Aspapta oınaýdy jetildirý
Aqtóbe oblysy,
Shalqar qalasy,
Qazanǵap atyndaǵy saz mektebi
Týleshova Mentaı Ysqaqqyzy
Sabaqtyń taqyryby׃ Aspapta oınaýdy jetildirý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshyǵa shyǵarmadaǵy kezdesetin qıyn tustardy meńgertip, oınaý sheberligin arttyrý.
Bilimdiligi: aspapty erkin ıgerý, mýzykalyq saýatyn ashý jáne aspapta oınaýyn jetildirý.
Damytýshylyǵy: a) Oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
b) Oqýshynyń oı-órisin damytý
Tárbıeligi: Oqýshylardyń sana sezimin, aqyl-oıyn keńeıtý. Shyǵarmany sezinip oınaýǵa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń tıpi: Saıahat-sabaq.
Kórnekiligi: sýretter men plakattar
Sabaqtyń jospary: 1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Úı tapsyramsyn tekserý
3. Aktýaldaý
4. Sergitý sáti
5. Jańa sabaq
6. Qorytyndylaý
7. Úıge tapsyrma berý
8. Baǵalaý
İ.Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq daıyndyq
(Keme kapıtany oıynnyń erejesimen tanystyrady. Kabınetti taqyrypqa sáıkes bezendirý. Oqýshylar teńizge saıahatqa shyǵady. Olar túrli aralǵa toqtap, sondaǵy tapsyrmalardy oryndaıdy. Tapsyrmalardy jaqsylap oryndap shyqsa, keme kapıtanynyń joǵalǵan zatyn tabýǵa kómektese alady, ıaǵnı tapsyrmany oryndap, ár aıaldamadan jasyrylǵan zatty tabý.
Jattyǵýlar araly:
a) re-major gammasyn birge oınaý.
á) Gammany lıgato, stakkato shtrıhtarymen oınaý.
b) Arpedjıy shtrıhtarymen oınaý.
(Jattyǵýlardy oryndap bolǵan soń, tabylǵan bólshekti alady)
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: L.Amanov «Qasqaldaq» jatqa oınaý.
(Tabylǵan zatyn alý)
İİİ. Aktýaldaý. Venn dıagramsyn paıdalaný «Qasqaldaq» jáne «Balalar bıi»
İV. Jańa sabaq araly
Ǵ.Orazalıeva «Balalar bıi» Bul shyǵarmany kúısandyqtyń súımeldeýimen oınap kórseteıik. Shyǵarmany taldamas buryn, avtordyń ómirbaıanyn qysqasha qysqasha baıandap bereıin. Ólshem 2/4, tonalnosi re-major, segizdik, on altylyq notalar jáne tynystar bar . Bı bólimnen turady. Birinshi men úshinshi bólim qaıtalanady. Bul bólimder stakatto shtrıhymen oınalady. Ekinshi bólim detashe shtrıhymen oınalady. Endi bıdi notamen aıtyp, dırıjerlaıyq. Saýsaqtardy durys qoıyp, dybystardy taza alý kerek.
Ú.Sergitý sáti. Oıyndar arqyly.
Bul jerde oqýshylar óz bilimderin ıaǵnı, este saqtaý qabiletterin baıqatady. Oıyn «Jalǵastyr» ıaǵnı bastaýysh kýbıkti tastaý arqyly nota kórsetedi, sol notadan bastalatyn áýendi oınap kórsetý kerek. Oıyn «qaıtala» (kýbızm ádisi) Bar oqýshynyń oınaǵan áýendi ekinshi oqýshy qaıtalaý kerek. Osylaı kezektesip jarysady.
Úİ. Qorytyndy araly.
Biz búgin sabaqta, Balalar bıin óttik. Shyǵarmany tolyq meńgerý úshin, stakkato shtrıhymen ashyq ishekte jumys jasaýymyz kerek. Shyǵarmadaǵy dybystardy taza alý úshin tonalnosty ajyrata bilýimiz kerek. Ǵ. Orazalıeva balalarǵa kóp degen shyǵarmalar jazǵanyn bilemiz. Shyǵarmany tolyq jattap bolǵan soń, ony túsinip ıaǵnı sezinip oınaýǵa tyrysý kerek. Dybystardy taza alý úshin sol qol qoıylymyn qadaǵalaý qajet, ol úshin ton aralyǵyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Qobyz tartýǵa solfedjıo sabaǵynyń mańyzy zor.
Sońǵy aral
Bekitý:
Ǵ.Orazalıeva qaı jyly týdy?
Stakkato shtrıhy ysqyshtyń qaı bóligimen oınaımyz
Tonalnosty anyqtaý úshin ne isteımiz?
(Sońynda oqýshylar jınaǵan bólshekterdi qurastyryp, joǵalǵan zatyn tabady) Qaı oqýshy durys qurastyrǵanyn anyqtaý. Mine osylaısha keme kapıtanynyń joǵalǵan zatyn tabýǵa kómektesedi.
Úİİ. Úıge tapsyrma berý
Ǵ. Orazalıeva «Balalar bıi» belgilengen jerge deıin sanap oınaý jáne stakkato shtrıhin ashyq ishekte oınap mashyqtaný.
Úİİİ. Baǵalaý.
Óte jaqsy
Jaqsy
Shalqar qalasy,
Qazanǵap atyndaǵy saz mektebi
Týleshova Mentaı Ysqaqqyzy
Sabaqtyń taqyryby׃ Aspapta oınaýdy jetildirý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshyǵa shyǵarmadaǵy kezdesetin qıyn tustardy meńgertip, oınaý sheberligin arttyrý.
Bilimdiligi: aspapty erkin ıgerý, mýzykalyq saýatyn ashý jáne aspapta oınaýyn jetildirý.
Damytýshylyǵy: a) Oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
b) Oqýshynyń oı-órisin damytý
Tárbıeligi: Oqýshylardyń sana sezimin, aqyl-oıyn keńeıtý. Shyǵarmany sezinip oınaýǵa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń tıpi: Saıahat-sabaq.
Kórnekiligi: sýretter men plakattar
Sabaqtyń jospary: 1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Úı tapsyramsyn tekserý
3. Aktýaldaý
4. Sergitý sáti
5. Jańa sabaq
6. Qorytyndylaý
7. Úıge tapsyrma berý
8. Baǵalaý
İ.Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq daıyndyq
(Keme kapıtany oıynnyń erejesimen tanystyrady. Kabınetti taqyrypqa sáıkes bezendirý. Oqýshylar teńizge saıahatqa shyǵady. Olar túrli aralǵa toqtap, sondaǵy tapsyrmalardy oryndaıdy. Tapsyrmalardy jaqsylap oryndap shyqsa, keme kapıtanynyń joǵalǵan zatyn tabýǵa kómektese alady, ıaǵnı tapsyrmany oryndap, ár aıaldamadan jasyrylǵan zatty tabý.
Jattyǵýlar araly:
a) re-major gammasyn birge oınaý.
á) Gammany lıgato, stakkato shtrıhtarymen oınaý.
b) Arpedjıy shtrıhtarymen oınaý.
(Jattyǵýlardy oryndap bolǵan soń, tabylǵan bólshekti alady)
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: L.Amanov «Qasqaldaq» jatqa oınaý.
(Tabylǵan zatyn alý)
İİİ. Aktýaldaý. Venn dıagramsyn paıdalaný «Qasqaldaq» jáne «Balalar bıi»
İV. Jańa sabaq araly
Ǵ.Orazalıeva «Balalar bıi» Bul shyǵarmany kúısandyqtyń súımeldeýimen oınap kórseteıik. Shyǵarmany taldamas buryn, avtordyń ómirbaıanyn qysqasha qysqasha baıandap bereıin. Ólshem 2/4, tonalnosi re-major, segizdik, on altylyq notalar jáne tynystar bar . Bı bólimnen turady. Birinshi men úshinshi bólim qaıtalanady. Bul bólimder stakatto shtrıhymen oınalady. Ekinshi bólim detashe shtrıhymen oınalady. Endi bıdi notamen aıtyp, dırıjerlaıyq. Saýsaqtardy durys qoıyp, dybystardy taza alý kerek.
Ú.Sergitý sáti. Oıyndar arqyly.
Bul jerde oqýshylar óz bilimderin ıaǵnı, este saqtaý qabiletterin baıqatady. Oıyn «Jalǵastyr» ıaǵnı bastaýysh kýbıkti tastaý arqyly nota kórsetedi, sol notadan bastalatyn áýendi oınap kórsetý kerek. Oıyn «qaıtala» (kýbızm ádisi) Bar oqýshynyń oınaǵan áýendi ekinshi oqýshy qaıtalaý kerek. Osylaı kezektesip jarysady.
Úİ. Qorytyndy araly.
Biz búgin sabaqta, Balalar bıin óttik. Shyǵarmany tolyq meńgerý úshin, stakkato shtrıhymen ashyq ishekte jumys jasaýymyz kerek. Shyǵarmadaǵy dybystardy taza alý úshin tonalnosty ajyrata bilýimiz kerek. Ǵ. Orazalıeva balalarǵa kóp degen shyǵarmalar jazǵanyn bilemiz. Shyǵarmany tolyq jattap bolǵan soń, ony túsinip ıaǵnı sezinip oınaýǵa tyrysý kerek. Dybystardy taza alý úshin sol qol qoıylymyn qadaǵalaý qajet, ol úshin ton aralyǵyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Qobyz tartýǵa solfedjıo sabaǵynyń mańyzy zor.
Sońǵy aral
Bekitý:
Ǵ.Orazalıeva qaı jyly týdy?
Stakkato shtrıhy ysqyshtyń qaı bóligimen oınaımyz
Tonalnosty anyqtaý úshin ne isteımiz?
(Sońynda oqýshylar jınaǵan bólshekterdi qurastyryp, joǵalǵan zatyn tabady) Qaı oqýshy durys qurastyrǵanyn anyqtaý. Mine osylaısha keme kapıtanynyń joǵalǵan zatyn tabýǵa kómektesedi.
Úİİ. Úıge tapsyrma berý
Ǵ. Orazalıeva «Balalar bıi» belgilengen jerge deıin sanap oınaý jáne stakkato shtrıhin ashyq ishekte oınap mashyqtaný.
Úİİİ. Baǵalaý.
Óte jaqsy
Jaqsy
You Might Also Like
