A dybysy men árpi
Sabaqtyń taqyryby: A dybysy men árpi.
Mindetteri: 1. bilimdilik: A dybysy men árpi tanystyrý. Alǵash ret tanysatyn áripterinen keletin sózderdi, dybysyna baılanysty býyndar men sózderdi bilýge úıretý.
2. damytýshylyq: Sózdik qoryn baıytý., til baılyqtaryn damytý. Dybystardan sóz, sózden sóılem quraý qabiletterin damytý.
3. tárbıelik: Oqýshylardy sypaıylyqqa, bir - biriniń oıyn túsinýge, birin - biri tyńdaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi ıgerý.
Sabaqtyń túri: Oıyn, merekelik sabaq.
Ádis - tásili: Suraq - jaýap, kórnekilik.
Tehnologıa: damyta oqytý.
Pán aralyq baılanys: dúnıetaný, matematıka.
Kórnekilik: kókónister, jemister, zattyq sýretter, a árpiniń baspa, jazba túri, sebet.
Qajet quraldar: ınterbelsendi taqta, bor, taqta.
Sabaqtyń barysy. Uıymdastyrý.
2. Psıhologıalyq daıyndyq.
1. oqýshylar búgingi saýat ashý sabaǵy ózgeshe ótkeli otyr, oǵan sebep, búgin bizge qonaqqa ata - analarymyz, apaılar kelip otyr amandasyp alaıyq.
Oń jaqtaǵy kórshige
Sol jaqtaǵy kórshige
Qaıyrly tań deımiz
Sodan keıin barshaǵa
Sáttilik biz tileımiz.
Partaǵa otyryp. Shyryldady qońyraý
Biz sabaqty bastaımyz.
Jaqsy bilim alýǵa
Alǵa qadam bastaımyz.
Psıhologıalyq daıyndyq: Tórtburysh nege uqsaıdy.(oqýshy oıy)
Muǵalim: al, balalar maǵan ǵalamtordan kómekshi apaı kelipti. Ol keıbir tapsyrmalardy dybys shyǵarý arqyly kómekshi apaıdyń daýysyn isteısińder.
Muǵalim: Balalar jańbyrdan keıin aspannan ne kórinedi? (kempirqosaq)
Kempirqosaq qandaı bolady? ártúrli bolady. tústerin ataý.
Ótkendi qaıtalaý:
Qyzyl tústegi tapsyrma: Suraq - jaýap.
Bizdiń Otanymyz qaı el? Qazaqstan.
Mátin: Baǵlan: Meniń Otanym – Qazaqstan.
Qazaqstan – úlken el. Bas qalasy - Astana. Qazaqstannyń jeri baı. Jer astynda qazyna óte kóp. Bıik taýlarymen, munaıymen, eginimen kózge túsedi. Qazaqstan jan - jaqty gúldengen elge aınalady.
Int. taqtadan Qazaqstan kartasyn kórsetý.
2. El basshymyz kim? N. Á. Nazarbaev.
3. Elimizdiń bas qalasy qaı qala? Astana.
Taqpaq. Edil Aqnıet: Otanymnyń tórinde,
Saryarqanyń órinde.
Tý ustaǵan Astana.
Ásem qala, bas qala.
Taqpaq. Hamza Erjan: Otan degen - Atameken
Otan degen - týǵan jer.
Otan ana, Otan pana,
Qazaqstan - týǵan el.
3. Qaı ultpyz? Qazaq.
4. Qaı tilde sóıleımiz? Qazaqsha.
Olaı bolsa 21 qyrkúıek Til merekesi eken. Óz tilimiz qazaq tilin qurmetteýimiz kerek. Basqa tildi da úırenýimiz kerek, qazaq tilin umytpaýymyz kerek eken.
Taqpaq. Jumaǵalı Ulbolsyn.
Ana tiliń - bilip qoı.
Bostandyǵyń, teńdigiń.
Ana tiliń - bilip qoı
Maqtanyshyń eldigiń.
5. Elimizdiń rámizderin ata? Eltańba, tý, ánuran.
Taqpaq. Serik Gúlnaz. Qut bereke shańyraq
Oryn alǵan ol tórden.
Qanatty qos arǵymaq.
Eki jaqtan kómkergen.
Taqpaq. İzbasar Merhan. Kók aspandaı kókpeńbek,
Qazaqstan jalaýy.
Kók emes ol tekten - tek,
Eldiń ashyq qabaǵy.
Taqpaq Saın Álı Bult baspasyn kúnimdi
Tarylmasyn órisim
Bıik ustaý týymdy
Qasıetti boryshym
Qyzǵylt tústegi tapsyrma. Otbasy degenimiz ne? Kimder jatady?
Otbasy múshelerin ornyna qoıý( jeke jumys)
Tapsyrma: Sýret boıynsha sóılemniń syzbasyn syzamyz. Dıktant.(Ár oqýshyǵa paraqsha taratylady)
1. Aıgúl gúl terdi. 2. qozy shóp jedi. 3. mysyq jippen oınady.
Sary tústiń tapsyrmasy: Mektep quraldar
Jumbaq jasyrý.№1
Sýret boıynsha býynǵa bólý, Sóılem quraý.
Jasyl tústiń tapsyrmasy: ( sýret arqyly kókónis pen jemisterdi ajyratý.)
Baq pen baqsha
Kók tústegi tapsyrma: Ańdar men janýarlar.
№3 jumbaq sheshý jaýabyn ornyna qoıý.
Bekitý: Álippege deıingi kezeńde ne týraly úırengen ekenbiz?
(Otan, otbasy, mektep, ańdar, úı janýarlary)
Sergitý sáti: Ońǵa, solǵa túzý tur.
Alǵa qaraı bir adym, artqa qaraı bir adym
Joǵar, tómen qaraımyz, ornymyzdy tabamyz.
Maǵynany taný:
Muǵalim: Balalar ortaǵa bir ań keledi. Tanyp alýymyz kerek.(Aıý)
Osy ańnyń tisi aýyryp qalypty. Qaıda barý kerek.(Tis dárigerine)
(Int. taqtadan tyńdaý) A - A - A dybysyn aıtý.
Sýret arqyly sózderdi aıtý. ATA, AǴA, ARBA, AT,
Oqýlyqpen jumys. A dybysynyń baspa, jazba túrimen tanystyrý.
Jeke jumys. Úsh taıaqshamen A árpin salý.
Sýretterdi ataý. Býynǵa bólý. Óz synybymyzda A dybysynan keletin ul - qyzdardyń atyn bilemiz be. Al qalanyń atyn bilemiz be? (Aqtóbe, Almaty; Astana, Aqtaý, Atyraý t. b)
Dáptermen jumys. Jazylýyn tyńdaımyz.
(Int. taqtadaǵy tapsyrmalardy oryndaý)
Jeke jumys: Asyq sýretin kórsetý. Túsinik berý.(Asyq usaq mal qoı, eshkiniń asyqty jiliginen alynatyn jumyr súıek. Asyq mergendikke, eptilikke baýlyıdy)
Bekitý: Búgingi sabaqta qandaı dybyspen tanys tyq. A - qandaı dybys eken?
Sýretti jumbaq sheshý.
AI+GÚL, ALMA+GÚL
Alma sýretin kórsete otyryp bes joldy óleń.
1. Ne? – Alma
2. Qandaı?- qyzyl, jasyl, tátti.
3. Ne isteıdi? - ósedi.
4. Sóılem. Alma óte paıdaly. Alma aǵashta ósedi.
Baǵalaý. óz-ózderin baǵalaý. Quttyqtaý sóz.
Mindetteri: 1. bilimdilik: A dybysy men árpi tanystyrý. Alǵash ret tanysatyn áripterinen keletin sózderdi, dybysyna baılanysty býyndar men sózderdi bilýge úıretý.
2. damytýshylyq: Sózdik qoryn baıytý., til baılyqtaryn damytý. Dybystardan sóz, sózden sóılem quraý qabiletterin damytý.
3. tárbıelik: Oqýshylardy sypaıylyqqa, bir - biriniń oıyn túsinýge, birin - biri tyńdaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi ıgerý.
Sabaqtyń túri: Oıyn, merekelik sabaq.
Ádis - tásili: Suraq - jaýap, kórnekilik.
Tehnologıa: damyta oqytý.
Pán aralyq baılanys: dúnıetaný, matematıka.
Kórnekilik: kókónister, jemister, zattyq sýretter, a árpiniń baspa, jazba túri, sebet.
Qajet quraldar: ınterbelsendi taqta, bor, taqta.
Sabaqtyń barysy. Uıymdastyrý.
2. Psıhologıalyq daıyndyq.
1. oqýshylar búgingi saýat ashý sabaǵy ózgeshe ótkeli otyr, oǵan sebep, búgin bizge qonaqqa ata - analarymyz, apaılar kelip otyr amandasyp alaıyq.
Oń jaqtaǵy kórshige
Sol jaqtaǵy kórshige
Qaıyrly tań deımiz
Sodan keıin barshaǵa
Sáttilik biz tileımiz.
Partaǵa otyryp. Shyryldady qońyraý
Biz sabaqty bastaımyz.
Jaqsy bilim alýǵa
Alǵa qadam bastaımyz.
Psıhologıalyq daıyndyq: Tórtburysh nege uqsaıdy.(oqýshy oıy)
Muǵalim: al, balalar maǵan ǵalamtordan kómekshi apaı kelipti. Ol keıbir tapsyrmalardy dybys shyǵarý arqyly kómekshi apaıdyń daýysyn isteısińder.
Muǵalim: Balalar jańbyrdan keıin aspannan ne kórinedi? (kempirqosaq)
Kempirqosaq qandaı bolady? ártúrli bolady. tústerin ataý.
Ótkendi qaıtalaý:
Qyzyl tústegi tapsyrma: Suraq - jaýap.
Bizdiń Otanymyz qaı el? Qazaqstan.
Mátin: Baǵlan: Meniń Otanym – Qazaqstan.
Qazaqstan – úlken el. Bas qalasy - Astana. Qazaqstannyń jeri baı. Jer astynda qazyna óte kóp. Bıik taýlarymen, munaıymen, eginimen kózge túsedi. Qazaqstan jan - jaqty gúldengen elge aınalady.
Int. taqtadan Qazaqstan kartasyn kórsetý.
2. El basshymyz kim? N. Á. Nazarbaev.
3. Elimizdiń bas qalasy qaı qala? Astana.
Taqpaq. Edil Aqnıet: Otanymnyń tórinde,
Saryarqanyń órinde.
Tý ustaǵan Astana.
Ásem qala, bas qala.
Taqpaq. Hamza Erjan: Otan degen - Atameken
Otan degen - týǵan jer.
Otan ana, Otan pana,
Qazaqstan - týǵan el.
3. Qaı ultpyz? Qazaq.
4. Qaı tilde sóıleımiz? Qazaqsha.
Olaı bolsa 21 qyrkúıek Til merekesi eken. Óz tilimiz qazaq tilin qurmetteýimiz kerek. Basqa tildi da úırenýimiz kerek, qazaq tilin umytpaýymyz kerek eken.
Taqpaq. Jumaǵalı Ulbolsyn.
Ana tiliń - bilip qoı.
Bostandyǵyń, teńdigiń.
Ana tiliń - bilip qoı
Maqtanyshyń eldigiń.
5. Elimizdiń rámizderin ata? Eltańba, tý, ánuran.
Taqpaq. Serik Gúlnaz. Qut bereke shańyraq
Oryn alǵan ol tórden.
Qanatty qos arǵymaq.
Eki jaqtan kómkergen.
Taqpaq. İzbasar Merhan. Kók aspandaı kókpeńbek,
Qazaqstan jalaýy.
Kók emes ol tekten - tek,
Eldiń ashyq qabaǵy.
Taqpaq Saın Álı Bult baspasyn kúnimdi
Tarylmasyn órisim
Bıik ustaý týymdy
Qasıetti boryshym
Qyzǵylt tústegi tapsyrma. Otbasy degenimiz ne? Kimder jatady?
Otbasy múshelerin ornyna qoıý( jeke jumys)
Tapsyrma: Sýret boıynsha sóılemniń syzbasyn syzamyz. Dıktant.(Ár oqýshyǵa paraqsha taratylady)
1. Aıgúl gúl terdi. 2. qozy shóp jedi. 3. mysyq jippen oınady.
Sary tústiń tapsyrmasy: Mektep quraldar
Jumbaq jasyrý.№1
Sýret boıynsha býynǵa bólý, Sóılem quraý.
Jasyl tústiń tapsyrmasy: ( sýret arqyly kókónis pen jemisterdi ajyratý.)
Baq pen baqsha
Kók tústegi tapsyrma: Ańdar men janýarlar.
№3 jumbaq sheshý jaýabyn ornyna qoıý.
Bekitý: Álippege deıingi kezeńde ne týraly úırengen ekenbiz?
(Otan, otbasy, mektep, ańdar, úı janýarlary)
Sergitý sáti: Ońǵa, solǵa túzý tur.
Alǵa qaraı bir adym, artqa qaraı bir adym
Joǵar, tómen qaraımyz, ornymyzdy tabamyz.
Maǵynany taný:
Muǵalim: Balalar ortaǵa bir ań keledi. Tanyp alýymyz kerek.(Aıý)
Osy ańnyń tisi aýyryp qalypty. Qaıda barý kerek.(Tis dárigerine)
(Int. taqtadan tyńdaý) A - A - A dybysyn aıtý.
Sýret arqyly sózderdi aıtý. ATA, AǴA, ARBA, AT,
Oqýlyqpen jumys. A dybysynyń baspa, jazba túrimen tanystyrý.
Jeke jumys. Úsh taıaqshamen A árpin salý.
Sýretterdi ataý. Býynǵa bólý. Óz synybymyzda A dybysynan keletin ul - qyzdardyń atyn bilemiz be. Al qalanyń atyn bilemiz be? (Aqtóbe, Almaty; Astana, Aqtaý, Atyraý t. b)
Dáptermen jumys. Jazylýyn tyńdaımyz.
(Int. taqtadaǵy tapsyrmalardy oryndaý)
Jeke jumys: Asyq sýretin kórsetý. Túsinik berý.(Asyq usaq mal qoı, eshkiniń asyqty jiliginen alynatyn jumyr súıek. Asyq mergendikke, eptilikke baýlyıdy)
Bekitý: Búgingi sabaqta qandaı dybyspen tanys tyq. A - qandaı dybys eken?
Sýretti jumbaq sheshý.
AI+GÚL, ALMA+GÚL
Alma sýretin kórsete otyryp bes joldy óleń.
1. Ne? – Alma
2. Qandaı?- qyzyl, jasyl, tátti.
3. Ne isteıdi? - ósedi.
4. Sóılem. Alma óte paıdaly. Alma aǵashta ósedi.
Baǵalaý. óz-ózderin baǵalaý. Quttyqtaý sóz.
You Might Also Like
-
Saıys 6 kezeńnen turady, ár kezeńniń tapsyrmasy 10 upaımen baǵalanady. Tapsyrmalarǵa 2 top kezekpen jaýap beredi. Eger jaýap bergen toptyń jaýaby durys emes bolsa, qarsy top durys jaýabyn bilse jaý...
