InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵatpen úndesken sybyzǵy.

Sabaqtyń maqsaty:Mýzykalyq aspaptar týraly bilimderin tolyqtyrý.
Bilim berý mindetteri: Ár balany birge jumys istetýge úıretip, beıimdeý.
Tárbıelik mindetteri: Oqýshylardy halyqtyń mýzykalyq aspaptaryn qurmetteýge,
qadirleýge, adamgershilikke, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Damytýshylyq mindetteri: aspaptardyń tarıhymen tanystyrý arqyly mýzykalyq
saýattylyǵyn arttyrý, aýyzsha sıpattama jasaýǵa daǵdy qalyptastyrý.
Sabaq túri: Aralas sabaq..
Kórnekiligi: Sazsyrnaı aspabynyń kórkem sýretteri.
Pán aralyq baılanys: Mýzyka ádebıeti, mýzyka teorıasy, matematıka.
Qoldanylatyn ádebıetter: «Mýzyka áleminde» jýrnaly.
Úıge tapsyrma: Tabıǵatpen úndesken sybyzǵy.

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý bólimi. Úı tapsyrmasy
Saz álemin terbeter,
Oıyńdy da sergiter.
dombyraǵa uqsaıtyn,
qyzyq aspap - sherter dep úıge berilgen sabaqty suraımyn. Sherter – qazaqtyń ishekti aspaptarynyń biri. Úsh nemese tórt ishegi bolady. Qurylysy jaǵynan dombyraǵa uqsas. Sherter aty aıtyp turǵandaı shertip oınalady.
Tembr (dybys boıaýy) arqyly ár aspaptyń dybysynyń alýan túrliligin estip bilemiz. Boıaýlardyń ártúrli bolatyny sıaqty, dybys ta ártúrli bolady. Dybys boıaýy tembr dep atalady. Endi osy sherter aspabynyń oryndaýynda halyq kúıi «Salkúreń» kúıin tyńdalǵan kúılerdiń ishinen aıyryp alaıyq.. Bilimderin baǵalap, jumbaq sheshkizemin. Sazymnan jasalǵan,
Órnektep qashalǵan.
Syrnaıdyń únindeı,
Bulbuldyń birindeı. (Sazsyrnaı)
Mýzykada ishekti, urmaly, tilshikti aspaptarmen qosa úrip oınaıtyn úrmeli aspaptar da bolady. Úrmeli aspaptar aǵashtan, sazdan, temirden jasalady. Myna sýretterde úrmeli aspaptar berilgen.
1. Sazsyrnaı.
2. Úskirik.
3. Tastaýyq.
4 Sybyzǵy.
Osylardyń ishinen búgin tanysatyndaryń sazsyrnaı. Sazdan jasalady. Aldyńǵy jaǵynan ádemilikke qazaqsha oıý - órnek salynǵan. 4 - 5 tesigi bolady. Sol tesikterdi basý arqyly ádemi sazdy mýzykalar shyǵaramyz.
Sybyzǵy da úrip oınaıtyn aspaptarǵa jatady. Kóbine qamystan, aǵashtan jasalady. 3 - 4 oıyǵy bar. Qamys, qýraı. Aǵashtan.
Tútikshe bop ysylǵan.
Úrmeli, oıyqty,
Dybysy názik syzylǵan.
Sybyzǵy aspabynda oınalatyn kúıler shyǵarǵan ataqty kúıshi – Sarmalaı. Ol Oral jerinde týǵan. Sarmalaıdyń kúılerinde adam men tabıǵat, janýarlar óte ásem beınelengen. Sarmalaıdyń kúıi «Narıdirgen» Botasynan aırylǵanda túıeniń daýysyn estıdi dep elestetý arqyly kúıdi tyńdatý. Úskirik te sazsyrnaıǵa uqsaıdy, al tastaýyq aty aıtyp turǵandaı taýyqqa uqsaıdy. Ony da úrip oınaımyz.
«Aqtaılaq» ánin qaıtalap, sabaqty qorytyndylap, bekitip, úıge tapsyrma beriledi.