InfoHub Logo

nemese sanaǵa jasap tóńkeris

Osy taqyryptyń deninde osydan eki-úsh aı buryn óleń jazǵan edim. Ony tómende usynyp otyrmyn. Qazirgideı ulttyq oıaný, órleýge umtylys kezeńinde táýelsizdik týyn tiktep, el bolar shaqta kózi qaraqty azamattardyń halqynyń sana-sezimin ósirýge, namys otyn qaıraı otyryp, aqyldy da baıypty bolýǵa shaqyrýǵa yqtıattana jumystanýy qajet dep esepteımin. Taıaýda ǵana respýblıkalyq teledıdardan bolǵan «Sana» baǵdarlamasynyń sońǵy habarynda da bul jóninde tereńirek aıtyldy. Oǵan respýblıka Joǵarǵy Keńesiniń depýtattary Á.Kekilbaev, Q.Myrzalıev, Á.Álimjanov, Sh.Murtaza qatysty. Olardyń qaı-qaısysy da óz sóılegen sózderinde týǵan jurtymyz úshin búgingi tańda eń bastysy rýhanı órleý, rýhanı jańarý, aqyldy, sanaly, birtutas, uıymshyl bolý kerektigin basa aıtty. Biz sıaqty az sandy halyqtarǵa, otarshyldyq quryǵynan uzaq jyldardan keıin baryp áreń qutylǵan halyqqa ózgeler deńgeıine jetý úshin asqan bilimdilik, eńbekqorlyq, izdenis, ustamdylyq, mádenıettilik kerek ekendigine toqtaldy. Ǵasyrdyń arǵy-bergi jaǵynda da zıaly qaýym ókilderi «óz halqynyń kógine shyraq bolyp jaǵylýǵa» barynsha-aq qyzmet istegen-di. Meniń oıymsha, qazir de el basyna osyndaı shaq týyp otyr. Jurtymyzdyń rýhanı-tanymdyq dúnıesi áli de birqalypty óskeleń dúnıege jetise almaı jatyr. Munyń mysalyn kúndelikti ómirden de kórip júrmiz. Bárin aıtyp jatpaı-aq, qoǵamdyq avtobýsqa otyryp, nemese saýda ornyna bara qalsańyz boldy, kóp nársege qanyǵasyz. Qaıda da birin-biri orynsyz tildegen qazaq. Jáne onyń úlken-kishisi, kári-jasy, áıel-erkegi joq, birin-biri ǵaıbattaǵan jurt. «Ózińdi qazaq dep tursam, aldyńnan kezekten tys ótkizbediń, ońbaǵansyń» deıdi bet-júziń bar demeı. «Ózińdi qazaq pa desem, áıel adamdy áýeli ótkize me desem, náıis ekensiń» dep jatqanyn estidim bir jas ortasyna kelgen aq jaýlyqty kisiniń. Oǵan bergen erkektiń jaýaby da osal soǵyp jatqan joq. Búkil avtobýs ishindegi júrginshi solardyń «qyzyqty» kerisin «tamashalaýmen» boldy. Taǵy birde eki top qazaq jigitteri jol boıy bir-birimen balaǵattasýmen boldy. Avtobýs toqtaǵasyn qyzyl qan bolyp bir-birimen tóbelesti deısiń. Basqa jurttar kúlmegende qaıtsin! Orynsyz jerde orys, kavkazdyqtarǵa da betten alyp til tıgizip jatqan aǵaıyndy az kórmeımin. Soǵan ishim jylaıdy. Biz de bir mádenı óreli deńgeıge bir kúnderi bútin ult bolyp jetise alar ma ekenbiz dep oılaımyn.

«El bolamyn deseń, besigińdi túze» deıdi atam qazaq. Eń bolmaǵanda, órken jaıyp ósip kele jatqan baldyrǵandarymyzdy ulttyq qunarlarmen sýsyndatyp, kórgendi, tárbıeli etip ósirelik degim keledi. Al álgindeı mádenı deńgeıdiń tym tómendigi, basyna ketýshilikten sirá da alysqa barmaspyz. Burynǵy ata-babalar jol-joralǵysy boıynsha er túlǵaly, izetti de iltıpatty, ádepti, qaı nárseniń de ret – jónin biletin halyq emes pe edik. Árbireýimiz óz tirligimizge sabaq bereıikshi. Óz otbasymyz, aýylymyz, ólkemiz, baıtaq Otanymyz úshin ne istep júr ekenbiz, sony oılaıyqshy.

Al rýhanı jańarýdyń joly - ana tilindegi ádebı-kórkem kitaptar, gazet-jýrnaldar, ulttyq óner, mýzeı, kınoteatr emes pe? Eldiktiń jónin aıtatyn kósem oıly aqsaqal, qarasaqaldarymyz qaıda? «Sen de bir kirpish dúnıege, Ketigin tap ta bar qalan!» dep uly Abaı aıtqandaı, árbir qazaq týǵan eliniń kóterilip jatqan záýlim ǵımarat shańyraǵyna biri berik ýyq, biri naǵyz kirpish bolyp qalanýy ǵana baǵymyzdy ashady dep oılaımyn.

Eı, qazaǵym, el boldyq qoı eńseli,

Tuqyrtpashy tómen qaraı eńseni.

Esebine qospaýshy edim ezderdiń

Er minez dep erkin ósken men seni.

Ash kózińdi!

Jyı esińdi!

Túregel!

Óz halqyńdy súıer bolsań shyn eger.

Jalt-jult etip aq almastyń júzindeı

Júrmesek biz bu dúnıede kim eler?!

Máńgúrt sanap mal baǵýmen kúni ótken,

Ótti ýaqyt, ópirimder qul etken.

Endi, qazaq, namysyńa qaıralyp,

Órtene bil eldi súıgen júrekpen.

Shaǵyń keldi!

Sharpıdy - Kún shuǵyla,

Shomylyp al Kók Táńirdiń nuryna.

Týǵan eldi, týǵan jerdi súıe bil,

Úmit artqan ór minez qyz, ulyna.

Qalar bolsań qapıada jasyp sen,

Keshe qoımas qaıran Dala ashyq, keń,

Ózgelerdiń bopsasynda ketetin

Ekijúzdi, álde, dańǵoı pasyq pa eń?!

Qaıran, halqym, men ózińe ǵashyq em,

Sen men úshin baǵa jetpes asyl eń.

Órtteı laýlap ózińe eger súıensem,

Kókte qyran, jarqyldaǵan jasyn em.

Jamandyqqa qımasam da teginde,

O, baýyrym, keler oılar kóńilge.

Jarqyldap shyq mynaý jańa ómirde,

Jaıbaraqat júretuǵyn jóniń ne?

Eı, qazaǵym, eńse tikte, kóteril,

Basta alǵa márt bop týǵan bekem ul.

Daýyl bolsaq, dýyldasaq bas qosyp,

Dáýleriń de aıyl jıar neshebir.

Tirshilikten ne pátýa tym-tyrys,

Sur aspandaı bop júrmeıik toń-torys.

Týǵan eldiń qamyn oılap, silkinip,

Sanamyzda jasalyq san tóńkeris!

19.02.1993 jyl.

---