InfoHub Logo

nemese eldik, tárbıelik-taǵylymdyq máseleler haqynda

***

...Jerimniń qoınaýyndaǵy qolat-qolat ken-baılyqtardy tolyqqandy ıgerýge kúsh-jiger qosyp, tatý-táttilik, yntymaqtastyq tanytqan baýyrlas barsha ultqa da aq júregin, aq peıilin jaıyp salatyn, kezi kelgende olar úshin de jan qıar dostyqtan taıynbaıtyn halqym baryna maqtanamyn ári ózimdi baqytty sanaımyn. Dosty satpaıtyn, oǵan jamandyq oılaý oıynda joq, qaıta árqashan aqjarqyn kóńili, aıqara ashyq qushaǵy, qonaqjaılyq shyraıymen qarsy alar qazaqy qasıetti, sirá, kim joqqa shyǵara almaq?!

Sonymen qatar meniń halqymnyń ata-baba qany tamǵan týǵan jer, kóne zamandardan beri qaraı qalyptasqan halyqtyq ıgi salt-dástúr, rásimderge asqan sergek sezimtaldyqpen qaraıtyny zańdy qubylys.Týyp-ósken, kindik kesken topyraǵyn súımeıtin adam bolmaıdy. Onyń árbir taý-tasy, oı-qyry, babalardyń jer-sýlarǵa taýyp qoıǵan san ǵasyrlardan beri kele jatyrǵan ataýlary sol ólkeniń, sol halyqtyń perzentteriniń júregine ottaı ystyq....

28.11.1988 jyl

***

...Árbir adamnyń, árbir ult ókiliniń ana tili - ózi alǵash emip, nár alǵan, dúnıedegi eń bir asyl sanaıtyn anasynyń emshek sútindeı. Ómirge yntyqqan bal bóbek, mine, osy ana sútine qalaı ińkár bolsa, qalǵan búkil sanaly ǵumyrynda ózine ar-namys, baqyt-bazar, azyq-qorek bolar ana tiline de eshqashan toıynbaı, sýsap óteri, qanymen tartary daýsyz ári zańdy qubylys. Sonaý jappaı qýdalaý, lenındik ult saıasatynyń óreskel burmalanýy, odan bergi toqyraý zamanynda halqymyzdyń basyna túsken qara bulttyń zulmat kóleńkesimen birge tilimizge tıgen qasiretti jaǵdaılardy da aınalyp óte almaımyz búginde. Osynaý merzim ishinde respýblıkamyzda 700-den astam qazaq mektebiniń múlde jabylyp qalýy, qansha ǵasyrlyq tarıhy, aýyz ádebıeti, mádenıeti, tili, keń-baıtaq terıtorıasy bar qazaq halqynyń rýhanı damýyna, kemel kókjıekterge qadam basýyna aıtarlyqtaı tejeý saldy emes pe?!.

jeltoqsan, 1988 jyl.

***

...Bizdińshe, toı basqarý - úlken óner. Sóz ónerin, sóz qudiretin, ónerpazyn, aqyny men jyrshysyn qatty qurmet tutyp qadirleıtin qazaq halqynyń toı-dýmanyn, toı saltanatyn ótkizýge zor kásibı daıyndyq kerek. Ol úshin sheshen sóıleý, ónerli bolý óz aldyna, búkil halyqtyq salt-dástúrdi aına-qatesiz bilý, ony qajetinde zamanǵa laıyq jańǵyrta paıdalaný mindet. Halqymyzdyń ótkeni men búgingisinen de keńinen habardar bolý qajet. Úlken ómirge qadam basyp jatqan jas jubaılarǵa aq tilekti, aq joldy tileı otyryp, olardy ulttyq rýhpen qanattandyrýdyń da mańyzy erekshe. Toıbastar, betashar, jar-jar, syńsý, taǵy basqalaryn ár toıǵa laıyqtap arnaıy jazyp, bir izdi shıyrlamaı, toı ótkizýdiń ulttyq-tárbıelik-taǵylymdyq mazmunyn aıshyqtaý asa mańyzdy is.

(«Toı ótkizý ońaı ma?», 1990 jyl)

***

...Qazaq án-kúıiniń jandy terber áýezi men qońyr sazyn, onyń muńlylyǵy men shyn júrekten tógilip shyǵatyn tańǵy aýadaı káýsarlyǵyn, oınaqylyǵyn da unatady. Bálkim, osyndaı keń peıildi eldiń ishinde óskendikten shyǵar, qazaq qýansa qýanyp, jubansa jubanatyn, qaıǵyrsa qabyrǵasy qaıysatyn jaǵdaılary da az emes. Eń áýeli, osy halyqtyń salt-dástúri men tálim-tárbıesine kóńiliniń hoshy keledi. Úlkenderdi syılaýy, kishige qamqor bolýy keremet qasıet qoı... Keıde búgingi jastardyń osyndaı daǵdylar men kóne halyqtyq rýhanı qazynalarǵa nemketti, salǵyrt qarap bara jatqandyǵy alańdatady ony. Rok, jaz qýyp, Batystyń elirme áýenine erip julqynyp, óz halqynyń ónerine mensinbeı qaraıtyn rýhanı álemi jutań jastardy, shirkin, jańasha ulttyq klýbtar uıymdastyryp, pármendi sharalarmen baýlysa dep ishteı oılaıdy. Bul baıqap júr ǵoı, kimniń úıińde aqsaqaldary bolsa, tárbıe halyqtyq turǵyda júretinin.Úlkenderge qurmet, qarapaıymdylyq, adamdy súıý degen sıaqty asa qajetti qasıetterdiń saqtalatynyn. Al dombyraǵa nemquraıly qaraıtyn da qazaqtar bar emes pe?!.

15.02.1990 jyl

***

...Halyqtyq mura, rýhanı qazyna ataýlyny qasterleýge, halyq ónerin, mádenıetin kóterýge degen qulshynys, ulttyq sana-sezimniń oıanýy munyń ónerge degen ińkárlyǵyn san márte ósirip, arttyra tústi. Alǵashqyda qazaq aýyz ádebıetiniń eń baıyrǵy, eń qasterli janry - aıtys jańǵyra bastaǵanynda bir qozǵalyp, kóńili kóterilip, mereılenip qalǵan qazaq az ba? Alaıda, uzaq jyldar boıy kózi arshylmaǵan bal bulaq óner birden bastaý alyp arnasyn taba qoımap edi-aý. Aıtysker aqyndarymyz alǵashqyda óleń sózderin jazyp, jattap alyp kelip aıtysýǵa beıim edi. Nemese sózben úzeńgi qaǵysqandarynda jeńil uıqastarǵa nemese arzan oı-pikirlerge, tatymsyz taqyryptarǵa boı uratyny jasyryn emes-tuǵyn. Birte-birte talap kúsheıdi, aıtysker aqyndar iriktele bastady. Óner aıdyny ózine kerektilerin ózi súzip aldy.

(«Qıaǵa qanat sermegen», 1990 jyl)

***

...Eli úshin eselep eńbek etetin, tynymsyz ter tógetin, el namysyn qorǵaıtyn shynaıy azamattar árdaıym da óz eńbegin buldamaıtyn ári qarapaıym, ınabatty bolyp keledi. Ondaı marǵasqalar jalǵan marapatty, ózderin jurtyna tym iri etip kórsetýdi jaratpaıdy. Al ómirde ózin-ózi «uly», hám «nán» etip kórsetýge talpynyp, bul jolda ar men abyroıdyń sheginen tym alshaqtap shyǵyp ketetinder de bar ǵoı. ...Ol qansha ataǵy dardaı bolǵanymen de, el qatarymen júrgendi, jurttan asyp ketpek túgili baryna qanaǵat etýdi jón kóretin, ynty-shyntyn eńbek pen sportqa arnaǵan azamat ekendigin aıtar edik. Erlik pen ójettikke, ulttyq namys pen jigerge janylǵan osyndaı ulandarymyz ǵana táýelsiz eldiń senimdi tutqalary bola alatyndyǵyn da qaperge ustaýymyz kerek.

***

...Sary belde saǵym júzedi. Oınaqy, erke saǵym, oıly da muńly saǵym. Saǵym aldaýshy deýshilerde sezim bar ma eken ózi? Saǵym degen - saǵynysh. Munyń kóńili qaıda júrse de sol bir aıaýly saǵymǵa, tabanyna tıgende júregin ot qyp qyzdyrardaı ystyq shaǵylǵa, kúndiz-túni damyl tappaı azynap turatyn doly daýylǵa yntyq. Kóktem shyǵa qylt etip kórinip, qyzǵylt tartyp jer-dúnıege qaptap ketetin báısheshek qandaı? Ushtaǵannyń maı topyraǵynyń qaı tusynan da túrtip qalsań, bult etip shyǵa keletin kósikter qandaı?!

***

...Dala tynysyn keńinen alyp jatyr. Burqyraǵan jýsan ıisi jan saraıyńdy jadyratady. Týǵan topyraqtyń ózine ǵana tán jupary, saǵymdy beli, ashqyltym kermek dámdi shóbi bári de osy bir shaqta ózińe, jan-dúnıeńe etene ystyq. Kók maısaly osynaý alqapqa qaz-qatar qona qalǵan aqboz úılerdiń sán-saltanatyn aıtsańyzshy!..

(«Qashaǵan júırik jyraý, eldiń tili», qyrkúıek 1991 jyl)

***

...Buryn halyqtardyń jaýgershiligi, jer, jesir daýy jaǵdaıyndaǵy shapqynshylyq, atys-shabystan qara jer titirep, halyqtardyń qatary tez arada setinep qalyp otyrdy. Týǵan el, týǵan jerdi qorǵap qalý úshin kúsh-qýatyńnyń mol, qataryńnyń kóp bolýy da aıtarlyqtaı rol atqardy. Sondyqtan da atalarymyz naqty tarıhı jaǵdaılardy eskere otyryp, urpaq sanyn qalaı bolǵanda da ósirý kerektigine aıryqsha mán bergen. Buǵan bizdiń arǵy-bergi zamandardaǵy ónegeli asyl ájelerimiz de túsinistikpen qarap, el qamyn, jer qamyn, halyq pen urpaq taǵdyryn oılaǵan, bárine de shydaǵan, kóngen...

(«Paryz», 1991 jyl).

***

«Qazaq», «Qazaq eli» degen sózderdi estisem boldy, júrekten qan shapshyp, janardan jas yrshıdy. Eldiń erteńine, egemendigine senbeý ezdiktiń belgisi dep bilemin. Qat-qabat problemalarǵa, san alýan qaıshylyqtarǵa toly osynaý ǵasyrda qazaq syndy basynan qaıǵy bulty arylmaǵan aıaýly halyqtyń eńseli de táýelsiz el bolyp ketýi ońaı sharýa emes.

Óıtkeni, ǵasyrlar boıy otarshyldyq ezgini, neshebir alasapyran náýbetti bastan keshken halqymyz sol baıaǵy qalyń tuman ishinde adasyp, basy aınalyp, sana-sezimine selkeý túsirip alǵan ańǵyrt ta máńgúrt sekildi.

Degenmen, adamzat qoǵamynyń búgingi damý kóshi erteńge degen senimdi ústeı túsedi. Aldyńǵy qatarly damyǵan elderden artta qalsaq ta, tolyq egemendikke qol jetse, damyǵan dalamyz, qasıetti Jer-anamyz aman tursa, birlik bolsa, tirlik te bolady dep úmittenemin. Qaıta qurýdyń lebi eldiń kózin ashty. Alaıda, bizdiń daýysymyz áli de báseń, qımylymyz da qoıdykindeı mımyrt, jaltaqtaýymyz basym. Áıtkenmen, ázirshe áliptiń artyn ańdystap, aqylmen, «myń ólshep, bir kesip» is qylǵan jón bolýy da múmkin...

(«Qazaq ádebıeti», 18.10.1991)

***

Ómirdiń myna bir qaıshylyǵy eriksiz oıǵa qaldyrady: eli úshin jan ushyryp qyzmet etip, barlyq maqsat-muraty halyq ıgiligi jolynda aıanbaı eńbek etý bolǵan adamdardyń dúnıeden tym erte ketetini nesi eken? Álde, bul olardyń jurtyna qaıtsem paıdamdy tıgizem dep qıyndyqtardyń qandaıynan da taısalmaı, kópke júk bolarlyq aýyrtpalyqtardy kóterip ótetindiginen be eken? Ondaı jandardan aırylý kópshiliktiń janyna qatty batady, olardyń ózi ólse de, jarqyn beınesi el esinen ketpeıdi. Óıtkeni, az ǵumyrynyń ishinde-aq el-jurty úshin eleýli eńbek sińirgen, talaı adamǵa shapaǵaty tıip, qolynan kelgen kómegin aıamaǵan, qashanda adamgershilik, kisilik qasıetinen taımaǵan. Sondyqtan olardyń jarqyn beınesi, ónegeli isi halyq zerdesinde udaıy jańǵyryp, keleshek urpaqqa úlgi, ulaǵat etip otyrylady.

(«Jaqsynyń shapaǵaty», 31.03.1992 jyl)

***

...Bireýler ómir alǵa tartqan san-sapat qıyndyqtar men kedergilerden, daýyldar men burqasyndardan buǵynyp, ımenip, jasqanady, tómenshikteıdi. Ózine jalǵyz ret qana syıǵa tartylǵan Tirshiliktiń, Uly Ýaqyttyń, óz boıynda bar Qabilet-Qarymnyń qadir-qasıetin baǵamdaı bilmeıdi. Ómirdiń joıqyn tolqyndarymen júz shaıysyp, betpe-bet kelýden úrkekteıdi. Onyń aldynda aıylyn jıyp, sheginip, dármensizdikke boı urady. Sondyqtan da ómir-darıa ózine-ózi senbeıtin, zamana tartqan zil júkti namysqa toly júregi, laýlaǵan jastyq jigerimen jeńbeıtin jasyq jandardy jańǵaqsha shaǵyp, jaǵaǵa laqtyryp tastap otyrady. Al júreginde turlaýly baılamy bar, jiger otyn janyrdaı ot-namysty qaıraǵy bar, alǵa qoıǵan maqsatynan taımaıtyn, oılaǵany, degenine jetpeı tegi qoımaıtyn, muraty bar dittegen, óz isine nyq, bekem, soqsa-daǵy Jel-Daýyl, shaıqalmaıtyn myqty Emen sekildengen saıypqyran erler Zamana men Ýaqyt ámirine búgejektep, quldyq ura qoımaıdy. Olar qandaı isti qolǵa almasyn, bel sheship, shyndap kirisedi de, kúrdeli kúrmeýlerin ajyratyp, jańasha jol tabýdy barynsha ynty-shyntymen yjdahattaıdy.

1.01.1997 jyl.

***

Qashanda baýyrynan óngen balasy úshin shybyn jany shyryldap báıek bolatyn asyl Ana ǵoı. Ózinen órbigen balasynyń jaman bolǵany, aýrý bolǵany, nemese ishkish-alqash bolǵany, sóıtip jaryq dúnıeden qor bolyp, pátýasyz pánı keshkeni Ana ataýlynyń janyn jegi qurttaı kemirip, ózegine ot salatyny kim-kimge bolsa da túsinikti. Meniń áńgimeni tereńnen qazbalap baryp qozǵaýymda da bir gáp bar. Óıtkeni, adam balasynyń barlyǵy birdeı uly Anadan jaratylǵan. Barlyq bala anasyn súıedi. Al ózine osynaý ómirdi syılaǵan Anańdy qadir-qurmet tutsań, onyń oılaǵanyndaı bol, senimin, úmitin aqta. Tek qana jaqsy qyryńnan kórinip, abyroıly azamat bolýǵa talpyna bil...

11.05.1999 jyl.

***

...Óıtkeni, Mańǵystaýdy aspan astyndaǵy tabıǵat-ana ózi quıa salǵandaı kórme dep kókke kótergende eń birinshi osy baǵzy qaýymdar, obalar men qorymdar, apandar men úńgirler, taǵy basqalary birinshi kezekte oıǵa oralatyny belgili. Al álgi atalǵandaı tylsymy mol kóne oryndardy joǵaltyp almasaq eken, olardyń árbireýin kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, kúte bilsek, zertteı bilsek, búgingi záýzatyn ata-babalar qoldaı bermek degen túıindemin.

Teginde Mańǵystaýdyń sáýlet óneri urpaqtar sabaqtastyǵynan tamyr tarta beredi deýge tolyqtaı negiz bar. Kúni búginde Qazaqstannyń búkil shartarabynda Mańǵystaý sáýletshileriniń qoltańbalary saırap jatyr...

***

...Uzaq jyldardan beri taǵdyry tájikege túsip kele jatqan bir rýhanı qajetimiz - Aqtaýda meshit salý. Eger sándi-saltanatty meshit ǵımaraty boı kóterer bolsa, onda da ultty, urpaqty qalyptastyrýǵa baǵyshtalǵan neshe alýan ımandylyq isterdi qolǵa alýǵa bolady emes pe? Oraza aıt, qurban aıt sıaqty dinı-kópshilik meıramdardy dúıim jurt bolyp meshit mańynda toılaý da oryndy. Alla taǵalaǵa taǵzym retinde, óli árýaqtardyń qurmetine as uıymdastyrýdyń qaı kezde de aıyby joq.

***

...Endigi bir jetpes juqaltań tusymyz - kásibı drama teatrynyń joqtyǵy. AL mundaı ujymdar Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynda bar. Meniń osy taqyrypty qozǵap, problema, zárý másele etip kótergenime tabany kúrekteı on jyl ótipti...

***

...Ulttyq mentalıtettiń, ulttyq dástúrdiń, ata salt pen mádenı úlginiń ómirge oralýyna Naýryz merekesi de dańǵyl jol asha almaq. Bar áńgime –onyń uıymdastyrýshylary men senarıin túzýshide. Sol senarıge konkýrs-báıge jarıalap jiberse de artyq emes. Ne bolǵanda da munda da Jańa jyldaǵydaı (1 qańtar) jańalyqtar, silkinister kerek-aq.Ony oılastyrý mádenıet tutqasyn ustaýshylar men osy sala entýzıastarynyń qıal men qabilet-qarym, jańalyqqa qushtarlyǵy men qoǵamdyq belsendiligine baılanysty...

(«Mádenıet degende mán beretin máseleler»,

15.02.2000 jyl)

***

...Baq degeniń kúte qalǵanda alaqanyńa qalyqtap kelip qona qoıar beıne bir aqqý qus deımisiń? Ondaı ǵaıyptan taıyp kóringen baq qusy qaıdan turlaýly bola qoısyn. Shyntýaıtyna kelgende baq degeniń kez kelgenniń basyna qona bermeıtin, mańdaıyna tań nuryndaı altyn shuǵyla shapaqpen, altyn áriptermen jazyla bermeıtin tabıǵattyń tartýy bolar. Baq degeniń - boıyńa bitken erekshe qasıet, erekshe kúsh, erekshe jiger. Ol sanańa sáýle, qıalyńa qanat bitiredi. Ol seni jankeshti eńbegiń men migirsiz izdenisteriń arqyly ǵana qıalar men qıandarǵa, asqar shyńdar men bıik quzdarǵa, túpsiz tereńdikter men neshebir tylsym endik-boılyqtarǵa boılaýǵa, shyńyraýlarǵa qaýǵa salýǵa jeteleıdi. Asqaq arman men bıik murattardy kóńili qalap dittegen daryn ıesi esh daraqylyqqa urynbaıdy, ol álginde aıtqan baq juldyzynyń, baqyt káýsarynyń telegeı teńiz ter tógý, erinbes jalyqpas eren eńbekpen ǵana keletinin erterek baǵamdaıdy...

(«Bıiktik pen tereńdik», 22.02.2000 jyl)

***

...Pir Ataǵa degen kirshiksiz kóńili men alǵaýsyz sezimin qandaıma el basyna kún týǵan qıyn da qıly kezeńderdiń ózinde aq adal saqtaǵan halaıyqtyń Táýelsizdiktiń tańy jarqyraı atyp, altyn araı shuǵylasyn shashyp turǵanda aǵynan jarylyp arqalanar jóni de barshylyq-aý.

Egemendikti enshi etken eldiń Kókbaıraǵyn kókte erkin jelbiretip, shyn mánindegi biregeı halyq bolyp, memleket bolyp qalyptasýynyń bastapqy arnasynda san ǵasyrlyq bodandyq úregeı psıhologıa men tabansyzdyqtan jańa da tyń, sapaly Sana sekirisine súırelep, ulttyq rýhty oıatý mańyzdy rol atqarsa kerek.

Al búkil ómiri boıyna ulttyq dástúr, salt-sana, eldik, jaýyngerlik batyrlyq rýh, din men til, qolóner men sáýlet óneri, jón-joralǵylar, qadir-qasıet, kóripkeldik, kóregendik, ımandylyq úrdisterin asqar bıikte asqaq ustap, aqyr sońynda ulysqa uran, ultqa maqtanysh bolyp qalǵan Pir Beketi áýlıesin qaster tuta bilgen eldiń mádenıeti eshkimnen de olqy soqpaq emes.

Aýyzy bir, tilek-nıeti qubyla, láıim jaqsylyqqa yntyq bolǵan qaýymnyń oılaǵany keledi eken, degeni bolady eken. Árqashanda bastaǵan isin baıandy etpeı tynbaıtyn, bul joldaǵy neshebir kese-kóldeneń qıyndyq ataýly men keı kimderdiń keriser keritartpa qareketterine qyńbaıtyn, baz bireýlerdeı aýyzben oraq oryp, qyrshańqy sóılep, daıynǵa júgirmeı, Parasat pen Paıymǵa júginip úırengen bılik basyndaǵy el azamattary sharýany ońtaıynan keltirip, minsiz atqarýǵa bar kúsh-qaıratyn jumsady...

(«Máńgi óshpes rýh saltanaty», 15.09.2000 jyl)

***

...Qudaıymyzdy tanyp, dinimizge, dilimizge, ımanymyzǵa nıet buryp, emshiler de erkin óz baq-qabiletterin synaı bastady. Alaıda, áńgime ózin emshi sanatyna engizýshilerge Uly Jaratýshydan, ata-babadan árýaqtyń qalaı qonyp, ony qalaı ustaı bilýinde, boıynda bar qasıet, qabilet-qarymdy odan ári qaraı qalaı ushtaı, damyta bilýde bolsa kerek...

(«Sharapat shuǵylasy», 8.03.2001)

***

Teginde aǵash japyraǵy bolmasa, qandaı jalańash, qańdaı tuldyr (jetim), qandaı kóriksiz de ársiz bolar edi. Japyraqtary altyn kúzde jáılap túse bastasa da, qystyń qytymyr quqaıyna tótep bere otyryp, ómir úshin kúresip, keler jyly qaıta kóktep, jasyl jelek jamylar edi. Nárlený úshin tamyryn tereń alar edi, nárlený úshin oǵan aıaly alaqan kerek bolar edi...

...Adam degen de ózi sol aǵashtar sıaqty eken ǵoı. Olarǵa da kútim kerek, bap kerek, jaıly jaǵdaı kerek. Damyǵan elderge qarasań, eń birinshi kezekte ár adamnyń óziniń densaýlyq kútimine, medısınany jan-jaqty damytýǵa, profılaktıkalyq sharalarǵa, syrqatty kez kelgen dertten aıyqtyryp shyǵarýǵa basa mán beriledi. Halyqtyń áleýmettik-turmystyq ahýaly túzeler bolsa, bul ulttyń sandyq kórsetkishi ǵana emes, sonymen birge sapalyq jaǵyn da egiz damyta qarastyrýǵa múmkindik beredi.

...Sóz joq, ana men bala densaýlyǵynyń jaıy maqtanarlyqtaı bolmaǵany. Sóz joq, basym buqaranyń qaltasy juqa, ózin kútýge jaǵdaıynyń joqtyǵy, turmysynyń nasharlyǵy, ekologıanyń kelispeýi. Al aqsha jetpese, otbasynda renish te kóp. Balany týyp, asyrap, qatarynan kem qylmaı jetildirip ósirýge kedergi az ba?.. Jumyssyzdyqtyń beleń alýynan álgi bala týý jasyndaǵy qyz-kelinshekterdiń deni saýda-sattyq, bıznes degenderdi qýalap ketkeni jasyryn emes. Al áıel adam únemi saparda, nemese bazarda júrse, onyń óziniń de, qaraýsyz qalǵan balalarynyń bolashaǵy, kútimi týraly da ne aıtýǵa bolady? Joǵaryda maıshelpekke, myrǵamǵa batyp júrgender úshin buqara halyqtyń bul ahýaly, qoǵamnyń áıelder qaýymy basyndaǵy asa zor bul aýyrtpalyq onshalyqty túsinikti bolmaýy da múmkin...

...Al ekiqabat áıelderge jasalynatyn túrli operasıalar tipti qaterli ekendigi ózinen-ózi túsinikti. Qysqasy abort pen operasıalardy urpaq tamyryna balta shabý dep keskindese bolar...

...Sol balany jaqsy kórgendikten ǵoı, burynǵy asyl tekti analar ondap bala taýyp, qınalsa da baǵyp-qaǵyp ósirdi. Iá, naǵyz batyrlar solar!

...Maǵan da salsa, halqymyzdyń sanynyń ósimi nasharlap bara jatqanyna janym aýyrady. Osyndaıda A.Baıtursynovtyń «Bizdiń qazaq otbasyna kelerlik bále bolmasa, jurt basyna kelerlik báleni oılap, ýaıymdamaıdy, qýanyshy, qaıǵysynan aspaıdy», degen sózi oıǵa oralady.

Jurtty oılamaǵanda, ultty qaıdan oılasyn!..

***

...Taǵy da qalyń oı qushaǵynda otyrmyn. Qazaqqa qaýip-qater qaıdan kelýi múmkin? Egemen el atandyq. Derbestikke ıe boldyq, endi ne istesek te óz erkimiz, bizdi jaý almaıdy dep shalqaıatyndaı ret joq. «Jaý jaǵadan alǵanda, bóri etekten tartady» degen zaman endi týǵan sıaqty. Bóri qaısy demeńiz, bóri kóp, bóltirik te jetedi. Zamanynda kókke kóz súzip, Kókbórige súıengen el edik. Endi bir-birimizge súıkengen kóp bórige aınalǵanǵa uqsaımyz ba? Bóriler degenim jemqorlar-daǵy...Bógdeni emes, bir-birimizdi talaýǵa qushtar ishtarlyǵymyzdaǵy... «Jer astynan jik shyqty, qos qulaǵy tik shyqty» degendeı bárin soryp, jalmap barady...

***

...Tek meniń jerime tımeńizder!!!

Tek meniń tilime tımeńizder!!!

Tek meniń din-ımanyma tımeńizder!!!

Tek meniń dilime tımeńizder!!!

Jer! Munaıdy, gazdy jer qoınaýynan alǵan durys bolar - eldi kórkeıtý úshin! Biraq, jer tozyp barady ǵoı! Araldan anaý zamanda aırylyp qaldyq, al óz bıligimiz óz qolymyzdaǵy mynaý zamanda Kaspııdi qaırańdap qalmaıyq! Saıasat-ekonomıka-ekologıa birtutas jarasym tapsa demekpiz.

Til! Bul tikeleı ózimizge baılanysty, qurmetti ata-analar! Bári de otbasynan, úıdegi tárbıe besigi jáne mekteptegi, oqý oryndaryndaǵy tárbıege baılanysty. Otbasylyq tárbıeden ana tilimen nárlenip ósken bala onyń qasıetin eshqashan joǵaltpaıdy. Biraq ana tilin ardaqtaýdy boılaı aıtyp otyrý kerek.

Din! Biz osy jaǵyna osalmyz. Qazirgi jastar «sovettik» emes, jańa qoǵamda ómir súrip jatyr. Endeshe, ata-babalar tańdaǵan musylmandyq jolǵa shań tıgizbeı, ımandylyqqa, ádeptilikke úırenýi kerek.

Dil! Oı, qaıran, qazaǵym-aı! Arǵy tamyryń myqty edi-aý. Altynnyń synyǵyndaı ardaqty atalar men ájeler, sender ketkesin dúnıe ne bolar eken? Men sodan qorqamyn. Ulttyq ar-namys, salt-dástúr, tekti qasıet, jón-joba, ádet-ǵuryp, ulttyq túsinik túısik, kisilik bolmys joıylyp ketpegeı-di...

(«Aǵash japyraǵymen, adam urpaǵymen symbatty»,

22.10.2002)

***

...Al sol Ómir atty uly aıdynnyń tósine taısalmaı shyǵyp, taǵdyrymen tartysa jóneletin, qıyndyqqa qysylyp, qyńbaıtyn, kúndelikti óz nápaqasyn tabýdy erte bastan ózi qamdaýǵa bek qulshynysty, jigeri jasyn, júregi turlaýly jampozdardy kórgende rıza bolmaı tura almaısyń. Mundaı tabandy jandar eń qysyltaıań degen qıly sátterdiń ózinde batyl sheshim alyp, ońtaıly jol taýyp ketip otyrady. Múmkin, keı-keıde olardyń da qatelesýi. Biraq, qatelesý, ony keleshekte túzeter bolsa, aıyp emes. Qatelik óndirip is istegen adamda ǵana bolady. Óndirip eshteńe istemegen adam nemenesine qatelesedi?Hareketsiz jan naq beısharanyń ózi, qoǵamdyq masyl demeske laj joq. Neǵurlym kóp is tyndyryp, san alýan sharýamen aınalysqan kisi ómirlik tájirıbesinen sabaq alady, oı qorytyp, túıin túıedi. Jaqsy jigittiń, qolynan is keletin jigittiń sońynan jaqsy sóz eredi, deıdi halqymyz.

(«Eti tiri jigit», 2002 jyl).

***

...Biz ar-ımandy, eldik namysty joǵary tutqan dástúrge baı, tamyry tereńde jatqan ejelgi halyq edik-aý. Osy kúnde zaman ońynan týdy, óz qolymyz óz aýzymyzǵa jetti degende esti jurt bolýǵa umtylýdan góri, kerisinshe kóp jaǵdaıda beı qasıettilikke, ımansyzdyqqa boı uryp turǵan jaǵdaılarymyz az emes...

...Adamdar aqsha úshin birine-biri qol salyp, birin-biri joq etýge deıin baryp jatyr. Adamdar qalaı aıtsań da ash emes, kerisinshe rýhanı jaǵynan jan-dúnıesi jutańsyp, toıymsyz, qanaǵatsyz bolyp barady. Osyndaıda uly Abaıdyń «bes asyl isindegi» «qanaǵat, raqym, oılap qoı» degen joldar eriksiz eske túsedi...

(«Aryńdy satpa, aǵaıyn», 4.08.1994 jyl)

***

...Osyndaıda jaratylystyń, Alla taǵalanyń, ata-babanyń ulylyǵyna taǵy da bir tánti bolasyń. Ómirge osyndaı daryn ıesin týdyrǵan.! Ol - halyqtyń uly, týǵan jerdiń perzenti, bútindeı qazaq eliniń maqtanyshy. Onyń talantynyń bir mini bolsashy! Mini joq sylań sáıgúliktiń naǵyz ózi. Onyń qoly dombyra ishekterine, tylsym syr búkken pernelerge tıýi muń eken, sizdi de bir alapat kúı kerneıdi. Ol kúı - tarıh, ol kúı - el muńy, zary, ol kúı - eldiń máńgi óshpes rýhy, urany, ulaǵaty. Ol kúı - jeti mýzanyń ishindegi bir ǵalamaty - mýzyka áleminiń jandy ıiter, boıdy balqytar, oıdy shalqytar qudiretti kúshi. Mine, osy turǵydan alyp qaraǵanda, qazaqtyń kúı óneriniń atam zamannan kele jatqan altyn tamyry jalpy adamzattyq mýzyka mádenıeti darıasyna ózindik aǵyspen baryp quıar úlken bir arna ispettes. Al qazaq kúı óneri degende, onyń batys aımaqtarynyń, sonyń ishinde Mańǵystaýdyń ózgege uqsamas aıshyqty bolmysy bar...

(«Kúı qulageri», 27.06.1996 jyl)

***

...«Jaý joq deme, jar astynda...» degen ataly sózge súıengen arǵy babalarymyz halyqtyń, eldiń qara jerdiń betińde ózin joımaı saqtap qalýynyń birden-bir kepili halyq sanynyń udaıy ósip turýy ekendigin tereńnen túısine bildi. Osynaý tálimdik mańyzy zor baba úrdis egemendikke endi qol jetkizgen bizdiń táýelsiz jas Qazaq eliniń jaǵdaıynda jańa qyrynan, tyń otanshyldyq, patrıottyq qarqynmen zańdy jalǵasyn tabýy óte jarasymdy da jaǵymdy qubylys bolar edi.

...Shańyraǵy shattyqqa uıyǵan, Allanyń shapaǵat-nury daryǵan qut-berekeli, órkeni ósken, japyraǵy jaıqalǵan qabyrǵaly el bolamyz desek, eń áýeli besigimizdi, besigimizdegi balamyz ben ulan – urpaǵymyzdy alaqanǵa salyp áldılegen asyl analarymyzdy ardaqtaıyq, solarǵa barynsha qamqorlyq jasaıyq, jámıǵat!

(«Ana - altyn tamyrymyz, bala-balǵyn

baqytymyz desek», 27.10.1999.)

***

...Iá, bul ıgilik. Igilik bolǵanda kóptiń kúshimen, aǵaıynnyń aýyzbirshiligimen bitken ıgilikti is, saýapty shara. Osynshama ǵalamat ǵımarattyń ıen dalada eńse kóterip, sonadaıdan tulǵalanyp turýynyń ózi bek qýanyshty. Qadym zamandardan áýlıe-ánbıesin, qasıetti adamdaryn, ólisin qadirlep, tábárigin tas úlgide qaldyrǵan el edik qoı. Oǵan mynaý Mańǵystaýdyń ón boıyndaǵy sansyz kıeli qorymdar men asqaq kúmbezder kýá. Al óziniń kózi tirisinde bolashaq kóz jumǵanyndaǵy jatyn úıiniń qarapaıym ǵana, tóbesi ashyq tóbel tam bolǵanyn qalaǵan, basyna áýlıe aǵash ornatylyp, solaı bolyp jerlengen Erjan haziretke endi búgingi urpaǵynyń osyndaı záýlim ımandylyq saraıyn ornatýy urpaqtar birligi men sabaqtastyǵynyń shyn mánindegi ulylyǵyn aıǵaqtaıdy. Erjekeń ózi ómirden ótse de, artynda izi qaldy, ósıet sózi, ónegesi qaldy. Onyń boıyndaǵy kirshiksiz tazalyǵy, Islam dini ıdeıalaryna degen berik senimi, jarly-jaqybaıǵa, músápir men múskinderge degen qaıyrym-qamqorlyǵy, janyn alatyn bolsa da sertinde turatyn qaıtpas týralyǵy men adaldyǵy babalardan kele jatqan qundy qaǵıdalardyń qaıtalanbas úlgisi emes pe. Búgingi tolqyn sol bir sara joldy baǵdar tuta ala ma? Múmkin, bul úrdis sony súrleýlerge ulasar. Mynaý tórt qulaqty, kesek keskindi, ór kúmbezdi qonaq úıiniń tiriler kúshimen sán-saltanat qurap, onda Shaqpaq-ata qorymy basyna kelgen barsha qaýymnyń ári zıarat etip, ári túnep qaıtýyna mol da jaıly múmkindik jasalýy, óli arýaqtar rýhyna duǵa baǵyshtalyp, turaqty as-sadaqa berilýi tyń da tynysty, taǵylymy zor sharýanyń pátýasy men tilegi bir jurtshylyqtyń túzý arnalarǵa baǵyt ustaǵanyna meńzeıdi...

(«Eren tulǵaǵa - eńseli eskertkish», 22.05.1999 jyl)

***

Egerde dúnıeni, osynaý jaratylysty, jumbaǵy mol on segiz myń ǵalamdy Baǵzy, Búgin jáne Bolashaq degen úsh sózdiń, úsh uǵymnyń sheńberinde alyp qarar bolsaq atalǵan úsh Dáýir, úsh Zamandy da beıne óz basynan keshirgendeı, bárin de kórip, bilip, kóńilge túıip ótkendeı, beıne mynaý qara jerdiń betinde ol bilmeıtindeı eshteńe endi qalmaǵandaı, arǵy-bergi tarıhty múdirmesten ári aına-qatesiz etip aldyńa jaıyp salatyn asqan kóripkel, asqan danyshpan, asqan abyz, teńdessiz dara qubylys: bul - adamzat tarıhynda aty altyn áriptermen jazylýǵa tıis derlikteı ǵalamat bolmys ıesi - Ábish Kekilbaıuly. Egerde osy mezet Adam-Ata, Haýa-Ana uıqysynan selt etip, búgingi záýzatynyń ahýalynan habar bilmek bolsa, ne bolmasa, aıtalyq, áldebir bizden góri ozyqtaý, ilgerileý, órkenıettileý ózge planetanyń ókili saýal tastap, suhbat qurǵysy kelse, olarmen de emin-erkin pátýaly áńgime órbitip, ǵulamalyǵyna tánti etpeı qoımaıtyn Jer planetasynyń kóregeni, kósemi, suńǵyla oıly shesheni - ekeý bolsa bireýi, bireý bolsa naq ózi de osy Ábish Kekilbaıuly bolar edi. Baıaǵy bı de, batyr bahadúr, naǵyz tulpar turpatty babalarymyzdyń bar bolmysyn, eldik-kisilik qasıetin, shynaıy qazaqy beren sıpatyn bir boıyna sıǵyzyp saqtap qalǵan, Táńiriniń ón boıyna ólsheýsiz tartý etken zor qabileti -darynyn Aqyldylyǵy, Qanaǵatshyldyǵy, Qarapaıymdylyǵy, Qaısarlyǵy, Tabandylyǵymen tapjyltpaı ustap qala bilgen, ózin-ózi ónemeıin órge súırep, qıaǵa tartyp, qıyndyqqa bastaǵan, bereke men baqqa kól-kósir mańdaı terimen jetýdi murat tutqan, júz jylǵa ǵana emes, myńjyldyqtarǵa, máńgilikterge esimi, eńbegi, erligi ushtasyp jatatyn erek Tulǵanyń 360 áýlıe máńgilik mekendegen kıeli Mańǵystaý topyraǵynda jaralýy da jáıden-jáı emes. Biz Ábishteı áýlıemizben maqtansaq, Ábekeń Mańǵystaýyna arqa súıeıdi jáne de alǵa súıreıdi.

Árıne, aqıqatynda Ábish Kekilbaıuly - bútin qazaqtyń, búkil Qazaqstannyń maqtanyshy. Elimizdiń buǵan deıingi de, táýelsizdik alǵannan keıingi de ata tarıhynyń san qyrynan beınelenýinde, egemendigimizdiń myzǵymas kirpishi qalanýynda ultymyzdyń ulaǵatty uly - dana Ábishtiń kemeńgerlik izderi saırap jatyr. Eli, jeri, tipti kúlli Adamzat úshin de tyndyrǵan isi tym mol, qomaqty bolsa da, tabıǵatynda biregeı, dańǵaza men daqpyrtqa, dandaısýǵa jany qas, qaı iste de ar men adaldyqty, sabyr men salmaqtylyqty tarazy bıigine qoıatyn, eren eńbegin elge jarıa etip, jarapazan qylýdy kóńili qalamaıtyn, qanshama qyrýar da irgeli eldik sharýalardyń júzege asýyna uıtqy, kóshbasshy bolyp jatsa da, keýde kerip masattanýǵa, maqtanýǵa, mardamsýǵa múlde juldyzy qarsy Ábekeń asqaraly alpys jyldyq mereıtoıyn týǵan topyraǵy - óleń besiginde el-jurtymen kórise, aman-túgel alysa otyryp qana atap ótýdi mise tutypty. Áıtpese, qazirde ulttyq fenomen retinde moıyndalǵan birtýar Tulǵanyń budan góri keńirek aýqymda qulash sermeýge de múmkindigi joq emes edi ǵoı degen oı keledi.

Ómirlik maqsat-múddeler turǵysynda úndes, syılas seriktesiniń bul uıǵarymyna qoldaý bildirgen Elbasy N.Nazarbaevtyń da azamattyq paıymyna rızashylyqpen qaraý lázim...

(«Talant toıy - taǵylym úshin», 10.12.1999 jyl)

***

...«Elim!» dep atqan ár tańda, Júreginen qan tamǵan!.. Ótipti Baba-Dalamda-Tuınaǵy bólek Tarpandar!..

Meniń mynaý Baba-Dalam, Jaralǵan Ar-Namystan, Tulparlary tarpysqanda tuıaǵynan tas ushqan!.. Tektilerim bólek turpat, bólek bitim, kelisti, Taısaldyrmas ot júregin -Aıbarlyń da - Arystan!

(«Aldaspan», qańtar 2000 jyl)

***

...Aqynnyń alǵaýsyz sezimderi aqjaýyn bolyp quıylyp, Ar men Namys alaýy atoılaıdy. Qaralyq pen qaraýlyqqa, ekijúzdilik pen jaltaqtyqqa, jaǵympazdyqqa jany qas, juldyzy qarsy daýylpaz aqyn Rýhy árdaıym ór de ústem.

Árýaǵy Alty Alashtan ári asqan, aıqasyp-arbasqanyn mysy basqan aıbarly Pir Beket atasyn ortaǵa alyp, proza alyby Ábish pen poezıa padıshasy Farıza, mine, týǵan topyraqta kezdesýler ótkizdi. Aqıqatynda da ǵasyrlar toǵysy Mańǵystaý jerine zor rýhanı serpilis, tyń betburystar ákeldi.

Bizdińshe, arǵy-bergi ata-babalardyń, áıgili áýlıe-ánbıelerdiń synyq súıem juǵyny juqqan Farıza aqyn árýaqty Kıelerdiń máńgi óshpes rýhyn jyr tilimen, asqaq da adýyn Poezıasymen, ózindik ór bolmysymen bederleı, berkite, bıiktete túskendeı. Ol babalardyń kesek minezi men Erlik Rýhyn jalaýlatyp, máńgi mazdaqtaı alaýlatyp, osy jolda janartaý bolyp jarylyp, myń-san otty, shuǵylaǵa orana malynyp, týǵan el, kıeli jerdiń tósine qıa kóktegi sónbes juldyzdardaı jaǵylyp bara jatqandaı.

Iá, onyń jyrlaryna quldyq urmaý, tabynbaý, saǵynyp, sarǵaıǵanda, qýanyp, marqaıǵanda, sharshap, shaldyǵyp, júdep, kúızelip, zaryqqanda, egile, ezilip, dúnıeniń jalǵandyǵyn sezinip, bezingende, jan-jaǵyńnan kóńiliń qalyp, ótkende ómiriń nalyp, shydamyń taýysylǵanda, jalǵyzdyq qaýsyrǵanda: jol silter shamshyraǵyńdaı, tirliktiń bal bulaǵyndaı, erinińe nárin tamyzyp, júregińe qan quıatyndaı - Farıza aqynnyń kemirip baryp qaırap shyǵaratyn, seniń de órshil rýhyńdy aıbattandyratyn órtti óleńderin ańsaısyń, izdep oqısyń. Jylaı otyryp kúńirenesiń, jubana otyryp, tebirenesiń...

(«Sezim - darıa», 22.09.2000 jyl)

***

...Onan da, bizdiń oıymyzsha, búdjet qarjysy qazir barshylyq bolyp turǵan tusta osy bir qazaq gımnazıasyn ógeısitpeý, ishin de, syrtyn da árlep, sándeýge qarjy qarastyrylsa. Asyly, bardy ózińnen aıap, ózgege bólýdiń jóni qaısy?! Qaı-qashanda jeke bas múddesi emes, túbegeıli el, urpaq - ult múddesi týraly parasattylyqpen oılanatyn mezgil jetken joq pa?!

Aralas mektepterden bizdiń qazaqqa paıda joq ekenin ýaqyt kórsetti. Endeshe, qazaq mektepterine, onyń ishinde ulttyq gımnazıaǵa qyryn-qabaq qaraý búgingi tańda órelilik dep aıtýǵa tipti de bolmaıdy... Bul rette, birinshiden, balalaryn áli kúnge orys mektepterine berip kele jatqan ata-analarǵa qarynymyz ashpaı tura almaıdy. Egemen elimizde ana tilin qanyqty meńgergen jetkinshekterde bolashaq molyraq bolatynyn erteńgi kún kórseteri anyq...

(«Ulttyq gımnazıa: oǵan qamqor kózqaras kerek»,

12.06.2001)

***

... 1988 jyly Mańǵyshlaq oblysy jabylyp, qaı jaǵynan alyp qaraǵanda da baılyǵy ushan-teńiz tý ólkemiz taǵy da sol kezdegi áýpirim óktemdiktiń, áleýmettik ádiletsizdiktiń tálkegine ushyrady. Obaly ne kerek, týǵan jerdiń keleshegin paıymdap, namysyn jyrta biletin aıtýly azamattar oblysymyzdyń jabylýyna qarsy shyqty. Biraq, sol kezdegi ámirshil-ákimshil júıe mańǵystaýlyq arda halyqty taǵy da bir moraldyq-psıhologıalyq turǵyda tuqyrtyp alýǵa bıtin syǵyp-aq baqty. Alaıda, jergilikti turǵyn halyqtyń saǵyn syndyra almady. Kerisinshe, osy bir kezeńderde halyqtyń ulttyq jáne qoǵamdyq oı-sanasy erekshe ósip, demokratıa keńinen qanat jaıyp kele jatty. Tabıǵatyna tán tentekteý minezben qanattanǵan eldiń ortalyqtyń ústemdigine, qıanat pen jábirge kónýge ar-namysy jibermedi...

...Osylaısha, Abaı saraıyna qazaq rýhyn ákelgenimiz jaqsy boldy, mundaǵy án, bı, bal bıi, dombyra, drama ujymy, balalarǵa arnalǵan baǵdarlamalarda qazaqtyń qarakózderi kóbeıe bastady. Abaı saraıyna arqalana kirip, arqaıyn júretin kúnder týdy...

... Al baıqap qarasań, bizdiń kóbeıip kele jatqanymyzdy, soǵan sáıkes rýhymyzdyń asqaqtap bara jatqanyn kóre almaıtyndar da bar. Qazaqtyń óz elinde alshań basyp júrýi sol Qazaqstannyń táýelsizdigimen baılanysty ekendigin, ata-babalardyń san ǵasyrlar boıǵy armanyna qol jetkizgenimizdi aıqyn sezinemiz...

(«Ulttyq rýhymyzdy bıik ustaıyq»,

tamyz 2003 jyl)

***

...Ultymyzdyń neshebir jaqsylary men jaısańdary, handary men bıleri, batyrlary men bekzattary taban tirep, elimizdi birlik pen tirlikke uıytqan, halyqtyq qasıetimizdi saqtap, syrt dushpanǵa qarsy el bolyp jumylýda birden-bir altyn kópir, altyn qaqpa atanǵan, al tym árige, yqylym zamandarǵa oı boılatsaq, Kók Táńirge, Kók Bórige tabynǵan ısi túrki dúnıesiniń shyn mánindegi tarıhı ortalyǵy - Túrkistannyń - Táýelsizdik tábárigindeı jaınap, jasanyp, jańǵyra túskeni kózi qaraqty jýrnalıser qaýymynyń da oıyn sergitip, boıyn shabytqa toltyryp jibergendeı...

(«Qasıetti Túrkistanda»,

aqpan 2004 jyl).

***

...Kaspııdiń qazaqstandyq taıyzdaý bóliginde bekire tuqymdas qyzyl balyq qorynyń álemdik turǵyda alǵannyń ózinde basym túrde qordalanǵanyn eskersek, áli de saqtyqqa, qorshaǵan organy qorǵaýǵa barynsha mán bergenimiz maqul. Teńizdegi ıtbalyq, qara balyq, qustardyń qyrylý sebepteri, sirá, jumbaq kúıinde qalyp otyr...

Biz sekildi búkil ata-babasy Kaspııdiń jaǵasynda ǵumyr keship, Qalamqas, Qarajanbasty jaılaǵan qazaq balasy úshin asaý teńizdiń alar orny eresen. Kaspıı bizdiń ata-anamyz ispetti. Sondyqtan onyń Aral apatyn qaıtalamaýyn osy bastan tereńdeı oılasaq...

(«Kaspııdiń munaı baılyǵy - kimniń paıdasyna?»,

2004 jyl)

***

...Al ol baılyqty ıelený úshin saıası jáne ekonomıkalyq tıimdilikti, ekologıalyq salaýattylyqty ǵana oılaýymyz az ekendigin óskeleń ýaqyt talaby aıqyn kórsetip tur, Bul rette kóp másele bizdiń otandastarymyzdyń ǵylymı áleýetine, izdenis kókjıegine de baılanysty ekendigi shúbásiz nárse.

(«Memlekettik múdde».., 2004 jyl).

***

...Mol aqsha, aǵylǵan dollar darıasy jaǵdaıynda jemqorlyqtyń óris jaımaýy múmkin be? Úkimet eldiń munaı men gaz baılyǵynan jyl saıynǵy túsetin tabysty, odan eldegi árbir jan basyna tıesili úlesti nege jarıa ete bermeıdi? Bizdiń elimizde jumys jasap jatqan túrli munaı kompanıalarynyń ıeleri kimder, sheteldik nemese birlesken kompanıalarmen ónim bólisý, ekologıa, taǵy basqa da tolyp jatqan ózekti máseleler boıynsha kelisimder jasaǵan kezde birinshi kezekte memleket múddesi kózdelip otyr ma? Álde, jeke bas múddesi, toptyq múddeler, bálkı, «memleketti ashqaraqtana sora túsý» múddesi kózdele me?!

***

Halyq sany qaıtkende ósedi? Osy suraq, bizdiń oıymyzsha, halqynyń sany búginde mıllıardtan asqan Qytaı men Úndistannan basqa elderdiń barlyǵyn da ómir boıy mazalaıtyn másele ekeni daýsyz. Óıtkeni, qaı zamanda da qaýip pen qater eshqashan seıilmeıtinin eskersek, «kóp qorqytady, tereń batyrady» demekshi, az bolǵan saıyn álsireı beresiń. Sodan da bolar, buǵan deıin ótken uly babalardyń barlyǵy da eldiktiń basty qamy - halyqtyń sanyn da, jerdiń aýqymyn da ulǵaıta berý kerek ekendigin, týlaqtaı jer úshin qasyqtap qan, eńbektep ter tógý kerek ekendigin urpaqqa ulaǵattap ketken-di...

Eldi medısınalyq jaǵynan aqparattandyrý, salaýattylyqty nasıhattaýǵa mán berilýde. Soǵan qaramastan jastardyń túni boıy kezbelikke, jas óskin qyzdardyń jezókshelikke, esirtki qumarlyqqa salynýy, ıaǵnı «qyzǵa qyryq jerden tıym» bolmaýy el bolashaǵy úshin úreı týǵyzady. Túni boıy kóshe kezip, qańǵybastyqqa salynyp, jaq-jaq bolyp bólinip tóbelesip, birin-biri óltirip, jaralap jatqan jastardan qalaı shoshymassyń?! Baıaǵy ata-babalardan kele jatqan ımandylyq pen ınabattylyq, meıirim men aıaýshylyq, qyzǵa qylyqty, ulǵa er kóńildi azamat bolý sıaqty izgi qasıetterimizdi bara-bara joǵaltyp almaımyz ba? Biz qashan, qalaı ǵana ósemiz, eger jastarymyz kúnbe-kún birin-biri pyshaqtap jatsa, qyzdarymyz jynkóbelekshe kóshe kezip, kez kelgendi qushaqtap jatsa?! Joq, mundaı el bolmaıdy!

...Sondyqtan urpaq sanyn kóbeıtýdiń bir amaly: jaqsy jigitke jaqsy qyzdyń, kórgendi shańyraqtan shyqqan jastardyń bir-birimen jolyǵýy joǵary mańyzǵa ıe. Adam balasyna Ómir atty zor baqyt tek bir-aq ret beriletinin eskersek, ony uqsatý, baqytyń úshin, armanyń úshin, densaýlyǵyń úshin, urpaǵyń úshin, halqyń úshin kúrese bilý - árbir qazaqqa syn bolyp otyr. Sonda ǵana biz ónemiz, ósemiz, órkendeımiz...

(«Halyq sany qaıtkende ósedi?»,

shilde 2006 jyl)

***

...biz ózimizge jalǵyz ret qana beriletin dúnıe-dáýrenniń árbir kúni, saǵaty men mınýtynyń baǵasyn bilip, barynsha belsendi eńbek etýge, boıdaǵy barymyzdy, kúsh-qýatymyzdy elimiz, jerimiz, ulan-urpaǵymyz úshin aıamaı tógýge tıis ekenbiz, aınalaıyn áleýmet! Sonda ǵana ata-babalar san ǵasyrlar boıy arman etip, sol jolda jankeshtilikpen jaǵalasyp, qandy maıdan keshken ata mekenimizdiń kósegesin kógertip, jalpy adamzattyq damý dańǵylyna ilese alamyz...

(«Jankeshtilik rahaty»,

2006 jyl)

***

...bireýler aıtyp júrgenindeı, áste «Qudaıdyń nazarynan tys qalǵan emes», kerisinshe Qudaıdyń shyn máninde nazary túsken, nazary qulaǵan, bar mahabbaty men shapaǵatyn tókken altyn aımaq - ańyz ben áfsanaǵa, syr men sıpat, bitim men bolmys, kúńirene kúmbirlegen kúı men sazdy sarynǵa toly, jelige soqqan qońyr jeline deıin jan boıyńdy tebirentip, eritip, eljiretken baǵzy Mańǵystaý ólkesinde tarıh tylsymynan tin tartar oqıǵalar men keremetter jetkilikti. Eń bastysy, ejelgi «Jibek jolynyń» kóne súrleýinde ornalasqan úsh júz alpys áýlıeli bul kıeli mekende Adamzat balasy jaralǵannan bermen qaraı jol tartatyn baǵzy qundylyqtardyń qaı-qaısysy da jetip artylady. Qarys qadam júrseń, nemese ár qyrdy asqan saıyn aldyńnan «men mundalap» jolyǵatyn kóne kúmbezder men qoıtastar, keýekter, qulpytastar, bestastar, apandar men úıikter, obalar men úńgirler, jerasty ǵımarattary, saı-sala, quz-qıa, shaǵyl qumdar, teńiz ben sor, teńizdiń ishki álemi (flora men faýna), kóne súrleýler, myń qystaý, myń taram-tarmaq joldar, jelmaıamen jelgen kerýen joldar jıi ushyrasady...

...Ol eshqashan eshkimge namysty qoldan bergen emes, ol bylaı qaraǵanda teńizge suǵynyp, jalpaq álemnen oqshaý, bir buryshta qalǵandaı kórinse de, árkez óz aldyna derbes, óz aldyna dara da dana, shoqtyǵy bıik, ol eshqashan adamzattyq órkenıet kóshinen keıin qalǵan emes. Árıne, kóshpendilik dáýirdi eń sońǵy bolyp basynan ótkergen bul aımaqta kóshpendilerdiń mádenıeti men salty, sán-saltanaty, dáp-dástúrine qatysty aqıqattar jetip artylady.

...Tarıh dańǵylynda qandaı ózgerister bolatynyn ómirdiń ózi, ýaqyttyń taby, halyqtyń baǵy kórseter...

...Teginde Mańǵystaýda kıeli emes jer joq. Bul óńirdiń árbir qarys-qadam jeri men taý-tasy, shóp-shóńgesi, ashshy sorańy men adyraspany, ıtjýasy men kósigi, jybyrlaǵan jándikteri men kesirtke, jylan, tasbaqa, dala búrkiti, aqbókeni men qaraquıryǵy, arqary men taýtekesi, qyzyl balyǵy men kókserkesi, dýadaǵy men baıǵyzy, tipti qalbaǵaıy men qańbaǵyna deıin baǵzydan áýen qozǵaıdy, syr ańdatady. Bári ózgeshe, bári qaıtalanbas dúnıe. Munda on segiz myń ǵalamnyń san alýan jumbaq syrlaryna qanyǵyp, tabıǵat-ananyń tańǵajaıyp somdaǵan keskin-kelbet, qubylystaryna qaıran qalyp, tańdaı qaǵasyz. Erte dáýirlerde teńiz asty bolǵanyna shák keltirmeıtindeı bul óńirdegi neshebir taý shógindileri men jartas-jotalar, shoqylar men qyrattar, tórtkilder men tóbeler anadaıdan andyzdap, oı salady...

Mańǵystaýda ańyz da, tarıh ta, rýhanı jádigerlikter men muralar da molynan kezdesedi.

...Túrli barymta, tóbeles, daý-janjal, rý taıpa arasyndaǵy aıqaılar emes, eldik namysty bermeýde qan tógip, janyn pıda etken asyl arystardy ulyqtaý - urpaqqa mıras bolyp qala bermek.

(«Jańarǵan Aqketik», shilde, 2006 jyl)

***

... Keshegi bir 1986-nyń qandy jeltoqsany kúnderinde el basyndaǵy aýyrtpalyqtardy, jazyqsyz jastarymyzdyń jan pıdalyǵyn kórip, solaqaı saıasat basshylaryna batyl syn aıtqan Juban Moldaǵalıev syndy birtýar aqyn aǵalarymyz ómirden mezgilsiz baqılyq bolyp attandy. Totalıtarlyq júıeniń ózinde «Men - qazaqpyn!» dep órshil daýyspen jyrlaǵan osy Jubaǵańa qazaq jeriniń qaı pushpaǵynda eskertkish qoıylsa da laıyq dep esepteımin...

Odan keıin, 1989 jyly Jańaózende bastalyp, búkil Mańǵystaý óńirin sharpyǵan dúrbeleńdi kezeńderde taǵdyrly tarıhymyz óz sahnasynyń tórine Saıyn Nádiruly Shapaǵatov syndy aldaspandaı jarqyldaǵan, týǵan halqy-jurtynyń baıandy bolashaǵy, bostandyǵy men táýelsizdigi jolynda qasyqtaı qanyn qaldyrmaı tógýge ázir bólek bolmysty Erdi alyp shyǵyp edi! Mine, eldiktiń jolyndaǵy shynaıy kúresker dep Osy Adamdy aıt!

(«Saıyn aýyly», aqpan, 2007 jyl)

***

...Aýyl!

Iá, bárimiz de osy bir kıeli sóz estilgende júregimizden ystyq aǵystar sel bop aǵyp, balalyq bazarly shaǵymyzdy eske alatyn, altyn besigimizdiń jaǵdaıy túzelip, halyqtyq qasıetimizdiń joıylmaýyna tilekshi bolatyn taza aýyl perzentterimiz. Sońǵy mezgilderdegi bizdiń eldi mekenderimizdegi jańalyqtar: mektep, aýrýhana, klýb, sport ǵımarattary tárizdi kóptegen áleýmettik nysandardyń ómirge kelýi kóktemgi qarlyǵash qanatynyń sýsylyndaı jyly lep ákeledi...

Bárinen buryn bıylǵy jyldy Elbasymyzdyń «Mádenı muralardy jınaqtaý» maqsatyna baǵyshtaýy aýyl adamdarynyń úılerinde saqtalǵan ulttyq dúnıeler men jádigerlikterdiń murajaıyn jasaqtaý, el aýzyndaǵy ádebı-shejirelik-rýhanı muralar: tarıhı derekter, ertegi, ańyz-hıssalar, jyr-dastandar, sheshendik sózder, tildik sóz óneri jaquttaryn, qysqasy aýyz ádebıetiniń qundy úlgileri men neshe alýan muraǵattyq mándi dúnıelerdi jınaqtaýǵa jol ashar edi...

...Til. Ana tili. Jalǵyz bizdiń qazaq eken ǵoı tilin anasymen teńestiretin. Shynynda da óz tiliń, óz úniń bolmasa, maqulyqtan, máńgúrtten aıyrmashylyǵyń qanshama?! Zamanynda mısıonerler, kolonızatorlar jerińdi jaýlap alyp, ishten indep, dendep, iritip, sonyń áseri tepkisinen quryp ketken tilder qanshama, ulttar qanshama?! Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin búkil Túrki-Turannyń atajurtyn ustap qalǵan Qazaq eli, jeri, tiliniń bolashaǵy zor bolary, ol úshin sheshimdi de kesimdi sharalardyń asa qajettigin Uly Ýaqyt talap etip tur! Azattyq, teńdik, egemendik aldyq, irgeni bútindedik, endigi kúrt burylysymyz da, utysymyz da Uly Til - Ana tilimiz bolsa kerek-ti! Sheginer jol joq, artymyzda - anamyzdyń tili, biz ony aıalap, alǵa bastaýǵa, qajet bolsa birtindep álemdik deńgeıge kóterýge negiz qalaýǵa mindettimiz!!!

Bul rette, sóz joq, birinshi kezekte Memlekettik tildi bilmeıtin, nemese oǵan shekesinen qaraıtyn sheneýnikterdiń sabasyna túsýine, ózi turatyn eldiń, baıyrǵy etnostyń tilin syılap, qurmetteı otyryp, meńgerýge týra keledi. Bir aýyz oryssha bilmeı aýyldan shyqsa da, talmaı oqyp-úırenip, asqaq armanmen qıalarǵa samǵap, ne bolmasa arqaıyn nanyn taýyp jegen aldyńǵy-keıingi býyn ókilderi sıaqty, amalsyz shúldirlegen óz aǵaıyndarymyz da, orys-ormanymyz da Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik tilin bilýge, sol tilde sóılep, is qaǵazdaryn júrgizýge mindetti bolýǵa tıis! Basqalaı eshqandaı jol joq!

Eskertkishter týraly. Kórnekti eldik tulǵalarymyzǵa oqsaýly eskertkishter, músinder, basqa da sáýlet týyndylaryn qoıýdaǵy talǵamymyz ben mádenıetimiz áli kemshin soǵyp jatqandaı kórinedi...

Bizdińshe, eskertkishter eldiń rýhyn kóterý, búkil elge, jurtqa, alty Alashqa, álemge áıgili tulǵalarymyzdy tanytý ári olarmen maqtaný úshin, patrıottyq, eldik sezimdi tutandyrý úshin qoıylatyn bolsa kerek. Endeshe, el úshin eńirep týǵan arǵy-bergi ataqty adamdarymyzdy asqaqtaý, dańqty babalar rýhyna arnalǵan keshender, baqtar, gúlzarlar, aleıalar, eskertkishter men músinderdi ómirge ákelý, mundaıda eń bastysy ulttyq bolmys-boıaýymyzdy qanyqty etý - el bolýdyń tuǵyrly nyshandary bolmaq...

(«Bárinen de eń mańyzdysy ne?», 2007 jyl)

***

Ómir men ólimniń arasy qarys súıem, dúnıe degeniń qamshynyń sabyndaı kelte demeı me? Alla taǵalanyń buıyrtqan buıyrmys tirliginde adaldyqtyń jolymen, adamgershiliktiń izimen, azamattyq bolmysyńmen júrgenge ne jetsin. Osyndaı oılardyń oramyna ilikkende, kóz aldymda kólbeńdep tura qalar izgilikti jandy, asaý qandy, jan-dúnıe álemi, meıirimdi de otty janarymen adam janyna shýaq-shuǵyla shashyp turatyn, tirliginde tildese ketseń, dámdi áńgimesi, aqtarylǵan aq kóńilimen kókirek saraıyńdy ashyp turatyn, búginde baqılyq bolsa da ózine degen saǵynysh sezimińdi ústep tartyp turatyn Jaqsy-Jaısań azamattar esime túsedi. Kóz aldymda eles beredi...

(«Tirisinde Jaqsy atanǵan», 17.05.2007 jyl)

---