǵany sol edi:

Kózi jyltyraǵan boıjetkenniń jumsaq erini shoq basqandaı kúıdirdi, janaryn jumdy, kózin ashsa-aq arbap alatyndaı sezindi.

Pákene úıden qalaı sytylyp shyqqany... kepkasyna qaıta aınalyp soqqany... basy aınalyp, táltirektep minip kelgen jeńil máshınesin ázer tapqany... esinde emis-emis.

Esinde qalǵany – jeńil júıriginiń gazyn barynsha basyp, Shanhaı bazarynan syrt aınalyp, teristikke jóńkip, birazdasyn baryp-baryp... mańyp-mańyp, tús aýa úıine baratyn kósheni ázer tapqany. Ázer dep júregin basqany. Ertesine tań áletinde kóleńkesin keýdesinen basyp ıt arqasy qıańdaǵy «Sonar» baspasyna keldi. Synyq esikti shıyq ashyp túkpir bólmege ótti. Keýdesi shirep pisken áńgilekteı jupar atyp mólıip otyrǵan Aınagúl boıjetkendi kórdi. Silekeıi shubyryp áńgelekten bir tilip jegisi keldi. Áńgelek – bala kezden jeńsik jemisi edi. Sóıtip qarakóleńke bólmede qısyqaıaqtana shalys basyp kúıbeń qaǵyp júrgende – bolar is bolyp qaldy.

Osy oqıǵadan keıin dúnıe ózgerdi.

Asylmurattyń jazýdan qoly shyǵyp qaldy. Qansha kúnder oılansa da, nesheme túnder tolǵansa-daǵy qaryndashyna tiri sóz ilikpeı... oıy bojyrap... sózi qojyrap, boıaýly ýájip shalqar shabytynan aırylyp, bolady, qoıady, bara jatyr, kele jatyr degen jansyz maqalanyń baıanynan aspaıtyn alakóńil alaqolǵa aınaldy. Jany qınalyp, ózin-ózi azaptap kúshenip jazǵanyn – gazet, jýrnal baspaı umytyp ketetin boldy. Sóz kıesi keýdesinen ushyp ketkenin sezdi.

...Baıaǵy kózi jyltyraǵan qaratory baspager boıjetken kirse-shyqsa janyna kúzet ustaıtyn, kómekshileri júrse-tursa sheteldik máshıneniń, dańǵaıyr keńseniń esigin ashyp turatyn iri holdıńtiń tóraıymy bolypty dep estidi.

---