InfoHub Logo

Tómendegi derekter 1894 jyly Germanıanyń Vúrsbýrg qalasynda basylǵan Prıns Salvador, Profesor Graýs, teolog Kırhberger, Baron fon Vıbra tarapynan daıyndalǵan «Spanien» (Ispanıa) atty kitaptan alynǵan:

«Ispanıada eń mańyzdy, kórnekti qalalardyń biri Kordoba qalasy. Bul qala kezinde Andalýs Islam memleketiniń ortalyǵy edi. Taryq bın Zıadtyń qolbasshylyǵyndaǵy musylmandar 711 jyly Ispanıany alǵandarynda osy qalany astana etip taǵaıyndady. Arabtar bul ólkege mádenıet ákeldi. Jartylaı jabaıy haldegi bul ólkeni tolyqqandy mádenı qalaǵa aınaldyrdy. Úlken saraı (Ál-Qasr) aýrýhanalar, medreseler saldyrdy. Sonymen qatar úlken ýnıversıtet qurdy. Eýropadaǵy eń alǵashqy ýnıversıtet osy edi. Ol kezge deıin Eýropalyqtar ǵylymda, medısınada, sharýashylyqta jáne mádenıette óte keri qalǵan bolatyn. Musylmandar olarǵa ǵylym, mádenıet ákelip, olarǵa ustazdyq etti.

Andalýs Islam memleketin qurǵan birinshi Hısham bın Abdýlmalık Kordobada óte úlken meshit turǵyzýdy josparlaıdy. Bul meshittiń Baǵdattaǵy meshitterden álde qaıda úlken, kórkem jáne záýlim bolýyn qalady. Kardovada buǵan eń yńǵaıly jerdi tańdady. Ol jer bir hrıstıan kisige tıesili edi. Ol kisi jeri úshin óte qomaqty aqsha  talap etti. Óte ádil bolǵan Abdýrrahman qalasa ol jerdi májbúrlep, tartyp alsa da bolar edi. Biraq mundaı iske barmady. Kerisinshe álgi hrıstıannyń suraǵan aqshasyn tóledi. Hrıstıandar bul aqshamen ózderine  kishigirim úsh shirkeý turǵyzdy. Meshittiń qurylys zattarynyń kóbisi shyǵys elderinen ákelindi. Aǵash bólikteri Lıvannyń eń keremet aǵashtary, mármár bólikteri shyǵystyń túrli aımaqtarynan túrli-tústi mármárlar, Iraktan jáne Sırıadan qundy tastar, injý-marjandar, pil súıekteri jáne t.b. shıkizattar jan-jaqtan osy jerge jıyldy. Meshit záýlim ǵımarat túrinde aqyryndap boı kótere bastady.

Birinshi Abdýrrahmannyń ómiri meshittiń bitkenin kórýge jetpedi. 788 jyly qaıtys boldy. Odan keıin taqqa shyqqan balasy Hısham jáne nemeresi birinshi Hakem meshitti bitirýge kúsh saldy. Meshit qurylysy on jylda bitti. Biraq budan keıin ár jyly qosymsha ǵımarattar salynyp eń sońǵy keıpi 990 jyly ıaǵnı 205 jylda aıaqtaldy. Ekinshi Hakem 976 jyly meshitke altynnan minber jasatty. Osylaısha bul meshit óte záýlim, kórkem óte erekshe óner týyndysy retinde boı kóterdi. Meshit 120h135 metr kóleminde tiktórtburysh pishinde edi. Meshittiń ishinde árbiri on metr bıiktiginde 1419 tirek boldy. Ol tirekter jer betindegi eń keremet mármárlardan jasalǵan bolatyn. Tirekterdiń tóbesindegi arkalar birneshe tústi mármárdan bólshek-bólshek túrde tizilgen edi. Meshitke kirgen kezde adamnyń kózi osy tirek ormanynda adasyp, kórkem óner sulýlyǵynan tańyrqap qalatyn. Bul kezge deıin munshalyqty sululyq dúnıeniń esh jerinde kórilmegen bolatyn.

Meshittiń 20 esigi bar edi. Esikterdiń aldynda erekshe mandarın baqshalary aınalany jasylǵa bólep, jaınap turatyn. Meshittiń aınalasynda basqa da baqshalar, haýyzdar, fontandar men sý jelileri bolatyn. Musylmandardyń dáret alýy úshin kóptegen batyrmalar jasalǵan bolatyn. Meshittiń edeni eń sándi mámár tastarymen áshekeılengen edi. Tábesine qoldanylǵan Lıvan aǵashtary erekshe ásemdik, erekshe aıbat berip turǵandaı. Dýaldar men tóbesinde óte kórkem oıý-órnekter men jazbalar boldy. Tún aýǵanda meshittegi myńdaǵan kúmis shyraqtardan taraǵan jaryq meshitti jarqyratyp jiberetin. 

1041 jyly Mysyrda qaıtys bolǵan ataqty tarıhshy Ahmet Ál-Makkarı «Náhı-ýt-tyb mın ǵasnı Ándýlýs-ır-ratıb» kitabynda osy meshit týraly aıtyp, oǵan jaryq beretin lampalar men shamshyraqtardyń 7425 dana ekenin, jaı kúnderi olardyń jartysynyń jaǵylatynyn, al Ramazan men Aıttarda jáne basqa da qasıetti túnderde barlyǵynyń jaǵylatynyn, olardy jaǵý úshin jylyna 29 tonnaga jaqyn záıtún maıy jumsalatynyn, sondaı-aq meshitten hosh ıis shyǵyp turýy úshin jyl saıyn 150 kg gravılat jáne aloe aǵashy jaǵylatynyn aıtyp ótken.

Munaralardyń tóbesinde anar kúıinde kapıtelder boldy. Bular baǵaly tastarmen bezendirilip, tastardyń aralary altynmen qaptalǵan edi. Lıvanda hrıstıan poptar jazǵan «Múnjıd» atty sózdik kitabynda Kordoba meshitiniń eki ádemi sýreti bar.

Hrıstıandar 1492 jyly Andalýsıa memleketin basyp alǵandarynda bul meshitti talan-tarajǵa saldy. Meshitke tyǵylǵan musylmandardy aıaýsyz joıyp jiberdi. (Dál osydan 40 jyl aldyn Stambýldy alǵan Fatıh Sultan Aıasofıaǵa tyǵylǵan hrıstıandardyń barlyǵyn keshirip, erikterine jibergen bolatyn.) Aman qalǵan musylmandar men ıahýdılerdi qylysh kúshimen, májbúrlep hrıstıandastyryldy. Bulardyń qolynan qasha alǵan ıahýdıler Osmanly memleketin panalady. Qazirgi tańdaǵy Túrkıadaǵy ıahýdıler osylardyń urpaqtary. Al musylmandar áýel basta bul eldi basyp alǵan kezderinde bul jerde ómir súretin jergilikti hrıstıandar men ıahýdılerge tıispegen edi. Olardyń óz dinderi boıynsha ómir súrýlerine kedergi bolmaǵandy.

Hrıstıan ıspandar teńdessiz jaýyzdyqpen musylmandar men ıahýdılerdi qyrǵannan keıin úzdik týyndy bolǵan bul meshitti qırata bastady. Aldymen munaralardaǵy altyn jáne zúbarjat tastarmen bezendirilgen kapıtelderdi túsirip, qıratty. Olardyń ornyna qarapaıym tastan jasalǵan, perishte músinderi beınelengen kapıtelder qoıyldy. Tóbedegi ásem taqtaılarmen jasalǵan áshekeılerdi alyp tastady. Jerdegi ádemi mármárlardy syndyryp, ornyna jaı tastardy tósedi. Qabyrǵadaǵy áshekeılerdiń bárin tas talqanyn shyǵardy. Tireýlerdi qıratýǵa tyrysty. Biraq, olardyń bir bóligin ǵana qırata aldy. Qalǵandaryn ákpen aqtap qoıdy. Júzdegen tireý qıratyldy. 20 esiktiń kóbisin taspen órip jaýyp tastady. Eń sońǵy jabaıylyq áreketteriniń biri 929 jyly meshittiń ishine bir shirkeý salýǵa sheshim qabyldady. Bul úshin sol kezdegi Ispanıa men Germanıa ımperatory bolǵan V.Karlostan [ıaǵnı Germanıa ımperatory V.Charlz Kvıntten (906-966)] ruqsat surady. Ol alǵashqyda bul usynysty qabyldamady. Biraq, fanat kardınaldar oǵan din úshin bul istiń mindetti túrde istelýi kerek ekenin qaıta-qaıta aıta berdi. Olardy óte bedeldi kardınal Alonso Maýrıkı basqaratyn. Bul kardınal sonymen qatar, papany da osy iske sendirdi. Papanyń da meshittiń shirkeýge aınaldyrylýyn qalaǵanyn kórgen Charlz Kvınt bul iske razylyq bildirýge májbúr boldy. Shirkeý salý úshin kóptegen baǵanalardy taǵy da qıratyp, meshitte qalǵan baǵananyń sany 812 boldy. Iaǵnı, eń az degende 600 mármár tireý qıratyldy. Salynǵan shirkeý meshittiń ortasynda kres túrinde 52h12 m kóleminde kóriksiz ǵımarat bolyp boı kóterdi. Charlz Kvınttiń ózi Kordobaǵa baryp, bul shirkeýdi kórdi. Qatty renjip: «Jasaǵan jaýyzdyqtaryńdy kórip ruqsat bergenime qatty ókindim. Álemde teńdesi joq osyndaı ásem týyndyny buzatyndaryńdy bilgende senderge ruqsat bermes edim jáne bárińdi jazalar edim. Salǵan myna usqynsyz shirkeýleriń sıaqty shirkeýler tolyp jatyr. Al mynadaı keremet meshittiń teńdesin jasaý múmkin emes» deıdi. Qazir bul meshitti zıarat etetinder onyń qıratylǵanyna qaramastan, Islam sáýlet óneriniń kórkemdigine, ulylyǵyna qaıran qalyp, ortada turǵan shirkeýge jany ashıdy.» Spanien kitabynan aýdarma bitti.

Joǵaryda aıtylǵandar ǵylym jáne din adamy poptar da qatysqan bir alqa tarapynan jazylǵan. Kordobadaǵy meshittiń aty qazir «La-Meskıta» shirkeýi. Túbiri meshit sózinen keledi.  Iaǵnı, bul ǵımarat áli kúnge deıin meshit degen atpen atalady, ony tamashalaýǵa barǵandar shirkeý emes, ıslam mádenıetiniń tarıhı týyndysy retinde baǵalaýda.  

---