InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi

Ońtústik Qazaqstan oblysy Shymkent qalasy

 №103 jalpy orta mektebi

Ǵylymı joba

Qıardyń emdik qasıeti

 

Baǵyty: Taza tabıǵı orta – «Qazaqstan-2050»                         strategıasyn iske asyrýdyń negizi

Seksıa: Qorshaǵan ortany jáne adam densaýlyǵyn qorǵaý

Jetekshisi:                 Týrsýnjanova L.

Ǵylymı joba     

oryndaýshysy:          Orazbaı Dıas 5 "g" synyp              oqýshysy

 

Qıardyń emdik qasıeti

Qıar – eń ejelgi kókónisti ósimdikterdiń biri, ol úsh myń jyl boıy tanymal. Ol – kádi, samsar sıaqty asqabaq tuqymdas bir jazdyq daqyl. Orta ǵasyrda grekterden slaván halyqtary «qıar» degen atty alǵany belgili. Grekterdiń «aýgýros», «ogýres» aoros pispegen, pisip jetilmegen degen maǵyna beredi. Jańa jyl sanaýymyzǵa deıingi bes myń jyl buryn osy aımaqtarda ósire bastaǵany belgili. Osy aımaqtardan Jerorta teńiz elderine, Batysqa da, Shyǵysqa da tarala bastaǵan. Ertedegi Egıpette, Grekterde, Rımdikterde qıar ósirýdi ádettegideı qarapaıym jumys dep eseptegen. Olar qıardy dámdi taǵam dep sanaǵan.

Qıardyń emdik- shıpalyq qasıetterin Antık dáýrinde-aq bilgen. Gıppokrat  jas qıardyń jemisin ókpe aýrýyn emdeý úshin taǵamǵa kóbirek paıdalaný paıdaly dep eseptegen. Qıar jemisindegi paıdaly kalıı elementi (148 mg%) adam aǵzasynan artyq sý men as tuzyn shyǵarýǵa áserin tıgizedi jáne júrek tamyr júıesiniń nyǵaıýyn kúsheıtip jaqsartady. Qıar jemisin taǵamǵa paıdalanǵanda aterosklerozǵa, tolysyp semirýge, qan qysymynyń kóterilýine qarsy qoldanýdy usynady, sondaı – aq  asqazandy jeńildetip bosatýǵa, ót pen zár júrgizýge jaqsy áserin tıgizedi. Adam aǵzasynyń býyndarynda tuz jınalǵanda qıardy bal nemese qant qosyp taǵamǵa paıdalanýdy usynady. Qıar jemisinen alynǵan jas shyryndy ishý de óte paıdaly. Qıar jemisiniń shyrynyndaǵy bolatyn organıkalyq qyshqyldardy basqa daqyldardyń quramynan kezdestirýge bolmaıdy, sondyqtan osyny ertedegi Rımdikter zám – zám sýyna teńestirgen.

            Qıardyń dárilik qasıetteri adamǵa ejelgi zamannan málim. Mysalǵa, H- ǵasyrda jazylǵan «Prohladnyı vetrograd» atty orys kitabynda qıardyń shyryny óte paıdaly dep aıtylǵan. Halyq medısınasynda ishek – qaryn, asqazan shanshyp aýyrǵanda tynyshtandyratyn, ári aýrýdy basatyn dári retinde qıar shyrynyn usynady jáne shemendi júrek aýrýlaryna baılanysty isingende emdeýge paıdalanylady. Joǵarǵy tynys joldaryna, jótelge qarsy qıar shyrynyna bal qosyp ishkende jaqsy áser tıgizetinin anyqtaǵan (2-3 as qasyqtan táýligine 2-3 ret). Qıardyń shyrynyn aýyr qol jumystaryndaǵylardy ınfarkti mıokardadan saqtandyrý úshin óte paıdaly dep ishedi, onyń ústine ol nerv júıesin tynyshtandyrýǵa jáne ony nyǵaıtýǵa áserin tıgizedi dep tujyrymdaıdy. Táýligine 100 ml qıar shyrynyn ishýdi usynady. Osyny basqa qara qaraqat, alma, qyzanaq (2:2:1) jáne (20:1) shyryndarymen qosyp paıdalanǵanda áserlik kúshteri arta túsetindigi anyqtalǵan .

            Kavkaz halyqtarynyń medısınasynda pisip jetilmegen qıar jemisiniń jáne sabaq – japyraqtarynyń qaınatpasymen sary aýrýdy, baýyrdyń aýrýyn emdeýge ishkendi usynady. Qıar tuqymdarynyń qaınatpasyn búırek jáne qýyq aýrýlaryn emdeýge súrgi dári retinde paıdalanýdy usynady.

            Jas qıar shyryny emdik – saqtandyrǵysh jáne ádemi – sándik dárisi retinde joǵary baǵalanady: bet terisin aǵartýǵa, ýyljytyp tonýsyn jaqsartyp, oǵan kúlińgir barqat tús berýge áserin tıgizedi jáne osymen qatar bórtpelerdi, sekpilderdi, bezeýlerdi, pıgment daqtaryn joıýǵa jaqsy áserin tıgizedi.

            Sońǵy kezderi qıar jemisinen jáne basqa da asqabaq tuqymdas daqyldardan tabylǵan kýkýrbıtasıondy patalogıalyq tkan rak aýrýynyń ósip, taraýyn toqtatatyn múmkindigi anyqtaldy, osyǵan baılanysty jaman aýrýdy emdeýge paıdalanýda.

            Qıardyń tamyrynan alynǵan syǵyndysyn SPID-tyń damýyn tejep, toqtatatyndyǵy merzimdi baspasóz málimdemelerinde jarnamalanyp júr .

            Qazirgi medısına mamandarynyń tujyrymdamasynda qıardyń quramyndaǵy nıkotın sıaqty zat bar, temeki tartýdy qoıǵysy kelgenderge qıardyń jas jemisterinen bastap, marınadtalǵan, konservilengen jáne t.b. taǵamǵa paıdalanýdy usynady. Osymen qatar taǵy da osy zat alsgeımer aýrýyna qarsy turatyndyǵynyń anyqtalǵanyn qorytyndylaıdy.

            Qıar jemisindegi kúkirt shashtyń túsýinen saqtandyrady, tistiń, tyrnaqtyń jaǵdaıyn jaqsartady deıdi mamandar.

            Qıar jemisiniń taǵy bir qundylyǵy quramyndaǵy ıodtyń jeńil sińirilýinde, al osy mıkroelement qalqansha beziniń jaqsy jumys jasaýyn qamtamasyzdandyratyndyǵy anyqtalǵan.

            Aryqtaýdyń eń ońaı túri - qıar jep aryqtaý, - deıdi.Búlaı aryqtaý esh qıyndyq týdyrmaıdy. Jasyl qıar dámdi ǵana emes, densaýlyqqa óte shıpaly.Qıar aǵzadaǵy zat almasýdy rettep, ishekterdi tazalap, terini nárlendiredi. Qıardyń quramynda

kalorıı az bolady, sondyqtan ol maıly taǵamdardyń aǵzaǵa eki-úsh saǵatta sińip ketýine múmkindik jasaıdy. Sonymen qatar, kókónistiń búl túri -belgili mólsherde aǵzaǵa qajetti dárýmenderdi beredi. Qıar jep aryqtaýdy qolǵa alǵan adam, úsh kúnnen soń, artyq salmaqtan aryla bastaǵanyn baıqaıdy.

            Qarapaıym qıardyń kúndelikti paıdasy

            Aýyr jumys kúninen sharshap keldińizbe?  Kofeni qoıa turyńyz. Tońazytqyshtan  bir balǵyn qıardy tazalap, jep kórińiz. Quramyndaǵy V dárýmender toptamasy kómirsútekter sizdi birneshe saǵatqa energıamen qamtamasyz etedi.

            Kishkene ájim men sellúlıtke  qarsy  qymbat  kremderdi  alýdyń  qajeti joq.  Qıardyń   bir  tilimimen  terińizdi  súrtýdi  ádetke  aınaldyrsańyz , keleshekte  bul  siz  úshin  qıyn  másele  bolmaıdy . Qıar  quramyndaǵy  fıtohımıalyq  zattar  terini  berik  qylyp , sellúlıt   pen  ájimderden  saqtap  qalady .

Keshke otyrysqa baryp, kóp qydyryp , sharshadyńyz ba

            Uıqy  aldynda  bir  qıar jep alyńyz. Ol  aǵzańyzǵa  qajetti mólsherde  qant , dárýmender  men  elektrolıtter  beredi . sonyń  arqasynda  tańerteń  kózińiz  ispeı ,  basyńyz  aýyrmaı  oıanasyz.

Úıge sharshap keldińiz be?

            Qıardy  tekshelerge  bólip , qaınap  turǵan  sýǵa  bir  qaınatyńyz . Osy  sýdyń  býymen  dem  alsańyz , qıardaǵy  paıdaly  zattar  býmen  berilip , boıyńyzdy  sergitedi.

                Jaǵymsyz ıisten qalaı qutylamyz?

            Túski  astan  keıin  qol  astyńyzda  saǵyz  tabylmady  ma? Qıardyń   bir  tilimin tilińizben  tańdaıyńyzǵa  jabystyryp, osylaısha  30  sekýnd  tura  turyńyz.  Osylaısha  aýyzdaǵy  jaǵymsyz  ıisti  qozdyratyn  bakterıalardy  óltiresiz.

Bas aýrýynan qutylý úshin, birneshe tilim jelinedi.

            Sharshaǵanyńyzdy tez arada basý úshin bir qıar, kofeden, sháıdan nemese  sýsynnan jaqsyraq.

            Shıelenis pen qaljyraǵandyq sezilgende, qaınaǵan sýdyń ishine bir qıardy jińishke tilimdermen kesip salyp, bólmege qoıylady.

Aıaq kıim kremi bitip qalsa; aıaq kıimdi kesilgen qıarmen súrtýge bolady.

            Shuńǵylsha(rakovına) men aınalardy tazalaý úshin bir tilimmen ysqylaýǵa bolady.

Qurt-qumyrsqa úshin: birneshe tilimdi alúmındi tabaqqa nemese qabyrshyq qaǵazǵa (folga) nemese topyraqqa ornalastyrylady.

            Qoryta aıtqanda, adam aǵzalarynyń qalypty qyzmet etip, qolaısyz jaǵdaıdan qorǵanyshtyq qasıetiniń arta túsýinde qıardyń orny erekshe.

 

Paıdalanǵan ádebıetter tizimi:

1. « Kókónis daqyldarynyń sort aıyrmashylyq belgileri» Qusaınova G.S Kámpıtova G. A Óteshqalıev A. Ó 2009 jyl « Agroýnıversıtet»
2.  « Aıǵaq» gazeti №47 Densaýlyq beti 12-bet 21.02. 2012 jyl.
3. Quljabaeva G.Á «Ósimdikter álemi» oqý-ádistemelik kesheni.
4. «Kórikti bolǵyńyz kelse... qarapaıym kosmetıka» Á. Qońyrbekuly «Altyn alqa» baspasy Shymkent 2010 jyl

---