InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi

Ońtústik Qazaqstan oblysy Shymkent qalasy

№103 jalpy orta mektebi

Ǵylymı joba

Baqbaq - dárilik ósimdik.

Baǵyty: Taza tabıǵı orta-«Qazaqstan-2050» strategıasyn iske asyrýdyń negizi

Seksıa: Qorshaǵan ortany jáne adam densaýlyǵyn qorǵaý

Jetekshisi: Týrsýnjanova L.

Ǵylymı joba oryndaýshysy: Zulpyhar Aqnıet 2 «á» synyp oqýshysy

Baqbaq adam densaýlyǵyna tıgizer paıdasy kóp, dárilik ósimdik.

Baqbaqtyń biz bilmeıtin tustary

Respýblıka terıtorıasynan 6000-ǵa jýyq ósimdik túrlerin kezdestirýge bolady. Olardyń túrleriniń kóptigi jóninen Qazaqstan odaq kóleminde birinshi tur. Ósimdikter dúnıesiniń osyndaı moldyǵyna baılanysty olardyń ishindegi dárilik ósimdikti zertteýdiń mańyzdylyǵy aıtpasa da túsinikti. Mal baǵýmen yqylym zamannan aınalysqan qazaq halqy shópterdiń, jalpy ósimdikterdiń emdik dárilik qasıetterin erteden bilgen. Sóıtip el arasynda aýrýǵa shaldyqqan adamdardy dárilik ósimdiktermen emdeý ilgeriden-aq keńinen taralǵan. 
Ertede ómir súrgen ál-Farabı, Ábý Álı Ibn Sına, Berýnı  ál-Djýrjanı jáne orta ǵasyrlarda ómir súrgen taǵy da basqa Shyǵys ǵalymdarynyń qazaq halyq medısınasynyń damýyna ásirese dárilik ósimdikterdi tanyp paıdalanýyna etkeen yqpaldary zor boldy.
Ár oblystyń, aımaqtyń, halyq dárilik ósimdikterdiń ár túrli qasıetterin ózderinshe paıdalanýy  da múmkin. Onyń da jóni bar. óıtkeni keıbir  ósimdikterdiń birneshe túrli dárilik qasıetteri bar. Baqbaq (Taraxacum) — kúrdeli gúldiler tuqymdasyna jatatyn kóp jyldyq, keıde bir ne eki jyldyq shóptesin ósimdikter. Qazaqstanda 59 túri bar, onyń 23-i sırek kezdesetin endemık ósimdikter bolyp sanalady. Eń kóp taraǵandary: dárilik Baqbaǵy (T. officinale), kóksaǵyz Baqbaǵy (T. koksagnuz). Bıiktigi 4 — 30 sm-deı, sabaǵy qýys, japyraqsyz, tyqyr, sútti shyryndy bolady. Latek sóli shyǵatyn kópjyldyq shóp. Elimizdiń soltústiginde ylǵaldy shóp shabyndyq jerlerde, ashyq alandarda, taý bólikterinde ózen jaǵalaýlarynda ósedi. Dárilik baqbaq túımedaǵy men myńjapyraq sıaqty kúrdeli gúlder tuqymdastaryna jatady. Uzyn, durys emes túrdegi qalaqty jáne tistes japyraqtary sabaqtyń aınalasynda damıdy, onyń ataýy fransýzdyq «dent de lion» sózinen shyqqan.  Japyraqtary qaýyrsyn pishindes, jıegi tegis, tamyr moınyna aınala shoǵyrlanady. Gúlderi qos jynysty, sary tústi, tostaǵansha dóńgelenip sabaq ushynda ornalasady. Sáýir — mamyr aılarynda gúldeıdi, mamyr — maýsymda jemis beredi. Jemisi — dánek, ol jelmen taraıdy. Baqbaqtyń tamyry men sabaǵy dárilik maqsatqa qoldanylady, sondaı-aq, mal azyǵyna, taǵamǵa paıdalanylady

Emdik qasıeti

Kádimgi baqbaq – kóktemniń tuńǵyshy, halyq ony atam zamannan qadir tutyp, súıispenshilikpen «jer kúni»,«densaýlyq elıksıri» dep ataǵan. Baqbaqtyń emdik qasıetin Ejelgi Gresıada erte bilgen jáne ony arab medısınasy keńinen qoldanǵan.Kóptegen elderde ( Shveısarıada, Chehıada, Slovakıada ) baqbaq taǵamdyq ósimdik retinde óte baǵaly, al Fransıada egip ósiredi. Onyń áli órkendep jetpegen, fransýzdar «pısanlı» ( pissentli ) dep ataıtyn, jas japyraqtary erte kóktemde vıtamındi salat úshin paıdalanady. Tuqymdastyń latynsha « taraxic » ― kóz aýrýy atynan alynǵan, óıtkeni orta ǵasyrda dárigerler sol aýrýdy osy ósimdikpen emdep jazǵan kórinedi. « tarassein » ― tynyshtandyrý degen sózdiń basqa da týyndylary bolýy múmkin. Baqbaqtyń japyraqtarynda karotınoıdtyq zattar. S jáne V2 vıtamınderi bar, al tez sińetin kálsı, fosfor, temir, magnıı, marganes tuzdarynyń kóptegen japyryqty kókónisterdeginen kóbine asyp túsedi. Japyraqtarynan jáne gúl sabaqshalarynan qant ― ınozıt tabylǵan. Tamyrlary men japyraqtaryndaǵy sútsymaqta shyrysh jáne ashshy zat ― glıkozıd taraksasın bar. Tamyrlarynda krahmaldyń ornyna, ásirese kúzde, 25% deıin ınýlın jınalady. Japyraqtaryndaǵy ashqyltym dáminen qutylý úshin japyraqtardy ábden aǵarǵanǵa deıin sabanmen búrkeıdi, nemese japyraqtyń kesindilerin 30 mın tuzdy sýda ustaıdy, ashqyltym dámi qaıtqanda jáne qýyrǵanda ketedi. Taǵamǵa, ásirese kóktem kezinde, marınadtalǵan gúl sabaqshalaryn da paıdalanady, al qýyrǵan tamyrlaryn kofe ornyna ishedi. Emdik maqsatqa japyraqtary men tamyrlarynyń sólin tábet ashatyn,asqortýdy jaqsartatyn jáne qan tazartatyn dári retinde paıdalanady. Baqbaqtan istelgen taǵam baýyrdy jaqsartady jáne zat almasýdy durystaıdy degen uıǵarym bar. Ár túrli halyqtyń medısınasynda tamyr men qurǵaq shóptiń qaınatpasyn asqazannyń ár túrli aýrýlaryna, ót aıdaıtyn,ish bosatatyn, qaqyryq túsiretin dári retinde, sondaı-aq maı tolyq sińbegende qoldanady.Aterosklerozdy, anemıany emdeýge de bolady.Tamyrdan istelgen untaqtar ár túrli teri aýrýlaryna jáne pıgment daqtaryn ketirýge paıdalanady.

Baqbaq – dárilik ósimdik. Gúl sabaǵyn, japyraqtaryn syndyrsań sút tamshylary shyp-shyp shyǵady. Japyraqtary túp jaǵynda toptasyp ornalasady.Baqbaqtyń japyraqtarynda karotınoıdtyq zattar mol. S jáne V2 vıtamınderi de onyń boıynan tabylady. Al japyraqtarynan – ınozıt tabylǵan.

Baqbaqtyń shóbin, tamyryn dári úshin jınaıdy. Baqbaq asqa tábetti ashyp, as qorytý júıesiniń jumysyna kómektesedi. Jalpy baqbaqtyń biz bilmeıtin densaýlyqqa tıgizer paıdasy mol.

*Omyraý bezi qabynǵan kezde 31 g keptirilgen baqbaq gúlin 250 g sýǵa bir qaınatamyz. Sosyn ony buqtyryp ishemiz. Al baqbaqtyń shóbin omyraýǵa jyly kúıinde janshyp tartyp qoıamyz.

*Kózdiń múıiz qabaty qabynǵan jaǵdaıda gúl shóbinen 10 g, aq gúlden 10 g qosyp, qaınatamyz. Qaınatpa salqyndaǵan kezde onymen kózdi jýamyz.

*Badamsha bezińiz qabynǵan bolsa. Baqbaqtyń 15 g, oshaǵan tuqymynan 3 g, borpyldaq sańyraý qulaqtan 3 g, qyzylmıa tamyrynan 3 g qosyp, qaınatamyz. Sodan ony buqtyryp ishińiz. Sonda aýrýyńyzdan ońaı aıyǵasyz.

*Sozylmaly ish qatýǵa baqbaqty sýǵa qaınatamyz. Sodan onymen aýyryp turǵan jerdi dáke arqyly ysqylap, orap tastaımyz. Ol ishtiń jumsarýyna kómektesedi.

*Ót qaltasynyń qabynýyna baqbaq tamyrynan 62 g, aq jýsannan 31 g, mysyq jalbyzdan 15 g qosyp, qaıntamyz. Daıyn bolǵan qaınatpany úzdiksiz iship otyramyz. Osylaısha aýrýdan tezirek saýyǵamyz.

*Al qulaǵyńyz aýyrsa, 2-5 tamshy lımon shyrynyn tamyzyńyz – bul qulaqtyń aýrýyn basady jáne estýdi jaqsartady. Baqbaq pen onyń ashshy zattarynyń sirindisi Imýpret® preparatynda bar, jáne basqa alty dárilik ósimdiktermen birge ol qabynýǵa qarsy qasıeti arqyly ımýndyq qorǵaný júıesin nyǵaıtý úshin paıdalanylady.

Munan ózge keıbir elderde baqbaqtan tosap, sharap syndy sýsyndar jasaıdy. Endi bir elder osy gúldi otbasy múshelerin sátsizdikterden saqtaıtyn qasıetti ósimdik retinde qurmetteıdi. Sonymen qatar, baqbaqty aqshanyń nyshany retinde sanaıtyndar da joq emes. Al birshama el baqbaqty «kúnniń egizi» dep ataıdy. Degenmen, keıingi kezderi birqatar top adamdar ony «kún men aıdyń balalary» dep atap júr. Onyń syry, gúl shyǵystan kóterilgende, betin sol baǵytqa alady. Tas tóbege kelgende, basyn tik kóteredi. Al batysqa batqanda, sol jaqqa moınyn burady da, kún uıasyna batqanda, ol da jabylyp qalady. Onyń ústine, baqbaqtyń kelbeti men túsi tap bir kúnniń ózinen aınymaıdy.

Paıdalanǵan ádebıetter:

«Qazaqstan»: Ulttyq ensıklopedıa / Bas redaktor Á. Nysanbaev – Almaty

«Qazaq ensıklopedıasy» Bas redaksıasy, 1998  II- tom;

Shańyraq ensıklopedıasy

---