Táýelsizdik -tuǵyr tiregim!
Salamatsyzdar ma qurmetti ustazdar men qadirli qonaqtar! «Týǵan jer - tal besigim, týǵan úı - arly esigim» deıtin árbir adam úshin jeriniń jaqsylyqqa arqaý bolar jeleginiń jaıqalǵany, eliniń kıeli esiginiń eńsesi bıik, bosaǵasynyń bazar - baqyty berekeli bolýy barlyq ýaqytta buljymas qasıetti qaǵıda. «Otanym» dep soqqan ár júrektiń jigerlenýi, jaqsylyqqa umtylyp, bıikke betteýi osy eldiń erkindigi men eńsesiniń tik bolýynan bastaý alady. «Otany joqtyń ormany da joq, maqsat - armany da joq» degen derektiń demimen aıtsaq - ondaı adam aıdyn teńizde baǵyt - baǵdarsyz belgisizdikke bet alǵan eskeksiz qaıyqtaı. Ol qaı jaǵaǵa qashan shyǵyp qalaryn bilmeı, bereketsiz ǵumyr keshýshi pende.
- Ia, Táýbá deıik! Bizdiń mańdaıymyzǵa allataǵalla osyndaı qoınaýy qut - qazynaly, tabıǵaty kórkem - kıeli keń jerdi násip etipti. Baýyryna basynan sóz asyrmaǵan, jeriniń shetin jaýǵa bastyrmaǵan, kókiregi kóregen - kósem, aýzy dýaly – sheshen babalardy ósip - órgizipti: Qasıetti jerdiń qunyn baǵalaǵan babalar ár qadam jer úshin qanyn tógip, qaısarlyq pen erliktiń, ar men namystyń, týǵan jerdi súıýdiń ulaǵatty úlgisin urpaqtarǵa qanymen de, janymen de darytyp, bizge darhan dalany amanat etipti!
Mine, sodan beri qaraı tynys – tolǵaǵy bir basylmaǵan talaı dúbirli dáýirdiń, ǵıbratty ǵasyrdyń, aqtańdaqty alasapyran jyldardyń, kúńgirti de, qýanyshty da kúnderdiń kýási bolǵan týǵan jerdiń taǵdyry men tarıhy talaı tolaǵaı tulǵalardyń tizbegimen daralanyp tur. Sol ǵasyrlar qoınaýyndaǵy qatpar – qatpar belesterdiń basynda bodandyqqa túspeý úshin basyn báıgege tigip, táýelsizdikti tý etken, erkindik úshin erlik isterdiń eń bıik shyńyn baǵyndyrǵan basshy – batyrlar, kósem – bıler, han – sultandar men keshegi Alashtyń asyl týǵan, zerek oıly zıalylary turdy. Olar ary úshin aıanbaı alysty, shyndyq úshin shyryldady, Otany úshin otqa oranyp, jeri úshin jandaryn qıdy. «Ata kórip oq jonǵan, ana kórip ton pishken» naǵyz namys pen arly qasıet Atanyń kúshi, Ananyń sútimen urpaqtan – urpaqqa daryp ul – qyzdarymyz el úshin etikpen sý keship, eshqashan erlik pen kúresti toqtatqan joq! Mine, osynyń arqasynda biz ulan – ǵaıyr jerde ult bolyp uıysyp, óz tilimizben dilimizdi, salt - dástúrimizdi dáriptep, dúnıege kózqarasymyzdy qalyptastyrdyq. Biraq ajdahadaı azýy alty qarys qos alyp Orys ımperıasy men Qytaıdyń ortasynda ornalasqan biz úshin salıqaly saıasat júrgizý men tolyqqandy táýelsizdikke qol jetkizýdiń joly qıa jartastaǵy qyl kópirdeı qıyn bolǵany, árıne aqıqat. Biraq Jońǵarlarmen jan alysyp, jan berissek te, Qalmaq, Qytaımen qaqtyǵysyp qaljyrasaq ta, qyzyl ımperıanyń qara qazanynda qaınap, qur súldemiz qalsa da qaısar Qazaq bostandyqtan, erkindikten eshqashan úmitin úzgen joq...............
Mine, osy úkili úmitimiz, namys pen senimimiz aqtolǵaı, ardaly qýanyshqa jetelep, jarqyn kúnderge bastady. Jarqyrap Táýelsizdik tańy atty. Bul bizdiń halyqtyń qanshama jyldar boıy qıly - qıly taǵdyr - taýqymetti tartyp, arqasyna ary men namysyn artyp júrip kútken armany edi. Qol jetpes asqar shyńdaı asyl armannyń, tuńǵıyq shyńyraý men bas aınalar shyrǵalańnyń shyndyqqa aınalǵanyna aq eden halyq aq peıilimen qýandy. «Aq túıeniń qarny jaryldy». Jalǵandyq pen jalańdyq jolda júrip joǵaltqan rýhanı qundylyqtarǵa qaraı qol sozdyq..
Sol táýelsizdigimizdi ǵana enshilep, boıǵa tumar etken, táltirek basyp, túregelgen tuman kezeńderdiń tar joldarynan jańylmaı júrip ótip, irgemizdi qymtap, isimizdi ilgeri júrgizdik. Tarydaı shashyraǵan qandas - týystarymyzdy taýyp, túgeldep, tarıhymyzdy týra tuǵyryna qondyrdyq. Jahandanýdyń quıtyrqy quıynyna qumartyp, jutylmaı sanaly salt – dástúrimizdi dáriptep, til men dilimizdi, dinimizdi durys jolǵa qoıdyq. Árıne keıbir kemshilikter oryn alsa da, keler kúnge sengen keleli jumystardyń arqasynda kóshimiz túzeldi. Mine, búgingi Qazaqstan halyqtyń birige jumylǵan júıeli jumystarynyń arqasynda azýy alty qarys, aıbatty elderdiń ózi sanasatyn álemdegi tuǵyrly da, turaqty elge aınalyp otyr. Qázir bizdiń ekonomıkalyq áleýetimizdiń árlenýimen, adamdarymyzdyń turmys – tirshilik jaǵdaıynyń úzdiksiz ósýine, órkenıetimizdiń órge basýyna talaılardyń tańdanyp, qyzyǵyp ta, qyzǵana qarap otyrǵany anyq aqıqat.
Bul tolaǵaı tabys pen turaqty damýdyń dem bergen bastaý bulaǵy - bostandyq. Bul táýelsizdigimizdiń tól jemisi. Kún saıyn dúbirli dúmpýlermen sát saıyn san – qıly jańarý jańalyqtardy, damýdy dúnıege ákelip jatqan ǵalamat ǵasyrdyń kóshine ilesý, qatardan qalmaý kókirek kózi kóregendi kemeldilikti qajet etetindigi túsinikti. Taǵy da Táýbá deıik! Osynaý ordaly zamannyń oramdy kóshinde bizdiń el óziniń ekonomıkalyq qýaty, salıqaly da turaqty saıasaty, óreli órkenıeti, óneri men mádenıeti, sport salasyndaǵy bıik serpinderi men kemeldenip, ortadan oıyp oryn alyp otyr. Bul árıne bizdiń halyq qoldap, el senim bildirgen prezıdentimiz – Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kóregendik kemel isteri, naqty saıasaty, ustamdy ekonomıkalyq pozısıasynan taımaı halyqqa senim men serpin berip, baǵdarly basshylyq jasaýynyń arqasy. Elbasymyz árbir halyqqa joldaýynda, túrli deńgeıdegi jıyndarda «búginniń de, bolashaqtyń da kilti – bilimdi urpaqta» dep aıtyp, jalpy bilim salasynyń san – qyrly sapasy men deńgeıiniń dińgegin bekitýge, tehnologıanyń túrli salasyn qoldanyp oqytýdy ońtaılandyrýǵa basa nazar aýdarýda. Bul búgingi ustazdar qaýymynyń moıynyna mańyzdy mindetter júktep, bilim men tárbıe isin júıeli jolǵa qoıýdy talap etedi. Jalpy bilim berý, tárbıe taǵylymyn boıǵa darytý búgingideı eliktirgish, qyzyqtyrǵysh, qubylǵysh zamanda jas urpaqtyń sanasyna óte qajet qundylyq bolyp quıylar, eń qymbat qazyna ekenin esterińizge salǵym keledi.
Sondyqtan osy Táýelsizdigimiz tuǵyrly da, tamyrly, beles bıigimiz bátýáli da baıandy bolýy úshin sizderdiń oqýshy – shákirtterge berer saraly oı - qazynalaryńyzben parasatty paıym – zerdelerińizge el – halyq, memleket zor senim artady. Bul senim ustaz degen eń qasıetti, qadirli mamandyqty meńgergen sizder úshin bıik mártebe men úlken mindet. Osy mártebeli mindet pen senim úderisinen kóriný jolynda aıanbaı ter tógip júrsizder, jáne ol budan ári de, bolashaqta da óz jalǵasyn taýyp, óz jemisin bere beretinine senimim mol. Sizderge tárbıe men bilim berýde jasap jatqan ıgi isterińizge tabys pen jemis tileımin! Kele jatqan táýelsizdik merekesi barshańyzǵa qutty bolsyn! Árbir januıaǵa jaqsylyq, bazarly baq pen baqyt tileımin! Osy búgingi berekeli birligimiz, tatý tirligimiz, bostandyǵymyz baıandy bolsyn! Elimizdiń mártebesi artyp, kók týymyz máńgi bıikte jelbiresin! Rahmet.
- Ia, Táýbá deıik! Bizdiń mańdaıymyzǵa allataǵalla osyndaı qoınaýy qut - qazynaly, tabıǵaty kórkem - kıeli keń jerdi násip etipti. Baýyryna basynan sóz asyrmaǵan, jeriniń shetin jaýǵa bastyrmaǵan, kókiregi kóregen - kósem, aýzy dýaly – sheshen babalardy ósip - órgizipti: Qasıetti jerdiń qunyn baǵalaǵan babalar ár qadam jer úshin qanyn tógip, qaısarlyq pen erliktiń, ar men namystyń, týǵan jerdi súıýdiń ulaǵatty úlgisin urpaqtarǵa qanymen de, janymen de darytyp, bizge darhan dalany amanat etipti!
Mine, sodan beri qaraı tynys – tolǵaǵy bir basylmaǵan talaı dúbirli dáýirdiń, ǵıbratty ǵasyrdyń, aqtańdaqty alasapyran jyldardyń, kúńgirti de, qýanyshty da kúnderdiń kýási bolǵan týǵan jerdiń taǵdyry men tarıhy talaı tolaǵaı tulǵalardyń tizbegimen daralanyp tur. Sol ǵasyrlar qoınaýyndaǵy qatpar – qatpar belesterdiń basynda bodandyqqa túspeý úshin basyn báıgege tigip, táýelsizdikti tý etken, erkindik úshin erlik isterdiń eń bıik shyńyn baǵyndyrǵan basshy – batyrlar, kósem – bıler, han – sultandar men keshegi Alashtyń asyl týǵan, zerek oıly zıalylary turdy. Olar ary úshin aıanbaı alysty, shyndyq úshin shyryldady, Otany úshin otqa oranyp, jeri úshin jandaryn qıdy. «Ata kórip oq jonǵan, ana kórip ton pishken» naǵyz namys pen arly qasıet Atanyń kúshi, Ananyń sútimen urpaqtan – urpaqqa daryp ul – qyzdarymyz el úshin etikpen sý keship, eshqashan erlik pen kúresti toqtatqan joq! Mine, osynyń arqasynda biz ulan – ǵaıyr jerde ult bolyp uıysyp, óz tilimizben dilimizdi, salt - dástúrimizdi dáriptep, dúnıege kózqarasymyzdy qalyptastyrdyq. Biraq ajdahadaı azýy alty qarys qos alyp Orys ımperıasy men Qytaıdyń ortasynda ornalasqan biz úshin salıqaly saıasat júrgizý men tolyqqandy táýelsizdikke qol jetkizýdiń joly qıa jartastaǵy qyl kópirdeı qıyn bolǵany, árıne aqıqat. Biraq Jońǵarlarmen jan alysyp, jan berissek te, Qalmaq, Qytaımen qaqtyǵysyp qaljyrasaq ta, qyzyl ımperıanyń qara qazanynda qaınap, qur súldemiz qalsa da qaısar Qazaq bostandyqtan, erkindikten eshqashan úmitin úzgen joq...............
Mine, osy úkili úmitimiz, namys pen senimimiz aqtolǵaı, ardaly qýanyshqa jetelep, jarqyn kúnderge bastady. Jarqyrap Táýelsizdik tańy atty. Bul bizdiń halyqtyń qanshama jyldar boıy qıly - qıly taǵdyr - taýqymetti tartyp, arqasyna ary men namysyn artyp júrip kútken armany edi. Qol jetpes asqar shyńdaı asyl armannyń, tuńǵıyq shyńyraý men bas aınalar shyrǵalańnyń shyndyqqa aınalǵanyna aq eden halyq aq peıilimen qýandy. «Aq túıeniń qarny jaryldy». Jalǵandyq pen jalańdyq jolda júrip joǵaltqan rýhanı qundylyqtarǵa qaraı qol sozdyq..
Sol táýelsizdigimizdi ǵana enshilep, boıǵa tumar etken, táltirek basyp, túregelgen tuman kezeńderdiń tar joldarynan jańylmaı júrip ótip, irgemizdi qymtap, isimizdi ilgeri júrgizdik. Tarydaı shashyraǵan qandas - týystarymyzdy taýyp, túgeldep, tarıhymyzdy týra tuǵyryna qondyrdyq. Jahandanýdyń quıtyrqy quıynyna qumartyp, jutylmaı sanaly salt – dástúrimizdi dáriptep, til men dilimizdi, dinimizdi durys jolǵa qoıdyq. Árıne keıbir kemshilikter oryn alsa da, keler kúnge sengen keleli jumystardyń arqasynda kóshimiz túzeldi. Mine, búgingi Qazaqstan halyqtyń birige jumylǵan júıeli jumystarynyń arqasynda azýy alty qarys, aıbatty elderdiń ózi sanasatyn álemdegi tuǵyrly da, turaqty elge aınalyp otyr. Qázir bizdiń ekonomıkalyq áleýetimizdiń árlenýimen, adamdarymyzdyń turmys – tirshilik jaǵdaıynyń úzdiksiz ósýine, órkenıetimizdiń órge basýyna talaılardyń tańdanyp, qyzyǵyp ta, qyzǵana qarap otyrǵany anyq aqıqat.
Bul tolaǵaı tabys pen turaqty damýdyń dem bergen bastaý bulaǵy - bostandyq. Bul táýelsizdigimizdiń tól jemisi. Kún saıyn dúbirli dúmpýlermen sát saıyn san – qıly jańarý jańalyqtardy, damýdy dúnıege ákelip jatqan ǵalamat ǵasyrdyń kóshine ilesý, qatardan qalmaý kókirek kózi kóregendi kemeldilikti qajet etetindigi túsinikti. Taǵy da Táýbá deıik! Osynaý ordaly zamannyń oramdy kóshinde bizdiń el óziniń ekonomıkalyq qýaty, salıqaly da turaqty saıasaty, óreli órkenıeti, óneri men mádenıeti, sport salasyndaǵy bıik serpinderi men kemeldenip, ortadan oıyp oryn alyp otyr. Bul árıne bizdiń halyq qoldap, el senim bildirgen prezıdentimiz – Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kóregendik kemel isteri, naqty saıasaty, ustamdy ekonomıkalyq pozısıasynan taımaı halyqqa senim men serpin berip, baǵdarly basshylyq jasaýynyń arqasy. Elbasymyz árbir halyqqa joldaýynda, túrli deńgeıdegi jıyndarda «búginniń de, bolashaqtyń da kilti – bilimdi urpaqta» dep aıtyp, jalpy bilim salasynyń san – qyrly sapasy men deńgeıiniń dińgegin bekitýge, tehnologıanyń túrli salasyn qoldanyp oqytýdy ońtaılandyrýǵa basa nazar aýdarýda. Bul búgingi ustazdar qaýymynyń moıynyna mańyzdy mindetter júktep, bilim men tárbıe isin júıeli jolǵa qoıýdy talap etedi. Jalpy bilim berý, tárbıe taǵylymyn boıǵa darytý búgingideı eliktirgish, qyzyqtyrǵysh, qubylǵysh zamanda jas urpaqtyń sanasyna óte qajet qundylyq bolyp quıylar, eń qymbat qazyna ekenin esterińizge salǵym keledi.
Sondyqtan osy Táýelsizdigimiz tuǵyrly da, tamyrly, beles bıigimiz bátýáli da baıandy bolýy úshin sizderdiń oqýshy – shákirtterge berer saraly oı - qazynalaryńyzben parasatty paıym – zerdelerińizge el – halyq, memleket zor senim artady. Bul senim ustaz degen eń qasıetti, qadirli mamandyqty meńgergen sizder úshin bıik mártebe men úlken mindet. Osy mártebeli mindet pen senim úderisinen kóriný jolynda aıanbaı ter tógip júrsizder, jáne ol budan ári de, bolashaqta da óz jalǵasyn taýyp, óz jemisin bere beretinine senimim mol. Sizderge tárbıe men bilim berýde jasap jatqan ıgi isterińizge tabys pen jemis tileımin! Kele jatqan táýelsizdik merekesi barshańyzǵa qutty bolsyn! Árbir januıaǵa jaqsylyq, bazarly baq pen baqyt tileımin! Osy búgingi berekeli birligimiz, tatý tirligimiz, bostandyǵymyz baıandy bolsyn! Elimizdiń mártebesi artyp, kók týymyz máńgi bıikte jelbiresin! Rahmet.
You Might Also Like
