InfoHub Logo

Jer betindegi tirshilik ataýlynyń qaınar kózindeı móldir bulaq alyp taýlardan bastalyp, jazıra dúnıege ómir nárin taratady. Dúnıeniń ár bóligine ártúrli ótkirlikpen quıylatyn kún sáýlesi sekildi, bulaqtardyń da aǵys-arna, ekpin-yrǵaǵy san túrli: bireýleri burqan-talqan alapat aǵysymen, mańaıynyń bárine óz únin, óz tirlik lebin tyńdatqysy kelgendeı adýyn ekpinmen tasqyndasa, ekinshi bireýleri birde órshelenip, birde baıaýlamaı bir qalyptaǵy baıypty tynysymen ilgeri umtylady.

Aqyn Sáken Imanasovtyń poezıasyn oqyǵanda, meniń kóz aldyma qashan kórseń de, arnasy ortaımaıtyn, móldirligimen, óz áýen, ásem tynysymen aınalasyndaǵy tirshilik ataýlyny jaıbaraqat, jaısań kúıge bóleıtin týma bulaqty elestetemin.

«Qyrym qandaı keń edi ólshenbegen,
Qıyryna jete almaı jel shóldegen.
Kókjıekti kózime qondyryp ap
Keremetteı quıǵytyp kórsem dep em!» —

dep tebirenetin Sákenniń jyrlarynan óz basym, eń aldymen, márt minez halyqtyń ulttyq tabıǵatyn — ańqaý-ańǵaldyǵyn, keshirimdi keńdigin, meıirimi men adaldyǵyn kóremin. «Kól túbinen aq shabaq atylyp, tórkininen qarlyǵash qaıta oralǵan» kóktemimen, «óristen toıyp qaıtqan torpaqtaı shómeleni súzgilegen qarashanyń ókpek jelimen», «dalanyń baýyryn jazdyrmaı siresip jatyp alatyn qarymen» — áıteýir, qyrdyń tabıǵat-tirshiligi, qyl qalam týyndysyn kórip turǵandaı, jandy sýret bop kóz aldyńyzdan ótip jatady. Boz jýsannyń ıisi kelip, saýmal qymyzdyń shárbat dámin umyta bastaǵan tańdaıǵa qyshqyl úıiriledi. Bul qasıet, sóz joq, aqyn shyǵarmalarynyń ulttyq bolmysyn kórsetedi. Jýsan ıisin qanyna sińirip, kindik kesip, kir jýǵan jerdi jan júregimen sezingen, halqynyń qadir-qasıet, bolmysynan nár alǵan aqyn ǵana osylaı jyrlaı alatyn bolsa kerek. Áıtpese, jýsan jaıly qanshama jyrlasa da, onyń tabıǵı ıisin sezinbegen aqynnyń óleńinen jyly bólmede ósken jýsan ǵana elesteýi múmkin. Al shyny tasasyndaǵy jýsan belýardan ósse de, qyr betkeıinde tyrbıyp ósken boz jýsan bola almaıtyndyǵy sekildi, halqynyń júrek lúpilin qanyna sińirmegen, qasıetti qyr jýsanynyń juparyn janymen sezinbegen aqyn da ulttyq týyndy berýi múmkin emes ekendigi aqıqat.

Adam qazir qys boıy jyly jerde ósken qıar men kók jýaǵa úırenip alǵan. Ras, sý men kúnniń nárin alyp, jasyl alqapta órkendegen qıardyń dámin tatyp kórmegenderge álgi jasandy qıar da jaratylys týyndysyndaı kórinip qalýy múmkin. Óıtkeni, basqany bylaı qoıǵanda, aıran men irimshiktiń de, sháıi jibek pen maqta-matanyń da jasandysyna úıretken ǵajaıyp qubylystar zamanynda tabıǵı nárseniń bári jat bolyp bara jatqandaı. Bul — bir elge, bir ortaǵa ne halyqqa emes, búkil álemge tán qubylys.

Endeshe, ǵasyr tynysy poezıadaǵy tabıǵılyqqa da áser etýi zańdy — shalqyp, aqtarylyp, shabyt pen shynaıy sezim toǵysýynan týǵan jyrlardan góri, kúnine jıyrma jol jazam degen maqsatpen jasalǵan óleńderdiń óris alyp bara jatqany da tekten-tek bolmasa kerek.

Sáken tvorchestvosynyń o bastan bizdiń nazarymyzdyń nysanasyna ilinýi de, onyń jyrlaryndaǵy sońǵy jyldary sırep bara jatqan osy tabıǵı minezdiń, aǵynan jarylyp aqtaryla qalatyn jomart qylyq, kúıinishin de, súıinishin de búkpelemeı, bir shıi shyǵyp ketpes pe eken dep búgejektemeı, «jarqyldaǵan jastarǵa da senip, ańqyldaǵan kárige de erip ketetin» aq kóńiliniń ár jol, ár shýmaqtan kózge uratyn qasıetinen edi.

«Siresip qyrda
jatyp alǵanda qar aılap,
Jylylyq izdep,
Jibise edi dep bar aımaq,
Sharq uram qansha,
Aǵalarǵa da alańdap,
Artymnan jetken balalarǵa da
qaraılap».

Bir qaraǵanda, osy shýmaq maqtap-madaqtaıtyndaı keremet joldar bop kórinbeýi múmkin. Biraq úńilip qarasańyz, oıly, ádemi shýmaq (men osy oıymnyń basynda, Sáken tvorchestvosy jarqyldap, jaltyldap nemese býyrqanyp-burqanǵan tosyn ekpinimen daralanbaıdy degen bolatynmyn) ekeninde sóz joq.

«Dos kóńilin aıtqyzbaı anyq kórip,
Jadyratyp ketetin, janyp kelip,
Qamyqqannyń qasynan tabylatyn
Toryqqanǵa qaltasyn qaǵyp berip».

Mine, osyndaı dos izdegen aqyn aınaladaǵy búkil tirshilikten aqıqat pen adaldyqty, «kinási bolsa, qudaıdyń minin de betine aıtar» batyldyq pen ádildikti, kesek minez, márttikti talap etedi.

Dúnıeler tartysynyń dúmpýlerinen, Hırosıma keseliniń jańǵyryǵynan áli esin jıa almaı júrgen shyrǵalańdy ǵasyrda márt minez, týrashyldyqty, aqıqat pen ádiletti sharq uryp, tek jan dúnıesi tabıǵattaı pák, albyrt ta appaq kóńildi, basqanyń bárin ózindeı kórip senetin, shalqar sezimdi ańǵal jan ǵana izdeýi múmkin. Mundaı ańǵaldardyń sırek bolýy da ǵajap emes.

«Alalamaı anany-mynany da,
Qańqý sózdi qystyrmaı qulaǵyna,
Teń tutyp ta ketetin kishi inini
Sál-sál bir kisiligi unady ma...»

nemese

«Aıtam endi...
Aıtsam degen sózim eń,
Dúnıege qarap shyndyq kózimen,
Ar aldynda men ózimdi árdaıym
Dar aldynda turǵandaı-aq sezinem», —

degen shýmaqtardan-aq aqyn tabıǵaty bar bitim-bolmysymen eles beredi.

Ol kózine kóringenniń bárin óleń qazanyna salyp, sarqyldata bermeıdi — ózin tolǵandyrǵan, sezimine ushqyn ákelgen jaıdy ǵana shyn tebirenip jazady. Ol adamnyń boıynan jalǵan sezim, ótirik múláıimsý sekildi qylyqtardy kórse, jany túrshigedi. Osyndaı syrtqy jalǵandyq-jaǵympazdyqtan sezim jalǵandyǵy týady degen senimdi pikirdegi Sákenniń aqyndardyń boıynda da jaltaq qylyqtar bolady degen mıyna syımaıdy. Óıtkeni ol dúnıeniń, adamdardyń bárin ózimen, óz kóńilimen keń ólsheıdi, tym bıikten kórsem deıdi. Mine, osy qasıetterdi dosynan da, jaýy men jaqynynan da ǵumyr boıy izdep júrgen ol endi solardy óz sábıiniń boıynan tapsam dep armandaıdy. Oqyrman aqynnyń osy bir aq adal sezimine, appaq senimine, «qyzyqqa da, qyzǵa da burylmaı» júretin muńdylaý sátterine — bár-bárine kýá bolǵandaı, birge tebirenedi. Bul — aqynǵa qajetti basty qasıet.

Sáken Imanasovtyń «Aıtys» poemasy halqymyzdyń qansha ǵasyrlar ótse de maqtanyshy bola beretin aqyn Saranyń Birjan salmen aıtysy taqyrybyna jazylǵan. Aqyn Saranyń baqytty da qasiretti taǵdyry kúni búgingi sýretteı kóz aldyńyzdan ketpeı, júregińizdi baýraıdy. Jalpy áıel taǵdyry, onyń ishinde daryn ıesi bolyp týǵan áıeldiń taǵdyry týraly, syrttaı daqpyrtqa erip boljamdamaı, júrek kózimen bir úńilip, oılanýǵa májbúr etedi. Aqyn sol aıtysta Sarany jeńip ketken Birjandy tildemeıdi, onyń asqaq talantyn alasartpaıdy. Qaıta Birjannyń ónerin oqyrmanǵa moıyndatady. Al ózgeniń talantyn moıyndaý — tek úlken adamdarǵa ǵana tán qasıet, sırek qasıet.

Osy tusta aıtysqa túsken eki maıtalman aqynnyń obrazy áleýmettik turǵydan qaraǵanda, tarıhı aıtys shyndyǵymen astarlasyp, ashyla túsken. Sara — syrt qaraǵanda bas bostandyǵy ózinde, erkin de erke qyz bolyp kóringenmen, onyń erkindigi jalǵan — qolynda bıligi barlar el-jurtqa dańqy ketken aqyn qyzdy múldem tunshyqtyrýǵa halyqtan qorqady, sondyqtan ózgeniń kózine «álpeshtep» otyrǵandaı áser berýge tyrysady. Al qoǵamnan Saranyń talantyna laıyq oryn, qarymtasyz erkindik berý qaýipti, — Sara halyq, talant degender mılaryna kirip-shyqpaıtyn, ózderiniń qamsyz ómirlerinen ózge máńgilik esh nárse joq dep qaraıtyn qıanatshyl toptardyń beıshara bolmystaryn jarıa eteri haq. Sara — týǵan halqyna abyroı men maqtanysh sezimin ǵana ákeletin tulǵa. Biraq áıel zatyn adam dep qaramaǵan baqastyq pen teńsizdik ústemdik etken dáýir úshin onyń úlken tulǵa, erekshe daryn ıesi bolýy — túk te emes. Qaıta sulý músin, súıkimdi qylyq jaı áıel bolǵany ózine de, ózgege de tıimdirek bolar edi. Saranyń «Kelip eń ádeıi izdep, amalym ne, osylaı halqym jerge qaratqasyn» dep kúızelýi, sharasyz tistenýi de sondyqtan.

Sáken poemasynda Sara taǵdyrynyń osy bir basty tragedıasy óz boıaýymen aıqyn daralana túsedi, avtor onyń áleýmettik negizin ashyp kórsetedi, oqyrmanyn oıǵa jeteleıdi, talanttan tul toǵysharlar ústemdik etken dáýirge laǵynet aıtqyzady.

Sáken poezıasynda azamattyq oı men óz dáýiriniń aıbatty úni bar. Ol oı men ún poemadan da, búgingi ómir shyndyǵyn jyrlaǵan pafosty óleńderden de, ıntımdik lırıkadan la estilip jatady.

Adamzat tarıhyndaǵy eń demokratıashyl partıa dep júrgen — Komýnıstik partıany, sovettik shyndyqty jyrlaý sekildi kóp aıta beretin, biraq kóbimizde ne oı, ne sezim joq, ásheıin óleń tehnıkasyn, uıqas-yrǵaq zańdylyqtaryn bilgendikten jalań, jyltyraq sózder tirkesinen quraǵan joldar bolyp óriletin azamattyq áýendegi taqyryp Sáken tvorchestvosynda jalpy tirshiliktiń, ótken men búginniń barlyq kóleńke, kúngeıleri arqyly, júrek eleginen ótip jyrlanady. Eger aqyn búgingiler atynan:

«Qarshadaıdan qaıǵyny birge ótkerip,
Qarashada qanshama dirdektedik...
Sóıte júre, áıteýir,
Elge degen,
Jerge degen senimdi kirletpedik», —

dese, partıa týraly oıyn bylaı shertedi:

«Tistetip ár saǵatym jaý barmaǵyn,
Seniń arqań — jurt bolyp saý qalǵanym.
Seniń arqań — jer júzi Baıqońyrdy
Jatqa aıtsa kómeginsiz aýdarmanyń».

Aqynda týǵan jer, Otan, jastyq shaq taqyrybyna jazylǵan óleńder barshylyq. Ol jyrlardyń bárinen de elge degen, uly Otanymyzǵa degen úlken júrek mahabbaty esedi:

«Jaralǵan kemeńgerlik, kemeldikke,
Keńdigi bar-aý dúnıe senerlik te!
Osy eldiń ulymyn dep oılaǵanda,
Kóńiliń kónbeıdi eken tómendikke!
Demeımin suńqarymyn,
tulparymyn,
Artynan aıta jatar jurt anyǵyn.
Týǵan el,
Seni jerge qaratpas tek
Ózińe osynshalyq ińkár ulyń!»

Biz kóbine azamattyq jyrlar, sezim jyrlary dep saralap bólip otyramyz. Meniń uǵymymda, osynymyz nadandyq sekildi: adamnyń azamattyq tulǵasy, bıik adamgershiligi ata-anasyna, dosyna, súıikti adamyna, balasy-baýyryna degen sezimi, meıirim-mahabbaty arqyly qalyptasady.

Meniń baıqaǵanym — Sákenniń mahabbat taqyrybyndaǵy óleńderiniń ózinen anyq tulǵasy, kózqarasy, túsinigi, bar bolmysy kórinip turady. Sáken óleńderin oqyǵanda mynany uǵamyz: ol bireýdi jaqsy kórse nemese bireýmen dostassa, bar ynta-shynymen, sábı kóńilimen qulaıdy. Aınaladaǵy «suǵanaq kózderge», ósekshil keıbireýlerge jaltańdamaıdy; bireý bilip qoıar, áıter-búıter dep mahabbatyn sezdirmeýge tyrysyp sazarmaıdy — «jalǵannyń jartysyn da elemesten» júrek lúpilin, asyl sezimin aıta alady.

Óleńderin oqyǵanda onyń osyndaı shalqar sezimdi jan ekenine jáne basqalardan da sondaı adaldyqty talap etetindigine qaıtseńiz de senesiz.

«Men de bálkim bireýge taǵy unarmyn,
Taǵy talaı tirlikte jańylarmyn.
Seni esimnen, áıteýir, shyǵara almaı,
Jek kórip-aq otyryp, saǵynarmyn...»

Dál osylaı súıe alatyn, seziminen sendeletin jáne sony ashyqtan-ashyq aıta alatyn adam — sóz joq, úlken júrek ıesi.

Qalaı bolǵanda da, óz basym Sáken Imanasovty keń tynysty, kemel oıly aqyn dep tanımyn. Onyń boıynda kóp jandarda bola bermeıtin talant bar. Ol — adaldyq talanty. «Adal bolý kerek» dep aıqaılamasa da, Sáken jyrlaryna rıasyz senip, oqyrmannyń birge tebirenýi de osy qasıetinen bolsa kerek.

Sáken Imanasov ádebıetke kelgeli qalyńdyqtary pyshaqtyń, qala berdi oraqtyń syrtyndaı 7-8 kitap shyǵardy. Biraq sshshylar men ádebıetshiler, ádebı orta tarapynan aýyzǵa jóndi ilikken joq.

Menińshe, bul únsizdiktiń eki jaqty máni bar. Birinshisi — bizde ádebıetke qoıylar krıterıı joq, ádebıetti jasap júrgen úlkendi-kishili talanttardyń oryny belgisiz — ádebıet saraıynyń bosaǵasy men tóri birdeı sapyrylysyp jatady — sondyqtan kóp tobyrdyń bári ózderin toı aǵasy sezinedi, kimniń talanty qandaı, shyǵarmalary úlken ádebıet talǵamymen ólshegende qaı deńgeıde deıtin aıqyndaýysh joq. Ekinshisi — birinshisimen sabaqtas. Ol — aqynnyń kishipeıildiligi, ádebı ortada bolmaı jatyp bolyp-tolýǵa, ataq-abyroıǵa erterek jetsem dep umtylmaıtyndyǵynda.

Eki kitap shyǵaryp úlgermeı, etek-jeńin túrinip ádebıetten oryn alyp qalýǵa qam-qareketterin baǵyshtaıtyn keıbireýlerdiń boıyndaǵy iskerlik qasıetterdiń Sáken Imanasovtyń basyna darymaǵandyǵynda. Keıbireýge on mınýt trıbýna tıe qalsa, on mınýt boıy ózi týraly aıtyp, ózin nasıhattaıdy. Ol «Men osyndaı danyshpanmyn, dúnıeniń barlyq problemalaryn jalǵyz sheship, adamzattyń basyndaǵy aýyrtpalyqty ózim azaıtyp júrmin» dese, tyńdaýshylardyń kóbi bas shulǵyp, onyń sózin sol kúıinde qabyldaı ketýi ábden múmkin. Nasıhat degen úlken kúsh qoı. Ásirese bizdiń dáýirimizde onyń áseri men orny erekshe. Adamdarda ne nárse jaıly bolsa da ózinshe, ishteı paıymdap, óz oıymen tujyrym-qorytyndy jasap, «nege, qalaı» dep syn kózben qaraýǵa ýaqyt az. Bulaısha keýde soǵyp, ne árkimniń tilin taýyp jurtqa moıyndatsam degen pıǵyl Imanasovtyń tabıǵatyna jat.

Al, bizdińshe, Sákenniń laıyqty orny týraly uıalmaı aıtatyn mezgil áldeqashan jetken sekildi.

Taǵy bir aıtar oıym — Imanasovtyń kitaptarynyń bári eki-úsh baspadan asyp jaryq kórmegen eken. Bul bir aqynnyń basyndaǵy jaı emes. Ortalyq baspalarda eki-úsh kitaby shyqqanda, aıaq alysy táýir ekendigi baıqalǵan aqyndardy, olardyń 50-60-qa kelýin kútpeı-aq, «tańdamaly» degen aıdardy taqpaı-aq jańa óleńderimen birge burynǵy kitaptarynan táýir jyrlaryn qosyp, bes-alty baspa tabaq kóleminde shyǵarý dástúri bar. Bizdiń respýblıkalyq baspalar osy tóńirekte qoryqpaı qadam jasasa, ol tek qana abyroı ákeler edi.

...Men jaqsy aqynnyń jaqsy óleńderin taǵy da qaıtalaı oqyp bolyp, taý eteginde kóńilimdi bulaq syldyryna tosyp otyrmyn. Bulaqtar jarysyp barady. Asqaq taýlardyń qushaǵynan sytylyp, jazıra jazyqtyqqa, keńdikke umtylady. Appaq tolqyn taý basynan móldir aǵys, maıda únmen syńǵyrlaıdy.

Jerdiń alyp qushaǵyndaǵy máńgilik óskinge nár berýge asyǵady.

1979

---