- 05 naý. 2024 00:41
- 210
Zámzám sý
Sabaqtyń taqyryby: Zámzám
Sabaqtyń maqsaty: a) bilimdilik. Oqýshylardy “Zámzám” áńgimesimen jáne onyń tárbıelik mánimen tanystyrý.
Á) damytýshylyq. Shyǵarmashylyq qabiletterin shyńdap, óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý.
B) tárbıelik. Adamgershilikke, shydamdylyqqa, tózimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: oıyn sabaq
Sabaqtyń ádisi: STO tehnologıasynyń ádisteri, «Ádebıet úıirmesi»
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, aýdıojazba
Sabaqtyń barysy:
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý (Oı shaqyrý)
İİ. Maǵynany taný
İİİ. Tolǵanys
İÚ. Úıge tapsyrma.
Ú. Baǵalaý (eksperttik top)
Oqýshylar tórt topqa bólinedi:
1. Tarıhshylar
2. Ádebıetshiler
3. Tilshiler
4. Sýretshiler
Sabaqtyń barysy:
İ. Oı shaqyrý
(Aýdıojazba oryndalady. Suraqtar qoıylady)
1. Bul qandaı shyǵarma?
2. Bul shyǵarma qalaı paıda bolǵan?
3. Onyń tárbıelik máni qandaı?
Úı tapsyrmasyn suraý:
“Symaıyl” áńgimesin baıandaý
Venn dıagramsy. Dástúr men dindi salystyrý
Maǵynany taný
(Óz sózińmen jalǵastyr)
İ. Ajar taǵdyrdyń basqa salǵanyna kónip, tap bolǵan taýqymetke kóndi...(azyq, sýsyn, ishegi shuryldady, erni kezerdi, balasy shyryldap bezek qaqty, omyraýyna qysty, kóz jasy kól boldy )
İİ. Sonan Ajar balasyn jerge qoıdy da, sý izdep shyqty...(Safa taýy, Marva taýy, balanyń jylaýǵa shamasy kelmedi, bala bir aıaǵymen jerdi túrtip qaldy, bulaq aqty.)
İİİ. Balasy ekeýine Allanyń jasaǵan raqymy... mańdaıynan ter shyqty, balasyna sý berdi, ózi sýǵa qandy, sergı bastady, sý - zámzám, qajyǵa barýshylar, kótergenderinshe alyp qaıtady.
Tolǵanys.
1. Tarıhshylar – qosymsha tarıhı derek daıyndaý;
2. Ádebıetshiler – dinı áńgimelerdiń tildik erekshelikterine toqtalý;
3. Tilshiler – suhbat alý;
4. Sýretshiler – salǵan sýretterin túsindirý;
Úıge tapsyrma:
1. “Zámzám” áńgimesin oqý;
2. Dinniń shyǵý tarıhy týraly málimet jınaý.
Baǵalaý
Eksperttik toptyń saraptamasy
Sabaqtyń maqsaty: a) bilimdilik. Oqýshylardy “Zámzám” áńgimesimen jáne onyń tárbıelik mánimen tanystyrý.
Á) damytýshylyq. Shyǵarmashylyq qabiletterin shyńdap, óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý.
B) tárbıelik. Adamgershilikke, shydamdylyqqa, tózimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: oıyn sabaq
Sabaqtyń ádisi: STO tehnologıasynyń ádisteri, «Ádebıet úıirmesi»
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, aýdıojazba
Sabaqtyń barysy:
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý (Oı shaqyrý)
İİ. Maǵynany taný
İİİ. Tolǵanys
İÚ. Úıge tapsyrma.
Ú. Baǵalaý (eksperttik top)
Oqýshylar tórt topqa bólinedi:
1. Tarıhshylar
2. Ádebıetshiler
3. Tilshiler
4. Sýretshiler
Sabaqtyń barysy:
İ. Oı shaqyrý
(Aýdıojazba oryndalady. Suraqtar qoıylady)
1. Bul qandaı shyǵarma?
2. Bul shyǵarma qalaı paıda bolǵan?
3. Onyń tárbıelik máni qandaı?
Úı tapsyrmasyn suraý:
“Symaıyl” áńgimesin baıandaý
Venn dıagramsy. Dástúr men dindi salystyrý
Maǵynany taný
(Óz sózińmen jalǵastyr)
İ. Ajar taǵdyrdyń basqa salǵanyna kónip, tap bolǵan taýqymetke kóndi...(azyq, sýsyn, ishegi shuryldady, erni kezerdi, balasy shyryldap bezek qaqty, omyraýyna qysty, kóz jasy kól boldy )
İİ. Sonan Ajar balasyn jerge qoıdy da, sý izdep shyqty...(Safa taýy, Marva taýy, balanyń jylaýǵa shamasy kelmedi, bala bir aıaǵymen jerdi túrtip qaldy, bulaq aqty.)
İİİ. Balasy ekeýine Allanyń jasaǵan raqymy... mańdaıynan ter shyqty, balasyna sý berdi, ózi sýǵa qandy, sergı bastady, sý - zámzám, qajyǵa barýshylar, kótergenderinshe alyp qaıtady.
Tolǵanys.
1. Tarıhshylar – qosymsha tarıhı derek daıyndaý;
2. Ádebıetshiler – dinı áńgimelerdiń tildik erekshelikterine toqtalý;
3. Tilshiler – suhbat alý;
4. Sýretshiler – salǵan sýretterin túsindirý;
Úıge tapsyrma:
1. “Zámzám” áńgimesin oqý;
2. Dinniń shyǵý tarıhy týraly málimet jınaý.
Baǵalaý
Eksperttik toptyń saraptamasy