InfoHub Logo

I

Ári syz, ári sýyq aıly kúzdiń keshinde Streshnev at erttesin dep buıyrdy.

Qap-qarańǵy atqoranyń jalpaq terezesinen aıdyń oqtaı saǵymy kók tútin bolyp tesip tur, minis torynyń qos janary shaqpaq tastaı jarq-jurq ot shashady. Qyzmetshi ony júgendep, qazaqtyń aýyr er-turmanyn arqasyna tastaı saldy da jetektep qoradan shyǵaryp, quıryǵyn túıip tastady. Ádepki júmys kerigi jýas edi. Tek aıylyn tartqan kezde ǵana ishin kerip tereń kúrsindi. Bir aıyldyń ushy úzik eken, qyzmetshi tisimen sozyp aıylbasqa zorǵa kirgizdi.

Turqy qysqa mástek toryǵa er salǵan soń kádimgideı jal bitti. Úıdiń baspaldaǵyna jetkende qyzmetshi ony shirigen dińgekke baılaı saldy da ketip qaldy. Mes tory aýyzdyǵyn shaınap, dińgekti kemirip uzaq turdy. Anda-sanda kúrsinip, ishi qoryldady. Aıaq astyndaǵy shalshyqta jarty aıdyń kógildir saǵymy jaltyraıdy. Sırek baqty bozǵylt tuman qymtap alypty.

Streshnev qamshysyn ustap baspaldaqqa shyqty. Imek tumsyq, shalqaq kelgen eshkibas, jaýyryny qakpaqtaı qyzylet, bir qaraǵanda ańshyǵa uqsaıtyn shıraq edi, soraıǵan boıyna sholaq beldemshe kıip, qypsha belin kúmis beldikpen qynaı býyp alǵan, basynda tóbesin qyzyl matamen tystaǵan qazaq bórki. Biraq óńiniń tozyp, kúnqaqty bolyp ketkeni aı jaryǵynan-aq bilinip tur, túrpideı saqalyna aq kire bastaǵan, buqa moıyn, uzyn qonyshty etigi de eski, beldemshesiniń óńirindegi baıaǵyda qatyp qalǵan qan daqtaryna jabysqan qoıan júni. Baspaldaq tusyndaǵy qarańǵy terezeniń jeldetkishi ashyldy da bir daýys:

— Andrúsha, sen qaıda kettiń? — dep surady.

— Mamasha, men bala emespin ǵoı, — dep Streshnev tizgindi qolyna alyp jatyp keıisti qabaq tanytty.

Jeldetkish sart erip jabylysymen seńkeniń esigi tarsyldap bosaǵadan bashpaǵyn súıretken Pavel Streshnevtiń basy kórindi, denesi irkildek, kózi isinip ketken, ústinde halattan basqa dym joq, árıne, qashanda masań:

— Qaıda barasyń? — dedi qarlyǵyp. — Vera Alekseevnaǵa meniń saǵynyshty sálemimdi jetkizgeısiń. Men ony ómir boıy qurmettep kelemin.

— Sen kimdi qurmettegendeısiń! — dep jaýap berdi Streshnev. — Sende uıat degen bar ma? Ylǵı da bótenniń isine aralasasyń da júresiń!

— A! Demek men shyndyqtan shyrqaý ketpegen ekenmin ǵoı. Aqyry kezdesýge ashyna jigit asyǵyp barady...

Streshnev tistenip atqa otyrýǵa yńǵaılandy. Aıaǵy úzeńgige ilinýi muń eken, mes tory tyqyrshyp shyr aınaldy. Streshnev otyrysymen astyndaǵy er syqyrlap qoıa berdi de at basyn kegjıtip, tuıaǵymen shalshyqtaǵy aı júzin taptap jorǵalaı jóneldi.

Aı astyndaǵy jazyqtyń jyra-jyralarynan ermen basy aǵarańdaıdy. Qalyń qaýdan dalp etip ushyp shyqqan jalpaq qanat japalaqtan at úrkip jalt berdi. Jol alasa ormanǵa kelip kirgen, aıdyń surǵylt saǵymy men qalyń shyqtan kóleńkesi muzdaı sýyq kórindi. Aı da terlep turǵan tárizdi, sáýlesi aǵash basyn adaqtap, qýraǵan seldir butaqtar sol sáýlege sińip ketip jatty. Kók terektiń qabyǵy men oıly-shuńqyrdaǵy borsyǵan japyraqtyń ıisi keńsirik qabady... Eńkýge túsken saı tabanyn túpsiz aq býǵa meldektete toltyryp qoıǵandaı. Qalyń shyqtan shynydaı jaltyldaǵan buta-qaraǵandy jaryp kele jatqan mes torynyń tanaýynan da bý atady. Tuıaq astyndaǵy tyrs etken qý shyrpynyń jańǵyryǵy qarsy bettegi ormandy qıadan qańǵyryp baryp óshedi... Kenet mes tory qulaǵyn tigip eleńdeı bastady. Keýdesi qaptaı jýan moıyn eki qasqyr tumandy saı túbinen qarap tur eken. Streshnev jaqyndap qalǵanda jalt buryldy da boz qyraýda josylǵan iz qaldyryp taý bókterine qaraı búlkildeı jónelisti.

— Eger ol taǵy bir kúnge aıaldap qalsa she? — dedi Streshnev basyn shalqaıta, tup-týra aıǵa qarap.

Aı kúmis tuman búrkengen ıen jazyqtyń tóbesinen tónip tur edi... Kúzgi ásem kórinis, kúzgi muń!

— Eger solaı bolsa, — dedi Streshnev, — eger solaı bolsa...

Mes tory erdi syqyrlatyp, ishi qorqyldap qıa bettegi ormanǵa qaraı entige tartyp kele jatqan, aryq sýynan myljasy shyqqan batpaq jolmen bolmashy jyradan óte berip súrinip ketip jalmanynan túse jazdaǵany. Streshnev bet-aýzy qısaıyp, qamshymen bastan tartyp jiberdi.

— Óı, kári ıt! — dep búkil ormandy jańǵyrta aıqaı saldy.

Orman syrtynan keń jazyq kósilip sala berdi. Beleń-beleń qaraıǵan qaraqumyq eginjaıynyń ortasynda jupyny ǵana eski ýsadba tur, qora-qopsy, saban shatyrly úı. Aı jaryǵynda tym-aq jetim. Streshnev tizgin tartty. Kesh, tym kesh eken-aý, mańaı tym-tyrys. Aýlaǵa kirdi. Úı qap-qarańǵy. Tizgindi tastaı salyp Streshnev attan qarǵyp tústi. Mes tory basyn salbyratyp montıyp turdy da qaldy. Baspaldaq ústinde tumsyǵyn baýyryna tyǵyp kári tazy jatqan. Basyn kóterip, quıryǵymen taqtaıdy tarsyldatyp qarsy alǵany bolmasa ornynan tapjylǵan joq. Streshnev seńkege kirgende kórshi sholannan nájis ıisi múńkip tur edi. Kireberis alakeýim, sýyq terge malshynǵan kúńgirt tereze. Qarańǵy dálizden júrisin sezdirmeı sholaq ishkıimmen orta boıly oı el júgirip shyqty. Streshnev sál eńkeıgen boldy. Áıel jalańash bilegimen onyń qańsyp qalǵan qasań moınyn orap aldy da betin shuǵa beldemsheniń túkti óńirine basyp qýanǵanynan myrsyldap jylady. Streshnev onyń júrek dúrsilin de sezdi, kókiregindegi ájesinen qalǵan sońǵy baılyq — altyn kresi de kórdi.

— Sen erteńge deıin qalasyń ba? — dep áıel sybyrlap qana asyǵys surady. — Qalasyń ǵoı? Men óz baqytyma ózim senbeı turmyn!

— Vera, men baryp atty baılap keleıin, — dedi onyń qushaǵynan bosanyp. — Erteńge deıin, erteńge deıin, — dedi. İshteı oılanyp ta tur: "Qudaı-aý, kún ótken saıyn yntyq, kún ótken saıyn qýanyshty, kún ótken saıyn qyzǵanyshty! Temekini sonsha nege kóp tartady, aımalaýy nege sonsha asta-tók? Qyzǵanysh otyn jaqpaq bolyp, meni jaǵalap júrgen jigitter kóp dep nege ótirik aıtady?.. Qurysyn! — dedi kenet yza kernep. — Tipti kórgim kelmeıdi!"

Veranyń beti opadan barqyttaı jumsaq edi, jaı ǵana ernine súıkep ótti de sosyn ernine ernin jabystyryp qushyrlanyp súıdi. Ashyq óńirinen altyn kres jyltyrady. Ústine jup-juqa lypa kıgen eken — ómiriniń eń bir qımas sátine saqtap júrgen jalǵyz qymbaty...

"Iapyraı, qatelespegen ekem-aý, — dep oılady Streshnev onyń jap-jas qyz kezin kóz aldyna elestetip. — Osydan on bes jyl buryn, oılanbastan, seni bir kórý úshin jarty ǵumyrymdy qıar edim-aý dep edim.".

III

Tań sibirlep kele jatqan, tósek qasyndaǵy edende shyraq janyp tur. Streshnev soraıyp, etigi men shalbaryn sheshpesten qısyq jaǵaly kóıleginiń óńirin aǵytyp tastap shalqasynan túsip uıyqtap jatyr, ımek muryndy bir ýys betin kóleńkege berip, eki qolyn basyna shirene jastanyp alǵan. Vera tizesine qolyn artyp qasynda otyr. Jaltyldaǵan kózi qyp-qyzyl, jastan dombyǵyp ketken. Temekisin soryp edenge tesilip kep qaraıdy. Aıaǵyn aıaǵyna aıqastyryp qoıǵan. Kip-kishkentaı aıaǵy ózine de qatty unaýshy edi. Biraq júrek shirkin keremet syzdap otyr.

— Men sen úshin barymdy qurbandyqqa shaldym! — dedi ol sybyrlap qana, sol sátte erini dirildep ketti.

Úni sondaı názik, balalyq qaıǵyny eske salǵandaı. Biraq kózin ashqan Streshnev zildi suraq qoıdy:

— Sonda neńdi qurbandyqqa shaldyń?

— Bárin de, barymdy da. Aldymen arymdy, jastyǵymdy...

— Ekeýmiz sonshalyqty jas emes sıaqtymyz.

— Netken noıys, sezimsiz ediń! — dedi áıel, sonyń ózinde de daýsy meıirimdi, jumsaq estildi.

— Álemdegi áıelderdiń aıtatyny bir-aq sóz. Aldymen tańdanyp, tamsanyp: "Netken názik, sezimtalsyń!". Keıin: "Netken noıys, sezimsiz ediń!".

Áıel ony tyńdamastan, bildirmeı jylap otyryp sózin jalǵastyrdy:

— Meıli, menen eshteńe shyqpaı-aq qoısyn... Biraq mýzykany súıetin edim ǵoı, keremet súıemin, az da bolsa maqsatyma jeter me edim...

— Páli, mýzyka deme. Podarskııdi kórýiń muń eken...

— Naqaq, Andrúsha... Qazir ǵoı, ınstıtýttyń sorly kári qyzymyn, qaıda deısiń ǵoı? Baıaǵydan jek kóretin qudaı atqan sol qalada! Búgin de meni súıetin, syılaıtyn, bala-shaǵaly bolyp, raqat turmysqa keneltetin bir adam tappas pa edim?

Streshnev shylym shegip otyryp, asyqpaı ár sózin baptap otyryp jaýap berdi:

— Vera, biz dvorándardyń uryq-sharqymyz, ánsheıin súıdim-kúıdim degendi bilmeımiz. Bizdiń sorymyz da osy. Sen emes, men ǵoı ózimdi ózim qurtqan. Osydan on bes jyl buryn kún saıyn osynda kelip seniń bosaǵańda túneýge bar edim. Ol kezde men armanshyl, sezimpaz boqmuryn bozbala edim ǵoı.

Sónip qalǵan papırosyn serpı laqtyryp jiberip Streshnev eki qolyn edenge sulata jaıyp tóbeden kóz almaı jatyr.

— Jıegin altynmen aptaǵan kógildir qyrsaýda turyp sarǵaıǵan babalarymyzdyń ańyzǵa toly mahabbaty, "qyzyl búrgen gúl jaryp, kúńgirt baqta tal turdy" deıtuǵyn Ogarev kúnderiniń tátti mahabbaty, cherkes sheberleriniń qolynan shyqqan kúmis qyrsaýly bizdiń kóneden kele jatqan otbasymyzdyń pirleri Gýrıanyń, Samon men Avıvtiń beıneleri she... Sonyń bári bizge arnalǵan emes pe edi! Sol kezde men óleńshil de bolǵanmyn:

Ǵashyq bolyp men saǵan armandaǵam

Ǵashyqtardyń taǵdyryn júz jyl buryn

Tún jamylyp qarańǵy baqqa barǵam

Solar kórgen juldyzǵa qarap turyp.

Streshnev Veraǵa qarady da syzdanyp sóıledi:

— Sen óz rýyńnan, óz tegińnen nege kettiń jáne kimmen kettiń?

Ol basyn kóterip áıeldiń kúnge kúıip ketken qara shashyna óshpendi kózben qadalyp otyryp aldy.

— Men seni súıgen jarym dep oılap, seni qashanda perishte tutýshy edim. Ekeýmizdi taǵdyr qosty ma? Kimsiń sen maǵan? Jas edik, shat edik, pák edik, gúl jaınap turǵanbyz!.. Kún saıyn saǵan kelip, seni, seniń jelbiregen bátes kóılegińdi, kúnge qaqtalǵan qońyrqaı qolyńdy, tegimiz qypshaqtan mıras bolǵan jaınaǵan kózińdi kórgim keletin, biraq sol kóz maǵan mán berip qaraǵan da emes, maǵan tipti kómirdeı qara shashyńa qystyrǵan roza da, ezýińdegi beıkúná sebepsiz kúlkiń de tańsyq bolatyn, sen baq ishinde krokettiń sharyn ótririk qýǵan bolyp basqa bireýdi oılap bara jatatyn ediń, men balkonnan aıqaılaǵan shesheńniń meni sókken bylapyt sózin tyńdap qala beretinmin.

— Men emes, bárine sol kináli, — degendi Vera qysylyp zorǵa aıtty.

— Esińde me seniń alǵash Máskeýge attanǵan kúniń? Jolǵa jınalyp júrip yńyldap belgisiz bir on saldyń, bolashaq baqytyń men armanyńdy oılap, soǵan senip meni kórgiń de kelmedi. Yzǵarly kesh edi, men senderdi shyǵaryp saldym. Jaıqalǵan shalǵyndy dala, sarǵaıǵan eginjaı, sosyn vagonnyń ashyq terezesindegi jelbiregen perde... Shirkin! — dep Streshnev ókinishti kúrsindi de kózi jasaýrap qaıtadan jastyqqa syq etti. — Seniń qolyńnan ańqyǵan hosh ıis meniń alaqanymda qaldy. Ol qaıys tizginniń, er-turmannyń, attyń terimen aralasyp, men qaıta-qaıta alaqanymdy súıe berdim, ymyrtta, úlken jolǵa túsip alyp aǵyl-tegil armansyz jyladym... Eger bireý baryn, búkil ómirin qurbandyqqa shalsa, ol men, myna qyrqyljyń maskúnem!

Betin jýǵan kóz jasynyń ashshy dámin ernimen sezgen Streshnev etigin tósenish ústinen laqtyryp jiberip bólmeden shyǵa jóneldi.

Aı batyp bara jatqan. Seldiregen aq tuman beles-beles dalany óli tynyshtyqpen tunshyqtyryp tur. Arǵy túkpirde qyzara bórtken shapaq bar. Alystan qaraýytqan ormandaǵy qaraýylshynyń lashyǵynan qoraz aıqaılady. Streshnev baspaldaqqa otyra berip juqa kóılekten denesin syz qaryǵanyn sezdi.

— Odan soń, árıne, rólimiz aýysty, — dedi ol jerkenishpen kúbirlep. — Já, endi báribir. Bári de bitti...

IV

Erteńgisin muzdaı kireberiste turǵan abajadaı kebejeniń ústinde otyryp shaı ishisti. Kir-qojalaq samaýyr kógerip ketken eken. Terezeni shymyldyqtaǵan sýyq ter joǵarǵy áınekten sorǵyp qalypty. Sodan yzǵarly tańdaǵy kún sáýlesi, ár jerinde julym-julym japyraqtary qalǵan ıir-qobyz aǵashtyń butaqtary kórinedi. Uıqydan isinip ketken jırenbas qyz jalańaıaq kirip keldi de:

— Mıtrıı kep qaldy! — dedi.

— Kúte turady, — dedi Streshnev basyn kótermesten.

Vera da basyn kótergen joq. Bir túnniń ishinde bet-aýzy júdep qalypty, kóziniń asty men qabaǵynda qońyrqaı noqta bar. Qara kóılek kıgen soń jasaryp ketken sekildi edi, qara shashtan bettegi opa qyzyl-kúreń tartqan. Shyryshtanǵan Streshnevtiń beti muzdaı. Buıralanǵan bozǵylt saqaldyń astynan aýyz omyrtqasy odyraıyp tur.

Kún jańa ǵana shyqqan. Baspaldaq boz qyraýdan qartaıyp, aýladaǵy shóp pen shashylyp jatqan kapýstanyń kók japyraqtaryna tuz sepkendeı. Arbamen saban alyp kelgen alakóz mujyqtyń ústi-basy da qyraý, arbany shyr aınalyp sabandy jaıyp salyp júr, aýzynda trýbka, artynda shubyrǵan boz tútin. Vera dalaǵa zamany ótip ketken qymbat tonmen shyqty, basynda qara barqyt jıekti jazǵy sheten qalpaq.

Streshnev ony tersheń súrleýmen úlken jolǵa shyǵaryp saldy. Arba sońynan erip otyrǵan. Mes tory qaıta-qaıta sabanǵa moınyn soza bergen soń qamshymen bastan tartyp-tartyp jiberip edi, at kegjeńdep, ishek-qarny qorqyldap sıdań qaqty. Ekeýi de únsiz, ilbı aıańdap keledi. Ýsadbadan ere shyqqan kári tazy salaqtap Streshnevtiń sońynan qalsashy. Qysqa kún maıda ǵana qyzdyryp tur, aspan shaıdaı. Úlken jolǵa jete bergende mujyq:

— Haným, men balamdy kelesi jyly taǵy da alyp kelemin, — dep jaramsaqtandy. — Tek júrgenshe sıyr baqsyn.

Vera burylyp jymıyp qana ezý tartty. Streshnev shápkesin sheship, erden eńkeıdi de qolyn alyp uzaq súıdi. Vera onyń aǵara bastaǵan shashyna tanaýyn tyǵyp sybyrlap qana:

— Saý bol, qymbattym! — dedi. — Cóge jamandama.

Úlken jolǵa shyqqan soń mujyq arbasyn saldyrlatyp jele jóneldi. Streshnev jolsyzben egindikti qaq jara keri qaıtty. Sarǵaıǵan egin ishinen ıttiń jony qaraıady. Streshnev qamshysyn kóterip qorqytqan bolady. It te toqtap otyra qalady: "al, men qaıda baramyn?" degendeı. Streshnev qozǵalsa boldy, tazy da búlkektep ere jóneledi. Streshnevtiń kóz aldynda alystaǵy beket, jaltyraǵan rels, uzap bara jatqan parovozdyń tútini...

Tastaqty jalańash saı búkten tunshyǵyp tur eken. Kúzdiń typ-tynysh aspany móldireıdi. Ura-jyraly ıen dala, orystyń uly dalasy uly tynyshtyqta kósilip jatyr. Aýada keýip qalǵan sútgigenniń mızamy qalyqtap júr. Qýraı basynda ánshi torǵaılar otyr. Kúni boıy otyratyn shyǵar, múmkin anda-sanda ǵana qýraıdan qýraıǵa qonaqtap baqytty tirshiliginiń uryǵyn sebetin bolar...

Kaprı. 03.12.1912.

---