InfoHub Logo

Elbasy N.Nazarbaev: Tarıh – ótkenniń sabaǵy, aldaǵynyń keıingige ónegesi – dep aıtqandaı osydan 100 jyl buryn qurylǵan Alashordanyń búgingi beınesi – Táýelsiz Qazaqstan. Al búgingi Qazaqstannyń alyp jeri Alash arystarynyń amanaty. Ahmet Baıtursynulynyń sózimen aıtqanda «El búginshil, meniki erteń úshin», Maǵjannyń tilimen aıtqanda «Men jastarǵa senemin» dep bolashaq urpaq úshin táýelsizdiktiń alǵysharttaryn jasap ketken eńbekteri Egemen Qazaqstannyń qalyptasýynyń negizin qalaýǵa múmkindik berdi. Mysaly, "Biz kimbiz?", "Jumyr jer betinde qashan paıda boldyq?", "Qaı jerdi meken ettik?", "Tilimiz, mádenıetimizdiń deńgeıi qandaı?". Biz Ór Altaı men Atyraýdyń arasyn meken etken saqtan qalǵan sarqyty, ǵunnan qalǵan jurnaǵy, úısinniń júrip ótken izimiz. Biz qazaqpyz! Al qazaq tarıhy tereńde jatyr.

Árbir Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty óziniń ótken tarıhyn bilýi tıis. Ótken kúnnen alys joq, Keler kúnnen jaqyn joq –demekshi, aq bilektiń kúshi, aq naızanyń ushy synǵa túsken jaýgershilik zamanda, ıaǵnı, 1458 jyly Ábilqaıyr handyǵynan irgesin bólgen Jánibek pen Kereı sultan Moǵolstan jerine Shý boıy men Qozybasyǵa eń alǵash erkindiktiń aq jalaýyn tikken edi. Táýelsizdikke jetý – ońaı jolmen kelgen joq, ol bárimizge málim. Bul qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy kózdegen arman-murattarynyń oryndalýy. Táýelsiz memleketke aınalý, bizge úlken serpilis, kúsh berdi. Tarıhı kúsh dese de bolady. Bizdiń óz erkimizben alǵa umtylýǵa, memleket bolyp órkendeýge jol ashyldy. Táýelsiz memleket bola salysymen, kóptegen shuǵyl suraqtarǵa sheshim tabyldy. Neshe túrli aýyrtpashylyq ákelgen Semeı polıgony jabyldy, Aral teńizi máselesi sheshildi, tarıhı mura, mádenıetimiz, qazaq tili qaıta jańǵyrtyldy, tabıǵı baılyǵymyzdy óz ıeligimizge qaıtara aldyq. Búgin biz tarıha úńilsek, Keńes Odaǵy kezeńindegi tarıhty, sózben jetkize almaıtyn qıyn ómirdi eske alyp jatamyz. Sonaý Gorbachóv bastaǵan qaıta qurý kezeńi ulttyq sana-sezimdi oıatty. Jappaı qazaq mektepteriniń jabylýy, qazaq tilinde shyǵarylǵan gazet-jýrnaldar, maqalalar, kitaptardyń satylymnan joǵalýy, joǵarǵy bıleýshi taptyń basymdylyǵy, bizdiń erjúrek, batyl, namysshyl jandarymyzdy yzalandyrdy. Sóıtip, halyqtyń ulttyq múddesi úshin kúreske jol ashyldy.

Bıyl - tarıhı mańyzy bar jyl. Alash Orda úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolyp otyr. 1917 jyly 13 jeltoqsanda Alashorda úkimeti jarıalandy. Osy jyly Orynbor qalasynda búkil qazaq-qyrǵyz quryltaıy ótkizilip, nátıjesinde delegattar qoldaýymen "ýaqytsha Ult Keńesi" túrindegi bılik organyn qurý jáne oǵan "Alash Orda" degen ataý berý týraly qaýly qabyldandy. Astanasy retinde qazirgi Semeı qalasy tanylǵan edi. Úkimet tóraǵalyǵyna birden úsh adam usynylǵanymen, kópshilik daýsymen Álıhan Bókeıhanov tóraǵa bolyp saılanady. Otarlyqqa qarsy kúrese bilgen qaıratkerler qatarynda A.Baıtursynov, Halel jáne Jahansha Dosmuhamedovter, M.Shoqaı syndy ult erteńi úshin taǵdyryn synǵa, ómirin táýekelge baılaǵan ult azamattary boldy. Sol kezdegi buratana halyqty basyp-janshýda solaqaı saıasatyn júrgize bilgen sum Stalın asa aılalyǵymen atalǵan úkimetti qulatýǵa bar kúshin salady. Úkimetti qurýǵa atsalysqandardy keshirý týraly buıryq bergenimen, keıin bárin túgeldeı jappaı qýǵynǵa salady. Sol kezdegi qarańǵy halyqtyń saıası saýatsyzdyǵyn paıdalanǵan Keńes úkimetiniń jandaıshaptary aǵaıyn arasyna ot salyp, Alash Orda úkimetine qarsy qoıady. Aqyrynda syrtqy kúshterdiń áserinen Alash Orda úkimeti taratylady. Osynyń bári, bizdi 1986 jylǵy Almatyda ótken jeltoqsan oqıǵalaryna alyp keledi. Sebebi, jańa alańda ótken qazaq jastarynyń sherýleri, táýelsizdikke ákelgen bastama desek, qatelespeımiz. Búgin mine, jeltoqsan oqıǵalaryna 30 jyl. Ýaqyt kele, sol tarıhı okıǵanyń mánisin endi ǵana uǵa bastaǵandaımyz. Osy kezde qazaǵymnyń «ýaqyt alystaǵan saıyn, ótkenimiz jańǵyra túsedi»-degen sózi esimizge eriksiz oralady. Qazirgi tańda, Qazaqstannyń ózindik úni, pikiri, mártebesi bar. Biz álemdik deńgeıde aıaǵymyzdy senimdi basyp, basqa elder bizben sanasatyn memleketke aınaldyq. Mundaı nátıjege qol jetkizý úlken sharalardy, is-áreketterdi talap etedi. Iaǵnı, ishki jáne syrtqy saıasatty durys júrgizý, halyqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq turǵyda órkendeýin, dúnıejúzilik qaýymdastyqta órkenıetti memlekettermen bilikti qarym-qatynas jasaý, árıne bir adamnyń qolynda emes. Biraq, halyq atynan úlken degdeıde sóıleı alatyn, sózin qulaq salyp tyńdaıtyn, memleketke baǵyt-baǵdar berip otyratyn erekshe tulǵa, memleket basshysy – Prezıdent. Táýelsizdik jarıalaǵan sátten bastap, Qazaqstandy kútip otyrǵan oqıǵalardyń mán-jaıyn túsiný, uǵyný, memlekettiń odan ári damý úrdisin boljaý jáne halyqtyń talǵamyna saı, eń tıimdi damý strategıasyn tańdaýda jan-jaqty, qaısar, jigerli, saıasat júrgizýde kóshbasshy jáne oı-órisi keń, ıntellektýaldy tulǵa qajet edi. Mundaı tarıhı mindetti Jaratýshy osy qasıetterge saı Elbasymyz - Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa buıyrdy. Qazaqstan 1991 jyly 16 jeltoqsan táýelsiz respýblıka bolyp jarıalanyp, óz Elimizdiń memlekettik rámizderi: Tý, Eltańba jáne Ánurany jaryq kórdi. Bıylǵy jyly osy ulttyq naqyshtarymyzdyń 25 jyldyǵy atalyp ótiledi. Nursultan Nazarbaevtyń «Biz Táýelsizdikke ańsap, zaryǵyp jettik. Endi sol táýelsizdiktiń qasıetti belgilerin erekshe qadirleýimiz, qasterleýimiz kerek» degen.«Elimizdiń synalatyn bir tusy osy» degen tereń tebireniske toly arnaý sózin qazaq elinde turatyn jáne óz Otanym dep biletin árbir azamat júreginiń tereń túpkirinde saqtap, qashanda jadynda ustaýy qajet. Qazaq eli Táýelsizdigin alǵannan beri qýatty memleket retinde qalyptasyp, álemniń aldyńǵy qatarly eline aınalý jolynda talaı belesterdi baǵyndyrdy, tamyry tereńde jatqan tól tarıhymyzdyń jańa betteri ashyldy. Osy qysqa ǵana ýaqyt ishinde ekonomıkalyq jáne áleýmettik mańyzy zor jobalardy qolǵa alyp, álemdik deńgeıdegi is-sharalardyń ótýine uıytqy bola bildik. Jahandyq máseleler talqyǵa túsken keshegi EQYU-nyń samıti, Astana ekonomıkalyq forýmy, Investısıalyq forým, Dúnıejúzilik ıslam ekonomıkalyq forýmy jas memleketimizdiń mereıin ústem etip, abyroıyn asqaqtatty. Eń bastysy, damý baǵytyn aıqyndap berdi. Osyndaı kósheli isterdiń jalǵasy retinde Qazaqstan byltyrdan beri 166 jyldyq tarıhy bar EXPO-2017 kórmesin ótkizý quqyǵy úshin kúresip keledi.

---