InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti
Fılosofıa jáne saıasattaný fakúlteti
Dintaný jáne mádenıettaný kafedrasy
Mádenıettaný 2 kýrs stýdenti Áripbek Dıana
Jetekshi aǵa oqytýshy Kýderına A.N

Sáýlet óneri ár halyqtyń mádenı murasynyń mańyzdy quramdas bóligi bolyp tabylady. Tarıhy men mádenı dástúrleri mol Qazaqstanda sáýlet  óneri ata-baba murasyn saqtaý men ony keleshek urpaqqa berýde erekshe ról atqarady. Sońǵy jyldary eldiń jáne onyń ekonomıkasynyń damýymen birge dástúrli elementterdi zamanaýı tehnologıalarmen úılestiretin sáýlet óneriniń damýyndaǵy birqatar qyzyqty tendensıalardy baıqaýǵa bolady.

Qazirgi qazaq sáýlet ónerindegi negizgi úrdisterdiń biri dástúrli sáýlet ónerindegi stılder men elementterdi qalpyna keltirý jáne saqtaý bolyp tabylady. Qazaqstan dástúrli kıiz úılerde, meshitterde, bekinisterde jáne basqa da qurylystarda kórinetin dala mádenıetiniń baı murasyna ıe. Kóptegen sáýletshiler men dızaınerler osy dástúrlerdi zamanaýı ǵımarattar men qurylystar arqyly saqtaýǵa jáne jetkizýge tyrysady. Bul dástúrli pishinder men oıý-órnekterdi qoldanýda, sondaı-aq aǵash pen tas sıaqty dástúrli materıaldardy biriktirýde kórinýi múmkin.

Sondaı-aq, qazaq mádenıeti eldiń sáýlettik stıline áser etetin halyq ónerine baı bolyp keledi. Halyqtyq órnekter, dástúrli kilemder, keste tigý, ulttyq kostúmder jáne basqa da halyqtyq óner elementteri ǵımarat dızaınyna biriktirilgen. Bul tásil qazaq mádenıetiniń biregeıligin saqtaýǵa jáne sáýlet ónerinde tanymal stıl jasaýǵa múmkindik beredi.

Esimderi álemge tanymal sáýletshiler Qazaqstannyń astanasyna kelip, zamanaýı kelbetke saı ulttyq naqyshtardy sáýlet óndirisine engizip, ǵalamdyq jańalyqtarǵa qol jetkizdi.

Máselen, elordada Han-SHatyr keshenin salǵan Norman Foster qurylys bastamas buryn kóshpendilerdiń tarıhyn zerttep, tarıh jylnamalarynda han ordalarynda shatyrlardyń sán-saltanat quryp, asqaqtap turatynyn dál tapqan. Sodan kıiz úı beınesin keshenniń beınelik sheshimi retinde aldy.

Elordada ǵımarattar ǵana emes, kóshe men qalanyń qurylys salý jobasy da ulttyq mádenıet belgilerimen baılanystyrylyp quraldy. Máselen, Prezıdenttik mádenıet ortalyǵy túrki mádenıetinde júzdegen jyldar boıy kele jatqan "tórtqulaq" prınsıpimen jobalanǵan.

Taǵy da, mysal keltiretin bolsaq, qazirgi kezde baıqaǵanymyzdaı kóptegen dámhana, restoran jáne t.b. jerler ózderiniń ıntererlerin qazaqı stılge baǵyttap bizdiń ulttyq taǵamdarymyzben, ulttyq kıimderimiz, ulttyq oıyndarymyzdy halyqqa naqyshtaýda. Jáne de osyndaı restorandar shet memleketterge taraýda, meniń oıymsha bul óte qýantarlyq jaǵdaı.

Kelesi úrdis qazirgi zamanǵy qalalyq ortalyqtar men ınfraqurylymnyń damýymen baılanysty. Qazaqstan óz qalalaryn jańǵyrtýǵa jáne óz turǵyndary úshin jaıly jáne zamanaýı keńistik qurýǵa umtylady. Bul kópqabatty úılerdiń, zamanaýı saýda ortalyqtarynyń, iskerlik keshenderdiń jáne basqa da nysandardyń qurylysynda kórinedi. Alaıda, qalalyq ınfraqurylymdy damytý kezinde qazaq mádenıetiniń biregeı kelbeti men rýhyn saqtaý úshin zamanaýı jáne dástúrli elementter arasyndaǵy tepe-teńdik saqtalatynyn atap ótý mańyzdy.

Sonymen qatar, Qazaqstan turaqty qurylys salasynda kóshbasshy bolýǵa umtylady. Osyǵan baılanysty elimizdiń sáýlet ónerinde ekologıalyq taza materıaldardy paıdalanýǵa, energıa tıimdiligine jáne ǵımarattardyń energetıkalyq tıimdiligin arttyrýǵa kóbirek kóńil bólinýde. Sońǵy jyldary kóptegen sáýletshiler men dızaınerler qorshaǵan ortaǵa az áser etetin ǵımarattar men qurylystar jasaýǵa umtylýda. Buǵan jańartylatyn energıany paıdalaný, energıany únemdeıtin tehnologıalar, tabıǵı jaryq pen jeldetýdi paıdalaný jáne turaqty materıaldardy qoldaný kirýi múmkin.

Kelesi tendensıa Qazaqstan turǵyndardyń ómir súrýine qolaıly jáne zamanaýı jaǵdaı jasaýǵa umtyla otyryp, óz qalalaryn belsendi damytýmen baılanysty. Qalalyq aýdandardyń sáýlet óneri jaıaý júrginshiler aımaqtaryn, qoǵamdyq saıabaqtardy, sáýlettik kógaldandyrýdy kóbirek paıdalanady, áleýmettik jáne mádenı oqıǵalarǵa arnalǵan keńistikter qurylýda. Osylaısha, barlyq azamattar úshin qolaıly jáne yńǵaıly qalalyq orta qalyptasady.

Qazaq sáýlet ónerindegi eń eleýli úrdisterdiń biri halyqaralyq sáýlet óneri fırmalarymen jáne dızaınerlermen yntymaqtastyq bolyp tabylady. Bul degenimiz memleket ekonomıkalyq, saıası,áleýmettik jáne árıne rýhanı damý múmkindigine ıe bola alady.

Qoryta kele aıtqanda, qazaq mádenıetindegi sáýlet óneriniń damý úrdisteri dástúrli jáne zamanaýı elementterdi biriktiredi, halyq ónerin eskeredi jáne ornyqty damý qaǵıdattaryna negizdeledi.

Sonaý ortaǵasyrlardan bastap, qazaq halqy óziniń sáýlet ónerimen tańqaldyryp keledi. Qoja Ahmet Iassaýı, Aısha bıbi, Qarahan kesene-kúmbezderi,t.b. sonyń dáleli. Sebebi ol kezeńderde bundaı sáýlet eskertkishterin salý múmkin emes edi, bir tańqalarlyǵy olar áli kúnge deıin saqtalýda.

Qazaqstan óziniń mádenı murasyn saqtaýǵa jáne zamanaýı jáne fýnksıonaldyq ınfraqurylym qurýǵa umtylýda. Qazirgi kezde Qazaqstannyń sáýlettik sımvolyna aınalǵan "Astana - Báıterek" monýmenti, Aq orda - prezıdent rezıdensıasy, “Han Shatyr” saýda oıyn - saýyq ortalyǵy, «Nur - Astana» ortalyq meshiti, “Beıbitshilik jáne kelisim saraıy”, “Kongres Hol”, Dýman oıyn - saýyq kesheni, K. Baıseıitova atyndaǵy ulttyq opera jáne balet teatry, «Qazaqstan» qonaqúıi, Respýblıka saraıy sıaqty kóptegen ǵımarattar  bizdiń sáýlet ónerimizdiń úlken jetistigi dep te aıta alamyz.

---