InfoHub Logo

Bizdiń jer sharymyz tańǵajaıyptarga toly. Bul sýretterdi kóre otyryp, ózge ǵalamsharlarda otyrǵandaı áserde bolamyz. Degenmen de, shyndyǵynda bul ásem jerler bizdiń planetamyzǵa tıesili. Tylsym qudiretti kúshtiń arqasynda, paıda bolǵan bul mekenderdi kórý biz úshin úlken baqyt hám mártebe.

 

Fotoaıdardy Antarktıkanyń eń shóleıt jerinen bastaıyq. Bul shóldi meken jer sharynyń eń qurǵaq aımaǵy bolyp sanalady.Sebebi, munda mıllıondaǵan jyldar boıy bir tamshy jaýyn-shashyn tambaǵan. Klımaty Mars jer serigine uqsaıtyn bolǵandyqtan, Nasa agenttigi jıi tájirıbeler júrgizedi

Afrıkada ornalasqan Sokotra aralyn kórgen de, kórmegen de armanda. Aral qurlyqtan 6 mıllıon jyl kóleminde bólinip, qurǵaqshylyqqa qaramastan ózgeshe klımat qalyptastyrǵan. Mundaǵy keıbir ósimdikterdiń jasy 20 mıllıon jyldan asyp jyǵylady.

Al, myna Ispanıada ornalasqan Rıo Tınto kareri. Kóp jylǵy qazba jumysy nátıjesinde, bul jer aı kórinisin elestetedi. Ózen túrli metaldar qospasynan ózgeshe túske boıalǵan. Týrıserdiń kóp qatynaıtyn súıikti mekenderiniń biri.

Kópshiligińiz bul kól jaıly estimegenińizge kepil bere alamyz)) Kanadadaǵy Klılýk kóli jergilikti úndisterdiń kıeli orny. Kóldiń ereksheligi, sýdyń ár jerge jınalýy. Jyldyń mezgiline qaraı sý túsi ár túrli túske ózgeredi. Kúmis pen tıtannyń úlken qory jınaqtalǵan.

Úlken Tuzdy kól. Álemdegi eń úlken tuz qory jınaqtalǵan kól. Ǵajaıyp araldary men výlkandary, sondaı aq, sý asty geızerleri kólge erekshe sán berip turady. Tuzdylyǵy sonshalyq, sý ústinde jeńil kólikpen júıitkip júre alasyz.

Eger siz Brazılıaǵa bara qalsańyz, bul jerge mindetti túrde soǵýyńyz kerek. Vale da Lýa aıryqsha taý túzilisteri. Munda kóp jylǵy jer qyrtysynyń qalyptasýy nátıjesinde, tabıǵı haýyzdar paıda bolǵan. Jergilikti turǵyndar kún ystyǵynan qutylý úshin osynda asyǵady. 

Qıyr shyǵys eli Japonıa da kórikti jerlerden qur alaqan emes. Bul Beppý júıesin quraıtyn qandy kólshik. Sýy jyl 12 aı ystyq kúıinde saqtalady. Sýynyń qyzǵylt sary bolýyn ǵalymdar sý quramynda temirdiń shamadan tys kóp bolýymen baılanystyrady.

Kezekti tabıǵat ǵajaıybynyń biri Máýerennahrdaǵy Rıshat qurylymy. Basqa bir ataýy - Sahara kózi. Júzik sekildi domalaq bolýyn meteorıttiń qulaýymen baılanystarǵandar da bar. Degenmen, qazirgi ǵalymdar tastardyń birte-birte ydyraýyn sebep qylyp otyr. Rıshat - álemdegi eń jumbaq tabıǵı qubylystardyń biri.

Kórshi el Týrkmenstandaǵy ad Darvaz taý salasy mamandaryna jaqsy tanys. Shyndyǵynda, mundaǵy tereń jer qoınaýynan atqylap jatqan burqasyn lava úreı týǵyzady, kókirekti qorqynysh bıleıdi. Darvaz- gaz qudyǵy degen sóz. Bul shuńqyrdyń dıametri 60 metr, tereńdigi 30 metr. Shyǵý tarıhy kenshilerdiń gaz izdeý maqsatynda jerdi burǵylaýynan bastaý alady. Gazdyń ornynan lava atqylap shyqqan.

Eısraızenvelt- erekshe muzdyqty úńgir. Basqa úńgirlermen salystyrǵanda, muz jabyndylary erekshe qalyptasqan. Munda kelgen týrıser  ózderin quddy ertegiler elinde sıaqty sezinedi. Úńgirdiń qashyqtyǵy 40 km bolýyna qaramastan, saıahatshylar legi esh tolastaǵan emes.

 

---