InfoHub Logo

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Jarma aýdany, Qalbataý aýyly,
«Maıakovskıı atyndaǵy orta mektebi» KMM
Bastaýysh synyp muǵalimi: Imasheva Asem Meırlıevna

1 synyptarǵa arnalǵan
Sabaq taqyryby: G g dybysy men áripi
Sabaqtyń maqsaty: 1. Bilimdiligi: Oqýshylarǵa G g dybysy men árpin tanytý, sóz ishindegi g dybysynyń ereksheligin meńgertý, g dybysy arqyly berilgen sózderdi oqytý, jazdyrý. 2. Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń sóıleý mánerin, baılanystyra sóıleý daǵdylaryn, sózdik qorlaryn, shyǵarmashylyq qabiletterin, jumbaq sheshý, jańyltpash aıtý arqyly til baılyqtaryn damytý. 3. Tárbıeliligi: Otanyn, elin súıýge tárbıeleý, uıymshyldyqqa, uqyptylyqqa baýlý, taza, saýatty jazýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Saıahat sabaq.
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, rolge bólý, oı qozǵaý, suraq - jaýap, kórnekilik, oıyn, t. b
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, gúlder.

Sabaqtyń jospary:
İ. Uıymdastyrý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
İİ. Ótken sabaqqa oralý
İİİ. Jańa sabaq
IV. Bekitý
V. Úıge tapsyrma
VI. Qorytyndylaý

İ. Uıymdastyrý.
1. Psıhologıalyq daıyndyq.
Synybymyz tap - taza
Borda daıyn taqtada
Denemizdi jınaqtap,
Otyraıyq partaǵa.

İİ. Ótken sabaqqa oralý
a) – Qandaı tapsyrma berildi?
- Kim kináli? Óleńi.
(rólge bólip oınatý, qara sózben mazmunyn suraý)
á) – Qandaı dybyspen tanystyq?
– Ú dybysymen
- Ú qandaı dybys?
– daýysty, jińishke
2. Bekitý suraqtary
Suraqtarǵa jaýap berý arqyly gúldiń kúlteshelerin qoıyp sýret shyǵarý
1. Jalpy dybystar neshege bólinedi?
- 2 - ge, daýysty, daýyssyz
2. Dybysty ne isteımiz?
- estımiz, aıtamyz.
3. Áripti ne isteımiz?
- kóremiz, jazamyz
4. Áripterden ne quralady?
- sóz
5. Sózden ne quralady?
- sóılem
6. Sóılem qandaı árippen jazylady?
- bas árippen
7. Sóılemderden ne quralady?
- mátin
- Taqtaǵa qaraıyqshy. Neniń sýreti shyqty?
Al osy gúldiń artynda ne bar eken kórgileriń kele me?

III. Jańa sabaq
Jańa sabaǵymyzda biz saıahatqa shyǵamyz. Saıahatqa shyǵýǵa daıynsyńdar ma? Endeshe kettik.
Vıdeo jazbadan «Ǵajaıypstanǵa saıahat» múltfılmin kórsetý
Eldos pen Aıajan Bilimpaz ataǵa barady. Bilimpaz atadan taǵy da bir dybyspen tanysqylary keletindikterin suraıdy. Bilimpaz ata olarǵa «Gg» dybysyn tanystyrady.
Gi - gi aıtý
G dybysy týraly túsinik
1. daýyssyz dybys
2. Sózdiń basynda kezdesedi
3. Sózdiń ortasynda kezdesedi
4. Til arqyly jasalady
5. Oı qozǵaý
Gúl – ásemdik sımvoly. Gúldi merekede, toıda, qýanyshta, týǵan kúnde bir - birimizge syılaımyz.
Balalar ormanǵa barady. Ormandaǵy tapsyrmalar
3. Baǵandaǵy sózdermen jumys
Eldos pen Aıajan ary qaraı qaıda barady eken sony kóreıik.(ormanǵa keledi)
Balalar panda joǵalyp ketipti, sony orman ishinen izdep kóreıik. Ol úshin sender myna tapsyrmany oryndaýlaryń kerek.
Egin – egis alqaby, bıdaı egetin alqap
Egeý – úı sharýasynda qoldanylatyn qural
Egiz – birge týǵan eki adam
Segiz – san, jetiden keıin keletin (matematıkada aldynǵy ýaqytta ótemiz)
Kerege – kıiz úıdiń bóligi (shańyraq, ýyq, kerege)
Betege – shóptesin ósimdik (betegeden bıik, jýsannan alasa)
Shege – úı sharýashylyǵyna paıdalanatyn aǵash qaǵatyn zat
Nege – suraq
Sheńgel – tikendi ósimdik
Mezgil – ýaqyt, jyldyń tórt mezgili bar (Sýrettermen kórsetý)
Munda joq bolyp shyqty. Endi qaıda baramyz?
Ózenge baraıyq.
Al endeshe ózenge de keldik. Sýda nemen júremiz? Endi sýdy qaraý úshin myna tapsyrmalardy oryndaıyq. Joǵalǵan áripterdiń arasynda joq pa eken?
4.«Joǵalǵan áripti tap» oıyny
She.. e, ne.. e, e.. eý, se.. iz, kó.. ershin, mez.. il, Aı.. úl,.. úl, erte.. i, dári.. er, e.. eý, e.. in, kere.. e.
Panda ózende de joq bolyp shyqty. Sharshadyńdar ma? Qane sergtý sátin jasap, demalyp alaıyq.
5. Sergitý sáti
(Vıdeo jazbadaǵy jattaǵýlardy qaıtalaý arqyly sergitý sátin jasaý)
Endi qaıdan izdesek bolady? Aspanǵa baryp izdep kóreıik. Aspanǵa nemen baramyz? Ushaqpen
6. Dybystyq taldaý jasaý
Kúrish, kún, egin, shege, gúl.
Munda da joq eken. Taýdy qarap kórsek qaıtedi?
7. «Aq kógershin» óleńimen tanysý (maǵynasyn ashý, oqytý)
Álde haıýanattar baǵyna ketip qaldy ma eken? Ol jaqtan da izdep kóreıik?
8. Dáptermen jumys
Aýda jazý.
Bas árip, kishi árpin jazý
Eshqaıda joq. Adasqan býyndardyń arasynda joq pa eken qarap kóreıikshi.
9. «Adasqan býyn» oıyny
Úı rek, sa ǵat, qa la, esh ki, syz ǵysh, par ta.
Barlyq jerlerdi qarap shyqtyq. Panda esh jerde joq. Endi ormandy taǵy da bir ret qarap shyǵaıyqshy. Múmkin kóp aǵashtardyń arasynda adasyp qalǵan shyǵar. Múmkin qaraqshylar ormanda aǵashqa baılap ketti me eken? Senderge hat kelipti. Onda: «Eger sender barlyqtaryń myna kitaptaǵy sýretterdi oqyp shyqsańdar ol tabylady» dep jazylǵan eken.
10. Oqýlyqpen jumys (tizbektep oqytý )
Mine endi biz Eldos pen Aıajanǵa kómektestik. Panda da tabyldy. Saıahattap ta qaıttyq. Qandaı jerlerge bardyq? (Ormanǵa, taýǵa, ózenge, aspanǵa, haıýanattar baǵyna)

IV. Bekitý
Analarǵa syılaıtyn
Aralar bal jınaıtyn
Bul nemene balalar,
Úzýge adam qımaıtyn. ( gúl )
Taqtaǵa qarańdarshy neniń sýretteri kórsetilgen. Men qazir sabaqqa jaqsy qatysqandarǵa qyzyl, al ortasha qatysqandarǵa sary tústi gúlder beremin.

V. Úıge tapsyrma
Baǵandaǵy sózderdi oqý.
VI. Qorytyndy
« Aq kógershin» ánin tyńdaý