InfoHub Logo

Azyq - túlik. Dárýmender
Taqyryby: Azyq - túlik. Dárýmender
Bilim berý salasy:"Densaýlyq"
Oqý is - áreketi:" Valeologıa".
Maqsaty: Paıdaly azyq - túlikter men dárýmender jáne salaýatty tamaqtaný mańyzy týraly bilimderin bekitý, damytý. Este saqtaý, oılaý qabiletin arttyrý, zeıinderin shoǵyrlandyrý.
Tárbıeshi: "Biler qazaq balasy,
Sálem sózdiń anasy" — degendeı sálemdesip alaıyq.
Tárbıeshi: "Qaıyrly tań, balalar!"

Balalar: Qaıyrly tań, Quralaı apaı!
Qaıyrly tań qurmetti qonaqtar!
Baqshamyzǵa baramyz,
Dosymyzdy tabamyz.
Sálemet pe, mine men,
Dospyn endi senimen.
Balalarǵa jyl mezgili týraly suraqtar qoıamyn.
Tárbıeshi:
- Balalar, qazir qandaı jyl mezgili?
- Kúz mezgili.
- Kúz aılaryn atańdarshy?
- Qyrkúıek, qazan, qarasha.
- Kúzde aýa raıynda qandaı ózgerister bolady?
- Sýyq bolady, jańbyr jaýady, japyraqtar sarǵaıyp jerge túsedi.
- Baý - baqshada qandaı ózgerister bolady?
- Baqshadǵy jemister, kókónister barlyǵy pisedi.
- Sýyqta tońyp, aýyryp qalmas úshin ne isteý kerek?
- Qalyń kıinip, dárýmender jeý kerek.
Balalar sender kúz mezgili jaıynda jaqsy biledi ekensińder.
Tárbıeshi:
- Balalar biz ótken sabaqta ne týraly óttik? Qane eske túsireıikshi.
- Tamaqtaný mádenıeti týraly.
-"Tamaqtaný erejeleri" degenimiz ne, balalar?
- Balalardyń jaýapttary.
- Durys aıtasyńdar, balalar. Tamaqtyń quramyna ne kerek eken balalar?
- Balalardyń jaýaptary.(dárýmender, tuz, sý, maı t. b.)
- Búgingi ótetin taqyrybymyz, balalar, dárýmender.
- Al, dárýmenderdi qaıdan alamyz?
— Kókónisterden, jemis - jıdekterden.
— Jemister qaıda ósedi?
— Jemis - jıdekter aǵashtarda ósedi.
— Kókónister qaıda ósedi?
— Baqshada ósedi.
— Balalar búgin bizdiń oqý is - áreketimizde, kókónis pen jemisterdiń adam densaýlyǵyna paıdasy jaıly bilip, qajettiligin aıtamyz.
— Balalar myna sýretterdegi jemisterdi atańdarshy? /kórsetý/
— Al endi kókónisterdi atańdar?
— Bul jemister men kókónisterdiń bizdiń densaýlyǵymyzǵa ásirese ósip kele jatqan senderge óte qajet, óıtkeni bularda dárýmender kóp.
— Dárýmenderdiń A, V, S, D, E degen túrleri bolady. Olardy biz kúndelikti iship júrgen taǵamdarymyzdan kezdestiremiz.
Mysaly:
"A" dárýmeni: qyzyl buryshta, sarymsaqta, qyzanaqta bar.
"V" dárýmeni: qıarda, qyryqqabatta, sábizde kezdesedi eken.
"S" dárýmeni: qaraqatta, lımonda, mandarınde kezdesedi.
"D" dárýmeni: almada, almurtta, pıazda, júzimde.
Osy dárýmenderdi kóp jeseńder sýyqqa tózimdi bolasyńdar, súıekteriń qataıady, bulshyq etterińe kúsh beredi.

MKQK «Qyzǵaldaq» bóbek jaı - balabaqshasy
«Aq kógershin» eresekter tobynan
is - tájirıbeden ótken tárbıeshi: Ámirjanova M. S.
Azyq - túlik. Dárýmender. júkteý