InfoHub Logo

Taqyryby: Umyt bolyp bara jatqan salt dástúrler

Ǵylymı jobadaǵy maqsatym: Salt-dástúr atadan qalǵan mura. Elimdi, óz týǵan ólkemdi, salt-dástúrimdi shyn júregimmen súıemin jáne álemge tanytqym keledi. Sebebi qazaǵymnyń asyl qasıetteri júregime qýat, kóńilime maqtanysh beredi. Meniń bul ǵylymı jobadaǵy basty maqsatym  otanymyzda qoldanystan shyǵyp  qalǵan salt dástúrlermen  jaqynyraq  tanysqym keldi, joǵalyp  bara jatqan salt  dástúrlerdi   qaıta  jańa  qoldanysqa engizgenin  qalaımyn. Ár  mektepke  ertedegi  qazaqtar  qoldanyp  kelgen  dástúrlerdi  úıretetin  pán  ashylsa  deımin, sonda  keleshekte  tárbıege baı salt-dástúrler  mádenıetiniń  nárimen adamgershilik asyl qasıetter úlgisin sanaǵa sińirýine jaǵdaı jasalar edi

Salt-dástúr — ár ulttyń, halyqtyń dini men senimine, turmys-tirshiligine sáıkes ǵasyrlar boıy jınaqtalyp, ómirdiń ózi týǵyzǵan ǵuryptardyń jıyntyǵy.

Salt-dástúr ult úshin ómir, qoǵam zańy bolyp negizdelip, sana, taǵylym, tárbıe, tirshilik erejesi retinde el zerdesine rýhanı baılyq — ónege tájirıbesin quraǵan. Qazaq halqy – salt - dástúrge óte baı halyq. Al salt - dástúrge baı bolý eldiń mádenıetti ári tárbıeli ekenin aıǵaqtaıdy.   Alaıda   qazaq  elinde  erteden  qoldanylyp  kele  jatqan  salt-dástúrlerumyt  bolyp  bara  jatyr.

Qymyzmuryndyq – bıe baılap, alǵashqy qymyz ishý toıy. Qulyn baılap, bıe saýylyp onyń súti qorlanyp ashytylǵan soń eki-úsh kún boıy jınalǵan qymyzǵa aqsaqaldar men kórshi-kólemder «qymyzmuryndyqqa» shaqyrylǵan. Iaǵnı alǵashqy qymyz adamdarǵa saltanatpen usynylyp, «kópke buıyrsyn» degen tilekpen beriledi. Aqsaqaldar úı ıesine rahmet aıtyp, batasyn beredi. Halyqtyń bul dástúri de qonaqjaılyqty, jomarttyq pen márttikti, birlikti meńzeıdi  .Qýantatyn  jaıt  qazaq  eskirgen  dástúrlerdi  jańartý  maqsatynda  túrli  merekeler  uıymdastyrýda.   Jaqynda  ǵana  Astana  qalasynda  «Qymyzmuryndyq»  atty  festıvál  ótti.

Erýlik berý — dástúrli halyqtyq joralǵynyń jarqyn úlgisi. Jańadan kóship kelgen, japsarlas qonǵan otbasyna burynnan otyrǵan kórshileri qonaqasy beredi, dám-tuz tatyryp, yqylas-peıil bildiredi. Erýlik berý arqyly aýyl turǵyndary jańa kórshilerinózderine etene jaqyndastyrýdy, bótensitpeýdi de kózdeıdi. Erýlik qysqy soǵymnyń súbeli múshelerinen (qazy-qarta, jal-jaıa, t.b.) pisiriledi nemese qoı soıylyp shaqyrylady.

Jylý jınaý- Bir baqytsyzdyqqa ushyraǵanynda, úı múlki, malynan aıyrylǵanynda aýyl turǵyndary, kórshi-kólemi, týǵan-týystary mal, dúnıe, aqshalaı kómek kórsetedi. Muny olardyń or tasynan bir adam uıymdastyrady. Bul járdem – jylý jınaý dep atalady. Aram jolmen shyǵynǵa ushyraǵandarǵa jylý jınalmaıdy. Olar: dúnıe-múlkin qartaǵa salyp utqyzyp jibergender, zınaqorlyqqa salǵandar, iship qurtqandar, qoǵamnyń, memlekettiń dúnıe-múlkin jep qoıǵandar.

Moınyna burshaq salý- Ertede balasy joq adamdar moınyna kógenniń burshaǵyn salyp Qudaıdan perzent surap jalbarynǵan, jylaǵan. Moıynǵa burshaqty bala tilegende ǵana salady.

At tuldaý- Er adam qaıtys bolǵanynda minip júrgen atynyń jal-quıryǵyn kúzep, ony bos jiberedi de, ólgen adamnyń jylynda sol atty ákelip soıady.

Ámeńgerlik — dástúrli quqyqtyq mádenıettiń negizgi ınstıtýttarynyń biri; kúıeýi ólip, jesir qalǵan áıeldiń qaıynaǵasyna nemese qaıyninisine, ne bolmasa jubaıynyń eń jaqyn týystarynyń birine turmysqa shyǵýy, nekelesýi. Bul qazaq qoǵamynda erte zamannan “aǵa ólse, jeńge — mura, ini ólse, kelin — mura”, “áıel erden ketse de, elden ketpeıdi” degen qaǵıdaǵa aınalyp, ádettik zań normasy retinde qalyptasqan. Ámeńgerlik máselesi rý aqsaqaldarynyń basqarýymen qandas týystar arasynda muqıat talqylanǵan, ortaq uıǵarymmen sheshilgen.Tipti  uly  Abaıdyń  ákesi  Qunanbaı da  Uljanǵa  ámengerlikpen  úılengen.Osy  saltttyń  arqasynda  kózi ashyq  qazaq  jetimin  jylatpaǵan.

Aqsarbas ataý- Qaýip-qaterge ushyraǵanynda «A, Qudaıym ońdasyn! Meni osy qıyndyqtan qutqara gór! Aqsarbas!» dep qudaıy ataıtyn bolǵan. Mundaı jaǵdaıda «Aqsarbas!» dep úsh ret aıqaılaǵan. Sosyn qaýip-qaterden aman qalǵanynda álgi adam aýyl aımaǵyn shaqyryp qudaıy bergen. Aqsarbasqa shalynatyn maldar: bozqasqa (qoı), kókqasqa (jylqy), qyzyl-qasqa (sıyr). Adam aqsarbas ataǵanda qaı malyn aıtsa, sony qudaıyǵa soıýǵa tıis

Qursaq toı, qursaq shashý — bul óziniń kelininiń aıaǵy aýyr ekendigin bilgen ene dostaryn, týystaryn, kórshi-qolańdaryn shaqyryp, mol dastarhan jaıý dástúri.

Bul sharanyń maqsaty júkti bolǵan kelinniń kóńilin aýlaý. Úlkender jaǵy bolashaq anaǵa batalaryn berse, qurbylary, jeńgeleri ózderiniń ómirlik tájirıbelerimen bólisedi.

Abysyn asy-Buryńǵy kezde qazaq kelinderi erleriniń ruqsatynsyz kóńil kótermegen. Erleri toıǵa, aıtqa ketken kezde aýylda tek áıelder ǵana qalǵan. Osy kezde olar dámdi etterin asyp, samaýyrynǵa sháılerin qoıyp, bastaryn bir jerge qosyp ázil-áńgimelerin jarastyrǵan. Bul qazaq áıelderiniń bereke-birligin, tatýlyǵyn arttyrǵan. «Abysyn asy» áıelderdiń tatýlyqta ómir súrýine tárbıeleıdi.

Qap qaǵar –qys aıaqtalyp, kóktem bastalǵanda et súrlenip, azaıa bastaıdy. Ol et qapta bolady. Sol kezde et asylyp, azdap adam shaqyrylady. Bul dástúr “ et qaıtar” degen uǵymdy bildiredi, al qaptyń eń sońǵysyn asyp, bólip jeıdi.

Naýryz tóli -tól basy retinde qaraǵan, tól basy satylmaıdy, eshkimge syıǵa bermeıdi. Mundaı mal tek qyzyǵyna, toıyna soıyp, yrym etken.

Aýshadıar - Úılený  toıy kezinde aıtalatyn dástúrli óleń, jyr. Jáne jaı óleń emes, ózindik aıtylar áni, erekshe ulttyq tárbıelik mańyzy bar. Kórkem shyǵarmashylyqpen aıtylatyn toı kórki, saltanat sán, ónegeli óner. Muny izdep taýyp ómirge ákelgen jazýshy Ýahap Qydyrhanov eken. Aýshadıar jyrynyń úlgilerin sheteldegi qazaqtar saqtap, bizge jetkizgen. Shynyn aıtý kerek, bul Qazaqstan elinde aıtylmaıdy, halyq jadynan múlde shyǵyp ketip umyt qalǵan.

Óńir salý- Otqa shaqyrýmen (keı jerlerde «úı kórsetý» nemese «esik ashar» deıdi) birge bolyp jatatyn endigi bir káde óńir salý. Munda ylǵı bábisheler keledi. Nıetteri kelinge shashý shashyp, qutty bolsyn aıtý. Shashýdyń syrtynda óńir ákeledi. Óńir kıim, buıym dep eń quryǵanda terme baý nemese jas tósekti basqalar basynbasyn dep búrkit tuıaǵy, úki syqyldylar iledi. Bulardyń bári otaý úıge qajetti, óńin ashatyn nárseler. 

Atbaılar -  Munyda eki túri bar. 
Jas otaýdyń shańyraǵy kóterilgen soń aǵaıyn týytsra oǵan shashý shashyp, «keregesi keń bolsyn», «bosaǵasy berik bolsyn» degen tilek aıtady. Baıǵazy beredi. Et jaqyny bosaǵaǵa jylqy baılaıdy. Munyń aty «atbaılar». 
«Atbaılardyń» ekinshi túri káde. Quda qudaǵılar kelgende nemese kúıeý qalyńdyǵyn alýǵa kelgende olardyń jeńgeleri aldynan shyǵyp túsirip alyp, atyn baılaıdy. Bul «atbaılar» dep atalatyn toı salty. Oǵan arnaıy káde beriledi. Ol kádeden taǵy bir áıel tábárik suraıdy. 

Asatý-Kópshilik aýzy dýaly, elge syıly aqsaqaldar óz qolymen tabaqtyń túbinde qalǵan asty óziniń balalaryna bergen. Buryńǵy kezde balalar qonaq shaqyrǵan úıdi aınalshyqtap júrgen, óıtkeni olardy kez kelgen ýaqytta asqa shaqyryp qalýy múmkin. Áıgili jazýshy Sábıt Muqanov óziniń shyǵarmalarynda bul dástúrli nasıhattaǵan bolatyn.

Quıryq baýyr - «Quıryq baýyr jediń be, quda boldym dediń be» (mátel). Bul qudalyq dástúr rásimi bolǵanmen ult salt dástúrinde orny bólek jaı. Eki jaq kelisip quda bolǵan jaǵdaıda olarǵa «quıryq baýyr» arnaýly syı ákeledi. Ákelýshi áıel «baýyrdaı jaqyn, quıryqtaı tátti bolyńdar» dep tilek bildiredi. Odan barlyq qudalar aýyz tıedi. Quıryq baýyr qazaq dástúrinde quda bolýdyń zańdy belgisi qujat bolyp bekitilgen. 

Enshi berý - Ata-anasy balasy balaly bolǵannan keıin «endi óz kúnderin ózderi kóre alady» degen senimge kelip, otaý tigip, bólek shyǵarady. Sonda malynan – mal, múlkinen – múlik bólip beredi, ydys-aıaq syılaıdy. Oǵan kelinniń tórkininen kelgen dúnıesi qosylyp, jas jubaılar jeke shańyraq bolyp shyǵa keledi. Muny enshi berý dep ataıdy. Ata-anasy qaıtys bolsa, olardyń maly men dúnıe-múlki qalǵan aǵasy inisine enshibas berýge tıis.

Sút aqy 
Qyz uzatý toıy merzimin qalyńdyq aýyly qudalarymen kelise otyryp belgileıdi. Bul toıǵa kúıeý bas quda bastaǵan qudalar tobymen jáne ónerli kúıeý joldastarymen keledi. Munda qudalyq kádeleri óte kóp. Sonyń ishindegi joly bólek, qymbat kádelerdiń úlkeni «sút aqy» dep atalady. 

Umyt  bolyp  bara jatqan  salt  dástúrlerden  bólek  qazaq  halqynyń  dástúrlerine  uqsas  salttar  bar.  Mysaly:Pasqa  merekesi   qazaq elinde  toılanatyn  naýryz  merekesine  uqsas.

Uly batyrymyz Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı, «halyqtyń izgi dástúri – bizdiń eń asyl muramyz» dese, batys oıshyly V.G Belınskıı: «Ádet-ǵuryp zamandar boıy synnan ótedi. Qazaq halqyndaǵy sekildi orys dástúrinde de er adam úıdiń basshysy, otaǵasy, otbasynyń qorǵaýshy, qamqorshysy sanalady. Er adam tutynǵan zattar kıeli dep eseptelip, qurmetpen qaraǵan. Máselen, úılený toıynan keıin, qalyńdyq óz er azamatynyń aıaq kıimin sheship joǵary qoıady, bul er azamat qashanda áıel adamnan joǵary turý degen maǵynany bildirse kerek.

Qorytyndy: Ata-babamyzdyń salt-dástúrlerin maqtan tutamyn. Halyq-qalyń orman,ári pana,ári qorǵan", - dep Q.Myrzalıev aǵamyz jyrlaǵandaı, ár halyqtyń óziniń kásibine,senim-nanymyna, tirshiligine baılanysty qalyptasyp urpaqtan-urpaqqa aýysyp otyratyn salt-dástúri bolady. Halyqtyq salt – dástúr, mádenıet qundylyǵy – halyq qazynasynyń ozyǵyn, aqyldy da ádepti jan – jaqty jetilgen patrıottyq sezimdegi azamat tárbıeleýde paıdalansaq, qatelespeımiz. Jan – jaqty el tarıhyn biletin, Otanyn súıetin, zaman talabyna saı oqýshylar men jastardy tárbıeleý búgingi kún talaby! Tárbıe  bizdiń qasıetti  salttarymyzǵa baılanysty.Elbasymyz  Nursultan  Nazarbaev  umyt  bolyp  bara  jatqan  salt-dástúrlerdi  jańǵyrtýdy kózdep  otyr  .  Ár   memlekettiń  kórki  dástúr  saltyna baılanysty. Sondyqtan  qazaqtyń   asyl  muralaryn  kózimizdiń  qarashyǵyndaı  saqtap  keleshek urpaqqa  jalǵastyryp otyrýymyz  qajet. Elimiz  salt-dástúrge baı  bolsyn degim  keledi.

Oryndaǵan:Kanalqul  Gúlsaıa

 

---