Barys septik
Qazaq tili 4 - klass
Sabaqtyń taqyryby: Barys septik (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsattary:
1. Bilimdilik: Oqýshylardyń zat esimniń septelýi týraly túsinikterin keńeıte túsý, óz betimen jumys jasatý arqyly barys septik týraly bilim alýǵa jaǵdaı jasaý, sóıleý kezinde septik jalǵaýlaryn durys qoldana bilýge úıretý.
2. Damytýshylyq: Oıyndar arqyly pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, bilimdiligin damytý, shyǵarmashylyq qabiletin shyńdaý
3. Tárbıelik: Oqýshylardy oqý bilimge shaqyrý, bilimpazdylyqqa, saýattylyqqa, ujymdastyqqa, shapshańdyqqa tárbıeleý;
Túri: jańa bilimdi meńgertý
Ádisteri: suraq - jaýap, taldaý, salystyrý, ajyratý, toptaý, oıyn, baıandaý, izdenis ádisi, jazba jumysy, óz betimen jumys
Kórnekilik: slaıd, syzba, deńgeılik tapsyrma kartochkalar
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný
Sabaq barysy
1. Uıymdastyrý bólimi.
- Balalar, búgin sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr, olarmen amandasyp alaıyq!
- Qaıyrly kún!
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
27, 29 - jattyǵý aýyzsha tekseriledi. Madaqtap baǵalaý.
İİİ. Jańa sabaq
1. Oı qozǵaý. Jelbiregen aspan tústi baıraǵy,
Batyr elmin barys syndy aıbary.
Men qazaqpyn dep aıtýǵa maqtanam,
Yntymaqty buzylmaǵan qaımaǵy.
- Balalar, bizdiń elimizdiń sımvolyna aınalǵan barys týraly ne bilemiz? - dep oqýshylardyń oıyn tyńdaý.
- Barys qandaı janýar?
- Alǵyr, kúshti, jyldam, qyraǵy, júırik.
- Barys, irbis - mysyq tuqymdasyna jatatyn jyrtqysh ań. Dene turqy 125 - 135sm, bıiktigi 60sm, quıryǵy 90 - 100sm, salmaǵy 30 - 40 kg-daı. Túsi kók sur, teńbil shubar, saqına tárizdi dóńgelek qara daqtary bar, júni uzyn ári qalyń.
Qazaqstan men Ortalyq Azıanyń bıik taýlarynda kezdesedi. Barys tuıaqty janýarlardy, arqardy, taý tekeni, elikterdi, qustardan ular men kekilikterdi
ustap jeıdi. Qazaqstandaǵy barystyń sany 180 - 200 - deı. Aýlaýǵa tyıym salynǵan, sanynyń azaıyp ketýine baılanysty halyqaralyq jáne ulttyq “Qyzyl kitapqa”(1996) engizilgen. Qazaq ejelden barystyń tektiligin,
batyldyǵyn, aılalyǵyn, sulýlyǵyn pir tutqan. Jyl sanaýymyzda úshinshi jyl Barys jyly.
Psıhologıalyq daıyndyq: (5slaıd)
- Endeshe búgin sabaqty bir - birimizge barys sózin qatystyryp, jaqsy tilek aıtyp bastaıyq,
1 - oqýshy: Mıras jazýda barystaı jyldam, epti bol!
2 - oqýshy: Araılym, oqýda barystaı alǵyr bol!,
3 - oqýshy: Isataı, sabaqta barystaı qyraǵy bol!
4 - oqýshy: Barlyǵyna barystyń sulýlyǵyn bersin! t. s. s.
Osy aıtqandaryńdy oryndaýǵa bar kúsh - jigerlerińdi salasyńdar degen oıdamyn, bárine sáttilik pen bestik baǵa tileımin!
2, Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn ashý
- Balalar, baıqap otyrǵan shyǵarsyńdar, búgingi sabaqtyń taqyryby «Barys septik» Sabaqta jeti septiktiń biri barys septiginiń suraqtary, jalǵaýlarymen keńirek tanysamyz.
3. Aktýalızasıa (ótkendi eske túsirý):
- Balalar, ótken sabaqqa sholý jasap keteıik. Ol úshin jeti sanyna qatysty uǵymdardy eske túsirip, sol uıashyqtyń artyndaǵy suraqqa jaýap bersek, sol ataýmen jaqyn tanysamyz. Slaıdtan uıashyq tandap, ótken sabaqqa qatysty materıaldardy pysyqtaý.
4. - Óte jaqsy, endeshe búgingi sabaqqa oralyp, barys sózin shapshań septep bereıik.
5. 31 - jattyǵý aýyzsha oryndalady. Qaramen jazylǵan sózder sóz quramyna taldanyp, suraq qoıylady
6. 32 - jattyǵý. Óleńdi kóshirip jazý. Kimge? Nege? Suraqtaryna jaýap beretin sózderdiń astyn syzý.
Sergitý sáti
Slaıdtaǵy múltfılm keıipkerleriniń qımylyn qaıtalaý.
1 keıipkerdiń qımylyn - 7ret, 2 keıipkerdiń - 6 ret, 3 keıipkerdiń - 5ret, 4 keıipkerdiń - 4 ret qaıtalaý.
7. Slaıdtaǵy tirek syzba kómegimen barys septiginiń erejesimen tanysý. Este saqtaý
BARYS SEPTİK
Suraǵy ------------------------------------------------------- Jalǵaýy ------------------ Sóılem múshesi
Kimge? Nege? Kimderge? Nelerge? Qaıda? ------- qa, - ke, - ǵa, - ge -------- Turlaýsyz múshe
8 33 - jattyǵý. Oıyn «Basketbolshy» Aýyzsha oryndalady. (Slaıd №22 - 23)
9. Kórkem jazý. Bb Bb Bb bbb bbbb
Berik Baıanaýylda barysty baıqap baqylady.
10. 34 - jattyǵý. Taı, aýyl, mal, mektep, teńiz. Sózderi barys septigine qoıyp, sóılem qurap jazý. Taqtaǵa bir sóılemnen jazý. Qalǵan sóılemderdi dápterge jazý.
IV. Qorytyndy
11. Deńgeılik tapsyrmamen ózindik jumys oryndaý. Deńgeılik tapsyrmany ár oqýshy ózi tańdaıdy. Qıma qaǵazda oryndaý
İ deńgeı
Berilgen sózderge barys septik jalǵaýyn jalǵap jaz jáne eki sózge sóılem qura:
Sábı, basshy, álippe, óner, aǵam, ájeń, elimiz, bólmesi.
İİ deńgeı
Kóp núkteniń ornyna barys septikte turǵan sózderdi taýyp jaz, bir sóz tirkesine sóılem qura:
... taǵzym eteıik,... jar saldy,... qumar bala,... jaqyn,... aǵash ektik,... kelgenime ókinbeımin
İİİ deńgeı
Óleń qurastyr:
................ barysqa,
................ tabysqa.
................ jarysta,
................ alysqa.
Suraq jaýap ádisi arqyly sabaqty bekitý.
V. Úıge tapsyrma.
VI. Baǵalaý Oqýshylar aldymen bir birin baǵalaıdy. Sodan soń muǵalim barlyq oqýshylardy baǵalaıdy. Estelik retinde barys beınesindegi sýretti kúntizbe syılaý.
Aqtóbe oblysy, Mártók aýdany,
Qumsaı bastaýysh mektebiniń muǵalimi
Aımýhambetova Lázzat Sandıbekovna
Sabaqtyń taqyryby: Barys septik (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsattary:
1. Bilimdilik: Oqýshylardyń zat esimniń septelýi týraly túsinikterin keńeıte túsý, óz betimen jumys jasatý arqyly barys septik týraly bilim alýǵa jaǵdaı jasaý, sóıleý kezinde septik jalǵaýlaryn durys qoldana bilýge úıretý.
2. Damytýshylyq: Oıyndar arqyly pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, bilimdiligin damytý, shyǵarmashylyq qabiletin shyńdaý
3. Tárbıelik: Oqýshylardy oqý bilimge shaqyrý, bilimpazdylyqqa, saýattylyqqa, ujymdastyqqa, shapshańdyqqa tárbıeleý;
Túri: jańa bilimdi meńgertý
Ádisteri: suraq - jaýap, taldaý, salystyrý, ajyratý, toptaý, oıyn, baıandaý, izdenis ádisi, jazba jumysy, óz betimen jumys
Kórnekilik: slaıd, syzba, deńgeılik tapsyrma kartochkalar
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný
Sabaq barysy
1. Uıymdastyrý bólimi.
- Balalar, búgin sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr, olarmen amandasyp alaıyq!
- Qaıyrly kún!
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
27, 29 - jattyǵý aýyzsha tekseriledi. Madaqtap baǵalaý.
İİİ. Jańa sabaq
1. Oı qozǵaý. Jelbiregen aspan tústi baıraǵy,
Batyr elmin barys syndy aıbary.
Men qazaqpyn dep aıtýǵa maqtanam,
Yntymaqty buzylmaǵan qaımaǵy.
- Balalar, bizdiń elimizdiń sımvolyna aınalǵan barys týraly ne bilemiz? - dep oqýshylardyń oıyn tyńdaý.
- Barys qandaı janýar?
- Alǵyr, kúshti, jyldam, qyraǵy, júırik.
- Barys, irbis - mysyq tuqymdasyna jatatyn jyrtqysh ań. Dene turqy 125 - 135sm, bıiktigi 60sm, quıryǵy 90 - 100sm, salmaǵy 30 - 40 kg-daı. Túsi kók sur, teńbil shubar, saqına tárizdi dóńgelek qara daqtary bar, júni uzyn ári qalyń.
Qazaqstan men Ortalyq Azıanyń bıik taýlarynda kezdesedi. Barys tuıaqty janýarlardy, arqardy, taý tekeni, elikterdi, qustardan ular men kekilikterdi
ustap jeıdi. Qazaqstandaǵy barystyń sany 180 - 200 - deı. Aýlaýǵa tyıym salynǵan, sanynyń azaıyp ketýine baılanysty halyqaralyq jáne ulttyq “Qyzyl kitapqa”(1996) engizilgen. Qazaq ejelden barystyń tektiligin,
batyldyǵyn, aılalyǵyn, sulýlyǵyn pir tutqan. Jyl sanaýymyzda úshinshi jyl Barys jyly.
Psıhologıalyq daıyndyq: (5slaıd)
- Endeshe búgin sabaqty bir - birimizge barys sózin qatystyryp, jaqsy tilek aıtyp bastaıyq,
1 - oqýshy: Mıras jazýda barystaı jyldam, epti bol!
2 - oqýshy: Araılym, oqýda barystaı alǵyr bol!,
3 - oqýshy: Isataı, sabaqta barystaı qyraǵy bol!
4 - oqýshy: Barlyǵyna barystyń sulýlyǵyn bersin! t. s. s.
Osy aıtqandaryńdy oryndaýǵa bar kúsh - jigerlerińdi salasyńdar degen oıdamyn, bárine sáttilik pen bestik baǵa tileımin!
2, Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn ashý
- Balalar, baıqap otyrǵan shyǵarsyńdar, búgingi sabaqtyń taqyryby «Barys septik» Sabaqta jeti septiktiń biri barys septiginiń suraqtary, jalǵaýlarymen keńirek tanysamyz.
3. Aktýalızasıa (ótkendi eske túsirý):
- Balalar, ótken sabaqqa sholý jasap keteıik. Ol úshin jeti sanyna qatysty uǵymdardy eske túsirip, sol uıashyqtyń artyndaǵy suraqqa jaýap bersek, sol ataýmen jaqyn tanysamyz. Slaıdtan uıashyq tandap, ótken sabaqqa qatysty materıaldardy pysyqtaý.
4. - Óte jaqsy, endeshe búgingi sabaqqa oralyp, barys sózin shapshań septep bereıik.
5. 31 - jattyǵý aýyzsha oryndalady. Qaramen jazylǵan sózder sóz quramyna taldanyp, suraq qoıylady
6. 32 - jattyǵý. Óleńdi kóshirip jazý. Kimge? Nege? Suraqtaryna jaýap beretin sózderdiń astyn syzý.
Sergitý sáti
Slaıdtaǵy múltfılm keıipkerleriniń qımylyn qaıtalaý.
1 keıipkerdiń qımylyn - 7ret, 2 keıipkerdiń - 6 ret, 3 keıipkerdiń - 5ret, 4 keıipkerdiń - 4 ret qaıtalaý.
7. Slaıdtaǵy tirek syzba kómegimen barys septiginiń erejesimen tanysý. Este saqtaý
BARYS SEPTİK
Suraǵy ------------------------------------------------------- Jalǵaýy ------------------ Sóılem múshesi
Kimge? Nege? Kimderge? Nelerge? Qaıda? ------- qa, - ke, - ǵa, - ge -------- Turlaýsyz múshe
8 33 - jattyǵý. Oıyn «Basketbolshy» Aýyzsha oryndalady. (Slaıd №22 - 23)
9. Kórkem jazý. Bb Bb Bb bbb bbbb
Berik Baıanaýylda barysty baıqap baqylady.
10. 34 - jattyǵý. Taı, aýyl, mal, mektep, teńiz. Sózderi barys septigine qoıyp, sóılem qurap jazý. Taqtaǵa bir sóılemnen jazý. Qalǵan sóılemderdi dápterge jazý.
IV. Qorytyndy
11. Deńgeılik tapsyrmamen ózindik jumys oryndaý. Deńgeılik tapsyrmany ár oqýshy ózi tańdaıdy. Qıma qaǵazda oryndaý
İ deńgeı
Berilgen sózderge barys septik jalǵaýyn jalǵap jaz jáne eki sózge sóılem qura:
Sábı, basshy, álippe, óner, aǵam, ájeń, elimiz, bólmesi.
İİ deńgeı
Kóp núkteniń ornyna barys septikte turǵan sózderdi taýyp jaz, bir sóz tirkesine sóılem qura:
... taǵzym eteıik,... jar saldy,... qumar bala,... jaqyn,... aǵash ektik,... kelgenime ókinbeımin
İİİ deńgeı
Óleń qurastyr:
................ barysqa,
................ tabysqa.
................ jarysta,
................ alysqa.
Suraq jaýap ádisi arqyly sabaqty bekitý.
V. Úıge tapsyrma.
VI. Baǵalaý Oqýshylar aldymen bir birin baǵalaıdy. Sodan soń muǵalim barlyq oqýshylardy baǵalaıdy. Estelik retinde barys beınesindegi sýretti kúntizbe syılaý.
Aqtóbe oblysy, Mártók aýdany,
Qumsaı bastaýysh mektebiniń muǵalimi
Aımýhambetova Lázzat Sandıbekovna
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
