InfoHub Logo

«…Ýaqyt qarqyny zymyran. Kúni keshe ótken sıaqty ýaqıǵalar búginde tarıh betterine aınalyp ta úlgirdi. Bul jańa memleket pen jańa qoǵamnyń dúnıege kelýiniń azapty tolǵaqqa toly, sonymen birge ǵalamat sáti edi. Sol sát áli aıaqtalǵan joq, biraq eń qıyn belesterden asa bildik. Eń qıyn jyldar dál qazir artymyzda qaldy, sondyqtan da men elimizdiń eńsesi bıikteı beretinine senemin.» (N.Nazarbaev)

Jospar:

Kirispe
Jańa ǵasyrǵa aıaq basqan jańa Qazaqstan.
Negizgi bólim
1.Tarıh betterin paraqtasaq…
2.Umtylmaıdy Jeltoqsannyń yzǵary.
3.Meniń bar baqytym-qasıetti Otanym.
Qorytyndy
Qazaqstan táýelsizdigi máńgilikke.
Adam balasy, adamzat qoǵamy qashanda aldaǵy bolatyn oqıǵany ári ańsaı, ári abyrjı tosqan ǵoı. Ásirese, ǵasyr, myńjyldyq syndy,tarıhta óshpes izi qalatyn mejeli kezeńder taıanǵanda qatty qobaljyǵany ras. Úshinshi myńjyldyqqa aıaq basý úshin de bir ǵasyr boıy durystap ázirlenip, ár qıly mılenarıstik qozǵalystardy bastapty. Saryýaıymshyldar qaýymy: «Kıeli kitapta aıtylatyn qıamet-qaıym degen ornasa, osy joly ornaıdy. Jasaǵan kúnámiz,istegen jaman isterimiz shashymyzdan da asyp ketti. Ol úshin kúlli adamzat bolyp jaýap beretin kezimiz endi keldi», – dep qorqypty. Qıalshyldar qaýymy: «Jaratqannyń jerdegi,aq jelkendi kememen jaqsylyq jaǵasyna asyqqan úmbetin tegis jarylqaıtyn zamany endi ornaıdy. Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaıtyn zaman ornaýyn talaı kútsek, endi sol zamanǵa aıaq bastyq», – dep qýanypty.
Sóıtken jańa ǵasyr men jańa myńjyldyq keldi.Sol ǵasyrdyń qyzyǵyn kórip ómir súrip jatqan biz bir pendemiz.Sáýegeıler qansha quıqyljytqanmen, ázir bári báz-baıaǵysynsha. Tań orynynan atyp tur. Kún orynynan batyp tur. Qıamet-qaıym bolǵan joq.
Adamzat jıyrmasynshy ǵasyrdyń tabaldyryǵyn neshe túrli áleýmettik alaqyzbalyqqa urynyp, elire attapty. Endi sol ótkenniń bári sý sepkendeı basyldy. Táńirim, jańa ǵasyr, jańa myńjyldyq tabaldyryǵynan attap otyrǵan bizderdi de qaı-qaıdaǵy áýlekilikterge uryndyrmaı, etek jıyp, es túgendep alýymyzǵa mursha bergizgeı.Altyn ýaqytymyz táýelsiz eldik beıbit kúnderine ǵana jumsalsyn dep tileımiz.
Tóńiregimizge osy turǵydan kóz tastasaq, kókte bir Táńirge, jerde bir ózińe ǵana senip, kóremis jaryqty kórip, buıyrmys yrzyqty tatyp, súıgizgen urpaǵyn súıip, ólsheýli ǵumyrǵa peıil bolýdan basqanyń bári kúpirlik ekendigine kózimiz tegis jete bastaǵandaı. Oǵan da «shúkir» deımiz. Kóńilge medet qylarymyz tek bir bul emes. Eń bastysy, jańa ǵasyr men jańa myńjyldyqqa egemen el, táýelsiz ult bolyp attadyq. Buǵan jetken de bar, jetpegen de bar. Óıtip, bireýdi kórip shúkir etip, bireýdi kórip pikir etý úshin de ótkenge oı, búginge kóz jiberýge týra keldi. Ol úshin, eń aldymen, bir saýalǵa – bul kúnge qalaı jettik? – degen saýalǵa jaýap izdeýimiz qajet sıaqty.
Eger biz sonaý ǵasyrlar qoınaýynyń qatpar-qatpar belesinen kóz júgirtip baıqasaq, ejelden–aq ata-babalarymyzdyń óz jerin esh jaýǵa bastyrmaǵan, ulyn qul, qyzyn kúń etkizbeýge batyrlyq erjúrektigin, jaýyna qatal, dosyna adal, shybyn janyn shúberekke túıip, sadaq ustap qol kúshine senip, naızanyń ushyna úki taqqan uldary men qyzdarynyń jaýyngerlik úlgisi bizge amanat bolyp jetken. Otanymyzdy qorǵaǵan eline degen súıispenshiligi, erler sıaqty qolyna qarý alyp, at qulaǵynda oınap júrip jaýyn jeńýi saq qyzy — Tumar padıshanyń erlik isteri. «Maǵan týǵan jerdiń bir ýys topyraǵy da qymbat. Sonda endi ne bar?!» dep tursyńdar ǵoı… Mende el bar, mende jer bar, men elimdi-jerimdi qorǵadym, — degen Tumar padısha osyndaı baıtaq ta baı darhan Otanymyzdy judyryqtaı júregindegi erlik sezimmen qorǵaǵany sózsiz. «Tar qoltyqtan oq tıse, tartyp alar qaryndas» — dep qyzdarǵa senimmen arqa súıegen de, shashyn tóbesine túıip jaýǵa shapqan,erjúrek batyr qyzdardyń Qazaq topyraǵynda bolýy bizdi zor maqtanyshqa bóleıdi.Sol aǵa-apalarymyzdy eske alsaq biz olarmen maqtanamyz,erlikterine súısine qaraımyz.
Elimizdiń san ǵasyrlyq tarıhynda maqtanysh tutar, búgingimiz ben keleshegimiz úshin ǵıbrat alar,keýdemizge qınalǵanda úmit otyn jaǵar oqıǵalar men Otan aldyndaǵy adal qyzmetinen úlgi alar uly tulǵalar az bolmaǵan. Olardyń qataryna: qazaqtyń ult bolyp uıysýy men onyń ulan ǵaıyr ata-qonysynyń (etnıkalyq terıtorıasyn) qalyptasýyn; ulttyq memlekttigimizdiń bastaýy – Qazaq handyǵynyń qurylýy men damýyn; ózi otyrǵan taǵy emes, bılep otyrǵan halqynyń baǵyn oılap,jaý qolyna toıtarys bergen handar men olarǵa el men memleket turǵysynan aqyl-keńes bergen,kemshilikti aıta bilgen uly bıler dástúrlerin; ata-babalarymyzdyń elimzge,halqymyzǵa tán ózindik sharýashylyq júrgizý júıesin qalyptastyrýyn, tańǵajaıyp etnomádenı úlgilerin jasaý arqyly álemdik órkenıetke qosqan alyp úlesin, batyrlarymyzdyń jer men el táýelsizdigi men ata-qonys tutastyǵyn syrtqy,tipti qala berdi ishki jaýlardan qorǵaǵan úlgisin jatqyzýǵa bolady.
Alla Taǵala bizdiń elimizge osynshama keń jerdi násip etkenin túsinýge umtylsaq, ushqan qustyń qanaty talatyn osynaý ulan ǵaıyr Altaı men Atyraý aralyǵyn ata-bablarymyz aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen qorǵap kelgen. Ata jaýymyz bolǵan san jyldyq qarsylas jońǵarlardan dalamyzdy arashalap qalǵan batyrlardyń erligi týraly dástúrli tarıhı jyrlar Isataı, Mahambetke baılanysty muralar, Reseı patshasynyń otarlaý saıasatyna qarsy kóterilgen ult-azattyq qozǵalystyń basty keıipkerleri týraly jyr-dastandar bizdiń ulttyq sana-sezimimizdi kóteredi.
Azattyq qazaqtyń ejelgi armany edi. Túlki bulań tarıhtyń nesheme burylysynda el azattyǵy úshin talaı tarlannyń taqymyndaǵy ter keppedi. At ústinde ótken ǵasyrlar kóp boldy. Qazaqtyń sońǵy hany Kenesary azattyq úshin kúreste aıryqsha qylysh sermedi. Qasha urys salyp júrgende qapy ketti. Hannyń basy qanjyǵada kete bardy…
Ata dinimiz ıslam bolǵandyqtan, musylmandyq sabyrlyqpen, ustamdylyqpen soǵysqan Kenesary jaýyngerleri áýeli «Alla» dep, sodan keıin «Abylaı», «Aqjoltaı» dep, óz erleriniń qadirin baǵalaı bilip, uranǵa aınaldyrǵany málim. Árýaqtaryn uran qylǵanda ol esimderge Allanyń erekshe nury túskenin moıyndap, sol arqyly sol kezde qajet rýhanı kúshtiń áserin sezingenderi belgili. Bizge búgin qajet jigerliktiń, batyrlyqtyń, biliktiliktiń, adaldyqtyń, Otansúıgishtiktiń mysaldary ótken tarıhı oqıǵalarymyzda jatyr.
El basyna kún týǵanda danalyǵymen, batyrlyǵymen, parasattylyǵymen el muńyn, halyq syryn, tarıh únin túsine bilgen, halyqtyń basyn qosqan, halyq múddesi jolynda, tabandylyǵynda, tapqyrlyǵyn da tanyta bilgen han Abylaı Qazaq halqynyń kúshin tasytty, mártebesin kóterdi, Qazaq elin asa irgeli elge aınaldyrdy. Batyrlaryn, elin súıgen erlerin, aqyn-jyraý ónerpazdaryn dostyq –birlikte ustap, olardy júzge bólip jarmady.Jaýyn torǵaıdaı tozdyryp, tarydaı shashyp, irimshikteı iritken, qoqńdap qońqyldaǵan Qoqanmen de, qalyń qara Qytaımen de, ormandaı oryspen de til tabysqan babamyzdyń danalyǵynyń arqasynda, osy biz ómir súrip otyrǵan aıaýly Otan- Qazaqstan jeri sol babalardyń saqtap qalǵan, bizge qaldyrǵan asyl murasy ekni sózsiz.

Aıdyn shalqar, kúmis sýly bulaǵym,
Jasyl –jelek at kórinbes quraǵym.
Myńǵyrǵan mal dalasynda jaıylǵan,
Babalardyń bolǵan sondaı turaǵy.
Buhar, Qoqan bul baılyqqa qyzyqty,
Orys patsha aram oıly buzyqty.
Qorǵan salyp, jerin alyp, qýsa ózin,
Sonda kórgen sorly Qazaq shyjyqty.
Qazaqta jer qalmady patsha almaǵan,
Elin, jerin, malyn tegis jalmaǵan.
«Qoıǵa tıgen qasqyrdaı» bop qazaqtyń,
Otarshyldyq qyr sońynan qalmaǵan…

Halyq basyna osyndaı qıyn-qystaý zaman zary týǵan shaqta, Qazaq qaýymynyń bas kótergen batyr da erjúrek perzentteri eldiń eldigin, erdiń erligin saqtap qaldy.
Abaı, Shoqan, Ybyraı dáýirin qylyshtan góri qalamnyń qýatty ekenin dáleldeıdi. XIX ǵasyrdyń sońy XX ǵasyrdyń basyn ala bere tarıh sahnasyna qazaqtyń oqyǵandary shyqty. Ol kezde Otanymyzda keńestik kezeń ornaǵan edi. XX ǵasyrdyń 20-jyldarynyń ekinshi jartysynda kúsheıgen Stalındik ámirshil-ákimshil júıe qoǵamnyń tarıhı zańdylyqtaryna qaıshy keletin eksperımentter jasaǵanyn birinshi kezekte aıtar edik. Olar búkil KSRO-ny, onyń ishinde Qazaqstandy da qamtydy Bul eksperımentterdiń basty baǵyttary mynadaı boldy: aýyl sharýashylyǵyn kúshtep ujymdastyrý jáne sonyń negizinde baılar men aýqatty sharýalardy tap retinde joıý; asa tez qarqynmen eldi ındýstrıalandyrý (bul shara negizinen kolhozdarǵa zorlap kirgizilgen sharýalardy aıaýsyz qanaý esebinen júrgizildi); mádenı-rýhanı salada, demografıalyq saıasatta, ult máselesinde jergilikti (ult aımaqtaryndaǵy) halyqtardy orystandyrý; qoǵamdyq saıası ómirdiń negizgi salalarynda tek qana komýnıstik ıdeologıalyq ústemdigin ornatý.
Osylardan týyndaıtyn jáne basqa da irili-usaqty sharalar boldy.Totalıtarlyq tártip júzege asyrǵan halyqqa jat saıasat asa zor, qasiretti zardaptar ákeldi: jappaı otarshyldyqtyń saldarynan Qazaq halqynyń jartysyna jýyǵy qyryldy; óziniń atamekeninen basqa elderge aýa kóshti, til men dil, din men ulttyq sezim, tanym joıyla bastady;qazaq halqy óz jerinde ulttyq azshylyqqa aınaldy…
Ahmet, Álıhan, Mirjaqyp, Maǵjan, Mustafa, Smaǵuldar alash týy astynda el bolýǵa, memleket qurýǵa shaqyrdy. Sultanmahmuttyń «Óler jerden kettik biz, bul zamanǵa jettik biz» dep japanǵa jar salatyn kezinde ult zıalylary ne isteý kerek, qaıtemiz, qalaı el bolamyz?- dep oıyn on saqqa, qıalyn qyryq saqqa júgirtip edi. Sonda Álıhan Bókeıhan «Avtonomıa, bizge keregi – avtonomıa!» dep qaıta-qaıta shyryldap, telegramma salýmen boldy. Sondaǵy oıy «memleket quryp alaıyq, memleketimiz bolsa, qalǵanynyń bári bolady» degen asyl arman-dy. Qazaq avtonomıasyn jarıalaǵanda alashtyń arystary «mine, el boldyq, erkindik óz qolymyzǵa tıdi» dep bórkin aspanǵa atty. Alaıda, bul qýanysh uzaqqa barmady. Qazaqtyń erkindiginen qoryqqan qyzyl ımperıa kósemderi alash týy astyna birikenderdiń bárin birtindep qurtty. Eń aldymen Júsipbek Aımaýytovty atty. Qalǵandaryn, qıandaǵy Shákárimnen bastap qaladaǵy Qazaq oqyǵandaryn túgel qyrdy. Mustafa Shoqaı shetel asty… Alashorda partıchsyna múshe bolǵandardan jalǵyz Muhtar Áýezov qana aman qaldy… Alash degen sózdi tarıhı sanadan óshirý áreketi bastaldy. Dúnıedegi eń jek kórinishti sózge aınaldyrýǵa tyrysýshylardyń «eńbegi» zaıa ketken joq. Áli kúnge deıin keıbireýler alash degende selk ete qalady… Qazaqtyń óz bıligi óz erkinen ketken soń qara halyqty qalaı qorlaımyz dep qyzyl ımperıa asa qınalǵan joq.
… 32-33-tiń asharshylyǵy qoldan jasaldy.
… 36-37-niń qyrǵyny ádeıi isteldi.
1937-1938 jyldary ıaǵnı, bir jyldyń ishinde 125 myń Qazaq zıalysy qyrylǵan. Joǵary bilimdi qazaqtyń betke ustaıtyn azamattarynyń bar kinási — kózi ashyq bolǵany, óz ultynyń namys-sezimin jaqtaǵandary ǵana. Búgingi ulttyq sana-sezimimizdiń quny osynshama qurbandyqpen kelgenin este saqtaǵanymyz jón bolar edi. Osy asyl azamattardyń úzilgen jas, qyrshyn ómirleri, oryndalmaǵan úmitteri, armandary bizge amanat sıaqty bolyp kórinedi.
«Men úshin Otanyma adal soldat bolýdan artyq baqyt joq», — dep Islam Jemeneı aıtqandaı, Otan qorǵaý jolynda 1941-45 –shi jyldary eń kóp qyrylǵan Qazaq soldattary edi. Uly Otan soǵysyna Qazaqstannan 1 mıllıon 196 myń adam qarý asynyp, maıdanǵa attandy. 700 myń adam eńbek armıasynyń sapynda boldy. Soǵystan tek 410 myń Qazaqstandyq jaýynger ǵana oraldy.
Osynshama náýbettiń ishindegi eń sumdyǵy – 1949 jyldan Qazaq halqy atom polıgondarynyń synaǵyna tastaldy. Qazaq qoıan qurly bolǵan joq. XX ǵasyrda dúnıe júzindegi bir de bir el Qazaq kórgen azapty kórgen joq. Aıaýly Otanym — Qazaqstan – ıadrolyq qarýdyń qasiretin álem boıynsha eń kóp tartqan el. Onyń talaı ǵasyrǵa jetetin tarıhyn qozǵasaq, babalardyń basynan keshkenin kózge elestetsek, kózdiń jasyn tıa almaspyz. Qazaqstan ıadrolyq ınfraqurylymnan qutylýdy álemge aıǵaq etken, álemge Qazaqstandy beıbitshilikti súıetin el retinde tanytqan, elime táýelsizdiktiń týyn jelbiretken elbasy Nursultan aǵamyzǵa alǵysymyz ushan-teńiz. Atom synaǵynan aman óttik, bul zamanǵa da jettik. Aıaýly Otanym — Qazaqstan jerin babalarymyz erlikpen qorǵap bizge qaldyrǵan, keıingi urpaǵyma «Asyl muram, al balam» dep aıtý úshin, bizge tutas ýlanbaı, joǵalmaı, órtenbeı, synbaı-janbaı, aýyr azap, qıyn-qystaý kezeńderdi bastarynan ótkizgen eken. Halqymyz sol zamannan beri –aq, eliniń eldigin, jeriniń baılyǵyn saqtap qalý jolynda talaı erjúrek, aqyldy, sheshen de bilgir azamattarynyń bastaýymen «Esim hannyń eski joly», «Qasym hannyń qasqa joly», «Táýke hannyń jeti jarǵysy» degen qaǵıdalardy saqtap, «Abylaıdyń aq joly», «Nursultan aǵamyzdyń nurly shapaǵatyna» ulasyp otyrǵanyn kórip otyrmyz. Árbir adam balasyn tirshilik etip, ózin-ózi asyrap otyrǵany, urpaǵyn qaldyryp, damyp jatqany osy Otannyń arqasynda. Otan súıgishtik kisiniń boıyndaǵy kúsh-qýatyn, bilimi men ómir tájirıbesin halyq múddesiniń ıgiligine,kir jýyp kindik kesken jerine degen ystyq mahabbaty onyń kisiligin tanytatyn erekshe asqaq sezim.
Máselen, M. Áýezov «Otan –anam. Otanym, senen aıar janym joq, senen isker kúshim joq», deıdi. Al, V.A.Sýhomlınskıı: «Otan — óz besigiń, óz úıiń, óz besigińdi umytpa»,- deıdi. (4,254 b). K.G. Paýstovskıı: «Adam júreksiz ómir súre almaıtyn bolsa, Otansyz da ómir súre almaıdy.», — deıdi. I.S. Týrgenev: «Otansyz baqyt joq, kim-kimniń de tamyr jaıar topyraǵy — týǵan jer», — deıdi. (5, 489b). Al, J.J. Rýsso: «Eń zor izgi erlikterdi Otanǵa degen súıispenshilik týǵyzǵan»,- deıdi. F.M. Dostoevskıı: «Óz Otanyńnyń múddesin qorǵap, ómirińdi qurban etýden asqan asyl murat joq», — deıdi. (6, 101b). L.N. Tolstoı: «Otan halyqtyń ótkeni men búgini jáne keleshegi», — deıdi. (3, 287b). Osyndaı nebir ulaǵatty, qasıetti sózder kózi ashyq, kókiregi oıaý azamatqa rýh bereri sózsiz. Qany qandas, tili tildes, dinimiz de tilimiz de birdeı baýyrlas aǵa myz Rasýl Gamzatov óziniń ákesinde Shamıldeı erleriniń bir hatynyń saqtalǵanyn aıtady. Onda bylaı degen eken: «Meniń taýlyqtarym! Ózderińniń jalań jabaıy jartastaryńdy súıińder, ony saqtańdar, ol úshin kúresińder. Senderdiń qylyshtaryńnyń shyńyly meniń beıittegi uıqymdy tátti qylar». Al, Otansúıgishtik týraly aıtylǵan aqyn tebirenisteri de birinen-biri asyp túsedi.

«Otannyń namysy úshin ottan qashpa,
Shyn súıseń maqsatyńnan qıa baspa.
Taısalma bar Otannyń qurbany bol,
Ómiriń orynsyz bop ketpes bosqa».
O, darıǵa, altyn besik — týǵan jer,
Qadirińdi kelsem bilmeı keshe gór

Otan!
Qaısar ar-namysym, jaısań ińkár shapǵym
Perzentke júktegen qorǵanysyn,
Sen namystyń ný qalyń ormanysyń.
Sol úshin shyńnan zańǵar ataǵyń
Tulǵasyna tabyndyrǵan,
Alys júrsem sabyltyp, saǵyndyrǵan,
Meniń uly ákem sensiń, Otanym!

– dep Muhtar Shahanov jyrlaǵan. Qaısar ar-namysty aǵa urpaq keńes úkimeti jyldarynda, atap aıtqanda, 1929-1931 jyldary, Qazaqstandy kúshtep ujymdastyrýǵa qarsy 370-ten astam kóterilister men ártúrli deńgeı men kólemdegi qarýly qarsylyqtar uıymdastyrdy, al, 1917 jylǵy Qazan revolúsıasyna deıin halqymyz otarlyq ezgige qarsy 400-den astam kterilisterge shyǵyp, narazylyqtar kórsetti. Osyndaı azattyq kúrestiń basynda halqymyzdyń ortasynan qaınap shyqqan iri-iri tulǵalar boldy. Solar kórsetken úlgi, seppken uryq bir urpaqtan ekinshi urpaqqa tabıǵı túrde aýysa kelip, 1986 jylǵy jeltoqsanda jańǵyrýyna ákeldi. Jeltoqsan kóterilisi ulttyq rýhtyń ólmestigin jarqyn túrde dáleldedi.
1986 jylǵy jeltoqsanda elde jarıa etilgen qaıta qurýdyń 20-shy aıy ótip jatqan-dy. Quqyqtyq memleket quramyz degenge senip, Gorbachevtik «sáýir tezısteriniń» tyń ıdeıalarymen jigerlengen Qazaq jastary ortalyqtyń burynǵysha óktemdigine kelispeýshiligin bildirýge mıtıńiler, sherýler ótkizip alańǵa shyqty. Qylyshynan qany tamyp, jarty álemdi bılep turǵan qyzyl ımperıa keńestik komýnıstik partıa kezeńinde Qazaq jastarynyń ulttyq namysn tý etip, otarshyldyqqa qarsy alǵash joıqyn bulqynys tanytýy Máskeýdegi óktemshil shovınıserdiń tóbesine jaı túsirgendeı áser etti. Óıtkeni, ýysyndaǵy qol bala ispettes kóptegen el budan «úlgi-ónege» alyp, ol órt qaýlaı tússe, halderiniń múshkildenetininen qaýiptendi. Ony olar aldyn-ala sezdi de, basqynshylyq áreketterge, fashısik qatygezdik qadamdarǵa da kóz juma bardy. Ádildiktiń saltanat qurýyn suraǵan jalań qoldy beıbit jandardyń tilekterine qulaq asqysy kelmegen ozbyr ortalyq júıesi júrekteri titirkenbesten muzdaı qarýlanǵan áskermen sherýge shyqqandardy aıaýsyz janshydy, ıtke talatty, bas-kóz joq uryp soqty. Kremlden kesepatty buıryqtyń pármeni solaı alasapyran qubyldy.
Qazaq jastary Almatyda, Taldyqorǵanda, Aqmolada, Ortalyq Qazaqstannyń birneshe eldi mekenderinde totalıtarlyq bılik júıesine qarsy kóterilip, ókimetke saıası talaptar qoıdy. Jeltoqsan kóterilisi sol kezdegi keńes odaǵynyń keregesin shaıqaltyp, KSRO-daǵy ashyq demokratıalyq úrdisiniń negizin qalaýshy oqıǵalardyń biri boldy. Belgili án-óleńinde aıtylǵandaı, «jeltoqsan gúldi soldyryp, nurdy ońdyryp, kóńilde muńdy iz qaldyryp» qana qoıǵan joq, sonymen birge jáne eń mańyzdysy – halqymyzdyń eń aldymen jas býynnyń ulttyq sanasyn oıatýmen, ulttyq namysyn kóterýinde boldy. Ol elimizdiń táýelsizdik alýynyń alǵysharttaryn daıyndaýǵa qyzmet etti. Qatygezdigi myń batpan solaqaı saıasat oryn alǵan soń, júzdegen erkindik ańsaǵan aq nıetti jas azamattar alashtyń armanyn asqaqtatyp, keýdemsoqtyqty kóksegenderge oısyrata soqqy jasady. Mundaı tegeýrindi qarsylyqtyń bolýy tıis emes dep espteıtin keýdesine nan pisken KOKP tóbe shashy tik turyp, «bul naǵyz Qazaq ultshyldyǵy» dep apyl-ǵupyl baǵa berip tastady. Olar úshin, árıne, bul op-ońaı sharýa. Al, sonda halyq namysyn qaıda qoımaqpyz? Ortalyq partıa komıtetindegiler Qazaq jastarynyń Respýbıka alańyna shyǵýyn nashaqorlardyń, maskúnemderdiń áreketi dep jalpaq jurtqa jarıa etti. Ýaqyt óte ózderi ýshyqtyryp, kúsh qoldanǵandyqtaryn búrkemelegisi de keldi. Bul úlken oqıǵany tent ektik áreketke balaýy kórsoqyrlyq edi. Kóp uzamaı shyndyqtyń bet perdesi ashyldy. Oǵan kózi jetken keńes odaǵynyń tizginin ustaǵan serkeler «qazaq ultshyldyǵy» degen KOKP shyǵarǵan qaýlynyń, ıaǵnı, Qazaq halqyna jabylǵan jalanyń kúshin joıýǵa májbúr bolǵany belgili. Jazyqsyz, qıanatpen joǵary oqý oryndarynan shyǵarylǵan, sottalǵan san myńdaǵan qyz-jigitter keıin resmı aqtaldy. Biraq, olardyń júrekterinde qalǵan qaıaý, syzat-daq kete qoıdy ma eken?! Talaıy zardabyn shegip, qasiretin tartty. Qanshama órimdeı jasóspirimder qanaty qaıyrylsa da namysyn jerge taptatpaı, eńselerin bıik ustady. Biraq, syryn syrtqa shyǵarmaı, sherin tarqata almaı ishten tyndy. Zaman raıy solaı boldy. 1991-jyly Qazaq eli egemendikke qol jetkizip, óz aldyna táýelsiz memleket atandy. Shyn baǵasyn ıelenbegen jeltoqsan kóterilisin jaı oqıǵa deý qıanat ekenin daýystap aıtýǵa murshamyz keledi.
Mustafa Atatúrik aıtqandaı, «shynjyrlardy balqytyp, tájben taqty kúıretetin kúshti nur- ulttyq egemendigimizge qolymyz jetti».

Óser eldiń qaı sátte de birlik bolmaq qalaýy,
Laýla, laýla jeltoqsannyń muzǵa jaqqan alaýy.
Ózderińdeı ór namysty jas órkeni bar eldiń
Eshqashanda eńkeıýge tıisti emes jalaýy!

– dep aqyn jyrlaǵandaı, jeltoqsannyń muzǵa jaqqan alaýy, 1991- jyly 16-jeltoqsanda táýelsizdik tańyn týdyrdy. Bul kúndi tarıhı bir sát desek te bolady. Árıne, qarapaıym uǵymda. Al, muny dúnıeniń jaratylysymen tarıh dóńgeleginiń zamanalar belesindegi qasıetimen daralap aıtsaq, Qazaqstan tarıhynda bul data eshqashanda umytylmaıtyn, baqytty baǵa symen halqymyzdyń esinde máńgilik saqtalyp qalary anyq.
Táýelsizdik — halyqtyń úni, ulttyń tili men dili. Táýelsizdik — halyqtyń toıy, eldiń toıy. Qalyń Qazaq, alty alash týǵan kún, mereıtoı.
«Qaz turyp, qadam basqan táýelsizdik sábılik tusaýyn ómirsheń ýaqytqa kestirgen kezden bastap, osynaý 15 jyldyń bederinde aıshylyq jerdi alty ret attaǵan alyp sekildi, dáýir jalynyn myǵym ustap, tizginin bekem qaǵa bildi» — dep, elbasymyz N.Á.Nazarbaev aıtqandaı, egemen Qazaqstandy búkil álem tanydy. (9,1 b). Týǵan Otanymyz jer júzilik qaýymdastyqtyń terezesi teń múshesi retinde demokratıalyq órenıetti damý jolyna tústi. Úsh ǵasyrǵa sozylǵan ata-babamyzdyń armanynyń júzege asqany, oǵan ózimniń kýáger bolǵanym – men úshin sheksiz qýanysh. Men óz halqymnyń eshkimge naqaq qıanat jasamaǵanyn maqtan etemin, al, qıanat jasamaǵanǵa Allanyń kózi túzý. Bizdiń qolymyzda qannyń emes, terdiń ıisi bar. Demek, biz — jasampaz halyqpyz.

Otan, Otan bárinen bıik eken,
Men ony máńgilikke súıip ótem!
Otandy súımeýiń de kúıik eken,
Otandy súıgeniń de kúıik eken!

- dep ótken ǵasyrda júreginen syzdaı jyrlaǵan jyrlaǵan aqyn sózderi búgingi urpaqtyń sanasynda óshpesteı jańǵyryp turady: qasıetti Otan uǵymy – qandaı kezde de, qandaı qıyndyq pen qýanyshta da, tipti otarshyldyqtyń tar qapasynda tunshyǵyp jatqanda da, el basyna kún týǵan alasapyran shaqtarda da, jáne búgingideı táýelsizdiktiń beıbit te shýaqty kúnderinde de — árqashan da bárinen de bıik turady.
Elimiz qalaı bolǵanda da san ǵasyrlyq qıyn-qystaý joldan, tar jol taıǵaq keshýden ótip, táýelsiz elder qaýymdastyǵyna qosyldy. Otanymyz Qazaqstanymyz týraly aıtarymyz da maqtanarymyz da kóp-aq! Endigi jeńis te erlik te bizdiń qolda. Derbes bolýǵa baǵyt alǵan egemen elimiz – Qazaqstandy kórkeıtetin, shańyraǵyn bıiktetip baıytatyn, abyroıyn asyryp, óz baqytynyń ıesi bolýyna qol jetkizip otyratyn, bilim men bilik jolyn tańdaǵan keıingi urpaqtar, ıaǵnı, biz jumyla eńbek etýimiz qajet. XXI ǵasyrda qazaqtyń qasireti az bolǵaı, qýanyshy kóp bolǵaı! Taıaýdaǵy júz jyldyq, áridegi myń jyldyqtarda qazaqtyń armany men múddesin, eldigi men eńbegin haq taǵala baıandy etkeı!
Endi asqaq Otan degen uǵymǵa keń qulash jaıyp bir toqtalyp keteıinshi.
Otan… Atameken… Atajurt… Tarıh… Bul qaı qulaqqa da asqaq estiler asyl uǵymdar. Adam ómirge kelip, es jıyp, etek jıa bastaǵan sátten óz Otanynyń tarıhyna den qoıa bastaıdy…
Adam adam bolyp jaralǵannan beri ulan-asyr damý kóshiniń ón boıynda jer úshin, el úshin san qıly dúrbeleńder kóp bolǵan. Ádette, osyndaı dúrbeleńderden, ıaǵnı úlken aýmaqtardy qamtyǵan qanquıly soǵystardan soń ǵana, álem kartasy atalatyn ala qaǵaz betine túzetýler túsetin. Al jıyrmasynshy ǵasyrdyń sońynda álem kelbeti eshqandaı dúrbeleńdersiz-aq ózgerip shyǵa keldi. Oǵan jer jahannyń altydan bir bóligine ıelik etip, qaharymen alys-jaqyn jurttardyń bárin yqtyryp kelgen alyp ımperıanyń yń-shyńsyz ydyraı bastaýy sebep boldy. Ydyraǵan ımperıanyń ornyna on bes táýelsiz memleket ósip shyqty. Solardyń biri Ortalyq Eýrazıa alabyndaǵy ǵajaıyp ári qaıtalanbas tarıhy bar – Qazaqstan Respýblıkasy edi.
Qazaqstan — Qazaq halqynyń ata-baba mekeni, ejelgi qonysy. Bul jerde ata-babamyz týdy, turdy, ómir súrdi, onyń topyraǵynda ata-babamyzdyń kindigi kesilgen keń jazıra jeri. Bul jerdi meken etken kóshpeliler men otyryqshylardyń bir-birimen shendesken álemi ǵasyrlar qoınaýynda talaı-talaı ulystar men ulaǵattardy dúnıege ákelip, mádenıeti men dini jańǵyra túlep, áıgili kúre joldardyń ústinde saýdasy qyzyp, Shyǵys pen Batys arasy tutastanyp jatatyn bolǵan. Bizdiń elimizdiń jerinen Jerorta teńizinen Qytaıǵa deıin Eýrazıany kókteı ótip jatqan «Uly Jibek jolynyń» kerýenderi toǵysqan kindik Azıany basyp ótetin Qazaqstandyq telimi bolǵan.
Qazaqstannyń tabıǵaty tańǵajaıyp: munda aspanmen tildesken muzart shyńdardy, tuńǵıyǵy tunjyraǵan jumbaq kólderdi, aq jal tolqyndary asaý arǵymaqtardaı kókke shapshyǵan shalqar teńizdi, kúni ot shashqan shóleıtti, arnaly ózen, ný ormandy kórýge bolady. Qazaqstan kartasy – qazyna kartasy qazir. Dalasy darhan, topyraǵy qasıetti, qoınaýy qazynaly. Qazynanyń barlyǵy da Qazaq jeriniń topyraǵynda tunyp jatqanyn ekiniń biri aıtpaı- aq biledi.
Degenmen, jer bederinde, negizinen, jazyq dalaly, shóldi jáne shóleıt aımaqtar basym. Olardyń arasynda Saryarqa men Ústirt, Turan oıpaty men Batys Sibir oıpaty, Moıynqum men Betpaqdala uly óńirleri bar. Taýly aımaqtar respýblıkanyń onnan bir bóligin alyp jatyr. Olarǵa Altaı, Jońǵar Alataýy jáne Tán-SHan taý jotalary kiredi. İri ózender: Ertis, Esil, Jaıyq, İle, Syrdarıa, Tobyl.
Qazaqstan Respýblıkasy Eýrazıa qurlyǵynyń túkpirinde ornalasqan. Qazaqstan batysta, soltústik-batysta jáne soltústikte Reseımen, ońtústikte, ońtústik-batysta Orta Azıa respýblıkalary Túrikmenstan, Ózbekstan jáne Qyrǵyzstanmen, ońtústik-shyǵysta jáne shyǵysta Qytaı Halyq Respýblıkasymen shektesedi. Qazaqstan shekarasynyń jalpy uzyndyǵy –13034km. Qazaqstan aýmaǵynyń kólemi – 2 mln. 714,9 myń sharshy km. Oǵan Batys Eýropanyń Fransıa, Portýgalıa, Ispanıa, Italıa, Gresıa, Norvegıa jáne Fınlándıa memleketteri túgel syıyp keter edi. Mine, Qazaq dalasy – keń baıtaq! Qazaqstan jer kólemi jóninen Reseı, Qytaı, AQSH, Avstralıa men Úndistannan keıin altynshy oryn alady. Sondyǵynan ǵoı, kúmbir – kúmbir kóne kúı men tolǵaýy toqsan jyrlarymyzda – «Ushsa qustyń qanaty talady, shapqan attyń tuıaǵy tozady, Atyraýy – aıshylyq, Qarataýy – kúnshilik,» — dep tolǵaǵan.
Dala tósinde jańa ómir shýaǵyn tógedi. Onyń baýyryndaǵy býyrqanǵan jasampoz ómir tirshiliktiń toqtaýsyz soǵyp jatqan júregindeı. Eńbekkeri mańdaı terin tamshylata tógip jatsa, syrshyl aqyny:

Boz jorǵa, boz ingendi, boz torǵaıly,
Boz dala, ıem saǵan, boz basymdy!

– dep júrek lúpilimen sýarylǵan aq qanatty jyryna qosady. Ǵylym adamzatqa qanat bitirdi, ǵalamat isterge bastady, ǵajaıyp jańalyqtar ashty. Sonyń kýási – adam kókzeńgir ǵaryshqa qadam basty, aıǵa qondy, jumyr jerdi aıalaı aınalyp ushty. Al ǵaryshqa jol – Baıqońyrdan ot alǵanyn maqtan etpeıtin kim bar? Ǵaryshqa qadam jasaǵan elder qatarynda bizdiń elimizdiń de eńsesi bıik, jalaýy joǵary. Ǵaryshta eldiń namysyn mártebelep mereıin asyrǵan, Toqtar Áýbákirov pen Talǵat Musabaev egemendi eldiń ǵaryshkerleri. Sondyqtan ǵoı qaı eldiń adamy bolsyn, óz Otanyn dúnıedegi eń qymbatty, eń qasıettisi, eń aıaýlysy – Anasyna balaıdy. Ǵalamyndaǵy ǵajap tirshiliginiń qasıetti mekenin súımeıtin adam bolmaıdy.
«Otan – ottan ystyq», «Er el úshin týady, el úshin óledi» — dep túıgen halyqtyń qaharmany Baýyrjan batyr: «Otanyń úshin otqa tús kúımeısiń», — deıdi. Qazaq eliniń esimi ańyzǵa aınalyp, dastandarǵa arqaý bolǵan batyr ul – qyzdary tolyp jatyr. Olar – atamekenin, týǵan elin jan aıamaı qorǵap, ata- babalarynyń erlik dástúrin saqtaý arqyly ózderiniń óshpes dańqyn shyǵarǵandar.
Bizdiń halqymyzdyń atamekendi ardaqtaý sezimi óte tereń, olar úshin týǵan jerdi qasıet tutý – qanǵa sińgen minez, ejelgi dástúr. Bul tanym bizdiń janymyzǵa ana sútimen taraǵan, ana sútimen daryǵan. Batyrlar jyryndaǵy:

Atam kúıeý bolǵan jer,
Anam kelin bolǵan jer,
Kindik qanym tamǵan jer,

- degen qarapaıym joldarda adamnyń týǵan jerge degen sheksiz súıispenshiligi men tereń de ystyq sezimi tamasha beınelengen.
Qazaq batyr halyq, erjúrek halyq, namysshyl halyq. El basyna qıyn – qystaý kún týǵanda erleri namys otyn jaǵyp, týǵan topyraǵyn qasyq qany qalǵansha qorǵaǵanyna ótken tarıh kýá, keshegi surapyl zaman kýá.
XX ǵasyrdyń súrginin bastan keship, jańa myńjyldyqtyń tabaldyryǵyn jańǵyrǵan qalpynda attaǵan Qazaqstan óziniń barsha tóltýma bolmysyn, jarqyn da baı mádenıetin, ǵasyrlar qoınaýynda qalyptasqan salt-dástúrin, qyzyq ta qıly-qıly tarıhyn álem halyqtarynyń aldyna jaıyp salyp, quldyǵy men zorlyǵy joq jańa ómirdi jańǵyrtý úshin, eńbek pen mádenıetti jarastyrý úshin, sulýlyq pen parasattyń saltanat qurýy úshin, jappaı kelisimi jarasqan progresıvti adamzatpen bir sapta bolý úshin jańasha ómirge qadam basty.
Baıtaq el, kún sáýletti Qazaqstan búginde damýdyń dańǵyl jolyna tústi. Ólsheýsiz tabıǵat baılyǵymen ǵana emes, eń aldymen san túrli ulttardan quralǵan halqynyń aýyzbirligimen aty shyqty. Búgingi Qazaqstan — ózi ornalasqan aımaqtyń ǵana emes, búkilálemdik problemalardy talqylaýda jáne sheshýde yqpaldy ról atqaratyn el. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń pikirine álem saıasatkerleri yqylas qoıatyn boldy.
Egemendik alǵan jyldar ishinde ózine tán barlyq ınstıtýttary bar, álemdik qaýymdastyqtyń yqpaldy múshesi bolyp tabylatyn memleket quryldy, onyń qaýipsizdigi men táýelsizdigi qamtamassyz etildi. Konstıtýsıalyq jolmen memlekettik jáne saıası bılik qurylymdaryn jańartý negizinde eldiń demokratıalyq jolmen damýynyń berik irgetasy qalandy. Eldiń ishki ekonomıkalyq júıesi túbirimen ózgerip, damyǵan órkenıetti elderdiń eshqaısysynan kem túspeıtin naryqtyq qatynastar men ınstıtýttar quryldy. Sonyń negizinde Qazaqstan dúnıejúzilik ekonomıkada óz orny bar elge aınaldy.
On bes jyl ishinde Qazaq halqynyń ulttyq sanasy jańǵyryp, ózin — ózi taný, óziniń baı ejelden qalyptasqan tarıhy men ulttyq dástúrlerin qurmetteý, uly tulǵalaryn búkil dúnıege tanytý, baı rýhanı qazynasyn álemdik órkenıetpen ulastyrý baǵytynda qyrýar sharýalar atqaryldy.
Eń bastysy, Qazaq halqymen birge ár túrli etnostardyń da otany bolyp tabylatyn bizdiń elimiz búkil álemge qoǵamdaǵy tatýlyq pen yntymaqtastyqty saqtaýdyń, ár túrli ulttyq mádenıetter men dinderdiń úılesimdi damýyna qamqorlyq jasaýdyń jarqyn úlgisin kórsetip berdi.
Búginde Qazaqstannyń negizgi ultyn Qazaq halqy quraıdy. Odan keıin slaván halyqtarynyń ókilderi orys jáne ýkraın halyqtary. Sonymen qatar eń eleýli etnosty quraıtyndar ózbek. nemister jáne tatar halyqtary. Osy bizdiń eldegi halyqtar basyn biriktirip, olardyń ulttyq tegine qaramastan, teńdigin bekitetin qujat bar. Ol elimizdiń Ata Zańy, Konstıtýsıamyz.
Qanshama ret týy tigilip, qanshama ret týy qaıta qısaıǵan, qanshama memlekettiń quramynda bolyp, qanshama ret memleketsiz qalǵan ári kóne, ári jas Qazaq halqy qaıtadan álemdik dúbirge qosylyp, álem elderimen ıyq tiresýde.

Táýelsizdik – eń aldymen Qazaq halqynyń bostandyqqa umtylǵan asqaq armandary men qaısar rýhynyń jemisi. Sondyqtan da biz úshin Táýelsizdik kúni – eń qasterli kún. Elimiz táýelsizdigin jarıalap, derbes memleket retinde álemge tanyldy. Elbasynyń «Qazaqstannyń táýelsizdigi qazaqtarǵa tartqan taǵdyrdyń syıy emes, óziniń ejelgi jerinde qıly kezeńdi bastap keshý arqyly qol jetken óz memlekttiligin qurýǵa degen zańdy quqyǵú bul daýsyz jáne saıası faktige eshkim kúmán keltirmeýi tıis», — dep atap kórsetýinde úlken maǵyna jatyr.
Osy jyldar ishinde elimizde qyrýar ister atqaryldy. Atap aıtsaq tarıhı jerimizdiń shekarasy halyqaralyq sharttarǵa saı bekitildi. Memlekettik rámizderimiz, Ata zańymyz, ulttyq valútamyz jáne Saryarqanyń keń jazyq dalasynda barsha eldiń óziniń tez kórkeıip ósýimen tań qaldyryp, jańa Astanamyz dúnıege keldi. Álemdik qaýymdastyq aldynda «Qazaqstan Respýblıkasy» degen asqaq rýhty eldiń ekenin moıyndattyq. El ekonomıkasy da jyldan-jylǵa nyǵaıyp, mádenı, rýhanı damý deńgeıi beleske kóterilýde. Ózine táń barlyq ınstıtýttary bar, álemdik qaýymdastyqtyń yqpaldy múshesi bolyp tabylatyn táýelsiz memleket quryldy.
Jyl saıynǵy el Prezıdenttiń halyqqa arnalǵan Joldaýlary men qabyldanǵan memlekettik baǵdarlamalar, strategıalyq baǵyttardyń barlyǵy da qarapaıym halyqtyń turmysyn jaqsartyp, táýelsizdigimizdi nyǵaıtýǵa baǵyttaldy. Elbasy óz Joldaýynda ishki saıası men ulttyq qaýipsizdiktiń 2020 jylǵa deıingi negizgi maqsattary qoǵamda kelisim men turaqtylyqty saqtaý, el qaýipsizdigin nyǵaıtý ekenin atap ótti. Saıası júıeni jetildirýde quqyqtyq reformanyń mańyzdy ról atqarylatynyń, quqyq qorǵaý júıesin reformalaý boıynsha quqyq qorǵaý organdary fýnksıalaryndaǵy oryn alǵan jaǵymsyz fakt orlardan, sondaı-aq quqyq qorǵaý júıesi qyzmetindegi móldirlik pen baqylaýdyń joqtyǵynan týyndaǵan problemalardan arylýdyń qajettigin atap kórsetti.
Elbasy óz Joldaýynda quqyq qorǵaý júıesin reformalaýdyń baǵyttaryn kórsetip berdi, olar – quqyq qorǵaý júıesin ońtaılandyrý, árbir memlekettik organnyń naqty quzyretin belgileý, zańdardy izgilendire otyryp sapasyn arttyrý, quqyq qorǵaý júıesiniń qyzmetinde ishki vedimistik múddeden azamattardyń quqyq pen memlekettiń múddesin qorǵaýǵa aýystyrý. Parlamenttik jáne qoǵamdyq qatal baqylaýdy qamtamasyz etý, quqyq qorǵaý organynyń qyzmetinde eseptilik pen baǵalaý júıesin jetildirý. Sondaı-aq, qazirgi kúnde júzege asyrylyp otyrǵan qamaýǵa alý, úıde qamaýda ustaý túrindegi bultartpaý sharalaryn qoldanýdyń sotqa berilýi azamattardyń konstıtýsıalyq quqyqstarynyń saqtalýynyń kepili bolyp, sot júıesinde qoldanýda jaqsy qorytyndylaryn kórsetýde.
Joldaýda aıtylǵan baǵyttardy júzege asyrý sot júıesine degen halyqtyń senimin arttyrý bizdiń mindetimiz.Jıyrma jyldyq bizge tek baqyt pen yrys alyp kelsin.Elimiz aman,jurtymyz tynysh bolsyn.Eýrazıanyń kindigi qasıet qonǵan Astana gúldenip jaınaı bersin.