InfoHub Logo

Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany, Qulsary qalasy
Jylyoı munaı jáne gaz tehnologıalyq koleji
«Elektromonter» mamandyǵynyń İ kýrs stýdenti: Abırov Saıan Daýylbaıuly
Hımıa  páni oqytýshysy: Ergalıeva Nazgýl Mýratovna

 

Jospar

1. Dúnıe júzindegi biregeı gaz ken oryndarynyń biri.
2. Teńiz munaı ken orynynyń ashylýy týraly.
3. Jiberilgen tehnıkanyń kenshilikten jerasty qysym-salmaǵy týraly.
4. 1991 jyly sáýirdiń 6-da Teńiz alańyndaǵy zavodtyń 1-shi ken oryny iske qosylady.
5. Qoldanylǵan ádebıetter.

Teńiz munaı ken orny - Álemdegi alyp munaı ken oryndarynyń biri. Ol 1979 jylǵy 18 jeltoqsanda ashylyp, 1991 jyly sáýir aıynda paıdalanýǵa berildi.

Geografıalyq orny: Atyraý oblysynyń Jylyoı aýdanynda, Atyraý qalasynan ońtústik-shyǵysqa qaraı 160 shaqyrym qashyqtyqta, Kaspıı mańy oıpatynyń ońtústik-shyǵysynda ornalasqan.

Dúnıe júzindegi biregeı –gaz ken oryndarynyń biri – Teńiz ken oryny aýmaǵynda munaı qory bar ekeni seısmobarlaý arqyly 1974 jyly belgili bolyp barlaý –burǵylaý arqyly 1979 jyly ashyldy.

Munaıly alań 226 kvadrat km, munaı–gaz 3867-5415 tereńdiktegi tuz asty qabattarynda. Teńiz munaı alańyn ıgerýdiń kóp qarjy úlken tehnologıany qajet etetini belgili boldy.

1985 jyly shildede Munaı ónerkásibi mınıstrliginiń buıryǵymen Teńiz Munaı ken orynynń ashylýyna jáne oǵan taıaý tuzasty strýktýralarynyń úlken bolashaǵy bar ekenine baılanysty «Teńizneftegaz» óndiristik bilestigi quryldy.

Munaı alańyn birte–birte iske qosý, munaı alýǵa daıyndyq júrgizýde qıyndyqty sátter bolmaı qalǵan joq.

Onyń bireýi 1985 jyly maýsymnyń 25-de Teńiz alańyndaǵy №37 skvajında bolǵan buryn sońdy bolmaǵan.

Jiberilgen tehnıkanyń kemshilikten jarasty qysymymen salmaǵy 160t 4,5 km trýba 9 mınýtta atylyp shyqty. 4467m tereńdikten  900 atmosfera  qysymmen atqylaǵan kúkirt sýtekti , ýly gaz aralas munaı fantany janyp ,jalyn 200m , bıiktikke deıin jetti, Temperatýra Fakel myńynda 500,fakeldiń ózinde 1500 gradýs boldy. Atqylaǵan munaı –gaz bir  jyldan astam ýaqyt janyp turdy. Bólingen ýly zattar mańyndaǵy jan-janýarlardy qurtty deýge bolady.

Avarıalyq munaı jáne gaz fantanyn boldyrmaý jáne joıý jónindegi áskerı bólim bastyǵy Nekrasovtyń komandasy birinshi jetip, skvajına saǵasyn muqıattaıtyn preventrdi jaýyp úlgerdi.

Budan ári Teńizdi ıgerýi qarqyny, orta berdi. «Teńizneftegaz» óndiristik birlestigi qyzmetin kúsheıtti, munaı berýge ázir skvajınalar sany kóbeıdi. 1986 jyly aqpannyń 6-da birinshi qazyǵy qaǵylǵan teńiz gaz aıyrý zvody, vahtalyq posalke Qulsarydaǵy yqsham aýdandar boı kótere bastady.

1991 jylǵy sáýirdiń 6-da Teńiz alańyndaǵy zavodtyq 1-shi kezegi KTL -1 iske qosyldy. Jer qoınaýyndaǵy munaı, gaz turbamen zavodqa jóneltile bastady. KTL-1 1991 jyly 1,3 mln 1992 jyly 2,9 mln tonna munaı shyǵaryp kúkirt jáne kúkirt sýtekti kóptegen fraksıalar óndirdi. Teńiz kompleksin jasaýda 3,5 mlrd sannyń qurylysy jumysy atqaryldy.

1989 jyldyń basynan bastap 1991 jyldyń aıaǵyna deıin partkom, profkom, kamsomol komıteti birlestigi quryldy.

Qazaqstan SSSR-dyń quramynda bolǵan kezde barlyq kásiporyndar men mekemelerde partıa, kásipodaq uıymdary bolyp, olar halyqty eńbekke tártibin nyǵaıtýǵa jumysn júzege asyrýda kadrlardy iriktep, ósirýde úlken ról atqarady.  

---