Abaı jáne onyń on jetinshi qarasózi
Sabaqtyń taqyryby: «Abaı jáne onyń on jetinshi qarasózi»
Sabaqtyń maqsaty: Abaı shyǵarmashylyǵyna qorytyndy jasaı otyryp, til baılyǵyn molaıtyp, adamı qasıetterdi oqýshylardyń boıyna sińirý;
a) bilimdilik: Uly Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna toqtala ketý, Abaıdyń qarasózderin oqytý arqyly aqynnyń ǵylymı - fılosofıalyq oıyn ashyp túsindirý, qaıratty aqylǵa, aqyldy júrekke jeńdirýge daǵdylandyrý;
á) damytýshylyq: kórkem mátinmen jumys isteı bilý daǵdysyn jetildirý, oqyp - túıgenderi jaıly oı qoryta bilýge daǵdylandyrý, til baılyǵyn damytý;
b) tárbıelik: Abaı eńbekteri arqyly adamgershilik, ımandylyq, adaldyqqa baýlý, ǵylym - bilimdi meńgergen kókiregi oıaý azamat bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: qorytyndy sabaq
Sabaqtyń ádisi: syn - turǵysynan oılaý tehnologıasy boıynsha túrli strategıalar
Kórnekiligi: slaıdtar, aqyn portreti
Epırgrafty oqyp, taldaý;
«Óldi deýge syıa ma, aıtyńdarshy,
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan»
- Bul kimniń sózi? Osy óleń joldary arqyly ne aıtqysy kelgen?
- Taǵy da qazaqtyń betke ustar ulylaryn bilesińder?
Oı tolǵaý
«Kún shuǵylasy».
Aqyn. Abaı. Abaı shyǵarmalary.
Túsinikter boıynsha assosasıa qurý.
Abaı Qunanbaıuly.
- Ótken sabaqtarda Uly Abaıdyń kóptegen shyǵarmalaryn oqydyq. Onyń qandaı shyǵarmalary bar eken? Solarǵa toqtala ketsek.
(- Osy ár taqyrypqa arnalǵan óleńderin oqýshylar oqyp shyǵady.)
- Sońǵy sabaqta biz Abaıdyń on jetinshi qarasózimen tanysyp, taldaǵan edik. Eń aldymen, osy mátinde kezdesken keıbir sózderdiń maǵynasyn ajyratyp alsaq.
Júginý – bas urý
Kámelet – oı toqtatqan kez
Ǵıbadat – qulshylyq etý (dinı nanym)
Abuıyr - ar - namys
Mansap – ataq, dańq
Náfsi – qalaý
Ahıret – o dúnıe
Dóńbekshitetuǵyn – oılandyratyn
Berik ustaý - bir sózdilik
Qyryna júrý – aıtqanyna kóný, erý
Tabanynyń topyraǵy kóz súrterlik - qasıetti
Osy qarasózderiniń ishindegi 17 qarasózine toqtalamyz.
1. 17 qarasóz ne týraly?
2. Qarasózdegi negizgi keıipkerler kimder?
3. Aqyn bul shyǵarma arqyly ne aıtqysy kelgen?
4. Abaıdyń aıtqanymen óziń keliser me ediń?
Oı qozǵaý
Semantıkalyq karta
Úzindi
QAIRAT
JÚREK
AQYL
Bekitý
3 topqa bólinip shaǵyn esse jazý
1 - top. “Aqyl”
2 - top. “Qaırat”
3 - top. “Júrek”
Qorytý
INSERT
Zat esim: Qaırat
Syn esim: kúshti, jigerli
Etistik: erinbeıdi, jalyqpaıdy, tynbaıdy
Sınonım: kúsh, jiger, qýat, erik
Seziný: Adamnyń ózine degen senimin oıatady.
Zat esim: Aqyl
Syn esim: oıly, tabandy
Etistik: oılaıdy, keńesedi, durystaıdy
Sınonım: oı, sezim, túısik, shabyt
Seziný: Onsyz adam jol taba almaıdy
Zat esim: Júrek
Syn esim: jyly, raqymshyl
Etistik: soǵady, lúpildeıdi, dirildeıdi
Sınonım: sezim, mahabbat, jylylyq, ómir
Seziný: Adam denesiniń negizgi tirshilik kózi.
Úıge tapsyrma
«Abaı jáne men» taqyrybyna shyǵarma jazý.
Sabaqtyń maqsaty: Abaı shyǵarmashylyǵyna qorytyndy jasaı otyryp, til baılyǵyn molaıtyp, adamı qasıetterdi oqýshylardyń boıyna sińirý;
a) bilimdilik: Uly Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna toqtala ketý, Abaıdyń qarasózderin oqytý arqyly aqynnyń ǵylymı - fılosofıalyq oıyn ashyp túsindirý, qaıratty aqylǵa, aqyldy júrekke jeńdirýge daǵdylandyrý;
á) damytýshylyq: kórkem mátinmen jumys isteı bilý daǵdysyn jetildirý, oqyp - túıgenderi jaıly oı qoryta bilýge daǵdylandyrý, til baılyǵyn damytý;
b) tárbıelik: Abaı eńbekteri arqyly adamgershilik, ımandylyq, adaldyqqa baýlý, ǵylym - bilimdi meńgergen kókiregi oıaý azamat bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: qorytyndy sabaq
Sabaqtyń ádisi: syn - turǵysynan oılaý tehnologıasy boıynsha túrli strategıalar
Kórnekiligi: slaıdtar, aqyn portreti
Epırgrafty oqyp, taldaý;
«Óldi deýge syıa ma, aıtyńdarshy,
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan»
- Bul kimniń sózi? Osy óleń joldary arqyly ne aıtqysy kelgen?
- Taǵy da qazaqtyń betke ustar ulylaryn bilesińder?
Oı tolǵaý
«Kún shuǵylasy».
Aqyn. Abaı. Abaı shyǵarmalary.
Túsinikter boıynsha assosasıa qurý.
Abaı Qunanbaıuly.
- Ótken sabaqtarda Uly Abaıdyń kóptegen shyǵarmalaryn oqydyq. Onyń qandaı shyǵarmalary bar eken? Solarǵa toqtala ketsek.
(- Osy ár taqyrypqa arnalǵan óleńderin oqýshylar oqyp shyǵady.)
- Sońǵy sabaqta biz Abaıdyń on jetinshi qarasózimen tanysyp, taldaǵan edik. Eń aldymen, osy mátinde kezdesken keıbir sózderdiń maǵynasyn ajyratyp alsaq.
Júginý – bas urý
Kámelet – oı toqtatqan kez
Ǵıbadat – qulshylyq etý (dinı nanym)
Abuıyr - ar - namys
Mansap – ataq, dańq
Náfsi – qalaý
Ahıret – o dúnıe
Dóńbekshitetuǵyn – oılandyratyn
Berik ustaý - bir sózdilik
Qyryna júrý – aıtqanyna kóný, erý
Tabanynyń topyraǵy kóz súrterlik - qasıetti
Osy qarasózderiniń ishindegi 17 qarasózine toqtalamyz.
1. 17 qarasóz ne týraly?
2. Qarasózdegi negizgi keıipkerler kimder?
3. Aqyn bul shyǵarma arqyly ne aıtqysy kelgen?
4. Abaıdyń aıtqanymen óziń keliser me ediń?
Oı qozǵaý
Semantıkalyq karta
Úzindi
QAIRAT
JÚREK
AQYL
Bekitý
3 topqa bólinip shaǵyn esse jazý
1 - top. “Aqyl”
2 - top. “Qaırat”
3 - top. “Júrek”
Qorytý
INSERT
Zat esim: Qaırat
Syn esim: kúshti, jigerli
Etistik: erinbeıdi, jalyqpaıdy, tynbaıdy
Sınonım: kúsh, jiger, qýat, erik
Seziný: Adamnyń ózine degen senimin oıatady.
Zat esim: Aqyl
Syn esim: oıly, tabandy
Etistik: oılaıdy, keńesedi, durystaıdy
Sınonım: oı, sezim, túısik, shabyt
Seziný: Onsyz adam jol taba almaıdy
Zat esim: Júrek
Syn esim: jyly, raqymshyl
Etistik: soǵady, lúpildeıdi, dirildeıdi
Sınonım: sezim, mahabbat, jylylyq, ómir
Seziný: Adam denesiniń negizgi tirshilik kózi.
Úıge tapsyrma
«Abaı jáne men» taqyrybyna shyǵarma jazý.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Oqýshylardyń boıyna ónerge degen súıispenshilikti darytý, mýzykaǵa degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, este saqtaý qabiletterin nyǵaıtý, sózdik qorlaryn, júıeli sóıleýge daǵdylandyrý. Dostyqqa, ...
