Sybaǵa
(novela)
Sońǵy kezde Jigerdiń oıy eleń-alań, jan anasy jaryq dúnıeden ozǵaly kóńiline alabóten qaıaý tústi. Dúnıe-ǵalam tutasymen surǵylt tartyp, munar basyp ketkendeı, sup-sýyq. Bir túrli jetimsiregendeı bolady, kómeıine áldene keptelip qalǵandaı, keıde oqys «haıı» dep kúrsingenin ózi de baıqamaı qalady.Tirshilik tynysy — aýa sekildi áldene jetpeıtindeı...
Endi, mine, tereń oıǵa shomyp, kógildir kókjıekke kózin súzedi. «Júregim nege sonsha qysyp, shanshyp alyp barady, á? Teginde, pende balasy dúnıege jandy tirshilik ákelip, uly mısıany arqalaıtyn analardyń jan-áleminen jaralatyn bolǵandyqtan, onymen etene baılanysyn joımaıdy-aý. Asyl anashyń ómirden ozǵanynda, seniń de demiń úzilip keterdeı bolyp qınalasyń, qaıǵyrasyń, eńireısiń, erkeleıtin eshkim tappaı boz botadaı bozdaı beresiń eken-aý...»
Bylaıynsha qaraǵanda, árıne, bári de ómirdiń zańdylyǵy ispetti ǵoı. Jetpis jeti jas jasady. Qos jeti! Iá, kıeli san ǵoı! Endeshe, osynsha ǵumyr keshken, qıyndyq pen qyzyqty qatar kórip, balalaryn azamat etip qıalarǵa qanattandyryp ushyryp, balpanaqtaı nemereler súıgen, jaryq dúnıeniń bar rahatyn kórip baqytty jan bolyp baqılyqqa attanǵan adamda arman bar ma degen de oı keledi. Iá, arman shirkin jetkizgen be. Ol bir taýsylmas sheksiz álem. Kim jalǵyz ret beriletin ǵumyr-pánı-tirshilikti, osy dúnıedegi eń jaqyn adamdaryn máńgilikke qıyp ketkisi keledi deısiń. Alaıda, amal ne, bul Allanyń isi ǵoı, Uly Jaratqannyń ámiri-pármeni jetken kúni ajal tajalynan qashyp qutylý qıyn. Mańdaıdaǵy jazý degen de sol desedi.
Kópti kórgen kónekóz kisi, bári de retimen, ornymen, seksenge taıaǵan tusta boldy ǵoı, oǵan da shúkir, degisi keledi. Biraq... Meıli júzge kelse de, osynaý jaratylys zańdylyqtaryn tereńnen túısine turǵannyń ózinde de, ózegin taldyryp óbektep ósirgen altyn nurly Anasyn tipti de basqa dúnıege múlde qıǵysy joq.
«Eh, Qudireti kúshti Qudaıym-aı, eń bolmasa barlyq Ana ataýlyny nege máńgilik etip jaratpadyń eken?!» Onyń júzi shyn mánińde shuǵylasyn molynan shashqan Kún araıynan aýmaıdy. Endi sol araı-nur, izgi sáýle shuǵylasy jalt etip joǵalyp ketkendeı. Bir jylý jetpeıtindeı, bir jyly alaqandy izdeıtindeı. Anasynyń bir aýyz jyly sózi, shyn meıirimge toly kóz janaryn ańsaıdy. Onyń, shirkin, alysta bolsa da, jasy birazǵa kelse de, áıteýir, jer basyp, kózi tiri júrgeniniń ózi kóńilge úlken medet, demeý eken.
Marqum, ımandy bolǵyr, kózi jumylǵansha qaladaǵy balalardy aýzynan tastamapty. Jiger taǵy da oı qushaǵyna erdi. «Sybaǵalaryn kem qylmań depti-aý. Bizderdi jalǵyzsyrap júr dedi me eken? Jetpestik kórip júr dedi me, álde?!» Oı jetegine erip, boılap qarasa, áńgime tek onda emes eken. Qudaı taǵalanyń ózi Ana atty uly bolmys ıelerin balalary úshin shybyn janyn shyryldatyp, ǵumyr-pánı báıek qylyp qoısa, balalaryn da anasynyń jan jylýy men sharapatynan, sybaǵasynan dámettirip qoıady eken-aý.
Búgin týǵan aýylǵa barýdyń sáti tústi. Kelin keń etip dastarhan jaıyp, táýirinen babyn keltirip sarbalaq sháıin quıyp berip otyr. Saǵynyshqa toly áńgime tıegi de aǵytylyp jatyr. Bári de jaqsy-aý, kemi joq. Biraq... Sonda da bir nárse jetpeı turǵan sekildi seziledi. Ol, árıne, Ana qushaǵy, Ana shýaǵy, Ana qýaty, Ana bulaǵy! Ana Kózi, Ana sózi, Anańnyń Ózi! Anań bolsa, tátti-dámdi, jyly-jumsaqty arnap saqtaıdy, sháı da, tamaq ta sińimdi bolady. Óıtkeni, sháı ústinde qyzyl qýyrdaq pen baýyrsaq qana emes, anańnyń sary maıdaı saqtap kelgen balqaımaq, qurty, qatyrǵan sekeri, úıge kelgen boıda «Aınalaıyn, jaryq kúnderim, joldan shóldep keldińder» ǵoı dep baýyry úzilip turyp, óz qolymen sapyryp quıyp beretin kópirshik atqan shubaty jan-júıeni eritip, qanǵa tarap, ón boıyńa kúsh qondyrýshy edi, qanattandyrmaı qoımaıtyn. Aýyldy saǵyný degen uǵymnyń astarynda bir jaǵy shyn máninde baıaǵy balalyq shaq ótken, óńsheń dala kóńil, darhan júrekti qazaqtar ómir súretin, bota bozdap, qoı óriske órgen aýyldyń ǵajap ómir-kartınasyn ǵana emes, sıpattaýǵa til jetpes tylsym qudiretti tulǵa, áýlıeń de, ánbıeń de Anańnyń Juldyzdardaı ǵajaıyp júzin saǵynady ekensiń. Bul da zańdylyq! Óıtkeni, Ananyń ornyn eshqashan, eshkim de toltyra almaıdy. Sondyqtan da onyń jandy uıytyp, sezimdi, ómirge qushtarlyqty oıatyp otyratyn jyly shýaǵyn saǵynasyń, ańsaısyń, izdeısiń, eleńdeısiń. Ana — bólek bolmys, bala degende baýyr eti úzilerdeı, úzdigerdeı, tym ózgeshe qubylys! Aýylǵa aıda-jylda qaladaǵy ulan — urpaqtary kelgende el ishindegi shaqyrylyp qoıǵan toı-sadaqalaryna da barmaı, «ólgende kórgen balalarymnyń qasynda bolaıyn» dep balalaryn tóńirekteýi de sol ulylyqtyń belgileri. Baýyrlardy, jeńge, kelin, ákelerin de úıge shaqyrtyp, óz oshaǵynyń berekesin, báriniń basy bir shańyraqtyń basynda toǵysyp, ortaq pátýa men tatý-tátti tirshilikke uıysýyn oılaıtyn-dy.
...Qalaǵa qaıtar aldynda tamynyń basyna baryp áıet oqydy. Kelinshegi de bosańqyrady. Tirshilikte enesiniń ómir daǵdysy, ult qasıetin ustanǵan tekti kelin bolýǵa baýlyǵan taǵlymy mol ulaǵatty aqyl-keńesteri de oıynyń eleginen ótip jatqan tárizdi. Jiger de ishteı óksip jylaǵanyn syrtqa bildirmeı kútip turǵan kólikke qaraı burylyp ketti.
Jol ústi taǵy da shetsiz-sheksiz oı meńdedi. Taǵy da anasynyń sybaǵa jaıyn qozǵaı beretini oıyna oraldy. «Apyraı,á, meniń yrzyq-nesibem az dep júr me. Aman-esen, on eki múshemiz saý, arqaly azamat etip dúnıege ákelgenine saý bolsyn. Qalǵany meniń ózimniń qolymda ǵoı. Alla taǵala menen baqytyn da, bala-bazaryn da aıaǵan joq. Júregimdi tolǵandyryp jyrǵa toltyrdy, ata-babalardyń asqaq rýhyn sińirdi. Teńizdeı telegeı kóńilmen jaryq dúnıeni keship kelemin...» Bes jasqa kelgeninshe ana sútimen aýyzdandyryp, nár quıyp, besinshi klasty bitirgenshe arqalap, erkeletip ósirgen abzal anasynyń jaz dıdarly jarqyn júzin eske alǵan saıyn onyń sheksiz meıir mahabbatyna tánti bola túsedi, qaıtyp kelmes arman káýsaryna shóldeıdi.
...Janaryna taǵy da irkilip jas keldi. Bul áste ynjyqtyq emes. Eshqashan qorlyq ta kórgen kezi joq. Eshkimge esesin jibergen jáne jibere qoıatyn adamnyń soıy bul emes. Kezdiktegi almas qanjar ispetti jarqyldaıdy. Tek... Sonda da... Bir zapyran saǵynysh seli yrshyp ketkeli tur. Ózin áreń-áreń ustap irkip qaldy. «Ómirdegi óz ornymyzdy taýyp, óz sybaǵamyzdy alyp júrsek bolady-daǵy. Ol bizge máńgilik mahabbat, óshpes ulaǵatty sybaǵa etip syılap ketti. Tiri júrsek bir bıikterden tabylarmyz. Amandyq bolsa, adaldyq pen adamshylyq joldan eshqashan aýytqymaspyz», — deıdi súıgen jaryna qarap. Ol da basyn ızegendeı boldy.
18.01.1999 jyl.
You Might Also Like
