Táýelsizdik tuǵyrym
Muǵalim: Amangeldına A. A
Sabaqtyń taqyryby: Táýelsizdik tuǵyrym
Sabaqtyń maqsaty:
1. Qazaqstan tarıhynda jeltoqsan oqıǵasynyń alatyn ornyn ashyp kórsetý.
3. Oqýshylardyń jaýapkershilik, belsendilik, izdengishtik, zertteýshilik qabiletterin damytý.
2. Oqýshylarǵa qazaq halqynyń erligin, danalyǵyn pash etý, onyń izgi qasıetterin ardaqtap, ónege tutý. Otandy, elin, týǵan jerin súıýge tárbıeleý, patrıottyq sezimin oıatý
Qural: N. Nazarbaevtyń sýreti, beınefılmder, slaıd, kórkem sýretter. «Aqtaban shubyryndy, Alqa kól sulama» kezinde 1 mln qazaq qaza boldy, «1916 - 1921j aralyǵynda 800 myń adam qyrǵynǵa ushyrady»;
«1930 - 1933j Goloshekınniń genosıd kezinde 2 mln 200 myńdaı qazaq ashtan óldi»;
«Uly Otan soǵysynda 350 ul - qyzynan aıyrylǵan qazaq halqynyń sany 12% kemidi» málimetter ınteraktıvti taqtada kórsetiledi.
Kók týym kóterildi baǵym janyp,
Eltańbam kúlli álemge tanyldy anyq.
Shyrqadym ánurandy bar daýyspen,
Armanym – Ata zańym qabyldanyp
(Ánuran oryndalady)
Muǵalim: Armysyzdar qurmetti ustazdar, oqýshylar, qonaqtar!
Eýrazıanyń qaq ortasynda ornalasyp, talaı halyqtyń kónedegi jáne qazirgi kezdegi tarıhyna kýá bolǵan, tarıhy solarmen taǵdyrlas Qazaq dalasy, Qazaq jeri, Qazaq ulty qandaı qıynshylyqtardy bastan ótkizbedi deseńshi.
Jeltoqsan oqıǵasy óziniń qaısarlyǵymen, alǵa qoıǵan maqsat - muratymen, tipti jiberilgen kemshilikterimen de árbir adamnyń esinde máńgi saqtalady.
1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaqtyń basyn biriktirip, bir judyryqqa jumyldyrǵan baqytty da, qaıǵyly kún edi. Jeltoqsan jańǵyryǵy kózden de kóńilden de keter emes.
Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldanyp, halyqtyń ar - namysy tarazyǵa salynǵan syn saǵatta dúleı kúshke qaımyqpaı qarsy shyqqan jastardyń eren eńbegi urpaqtan - urpaqqa úlgi.
Osydan 24 jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańyna jastar jaman oımen barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Endi mine, osy jeltoqsan kóterilisine qatysqan aǵalarymyz ben apalarymyzdyń arqasynda ata - babalarymyz úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıy armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizdik. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaqtyń el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Qaırat Rysqulbekov, Lazzat Asanova, Sábıra Muhametjanova, Erbol Sypataev syndy apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty.
Qysqasha ómirbaıanynan málimet:
Q. Rysqulbekov, (Jaksybekova Inkar)
Qaırat Rysqulbekov
Qaırat Noǵaıbaıuly Rysqulbekov 1966 jyly 13 - naýryzda Jambyl oblysy, Moıynqum aýdany, «Birlik» aýylynda dúnıge kelgen. Qaırat Shý qalasyna taıaý jerdegi Novotroısk (qazirgi Tóle bı) selosyndaǵy shopan balalaryna arnalǵan mektep - ınternatta oqyǵan. 1983 jyly Kırov atyndaǵy orta mektepti bitirip, aýylynda jumysshy bolyp isteıdi. Al, 1984 – 1986 jyldary áskerge baryp, azamattyq boryshyn ótep qaıtady. 1986 jyly №33635 áskerı bólimshesiniń kepildigimen Almaty sáýlet - qurylys ınstıtýtyna oqýǵa túsedi. Jeltoqsan kóterilisine qatysqany úshin Sovıskııdi óltirdiń dep jazyqsyz jala jabylyp, ólim jazasyna kesiledi. Keıinnen bul jaza 20 jyldyq kesimge aýystyryldy. Qaırattyń haty: Baq tússe - mańdaıymnan, tas tússe - talaıymnan, kórip aldym, maǵan ólim qorqynyshty emes, óıtkeni adaldyǵym odan bıik tur. Áneýkúngi kezdesýde meniń «prıgovorymdy» aldyńdar ma? Talǵattyń sýretin neǵyp tastap ketpedińder. Aqsha salyp kettińder me? Keleside Talǵattyń, Rahat pen Asqattyń sýretteri bolsa, ala kelińder. Kezdesýge kirer aldynda, bir tal roza gúlin ala kelińdershi. Skoro meıram ǵoı. Jazmyshtan ozmysh joq. Barlyq tanystarǵa, týystarǵa, dostarǵa menen sálem. Betterińnen súıdim. Sálemmen Qaırat. 1988 jyly Qaırattyń kamerasynan onyń óli denesi tabylǵanymen, qupıa qazanyń arty ashylmady. 1996 jyly Qaırat Rysqulbekovke elimizdiń eń joǵary nagradasy – «Halyq Qaharmany» ataǵy berildi.
L. Asanova, (Janbolat Akmaral)
Lázzat Asanova
Asanova Lázzat Altynaıqyzy (27. 07. 70, Almaty oblysy Jarkent aýdany Aıdaraly aýylynda dúnıege keldi.. — 25. 12. 86 qaıtys boldy, Almaty) — Jeltoqsan kóterilisiniń (1986) qurbany. 1985 j. Almatyda P. Chaıkovskıı atynd. mýz. ých - shege oqýǵa túsken. Almatyda 1986 j. 17 - 18 jeltoqsanda bolǵan qazaq jastarynyń otarshyldyq jáne ámirshildik júıege qarsy azattyq kóterilisine belsene qatysqan. Ol Ortalyqtyń bılep - tósteýshiligine narazylyq bildirip, qaladaǵy Jańa Alańǵa (qazirgi Respýblıka alańy) alǵashqy ereýilshiler qatarynda “Qazaqtar! Kiriptarlyq quldyqta ómir súrgenimiz jetedi! Biz elimizdiń táýelsizdigin jeńip alǵan kezde ǵana azat bola alamyz!” degen uranmen shyqty. 1986 jylǵy 17 - 18 jeltoqsanda Almaty
qalasynda bolǵan oqıǵalarǵa túpkilikti baǵa berý jóninde respýblıka Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqasy qurǵan komısıa múshesi F. Ignatovtyń málimetterine qaraǵanda, Lázzattyń máıiti birneshe kúnnen keıin mýzykalyq ých - she jataqhanasynan tabylǵan da, ol týraly jataqhananyń besinshi qabatynan qulap ólgen degen qaýeset taratylǵan. Osyǵan qaramastan máıitti Almaty oblysy Panfılov aýdanyndaǵy Aqjazyq kentine İshki ister mınıstrligi men Meml. qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri arnaıy qaraýyldap aparǵan. Lázzatty jerleýdiń aldynda denesin aq jýyp, arýlaǵan kezde onyń eki bilegine salynǵan temir buǵaýdyń qaldyrǵan kókpeńbek izderin, bas súıeginiń shúıdesi oıylyp ketkeni anyqtaldy. Osyǵan qaraǵanda ol jazalaýshylardyń qolynan qaza tapqan. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan soń ǵana Aqıqat. jónindegi shyndyq qalpyna keltirile bastady. Lázzattyń erligine arnalǵan án (“Qaharman qyz — Lázzat qyz”. Mýzykasyn jazǵan Jolaman Tursynbaev, óleńi — Abdrahman Asylbektiki), ol jóninde baspasóz betterinde ǵalymdar men memleket, qoǵam qaıratkerleriniń pikirleri jaryq kórdi. Lázzatqa eki márte1996 jyly jáne 2004 jyly «Halyq qaharmany»ataǵy berildi.
S. Muhametjanova, (Maqsatqyzy Symbat)
Sabıra Esimbekqyzy Muqanbetjanova
Sabıra Esimbekqyzy Muqanbetjanova «El atyn er shyǵarady» degen. Qyz bala bolsa da erge laıyq qaırat kórsetip, on alty jasynda qyrshyn ketken Sábıra Muhamedjanovanyń esimi el jadynda.
26 jeltoqsankúni Astanadaǵy dúrbeleńge ún qosqany úshin óziniń ar-namysyna, anasyna, atasyna masqara sózder aıtyp, balaǵattaǵanyna ýchılısheden 1 - kýrs stýdenti Sabıra Muqanbetjanova jataqhananyń 5 - shi qabatynan qulap óldi. Jeltoqsan jylnamasynda ol týraly: «1970 jyly týǵan, Óskemen pedagogıkalyq ýchılıshesiniń stýdenti. Jeltoqsannyń 21 - 22 kúnderi Óskemende bolǵan narazylyq sharalaryna qatysyp, 26 jeltoqsan kúni mert boldy» dep jazylǵan. Oblystyq «Dıdar», «Jas alash», «Qazaq ádebıeti» gazetterin - de ony «Halyq qaharmany» ataǵyna usyný máselesi de kóterildi. Sol qaharmandardyń biri jáne biregeıi Sábıra Esimbekqyzynyń qamshynyń sabyndaı ǵana qysqa da, nusqa ǵumyry Aqmektep aýylynan bastalyp, Óskemende úzildi.
E. Sypataev ( Dıas)
Erbol Sypataev Sypataev Erbol Muqajanuly (10. 03. 1964 j. Almaty oblysy Panfılov aýdanynyń eńbekshi aýyly - 23. 12. 1986 j. Almaty) – 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisiniń qurbany. Orta mektepti bitirgennen keıin 1981 - 1982 jyldary keńsharda júrgizýshi bolyp istedi. 1982 - 1984 jyldary Keńes Armıasy qatarynda boldy. 1985 jyly Almatydaǵy energetıka ınstıtýtyna oqýǵa tústi. 1986 jyldyń 17 - 18 jeltoqsanynda bolǵan qazaq jastarynyń otarshyldyq jáne ámirshildik júıege qarsy kóterilisine belsene qatysty. 18 jeltoqsan kúni aýyr jaralanyp aýrýhanaǵa túsip, sonda qaıtys boldy. Máıitin aýylyna İshki ister mınıstrligi men Memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri arnaıy qaraýyldap aparǵan. Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń ǵana Sypataev jónindegi shyndyq aıtyla bastady. Ol týraly baspasóz betterinde, Jeltoqsan kóterilisine baılanysty jaryq kórgen jınaqtar men kitaptarda jazyldy.
Vıdeo: 16 jeltoqsan
Kórinis qoıylady.
Qapsalámova Talshyn: Tún. Kádimgi mıllıondaǵan túnderdiń biri, biraq bul tún ózgeshe tún edi. Sebebi bul túnde qalanyń kez - kelgen tusynan ustalǵan jastardy uryp - soǵyp, ólimshi halge jetkizdi. Osyndaı qatigezdikti kórgen, olarǵa arasha túsem dep, júrgenderdiń biri Qaırat Rysqulbekov edi.
Seıtjan Bekjan: - Ustańdar buzaqyny! Áketińder, jaýyp tastańdar!
- Savıskıdi óltirgen sen be?
Ǵalym Ablaıhan: Joq, men emes.
Seıtjan Bekjan: - Sen óltirgen. Moınyńa al!
Abylaı: - Men óltirgen joqpyn, ótirik jala jappańdar!
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Qasqaldaqtaı qanym bar,
Boztorǵaıdaı janym bar.
Qaırat degen atym bar,
Qazaq degen zatym bar.
«Erkek toqty qurbandyq
Atam deseń, atyńdar!»
Jaýqazyn erte kóktemde qar astynan shyǵatyn názik gúl. Qar erip, kún qatty qyzǵanda, tez qýrap ketedi. Jeltoqsan qurbandarynyń da ómirleri osy jaýqazynnyń ómirindeı qysqy boldy. Osy jeltoqsan oqıǵasy saldarynan qaza bolǵan jazyqsyz jastarymyzdyń rýhyna bas ıip, orynymyzdan turyp bir mınýt eske alaıyq!
Bir mınýt únsizdik
Jeti nan úlestirý: 10 «A», 8 «Á», 8 «B»
Vıdeo: Jeltoqsan jeli
Jas arýdyń janarynda - jeltoqsan,
Qandy ǵasyr tabanyńda - jeltoqsan,
Qaraly ómir qaıystyrǵan halqymnyń,
Qara tuman qabaǵynda - jeltoqsan.
Namysymnyń shyraǵy da - jeltoqsan.
Surqaı ómir synaǵy da - jeltoqsan,
Jigittiktiń ómiri de - jeltoqsan,
Jańa kúnniń shýaǵy da - jeltoqsan
Jeltoqsannyń kúni qandaı yzǵarly,
Júrekterde jazylmaıtyn syz qaldy.
Ot bop janǵan qazaǵymnyń jastary,
Jalynymen eritipti muzdardy.
Sol muzdarda jandy alaý óshpeıtin,
Erkindikti qashanda el kókseıtin.
Qanymenen tarıhtarda jazylyp,
Qaırattardyń aty qaldy sónbeıtin.
Jeltoqsanda,
Almatyda,
Alma baqtar aq qyraýǵa batqanda
Jaıdyń oty jalań qaqty shatqalda!
Appaq qala, Appaq ǵalam, O, toba!
Naızaǵaılar qar jalap tur jotada,
Bultty ıitip bozdaıdy boz shynarlar,
Buıdalanǵan uqsap jetim botaǵa.
Kim kóripti o zaman da, bul zaman,
Naızaǵaıdy kók aıazǵa qulaǵan.
Keýdelerde úreı - bóri ulıdy,
«Bolsaıshy aman, myna ǵalam din aman!»
Bul alańda bir urpaqtyń qany bar,
Eı bolashaq!
Sen bul jerdi tanyp al,
Úmit - jipke qolyn sozǵan órkenniń
Erte úzilgen ómiri bar, jany bar.
Aıtam degen,
Aıtylmaǵan áni bar.
Bilip júrgin,
Taǵzym etkin solarǵa,
Erteńińe burǵanyńdy betińdi,
Uly erlikke býǵan beliń bekindi.
Táýelsizdik habarshysy jeltoqsan,
Tarıhyńnyń jańa beti sekildi.
Táýelsizdik! Balalardyń urany,
Beıýaqytta, boıǵa taqqan tumary.
Táýelsizdik! Túnekterde tunshyǵyp,
Yzǵar uryp janbaı qalǵan shyraǵy.
Ókingenmen paıda joq ótti kúnder,
Qyrshyn ketti, átteń – aı, kók órimder.
Eske aldyq, duǵa oqyp bekzattarym,
Alladan nur, jumaqta kógerińder
El tilegi endi aıtpaǵymyz,
Sút betinde qalqyǵan qaımaǵymyz.
Árbiriń bir batyrsyń dastandaǵy,
Jelbiredi aspanda baıraǵymyz
Sol Jeltoqsan oqıǵasynyń kýágerleri bolǵan aǵa apaılarymyz kelip otyr.
Ómirbaıandaryna qysqasha sholý.
Qurmetti aǵaılar, apaılar sol kezdegi oqıǵalardy óz kózderińizben kórip sol oqıǵaǵa kýá bolyp, qazaq eli úshin, ádilettilik úshin kúrestińizder. Bizdiń oqýshylarymyzǵa sol jaıynda birer sózben aıta otyrsańyzdar.
Jeltoqsan oqıǵasyn kózderimen kórgen aǵaılarymyzǵa sóz kezegin bereıik.
Konserttik baǵdarlama:
Óser uldyń qaı sátte de birlik bolmaq qalaýy,
Laýla! Laýla! Jeltoqsannyń muzǵa janǵan alaýy!
Ózderińdeı ór namysty jas órkeni bar eldiń
Eshqashanda tıisti emes eńkeıýge jalaýy!
Bolsyn osy ar aldynda sóz aqtyq,
Qan men namys bolsa boıda qazaqtyq.
Qaıtpas qaısar qasıetti kúrespen,
Alyppyz biz máńgi teńdik, azattyq.
Kóp ultpyz birligi zor, bir týysqan,
Sheńgelin sala almas eshbir dushpan.
Jasaı ber erkindikke qoly jetken,
Táýelsiz egemendi Qazaqstan!
Vıdeo: Kók týdyń jelbiregeni.
Sabaqtyń taqyryby: Táýelsizdik tuǵyrym
Sabaqtyń maqsaty:
1. Qazaqstan tarıhynda jeltoqsan oqıǵasynyń alatyn ornyn ashyp kórsetý.
3. Oqýshylardyń jaýapkershilik, belsendilik, izdengishtik, zertteýshilik qabiletterin damytý.
2. Oqýshylarǵa qazaq halqynyń erligin, danalyǵyn pash etý, onyń izgi qasıetterin ardaqtap, ónege tutý. Otandy, elin, týǵan jerin súıýge tárbıeleý, patrıottyq sezimin oıatý
Qural: N. Nazarbaevtyń sýreti, beınefılmder, slaıd, kórkem sýretter. «Aqtaban shubyryndy, Alqa kól sulama» kezinde 1 mln qazaq qaza boldy, «1916 - 1921j aralyǵynda 800 myń adam qyrǵynǵa ushyrady»;
«1930 - 1933j Goloshekınniń genosıd kezinde 2 mln 200 myńdaı qazaq ashtan óldi»;
«Uly Otan soǵysynda 350 ul - qyzynan aıyrylǵan qazaq halqynyń sany 12% kemidi» málimetter ınteraktıvti taqtada kórsetiledi.
Kók týym kóterildi baǵym janyp,
Eltańbam kúlli álemge tanyldy anyq.
Shyrqadym ánurandy bar daýyspen,
Armanym – Ata zańym qabyldanyp
(Ánuran oryndalady)
Muǵalim: Armysyzdar qurmetti ustazdar, oqýshylar, qonaqtar!
Eýrazıanyń qaq ortasynda ornalasyp, talaı halyqtyń kónedegi jáne qazirgi kezdegi tarıhyna kýá bolǵan, tarıhy solarmen taǵdyrlas Qazaq dalasy, Qazaq jeri, Qazaq ulty qandaı qıynshylyqtardy bastan ótkizbedi deseńshi.
Jeltoqsan oqıǵasy óziniń qaısarlyǵymen, alǵa qoıǵan maqsat - muratymen, tipti jiberilgen kemshilikterimen de árbir adamnyń esinde máńgi saqtalady.
1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaqtyń basyn biriktirip, bir judyryqqa jumyldyrǵan baqytty da, qaıǵyly kún edi. Jeltoqsan jańǵyryǵy kózden de kóńilden de keter emes.
Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldanyp, halyqtyń ar - namysy tarazyǵa salynǵan syn saǵatta dúleı kúshke qaımyqpaı qarsy shyqqan jastardyń eren eńbegi urpaqtan - urpaqqa úlgi.
Osydan 24 jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańyna jastar jaman oımen barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Endi mine, osy jeltoqsan kóterilisine qatysqan aǵalarymyz ben apalarymyzdyń arqasynda ata - babalarymyz úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıy armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizdik. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaqtyń el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Qaırat Rysqulbekov, Lazzat Asanova, Sábıra Muhametjanova, Erbol Sypataev syndy apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty.
Qysqasha ómirbaıanynan málimet:
Q. Rysqulbekov, (Jaksybekova Inkar)
Qaırat Rysqulbekov
Qaırat Noǵaıbaıuly Rysqulbekov 1966 jyly 13 - naýryzda Jambyl oblysy, Moıynqum aýdany, «Birlik» aýylynda dúnıge kelgen. Qaırat Shý qalasyna taıaý jerdegi Novotroısk (qazirgi Tóle bı) selosyndaǵy shopan balalaryna arnalǵan mektep - ınternatta oqyǵan. 1983 jyly Kırov atyndaǵy orta mektepti bitirip, aýylynda jumysshy bolyp isteıdi. Al, 1984 – 1986 jyldary áskerge baryp, azamattyq boryshyn ótep qaıtady. 1986 jyly №33635 áskerı bólimshesiniń kepildigimen Almaty sáýlet - qurylys ınstıtýtyna oqýǵa túsedi. Jeltoqsan kóterilisine qatysqany úshin Sovıskııdi óltirdiń dep jazyqsyz jala jabylyp, ólim jazasyna kesiledi. Keıinnen bul jaza 20 jyldyq kesimge aýystyryldy. Qaırattyń haty: Baq tússe - mańdaıymnan, tas tússe - talaıymnan, kórip aldym, maǵan ólim qorqynyshty emes, óıtkeni adaldyǵym odan bıik tur. Áneýkúngi kezdesýde meniń «prıgovorymdy» aldyńdar ma? Talǵattyń sýretin neǵyp tastap ketpedińder. Aqsha salyp kettińder me? Keleside Talǵattyń, Rahat pen Asqattyń sýretteri bolsa, ala kelińder. Kezdesýge kirer aldynda, bir tal roza gúlin ala kelińdershi. Skoro meıram ǵoı. Jazmyshtan ozmysh joq. Barlyq tanystarǵa, týystarǵa, dostarǵa menen sálem. Betterińnen súıdim. Sálemmen Qaırat. 1988 jyly Qaırattyń kamerasynan onyń óli denesi tabylǵanymen, qupıa qazanyń arty ashylmady. 1996 jyly Qaırat Rysqulbekovke elimizdiń eń joǵary nagradasy – «Halyq Qaharmany» ataǵy berildi.
L. Asanova, (Janbolat Akmaral)
Lázzat Asanova
Asanova Lázzat Altynaıqyzy (27. 07. 70, Almaty oblysy Jarkent aýdany Aıdaraly aýylynda dúnıege keldi.. — 25. 12. 86 qaıtys boldy, Almaty) — Jeltoqsan kóterilisiniń (1986) qurbany. 1985 j. Almatyda P. Chaıkovskıı atynd. mýz. ých - shege oqýǵa túsken. Almatyda 1986 j. 17 - 18 jeltoqsanda bolǵan qazaq jastarynyń otarshyldyq jáne ámirshildik júıege qarsy azattyq kóterilisine belsene qatysqan. Ol Ortalyqtyń bılep - tósteýshiligine narazylyq bildirip, qaladaǵy Jańa Alańǵa (qazirgi Respýblıka alańy) alǵashqy ereýilshiler qatarynda “Qazaqtar! Kiriptarlyq quldyqta ómir súrgenimiz jetedi! Biz elimizdiń táýelsizdigin jeńip alǵan kezde ǵana azat bola alamyz!” degen uranmen shyqty. 1986 jylǵy 17 - 18 jeltoqsanda Almaty
qalasynda bolǵan oqıǵalarǵa túpkilikti baǵa berý jóninde respýblıka Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqasy qurǵan komısıa múshesi F. Ignatovtyń málimetterine qaraǵanda, Lázzattyń máıiti birneshe kúnnen keıin mýzykalyq ých - she jataqhanasynan tabylǵan da, ol týraly jataqhananyń besinshi qabatynan qulap ólgen degen qaýeset taratylǵan. Osyǵan qaramastan máıitti Almaty oblysy Panfılov aýdanyndaǵy Aqjazyq kentine İshki ister mınıstrligi men Meml. qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri arnaıy qaraýyldap aparǵan. Lázzatty jerleýdiń aldynda denesin aq jýyp, arýlaǵan kezde onyń eki bilegine salynǵan temir buǵaýdyń qaldyrǵan kókpeńbek izderin, bas súıeginiń shúıdesi oıylyp ketkeni anyqtaldy. Osyǵan qaraǵanda ol jazalaýshylardyń qolynan qaza tapqan. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan soń ǵana Aqıqat. jónindegi shyndyq qalpyna keltirile bastady. Lázzattyń erligine arnalǵan án (“Qaharman qyz — Lázzat qyz”. Mýzykasyn jazǵan Jolaman Tursynbaev, óleńi — Abdrahman Asylbektiki), ol jóninde baspasóz betterinde ǵalymdar men memleket, qoǵam qaıratkerleriniń pikirleri jaryq kórdi. Lázzatqa eki márte1996 jyly jáne 2004 jyly «Halyq qaharmany»ataǵy berildi.
S. Muhametjanova, (Maqsatqyzy Symbat)
Sabıra Esimbekqyzy Muqanbetjanova
Sabıra Esimbekqyzy Muqanbetjanova «El atyn er shyǵarady» degen. Qyz bala bolsa da erge laıyq qaırat kórsetip, on alty jasynda qyrshyn ketken Sábıra Muhamedjanovanyń esimi el jadynda.
26 jeltoqsankúni Astanadaǵy dúrbeleńge ún qosqany úshin óziniń ar-namysyna, anasyna, atasyna masqara sózder aıtyp, balaǵattaǵanyna ýchılısheden 1 - kýrs stýdenti Sabıra Muqanbetjanova jataqhananyń 5 - shi qabatynan qulap óldi. Jeltoqsan jylnamasynda ol týraly: «1970 jyly týǵan, Óskemen pedagogıkalyq ýchılıshesiniń stýdenti. Jeltoqsannyń 21 - 22 kúnderi Óskemende bolǵan narazylyq sharalaryna qatysyp, 26 jeltoqsan kúni mert boldy» dep jazylǵan. Oblystyq «Dıdar», «Jas alash», «Qazaq ádebıeti» gazetterin - de ony «Halyq qaharmany» ataǵyna usyný máselesi de kóterildi. Sol qaharmandardyń biri jáne biregeıi Sábıra Esimbekqyzynyń qamshynyń sabyndaı ǵana qysqa da, nusqa ǵumyry Aqmektep aýylynan bastalyp, Óskemende úzildi.
E. Sypataev ( Dıas)
Erbol Sypataev Sypataev Erbol Muqajanuly (10. 03. 1964 j. Almaty oblysy Panfılov aýdanynyń eńbekshi aýyly - 23. 12. 1986 j. Almaty) – 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisiniń qurbany. Orta mektepti bitirgennen keıin 1981 - 1982 jyldary keńsharda júrgizýshi bolyp istedi. 1982 - 1984 jyldary Keńes Armıasy qatarynda boldy. 1985 jyly Almatydaǵy energetıka ınstıtýtyna oqýǵa tústi. 1986 jyldyń 17 - 18 jeltoqsanynda bolǵan qazaq jastarynyń otarshyldyq jáne ámirshildik júıege qarsy kóterilisine belsene qatysty. 18 jeltoqsan kúni aýyr jaralanyp aýrýhanaǵa túsip, sonda qaıtys boldy. Máıitin aýylyna İshki ister mınıstrligi men Memlekettik qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri arnaıy qaraýyldap aparǵan. Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń ǵana Sypataev jónindegi shyndyq aıtyla bastady. Ol týraly baspasóz betterinde, Jeltoqsan kóterilisine baılanysty jaryq kórgen jınaqtar men kitaptarda jazyldy.
Vıdeo: 16 jeltoqsan
Kórinis qoıylady.
Qapsalámova Talshyn: Tún. Kádimgi mıllıondaǵan túnderdiń biri, biraq bul tún ózgeshe tún edi. Sebebi bul túnde qalanyń kez - kelgen tusynan ustalǵan jastardy uryp - soǵyp, ólimshi halge jetkizdi. Osyndaı qatigezdikti kórgen, olarǵa arasha túsem dep, júrgenderdiń biri Qaırat Rysqulbekov edi.
Seıtjan Bekjan: - Ustańdar buzaqyny! Áketińder, jaýyp tastańdar!
- Savıskıdi óltirgen sen be?
Ǵalym Ablaıhan: Joq, men emes.
Seıtjan Bekjan: - Sen óltirgen. Moınyńa al!
Abylaı: - Men óltirgen joqpyn, ótirik jala jappańdar!
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Qasqaldaqtaı qanym bar,
Boztorǵaıdaı janym bar.
Qaırat degen atym bar,
Qazaq degen zatym bar.
«Erkek toqty qurbandyq
Atam deseń, atyńdar!»
Jaýqazyn erte kóktemde qar astynan shyǵatyn názik gúl. Qar erip, kún qatty qyzǵanda, tez qýrap ketedi. Jeltoqsan qurbandarynyń da ómirleri osy jaýqazynnyń ómirindeı qysqy boldy. Osy jeltoqsan oqıǵasy saldarynan qaza bolǵan jazyqsyz jastarymyzdyń rýhyna bas ıip, orynymyzdan turyp bir mınýt eske alaıyq!
Bir mınýt únsizdik
Jeti nan úlestirý: 10 «A», 8 «Á», 8 «B»
Vıdeo: Jeltoqsan jeli
Jas arýdyń janarynda - jeltoqsan,
Qandy ǵasyr tabanyńda - jeltoqsan,
Qaraly ómir qaıystyrǵan halqymnyń,
Qara tuman qabaǵynda - jeltoqsan.
Namysymnyń shyraǵy da - jeltoqsan.
Surqaı ómir synaǵy da - jeltoqsan,
Jigittiktiń ómiri de - jeltoqsan,
Jańa kúnniń shýaǵy da - jeltoqsan
Jeltoqsannyń kúni qandaı yzǵarly,
Júrekterde jazylmaıtyn syz qaldy.
Ot bop janǵan qazaǵymnyń jastary,
Jalynymen eritipti muzdardy.
Sol muzdarda jandy alaý óshpeıtin,
Erkindikti qashanda el kókseıtin.
Qanymenen tarıhtarda jazylyp,
Qaırattardyń aty qaldy sónbeıtin.
Jeltoqsanda,
Almatyda,
Alma baqtar aq qyraýǵa batqanda
Jaıdyń oty jalań qaqty shatqalda!
Appaq qala, Appaq ǵalam, O, toba!
Naızaǵaılar qar jalap tur jotada,
Bultty ıitip bozdaıdy boz shynarlar,
Buıdalanǵan uqsap jetim botaǵa.
Kim kóripti o zaman da, bul zaman,
Naızaǵaıdy kók aıazǵa qulaǵan.
Keýdelerde úreı - bóri ulıdy,
«Bolsaıshy aman, myna ǵalam din aman!»
Bul alańda bir urpaqtyń qany bar,
Eı bolashaq!
Sen bul jerdi tanyp al,
Úmit - jipke qolyn sozǵan órkenniń
Erte úzilgen ómiri bar, jany bar.
Aıtam degen,
Aıtylmaǵan áni bar.
Bilip júrgin,
Taǵzym etkin solarǵa,
Erteńińe burǵanyńdy betińdi,
Uly erlikke býǵan beliń bekindi.
Táýelsizdik habarshysy jeltoqsan,
Tarıhyńnyń jańa beti sekildi.
Táýelsizdik! Balalardyń urany,
Beıýaqytta, boıǵa taqqan tumary.
Táýelsizdik! Túnekterde tunshyǵyp,
Yzǵar uryp janbaı qalǵan shyraǵy.
Ókingenmen paıda joq ótti kúnder,
Qyrshyn ketti, átteń – aı, kók órimder.
Eske aldyq, duǵa oqyp bekzattarym,
Alladan nur, jumaqta kógerińder
El tilegi endi aıtpaǵymyz,
Sút betinde qalqyǵan qaımaǵymyz.
Árbiriń bir batyrsyń dastandaǵy,
Jelbiredi aspanda baıraǵymyz
Sol Jeltoqsan oqıǵasynyń kýágerleri bolǵan aǵa apaılarymyz kelip otyr.
Ómirbaıandaryna qysqasha sholý.
Qurmetti aǵaılar, apaılar sol kezdegi oqıǵalardy óz kózderińizben kórip sol oqıǵaǵa kýá bolyp, qazaq eli úshin, ádilettilik úshin kúrestińizder. Bizdiń oqýshylarymyzǵa sol jaıynda birer sózben aıta otyrsańyzdar.
Jeltoqsan oqıǵasyn kózderimen kórgen aǵaılarymyzǵa sóz kezegin bereıik.
Konserttik baǵdarlama:
Óser uldyń qaı sátte de birlik bolmaq qalaýy,
Laýla! Laýla! Jeltoqsannyń muzǵa janǵan alaýy!
Ózderińdeı ór namysty jas órkeni bar eldiń
Eshqashanda tıisti emes eńkeıýge jalaýy!
Bolsyn osy ar aldynda sóz aqtyq,
Qan men namys bolsa boıda qazaqtyq.
Qaıtpas qaısar qasıetti kúrespen,
Alyppyz biz máńgi teńdik, azattyq.
Kóp ultpyz birligi zor, bir týysqan,
Sheńgelin sala almas eshbir dushpan.
Jasaı ber erkindikke qoly jetken,
Táýelsiz egemendi Qazaqstan!
Vıdeo: Kók týdyń jelbiregeni.
You Might Also Like
