InfoHub Logo

Ana tili, 2 - synyp.
Sabaqtyń taqyryby: Sút qalaı uıyqtady? (O. Áýbákirov)
maqsaty: 1. Avtor O. Áýbákirovtiń óleń - ertegisin túsinip oqýǵa baýlý, óleń - erteginiń mánin ashý, qorytyndy oıdy uǵyndyrý.
2. Baılanystyryp sóıleý, mánerlep oqý daǵdylaryn jáne shyǵarmashylyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy sergek bolýǵa, alǵyrlyqqa, qısyndy oılaýǵa tárbıeleý.

Túri: aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: flıpchart «Salaqtyq», sózjumbaq, sút taǵamdarynyń sýretteri, syzbalar, oqýlyq.
ádis - tásilderi: suraq - jaýap, AKT, sózjumbaq sheshý, toptastyrý, mátinmen jumys.

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq. «Kúlki terapıasy»

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Y. Altynsarınniń «Salaqtyq» degen áńgimesin tizbektele oqý.
2. Flıpchart arqyly áńgime mazmunyn baıandaý

İİİ. Ótken sabaqty bekitý «Kókpar» tartý oıyny. Oıynnyń sharty: Burynǵy zamanda kókpar oınaǵan jigitter ózderiniń kúshimen synalsa, búgingi bizdiń kókparymyzdyń sharty boıynsha biz bilimimiz arqyly kúsh synasamyz., Iaǵnı kókpardyń (serkeniń ) múıizindegi iliýdi turǵan suraqtarǵa jaýap bergen adam kókpardy alyp ketedi.
Suraqtar oqý:
- Y. Altynsarın kim?
- Onyń qazaq balalaryn oqýǵa shaqyrǵan óleńinen úzindi aıt.
- Bıyl 2 - synypta qandaı áńgimelerin oqydyq?
- «Salaqtyq» sózine qarsy maǵynaly sózdi ata
- Tazalyq jaıly naqyl sózder aıt.
- Neler ý bolýy múmkin? (dáriler, túrli suıyqtyqtar)

İV. Jańa sabaqtyń maqsatyn habarlaý.
- Búgin Ospanhan Áýbákirovtiń «Sút qalaı uıyqtady?» degen ertegi - óleńimen oqyp, tanysamyz.

V. Jańa sabaq.
1) Avtor jaıly málimetpen tanysý.
Jazýshy - aqyn Ospanhan Áýbákirov 1934 jyly, mamyr aıynyń 4 - shi juldyzynda Almaty oblysy, Jambyl aýdany Úshbulaq aýylynda týǵan.
Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik konservatorıasynyń teatr fakúltetin tamamdaǵan. 1958 - 1976 jyldary qazaq fılarmonıasynda «ARA - Shmel» jýrnalynda qyzmet isteıdi. Satıralyq janrmen birge balalarǵa arnalǵan óleń, jyr, ertegi, pesa, belgili kompozıtorlar ánderine mátin jazýmen, aýdarmalarmen aınalysqan.
«Jasyratyn ne bar?», «Syılyq», «Uzyn sózdiń qysqasy», «Kúlkińiz kele me?», «Ózimiz bilemiz» atty syqaq áńgimeleri men jınaqtary jaryq kórgen.
1980 - jyly balalarǵa arnalǵan qazaq - qalpaq satıralyq jınaǵy úshin Qazaqstannyń
Jazýshylar odaǵynyń syılyǵy berilgen.

2) Qyzyǵýshylyǵyn oıatý:
a) Sózjumbaq «Uıqyshyl» Kóldeneńinen:
1. Sút qandaı? (suıyq )
2. Sútti pisirip, ashytqy q osyp ádeıi ashytyp jasalatyn taǵam (aıran)
3. Tuz qosyp keptirilgen, sútten jasalǵan taǵam. (qurt)
4. Sıyr týǵandaǵy alǵashqy sút (ýyz)
5. Sútke sary sý qosyp, uzaq ýaqyt qaınatyp jasalǵan
jumsaq, sarǵysh taǵam (irimshik)
6. Aırandy súzip,............ jasaıdy. (qatyq)
7. Sıyrdyń sútin qandaı ydysqa saýyp alamyz? (shelek)

Torkózdiń ishinen "Uıqyshyl" degen sózdi oqýǵa bolady.
b) Jańyltpash aıtý:
Uıqyshyl kisini uıqy qysty,
Uıqyshyl kisiniń uıqysy kúshti.
3) Maǵynany taný
Mátinmen jumys «Sút qalaı uıyqtady?» óleń – ertegimen oqyp tanysý

Vİ. Jańa sabaqty túsingenderin baıqaý. Oı - tolǵanys
1. Suraqtar qoıý:
- Ertegide neniń áreketi sýrettelgen?
- Ertegide qandaı naqyl sóz keltirilgen?
- Mátindegi qorytyndy oı aıtylǵan joldardy tap.
2. Mátinmen jumys. a) ishteı oqý, b) daýystap tizbektele oqý
3) Sýretpen jumys:
- Sýretke qarap ertegidegi súttiń is - áreketin qarasózben áńgimeleý
4) Dáptermen jumys. Toptastyrý. a) Sút taǵamdary: aıran, qatyq, súzbe, irimshik, ýyz, qurt.
á) « Durys sóz tirkesin tap» Durys tirkesti taýyp dápterge jaz
baldaı
tátti
qurt
tuzdalǵan
qyshqyl
týralǵan
aıran
kepken
qara
ashyǵan
sút
jaıylǵan

b) Uıqas sóz tabý.
Mysaly:
Toqty, -------------- Bota,
Tepti dopty. ----- Úırendi nota.

Aıran,
Qaldym qaıran.
Osy sıaqty aıran, súzbe, qurt, ýyz sózderimen uıqas qurastyrýdy tapsyrý..
4) Qarama – qaıshy pikirler
Uıqynyń paıdasy
Uıqy adamnyń kúsh - qaıratyn
qalpyna keltiredi. Adam uıyqtaǵanda jumysqa ýaqytyly bara almaıdy.

Uıqynyń zıany
Kóp uıyqtaǵan adam enjar bolady.
Eshteńe jasaǵysy kelmeıdi. Sabaqqa, tynyǵady. Erteńinde sergek bolyp turady. Erinshek, jalqaý bolady.

Vİİ. Sabaqtyń bekitý kezeńi
- Ospanhan Áýbákirovtiń ertegisiniń negizgi oıy ne? Avtor balalarǵa qandaı oı tastaıdy?
- Ertegi senderge unady ma?
- Ózderiń qalaı oılaısyńdar «uıqy» adamǵa qajet pe?
Oqýshylardyń bilimin baǵalaý
Vİİİ. Úıge tapsyrma: Ertegini mánerlep oqý, qarasózben áńgimelep aıta bilý.