InfoHub Logo

Synyp: 8
Sabaqtyń taqyryby: Tamaq quramy, tamaqtaný tártibi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Tamaq quramy men mańyzy, aqýyz, maı, kómirsý, mıneraldar, dárýmender týraly túsinikter berý.
Damytýshylyq: Tamaq quramy balalardyń aǵzasyn ósirýge, damytýǵa áseri men mańyzy týraly bilimderin keńeıtý, damytý.
Tárbıelik: «As – adamnyń arqaýy» ekenin, adam tamaqtaný úshin tirshilik etpeıtinin, tirshilik úshin tamaqtanýyn túsindirý, ádetti túsinikti qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń tıpi: aralas
Sabaqtyń ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, toptyq
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, semantıkalyq keste

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý:
Synyp oqýshylarynyń sabaqqa qatysýy men oqý quraldarynyń durystyǵyn tekserip, oqýshylarda tórt topqa bólip otyrǵyzý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
«Jergilikti jerdegi ýly ósimdikter, ýly sańyraýqulaqtar, ýly jylandar jáne ýly jándiktermen ýlaný, alǵashqy kómek kórsetý» taqyrybyn suraý.
İ top: Qazaqstanda kezdesetin ýly sańyraýqulaqtar túrlerin, ýlaný belgileri, alǵashqy kómek kórsetý týraly suraý.
İİ top: Ýly ósimdikterdiń Qazaqstanda kezdesýi, ýlaný belgileri, alǵashqy kómek kórsetý týraly suraý.
İİİ top: Qazaqstanda ýly jylandardyń kezdesýi, ýlaný belgileri, alǵashqy kómek kórsetý joldaryn suraý.
İÚ top: Ýly jándikter túrleri, olarmen ýlaný belgileri, alǵashqy kómek kórsetý týraly suraý.
Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý:
Qazaq halqy «Birinshi baılyq - densaýlyq»deıdi. Olaı bolsa «Densaýlyq»sózine assosasıa qurý.
- Denimiz saý, qurysh bilekti, alyp júrekti, qaıraty, bilimdi de, aqyldy qazaq azamaty bolý úshin adam densaýlyǵyna ne kerek dep oılaısyńdar? (Oqýshylardyń óz oı - pikirlerin tyńdaý)

Tabıǵı kúsh ------------------- Bilim ------------------- Belsendi eńbek
● Sport
● Taza aýada bolý
● Durys tamaqtaný
● Tazalyq
● Zıandy ádetterden aýlaq bolý

İİİ. Jańa sabaq:
- Adam tirshiligi mezgil - mezgil as iship ony qorytyp, denesine sińirýine baılanysty. Halqymyz «As - adamnyń arqaýy» - deıdi. As adamnyń qurylys materıaly, energıa qory. Adam densaýlyǵy dene qımyly, oı eńbegi jáne tolyp jatqan basqa is - áreketter astyń quramyna tikeleı baılanysty. Olaı bolsa adam aǵzasyna qajetti azyq - túlikter qaıdan alynady?

- Astyq dánder -------------- Sıyr
- Baqsha daqyldary --------- Túıe
- Jemis - jıdekter ------- Jylqy
------------------------------------ Qoı
--------------------------------- Taýyq
---------------------------------- Qoıan
-------------------------------- Balyq

Negizgi quramy
Organıkalyq zattar. Mıneraldy zattar. Sý. Dárýmender

Organıkalyq zattar
- Aqýyz
- Maı
- Kómirsý

Aqýyz - adam aǵzasyn qurastyrýshy. Adam qalypty ómir súrip, durys jumys atqarý úshin quramynda bir kúndik aqýyz mólsheri 100 - 120 gr. qajet.
Aqýyz myna taǵamdarda kezdesedi
- Sút taǵamdarynda ---------- Jumyrtqada
- Qara bıdaı nanynda ------- Burshaq
- Fasol -------------------------- Soıa
- Arahıs -------------------------- Jańǵaq
- Sańyraýqulaq ----------------- Et
- Balyq

Maı - aǵzaǵa energıalyq materıal, ár túrli vıtamındermen bıologıalyq aktıvti zattardyń qory bolyp tabylady. Sonymen qatar maı aǵzada qorǵanyshtyq qyzmet atqarady. Salqyn kezde maı jylý rettegish qyzmet atqarady. Kúnine 80 - 100gr. maı qajet.
Kómirsý – negizgi jylý qory jáne qýat beredi. Kómirsýlar aǵzada kóp bolatyn bolsa, maıǵa aınalady. Bir táýliktegi bir adamǵa qajetti kómirsýdiń mólsheri450 - 500g. Quramynda kómirsýlar bolatyn taǵamdardy kóp paıdalaný adamnyń semirýine, qant aýrýlaryna ákelip soǵatynyn este saqtaý qajet.

Kómirsý myna taǵamdarda kezdesedi
- Nan ------------------------- Kartop
- Bıdaı jarmasy -------- Banan
- Qant ------------------------ Bal
- Jemis - jıdek --------- Botqa
- Kúrish --------------------- Tary
- Ósimdik maıy ---------- Janýar maıy

Mıneraldy zattar
Mıkro elementter ------------- Makro elementter
- Natrıı --------------------------- Temir
- Kalıı ---------------------------- Mys
- Hlor ----------------------------- Iod
- Fosfor
- Kálsı
- Magnıı
Mıneraldy zattar - denede keneýli zattar men sý arqyly túsedi. Jasýshanyń qozý, tejelýi úshin mıneraldy zattar óte qajet, sonymen qatar olar súıek pen tisti bekindirip, denedegi ulpalar men suıyqtyqtardyń quramyna kiredi. Bir adamǵa táýlik mólsheri – 10gr. mıneraldy zattar qajet.
Sý - adam denesiniń tirshiligi úshin eń qajetti zat. Adam kúnine shamamen
2 - 2, 5l. Sý ishedi. Onyń 1 lıtrin ishemiz, 1 lıtri tamaqtyń qurammen túsedi, al 200 - 300ml. Aǵzaǵa zat almasýdyń nátıjesinde paıda bolady.
Dárýmender - aǵzanyń tirshilik qabileti úshin qajetti zat, ol adamnyń dene jáne oı eńbegin arttyrady, onyń ósýi men damýyn, aýrýǵa qarsy turýyn qamtamasyz etedi.

Dárýmenderdiń túrleri
A, V1, V2, V3, V4, V6, V12, V13, V15, VS, VT, S, D, E, Ǵ, N, K, R, RR, N, V

Dárýmender myna taǵamdarda kezdesedi
- Jemis - jıdekter ---- Sút
- Kókónister ------------ Nan
- Ósimdik ---------- Sary maı
- Balyq --------------- Kúrish
- Baýyr ---------- Jumyrtqa
- Et

Tamaqtaný erejesi
- 1. Asyqpaı tamaqtaný
- 2. Asty durys shaınaý
- 3. Jegiń kelmese jeme
- 4. Tamaqtaný úshin jeý kerek

Tamaqtaný mezgili
- 1. Tańerteńgilik as - 25%
- 2. Túski as – 40%
- 3. Sáskelik as – 15%
- 4. Keshki as – 20%

Tamaqtanýda neni shekteý kerek
- Taǵamdyq tuzdy
- Qantty
- Janýar maıyn

IV. Jańa sabaqty bekitý:
Semantıkalyq karta toltyrý: Qandaı tamaqta kúndelikti rasıonǵa qajetti qorektik zattar baryn anyqta.
Tamaqtyń túrleri ------------ Sý ------ Kómirsý ------- Aqýyz ------ Maı ------ Dárýmen ------ Mıneraldy
Sút jáne sút taǵamdary ------+------------+-------------------+------------+---------------+-----------------+
Nan, jarma, un taǵamdary
Et, balyq, taýyq, jumyrtqa
Kókónister men jemister
Ósimdik jáne mal maıy

Taǵamǵa baılanysty valeologıalyq dıktant
Túski asta suıyq taǵam... ishý qalyptasqan. Onyń... 250 - 500 gr...
Qapyryq ystyqta asqanalyq... nemese azdap tuz... sý, eń jaqsysy gazdy... ishý kerek.
Ylǵaldy... ónimi - qıar.
Kúnbaǵys ósimdiginen... alynady.
... adam qanynyń quramyn tolyqtyrýshy jemis.

Kerekti sózder: quramynda sorpa, sý bolady, maı, kóp kókónis, salynǵan, sý, anar, mıneraldy sý.
Qorytyndylaý:
Baǵalaý:
Úıge tapsyrma: Taqyrypty oqý dárýmenderdiń túrlerin anyqtaý, kúndelikti ishetin taǵamda qorekti zattardyń qanshalyqty baryn taldap dápterge keste qurastyrý.