InfoHub Logo

Rýstenov Amangeldy Rýstenovıch – a.sh.ǵ. doktory, profesor
Qojamuratova Janerke Erbolatqyzy – bıologıa mamandyǵynyń 1-kýrs magıstranty
M.Ótemisuly atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıteti, Oral q.

Elimizde naryqtyq ekonomıka damýyna septigin tıgizetinderdiń biri qus sharýashylyǵy. Qus (taýyq, úırek) sharýashylyqtary aýyl sharýashylyǵynyń eń jańa jáne eń qarqyndy damyp kele jatqan salasy. Ónimniń qysqa merzimde óndirilýi naryq suranysyna baǵyt-baǵdar usynýǵa múmkindik beredi. Úırekter kez-kelgen basqa túrlerge qaraǵanda erekshe názik dámi bar sapaly et beredi, olar adam aǵzasyna ońaı sińiriledi jáne úırek etterinde 25-30-dan astam mıkroelementterdiń túrleri kezdesedi, sondyqtan da olar joǵary dıetalyq taǵam bolyp sanalady. Úırek balapandary tez ósedi, olar 55-60 kúnde shamamen 2,5 kg salmaqqa jetedi, al keıbir tuqymdardyń analyqtary 150-180 dana jumyrtqa bere alady. [1]

X-11 úırekteri kros. (1-sýret) Bul qustar Reseı Federasıasynda ósirildi. H-11 kros alý úshin Cherrı-Vellı úırekterin paıdalanady. Shyn máninde, bul bir tuqym, tek «ózdiginen» uzaq irikteý prosesinen ótedi. Syrtqy qasıetteri boıynsha X-11 kros is júzinde onyń arǵy teginen erekshelenbeıdi. H-11 kros úırekteri ónimdi. Ortasha jumyrtqalaýy - jylyna 120 jumyrtqa.

1-sýret. H-11 úırekteri

Úıde ósirý úshin úırekterdi tańdaǵanda, Cherrı Vellı tuqymdasyna erekshe nazar aýdarýyńyz kerek. Bul qustar jumyrtqany kóp óndirýmen erekshelenedi jáne kóptegen qorektik, dámdi et beredi. Cherrı Vellı úırekter Anglıada ótken ǵasyrdyń sońynda Pekın tuqymynyń negizinde ósirildi. Bul túr fermerler arasynda jaǵymdy qasıetteriniń kóptigine baılanysty úlken suranysqa ıe. Cherrı Vellı úıregi syrtynan Pekın úıregine uqsaıdy. (2-sýret) [2]

2-sýret. Cherrı-Vellı úıregi

Analyqtarynyń massasy 3,4-3,7 kg, atalyqtarynyń massasy 4 kg-ǵa deıin jetedi. Olardyń denesi uzynsha, keýdesi keń. Aıaqtary qalyń, qyzyl nemese sarǵysh tústi, quıryǵyna jaqyn ornalasqan. Eresekterinde úlken maı qabaty bar, bulshyqetter birkelki damymaǵan. Moıyny jýan, bas mólsheri ortasha. Mańdaıy dóńes. Kózder qara kók. Tumsyǵy qısyq, sary-sarǵysh tústi. Syrt kelbeti aq tústi. [3]
Seleksıonerler eki tuqym tarmaǵyn ajyratady. Olar analyq jáne atalyq tarmaqtary. Analyq tarmaǵy joǵary jumyrtqalaýshylyq deńgeıimen, al atalyq tarmaǵy dene massasynyń tez jınalýymen erekshelenedi. [4]
Cherrı-Vellı úırekteri damyp, tez ósýi úshin tamaq rasıonynyń turaqty balansyn saqtaý kerek. Bul tuqymnyń tarmaqtaryn ár túrli qorektendiredi. Qurama jemdi, qurǵaq astyq daqyldarynyń qospalaryn, vıtamınderdi túıirshiktelgen kókónistermen, askókpen qoldanýǵa bolady. Tamaqty kúnine  2-3 ret beredi. Eger úırek kúndiz dalaǵa shyǵyp serýendese, onda tek tańerteń jáne keshte 2 ret tamaqtandyrý kerek, biraq kúndiz serýendemese, mindetti túrde kúnine 3 ret tamaqtandandyrý kerek. [5] [6]
Úırek balapandary damyǵan ımýnıtet arqasynda tez ósedi jáne kóp aýyrmaıdy.

Batys Qazaqstan oblysy boıynsha eki úlken qus sharýashylyqtary «Oral qus» jáne keıbir jeke qus  fermalary jumyrtqa jáne qus etimen turǵyndardyń 65%-yn qamtı alady. Oblystyń sýly aımaqtarynda úırekterdi ósirip, olardan et óndirýdi alǵa qoıa  bastady. I. Stepanchenko jáne A.A.Sennıkovtar úırekterdi dene salmaǵyna, jumyrtqa berýine baılanysty eki topqa bóledi: etti baǵytyly  jáne jumyrtqa berýshi tuqymdyqtar.

Reımer V.A. jáne Alekseeva 3.N, Kochısh I zertteýleri boıynsha úıde ósirýge arnalǵan úırek tuqymdary krostarmen aýystyryla bastaldy. Al B.A. Reımer jáne 3.N. Alekseeva zertteýleri boıynsha pekın tuqymdy úırekter kóptegen elde taraǵandar, olar sapaly et ónimdiligimen  erekshelenedi.

Elimizde D. K. Ahmetjanov jáne T. H Býharbaev, D. A. Kovınko kórsetýlerinshe elimizde úırekterdi jazǵy lagerlerde ósirý arqyly semirte et alý tehnologıasy jeke sharýashylyqtarda enip keledi. Sondyqtan maqaladaǵy qozǵalǵan máseleler dısertasıalyq zertteýdiń baǵytyn anyqtaýǵa negiz bolady.

Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi

1. QR Prezıdettiniń halyqqa joldaýy: Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeń. 2020 j. 01.10.
2. Qazaqstanyń et óndirisin damytý baǵdarlamasy egemen.kz:  https://egemen.kz/article/240979-qazaqstanda-kunine-800-tonnadan-astam-qus-eti-ondiriledi
3. Abzalov A.B. Ýtka – ptısa vygodnaıa /A.B. Abzalov// Frýnze: Kyrgyzstan, 1974. – 256 s.
4. Ahmetjatov D.K. Tehnologıcheskıe prıemy vyrashıvanıa mýskýsnyh ýtát: avtoreferat dıss. kand. s.−h. naýk /D.K. Ahmetjatov. – Alma-Ata. − 1991. − S. 21.
5. Býharbaev T.H. Vyrashıvanıe ýtát na máso /T.H. Býharbaev, D.A. Kovınko// Novoe v stroıtelstve, mehanızasıı ı tehnologıı proızvodstva mása ýtok na promyshlennoı osnove. Alma-Ata. − 1974. − S. – 305.
6. Rýstenov A.R. Ónerkásip negizinde qus ósirý tehnologıasy. Zooınjenerdiń anyqtamalyǵy.  Almaty, 1984. 162-187 b.

---