InfoHub Logo

Aqyn Esenǵalı Raýshanovtyń «Sholpan juldyz týǵansha» atty jyr jınaǵy týraly

Poezıa jan-júrektiń tereń bulqynysyn, ishki dúnıeniń alasurǵan asaý tolqyndaı julqynysy men úrdis silkinisin súıedi. Naǵyz tolymdy óner týyndysy da aqyn osylaısha búkil bolmys-bitimi, jan-tánimen jerine jetkize tebirene tolǵaǵanda ǵana dúnıege kelmek. Bizdiń qolymyzdaǵy kitap buǵan deıingi qos jınaǵymen-aq óleń áleminde tań juldyzyndaı jarq ete qalǵan jas aqynnyń ózindik úni, ózindik qoltańbasyn, eshkimge uqsamaıtyn dara bitken som tulǵasyn odan saıyn irileı tússe, bir jaǵy onyń azamattyq aqyn retindegi kredolyq tuǵyryn da asqaqtatqandaı.

Jas aqyn bul jınaǵynda toptasqan lırıkalyq óleńderi, ne poemalarynda bolsyn, ózin el, jer, halyq tarıhy, tili, taǵdyrynan bir de bólek alyp qaramaıdy, qaıta onymen búkil jan álemi, arman-múddesimen qabysa túsedi...

Kólem jóninen de kózge qorash kórinbeıtin atalmysh jınaqty qolymyzǵa alǵanda, onyń edáýir muń men nur arqalaǵan atynyń taýyp qoıylǵanyna, muqabanyń bezendirilý sıpatyndaǵy erekshelikterge, ondaǵy aqyn oıymen úndese ushtasqan sýretshi qoltańbasynyń da birshama sátti shyqqanyna kóz súısintip, kóńil toǵaıttyq.

Birinshi bólim «Meniń muram» atty óleńmen ashylady.

Jel soqqan deıdi jeti kún

Beıneýdiń betpaq qyrynan,

Aspantaı, Mataı - eki qum

Aspanǵa qarap ulyǵan, -

dep bastalyp, kórkemdik qudiretimen jetegine ertip jóneletin bul óleńdi oqı otyryp, sóz etip otyrǵan aqynymyzdyń óziniń búkil ata-tegimen osy bir qyr minez ólkemen etene, qandas ekendigin ańǵaramyz. Tarıhqa, taǵylymǵa, tylsym da qatygezdeý tabıǵatqa jaratylysy saı tarpańdaý er júrek ólkesi týraly aqyn jadynan shyǵarmaı, udaıy oı qozǵaıdy.

Oılanaıyq, jat pa barlyq kóneler,

Óz jerimiz, óz úıimiz sebebi ol.

Qazir aıtar sózimiz kóp, tyńdaıdy el,

Sóz artynan is keledi, kóredi el.

Ótkensiz búgin joq. Bul jalpy adamzattyń dıalektıkalyq damý zańdylyǵy. E.Raýshanovtyń óleń joldaryn oqı otyryp, jas ta bolsa, kórgen-túıgeni, oqyp-toqyǵany mol, ańǵarymdy da zerdeli aqynnyń hal yqtyq muralar men aýyz ádebıetinen qanyqty sýsyndaǵanyn, odan óz boıyna qunarly nár ala bilgenin kóremiz. Buǵan qolymyzdaǵy jınaqtaǵy dúnıelerdi oqyǵan saıyn molynan tánti bola tústik...

Aqynnyń jyr joldarynda naǵyz Shyǵysqa tán danalyq (fálsafalyq) úlgileri, til shuraılylyǵy, kesek-kesek obrazdar, bederli sýret, tógilte ári sulý jyrlaý sıaqty qasıetteri úzdiksiz kezigip, toǵysyp otyrady.

Aqyn oıshyldyǵynyń mysaldary:

Kúńsıdi dala, tańdaıy keýip, tatyp sor,

Shókim bult shyqsa, shól úshin,mine, baqyt sol.

(8-bet)

Turaǵy bir týys sanap Jer elin,

Tilimdi emes, dilimdi uqsa dep edim.

(12-bet)

Pańdanady dýadaq,

Ózimniń jer-sýym dep.

(Bul da sol bette)

Shaldary burynǵynyń aldy qutty,

Kóp oılaı keleshekti, máńgilikti.

«Túbi bir adamzatpyz. Týyspyz», - dep,

Aıtýdy ózine senip qaldyrypty.

(16-bet)

Obrazdylyq, sýretkerlik, beınelilik, aqyn óleńderinde poezıanyń beıne bir kiltindeı sanalatyn trop úlgileri (metafora, teńeý,epıtet, taǵy basqa) óziniń tapqyrlyǵy, sonylyǵymen qaıran qaldyrady.

Kókjıekterden shyǵady saǵym oınaqtap,

Kórinse boldy aspannyń altyn tabaǵy.

(8-bet)

Gúl astynan pyr etip ushqan torǵaılar,

Tankodromnyń munarasyna qonady.

(9-bet)

Taý astynan laý etip,

Kóterilgen kók áni.

Jaryq kúnge táý etip,

Qol sozǵandaı bolady.

(13-bet)

Nart qyzyl kún talaýrap,

Iyǵynda turdy onyń.

(15-bet)

Qalanyń ústin qaptaǵan sur bult beıne bir,

Shubardyń úıiri shubyryp jetken jyraqtan.

(30-bet)

Mundaı qunarly joldar men «ulpadaı jaıly, ýyzdaı tátti bul ǵalam», «Aldy-artyn orap boraǵan aq shań, aq túbit», «ketiktaý», «tentek qarǵyn», «tóbel shyń», «aq túnim -appaq sezimder», «momyn kúz», «jýas bulttar», «tomsaryp kónbis jartas kónek betti» sıaqty tolyp jatqan frazalyq tirkester aldyna bıik maqsat qoıǵan aqynnyń halqynyń tilin, sheshendik ónerin meńgerýdegi eńbekqorlyǵy men izdenimpazdyǵyn, onyń bul joldaǵy mol múmkindigi men sátti qadamdaryn aıǵaqtaıdy.

Esenǵalıdyń «Taýda», «Qara baýyr qasqaldaq», «Óliara», «Gúltobylǵy kúzde ashady aq gúlin», «Jańǵaq aǵashtary» sekildi bir top óleńderi astarlap aıtyp, san maǵyna bildirý, soǵan laıyq túr, forma tabý, jyrlaý sheberligimen erekshelenedi, aqynnyń logıkalyq turǵyda oılaý qabiletimen aıryqshalanady.

E.Raýshanovtyń tabıǵı týma talant ekendiginiń bir kepil i - ol naǵyz úzdik poezıaǵa tán, naǵyz tókpe shaıyrǵa tán obrazdylyqpen oılaýǵa ǵana daǵdylanǵan. Úshinshi kitabynda qoltańbasy tolyqqandy tolysyp úlgirgen Esenǵalıdyń qaı óleńin bolsyn beı-jaı kúıde oqý qıyn. Ol jandyǵa da, jansyzǵa da jan bitiredi, tirshilik rýhyn sebedi.

Mysaly:

Sıreı berdi saǵymy barqyt beldiń,

Jolǵa túsip ún-túnsiz tartyp berdim.

Jalǵyz aǵash neni aıtyp syńsıdy dep,

Top sheńgelden suraýdy artyq kórdim, -

degende aqynnyń oıly da sazdy, mirdiń oǵyndaı mergen joldaryna tánti bolasyz. Aqyn munda «Saıaqsyǵan men qusap san dosymnan, ný toǵaıdan qalypty bir qý terek» degen aldyńǵy joldy odan ári shırata, ábden oıly da muńly áser qaldyryp tur, tek osy óleńge «Elegıa» dep at qoısa, qatyp keter edi.

«Planeta bop Esenın aınalyp júr» atty óleńinde aqyn óziniń el, halyq, týǵan jer aldyndaǵy azamattyq paryzyn tereń uǵynatynyn paıymdatady.

Kókke ketti Esenın serilikpen,

Esenǵalı mynda júr kóp úmitpen.

Aspan jaqty ázirge qoıdy-aý deımin,

Jerde óıtkeni jumys kóp ony kútken.

(22-bet)

Bul aqynnyń qoǵamdyq pozısıasynyń da ústemdigin ańǵartady. Onyń bul rettegi qyzmet babyndaǵy tabystary da qýantady.

Al atalmysh jınaqtaǵy E.Raýshanovtyń úsh poemasy onyń aýqymdy, jilikti janr júgin de qaıyspastan, jaýapkershilikpen, abyroımen kóterip júre alatynyn, epıkalyq qarymda búgingi kúnniń, ótkenniń jáne keleshektiń tamyryn tap basyp, tógilte tolǵaı alatynyn aıqyndaıdy. Bul poemalarynda da tynymsyz ter tókkish ári týmysy, jaratylysy óleńmen egiz jas aqynnyń qazaq poezıasynyń kórkemdik qazynasyn biregeı dúnıelermen tolyqtyrýdaǵy ózindik úlesin tanısyz. Esenǵalı bul dúnıelerinde de orynsyz shubalańqylyqqa jol bermeıdi, az sózge kóp maǵyna syıǵyzady.

Jas aqyn halyq poezıasynyń, jalpy adamzattyq poezıanyń klasıkalyq úlgilerin erkin meńgergenin, Abaı, Mahambet, İlıas mektepterinen úzdik tájirıbe alǵanyn ańǵartady.

Ásirese, «Berdáýlet pen Jolaman» poemasy bul kitaptyń shoqtyǵyn asqaqtata túsedi. Kezinde (1983) «Jalyn» jýrnalynyń jabyq báıgisinde birinshi oryndy jeńip alǵan bul poema qazaq poezıasynyń altyn qoryna qosylatyn halyqtyq til qudiretine malynǵan kórkemdik dárejesi, poezıalyq pafosymen aıryqsha qundy. Oryndy jeńimpaz atanǵan poemany oqyp qana tushynbasa, onyń kórkemdik dárejesin tilmen sýrettep jetkizýdiń ózi qıyn dúnıe.

Qoryta kelgende, E.Raýshanov óleńde óz úni, óz stıli, jazý máneri men qoltańbasy búginde tolyq qalyptasqan, qazaq poezıasy jas ókilderiniń arasynda sońǵy kezde aıryqsha daralanyp shyqqan arǵymaq aqyndardyń biri desek, asyra áspetteý emes, qaıta ýaqyt rýhyna saı bardy ádil baǵalaı bilgenimiz bolar. Ol qalaıda jaryp shyqpaı qoımaıtyn tumsa qaınar bulaqty eske túsiredi.

1988 jyl.

---