Úısinderdiń sharýashylyǵy men turmysy
Úısinderdiń sharýashylyǵy men turmysy
Konspekt
Ertedegi derekterde úısinder “aǵash egip, qalalar men eldi mekender salǵan” - dep jazylǵan. Sýarmaly egistikter, sýlandyrý júıesi, baý - baqshalar úısinderdiń astanasy Chıgý qalasynyń mańynda ornalasqan. Shý men Kegen ózenderiniń jaǵalaýlarynda qazba jumysyn júrgizgen arheologtar birneshe kóne qalanyń ornyn tapty.
Úısinderdiń qonystarynda 4 - 5 úı bir aýyldy quraǵan. Qonysqa jaqyn jerlerde rý jáne áýlettiń zıraty ornalasqan.
Úısinderdiń turaqty úıleri taý bókterlerine salyndy. Qysqy úıleri shıki kirpishten jáne taqtatastan qalanǵan. Úıdiń edeni balshyqpen sylanyp, úıdi jylytatyn jer oshaq ortaǵa salyndy.
Úısinder jaratýshy kúshke arnap qurbandyqtar shalyp otyrǵan. Buny olardyń paıdalanǵan zattary, salǵan sýretteri dáleldeıdi. Arheologtar arnaıy shyraq jaǵatyn tabaq pen qurbandyq ydystaryn tapqan, qysh ydystarǵa kúnniń sýreti salynǵan.
Úısinderde teri óńdeý kásibi jaqsy damyǵan. Teriden kúndelikti turmysqa qajetti buıymdar, ydystar jasap, aıaq kıim, teri shalbar, beshpent, kıimder tikti. Budan basqa toqyma, jip ıirý, teri ıleý, tastan jáne súıekten qajetti buıymdar jasaý isi de damyǵan. Mata toqý úshin toqyma kermesi qoldanylǵan. Aǵash ustalary qaıyńnan astaý, tabaq, tostaǵan, ojaýdy oıyp istegen.
Úısin áıelderi saz balshyqtan ydystar jasaǵan. Jasaý tásili eki túrli bolǵan: arnaıy urshyqshamen jáne qum toltyrylǵan mata qalypqa qoldan japsyrý.
Úısin obalarynyń eń úlkeniniń dıametri – 20 metr, bıiktigi – 2 metrge jýyq. Úısinder máıitti shalqasynan jatqyzyp, basyn batysqa qaratyp qabirde jerlegen. Ejelgi úısinder ólgen adam qaıta tiriledi dep oılaǵan. Sondyqtan adamdy jerlegende oǵan o dúnıede kerek bolady degen buıymdardyń bárin birge kómgen.
Aqtas qystaýy tóńireginen aýmaǵy 60 sharshy metrden 150 sharshy metrge deıin óńdelgen egis tanabynyń orny anyqtaldy. Sonymen birge tas ketpen, qola oraqtar, tastan jasalǵan dánúkkishter tabyldy. Dándi daqyldardan arpa, tary ósirgen. Úısinder sýarmaly eginshilikpen de, tálimdi eginshilikpen de aınalysqan.
Dalalyqtar bylǵary men kıizdi sheberlikpen óńdep, túrli túske boıaǵan. Bul kásippen kóbinese, áıelder aınalysty. Qolóner men úı kásipshiligi mal ónimderin óńdeýmen baılanysty boldy.
Úısin qoǵamynda zergerlik buıymdarǵa túrli asyl tastardan kóz salý óneri órkendedi. Aqtas qorymynan osyndaı zergerlik ónerdiń tamasha úlgisi tabylǵan.
Konspekt suraqtar
1. Úısinderdiń zergerlik óneriniń tamasha úlgisi tabyldy:
2. Úısin áıelderiniń kóbinese aınalysqan sharýashylyǵy:
3. Aqtas qonysy tóńireginen tabyldy:
4. Jetisý úısinderiniń jerleý dástúri:
5. Úısinder qaýymynda saz balshyqtan ydys jasaýshylar:
6. Úısin qoǵamyndaǵy jaqsy damyǵan kásip:
7. Ertedegi úısinderdiń dinı senimi:
8. Úısinderdiń qysqy úıler salyndy:
9. Úısinderdiń áýlettik zırattary ornalasty:
10. Úısin qalasynyń orny tabyldy:
Taqyryptyń testi
Úısinderdiń sharýashylyǵy men turmysy. júkteý
Konspekt
Ertedegi derekterde úısinder “aǵash egip, qalalar men eldi mekender salǵan” - dep jazylǵan. Sýarmaly egistikter, sýlandyrý júıesi, baý - baqshalar úısinderdiń astanasy Chıgý qalasynyń mańynda ornalasqan. Shý men Kegen ózenderiniń jaǵalaýlarynda qazba jumysyn júrgizgen arheologtar birneshe kóne qalanyń ornyn tapty.
Úısinderdiń qonystarynda 4 - 5 úı bir aýyldy quraǵan. Qonysqa jaqyn jerlerde rý jáne áýlettiń zıraty ornalasqan.
Úısinderdiń turaqty úıleri taý bókterlerine salyndy. Qysqy úıleri shıki kirpishten jáne taqtatastan qalanǵan. Úıdiń edeni balshyqpen sylanyp, úıdi jylytatyn jer oshaq ortaǵa salyndy.
Úısinder jaratýshy kúshke arnap qurbandyqtar shalyp otyrǵan. Buny olardyń paıdalanǵan zattary, salǵan sýretteri dáleldeıdi. Arheologtar arnaıy shyraq jaǵatyn tabaq pen qurbandyq ydystaryn tapqan, qysh ydystarǵa kúnniń sýreti salynǵan.
Úısinderde teri óńdeý kásibi jaqsy damyǵan. Teriden kúndelikti turmysqa qajetti buıymdar, ydystar jasap, aıaq kıim, teri shalbar, beshpent, kıimder tikti. Budan basqa toqyma, jip ıirý, teri ıleý, tastan jáne súıekten qajetti buıymdar jasaý isi de damyǵan. Mata toqý úshin toqyma kermesi qoldanylǵan. Aǵash ustalary qaıyńnan astaý, tabaq, tostaǵan, ojaýdy oıyp istegen.
Úısin áıelderi saz balshyqtan ydystar jasaǵan. Jasaý tásili eki túrli bolǵan: arnaıy urshyqshamen jáne qum toltyrylǵan mata qalypqa qoldan japsyrý.
Úısin obalarynyń eń úlkeniniń dıametri – 20 metr, bıiktigi – 2 metrge jýyq. Úısinder máıitti shalqasynan jatqyzyp, basyn batysqa qaratyp qabirde jerlegen. Ejelgi úısinder ólgen adam qaıta tiriledi dep oılaǵan. Sondyqtan adamdy jerlegende oǵan o dúnıede kerek bolady degen buıymdardyń bárin birge kómgen.
Aqtas qystaýy tóńireginen aýmaǵy 60 sharshy metrden 150 sharshy metrge deıin óńdelgen egis tanabynyń orny anyqtaldy. Sonymen birge tas ketpen, qola oraqtar, tastan jasalǵan dánúkkishter tabyldy. Dándi daqyldardan arpa, tary ósirgen. Úısinder sýarmaly eginshilikpen de, tálimdi eginshilikpen de aınalysqan.
Dalalyqtar bylǵary men kıizdi sheberlikpen óńdep, túrli túske boıaǵan. Bul kásippen kóbinese, áıelder aınalysty. Qolóner men úı kásipshiligi mal ónimderin óńdeýmen baılanysty boldy.
Úısin qoǵamynda zergerlik buıymdarǵa túrli asyl tastardan kóz salý óneri órkendedi. Aqtas qorymynan osyndaı zergerlik ónerdiń tamasha úlgisi tabylǵan.
Konspekt suraqtar
1. Úısinderdiń zergerlik óneriniń tamasha úlgisi tabyldy:
2. Úısin áıelderiniń kóbinese aınalysqan sharýashylyǵy:
3. Aqtas qonysy tóńireginen tabyldy:
4. Jetisý úısinderiniń jerleý dástúri:
5. Úısinder qaýymynda saz balshyqtan ydys jasaýshylar:
6. Úısin qoǵamyndaǵy jaqsy damyǵan kásip:
7. Ertedegi úısinderdiń dinı senimi:
8. Úısinderdiń qysqy úıler salyndy:
9. Úısinderdiń áýlettik zırattary ornalasty:
10. Úısin qalasynyń orny tabyldy:
Taqyryptyń testi
Úısinderdiń sharýashylyǵy men turmysy. júkteý
You Might Also Like
-
B. z. b. VII ǵasyrdan bastap “ań stıli” paıda boldy. “Ań stıliniń” negizgi taqyryby ańdardy jáne ańyzdaǵy ǵajaıyptardy beıneleý bolsa, negizi adamnyń ár túrli janýarlardan shyqqandyǵy týraly túsinik...
