Bilimdi bizder - balamyz
Maqsaty: Balalardyń bilimdi, jan - jaqty bolýǵa úıretý. Bilýge, úırenýge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Jarysýǵa, jarysta jeńimpaz bolýǵa umtylýyn damytý. Bilimdi, daryndy, ozyq bolýǵa tárbıeleý.
Qajetti qural - jabdyqtar; Suraqtar jınaǵy, naqyl sózder, sıgnaldyq belgiler.
Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar, jarqyn bolashaqqa nyq qadam basqan jas búldirshinder.
Zerdeli de, bilimdi mektepaldy daıarlyq synyby búldirshinderiniń «Bilimdi bizder - balamyz» tanymdyq saıysyna qosh keldińizder!
Úsh qasıet keń kólemdi bilim, oılaı bilý jáne qaıyrymdylyq sezim adamnyń shyn maǵynasyndaǵy bilimdi bolýyna asa qajet.
Qazir jan - jaqty bilimderimen óz ónerlerin sarapqa salatyn, saıysqa qatysatyn bıik talapty toppen tanys bolyńyzdar.
Júrgizýshi: Oń jaqtaǵy «Botaqan» toby, al sol jaqta «Balapan» toby.
Jer betinde adam ómir ótkizer,
Bar nársege bilimmen qol jetkizer.
Bar izgilik tek bilimnen alynar,
Bilimmenen aspanǵa jol salynar.
Ashyq jarqyn júzdi,
Ádil qazylar bizdiń.
Tańdap baǵa bererge,
Shaqyraıyq tórge.
Bizdiń saıysymyzǵa qatysýshylar ushqyr oı, aqyl, bilimderiniń asqaqtyǵyn kórsetpek. Talapty búldirshinderimizdiń saıysyn tarazylap, ádil sheshimin berer ádil qazylar alqasyn
tanystyraıyq. Bastaýysh synyptar oqý - isiniń meńgerýshisi:
Qazir biz balalar osy ýaqytqa deıin «Biz mektepke baramyz»
Baǵdarlamasy boıynsha alǵan bilimderimizdi, ónerimizdi, sanamyzdyń óskenin, sóz baılyǵymyzdyń molaıǵanyn kórseteıik.
Báıgege túsip jaryspaı,
Júıriktiń baǵy janar ma?
Bilim men óner jarysyp,
Tárbıe bilim tabar mán.
Bul báıge oıdyń báıgesi,
Kim júırik oıǵa sol alda - degendeı alǵashqy saıys
«Áleýmettik orta» salasynan.
Bul kezeńde ár topqa 5 suraqtan keledi. Berilgen suraqqa oılana
otyryp jaýap berýge tyrysyńdar. Jaýaptaryń durys bolmasa
2 - shi topqa múmkindik bar.
Sonymen balalar barlyǵyńyzǵa sáttilik tileımiz.
júrgizýshi: «Áleýmettik orta» salasynan «Botaqan»tobyna 5 suraq.
1 - Biz qandaı Respýblıkada turamyz?
2 - Tórt túlik maldy ata.
3 - Qys aılaryn ata.
4 - Tabıǵat neshege bólinedi? Óli tabıǵatty atańdar.
5 - Qystap qalatyn qustardy ata.
2 - júrgizýshi: «Balapan»toby suraqty tyńdaımyz.
1 - Rámizderdi ata.
2 - Neshe jyl mezgili bar? Aıtyp ber.
3 - Elbasymyz kim?
4 - Jyl qustaryn ata.
5 - Tiri tabıǵatqa aıtyp berińder.
1 - júrgizýshi: «Áleýmettik orta» kezeńi aıaqtaldy.
Sergitý sáti.
2 - shi kezeń «Tanym» salasy.
Bul kezeńde qarapaıym matematıkadan jyl boıy úırengen
bilimderińdi kórsetesińder. «Botaqan» tobyna suraqtar.
1 - Bir aptada neshe kún bar, atap berińder.
2 - 7 sanynyń kórshilerin ata.
3 - 20 - ǵa deıin sana.
4 - 8 sanynyń quramy.
5 - Qandaı pishin, túsi?
6 - Jumbaq esepter, logıkalyq tapsyrmalar.
1) Qolymda 5 alma,
Tabaqta 4 alma,
Qosqanda barlyǵy,
Bolady neshe alma?
2) Kólde júzdi 10 úırek,
Ushyp ketti 3 úırek,
Kólde qaldy neshe úırek?
3) Emen aǵashynda 7 alma ósip tur edi, bári túsip qaldy.
Emende neshe alma qaldy?
4) Armannyń jasy 8 - de, qaryndasy odan 3 jas kishi,
Qaryndasy neshede?
Júrgizýshi: Endi kezek «Balapan» tobyna.
1 - Qazir tús mezgili me, kesh mezgili me?
2 - 1 jylda neshe aı bar. Atap berińder.
3 - 10 - nan keri sana.
4 - 5 jáne 3 sanynyń qosyndysy nege teń?
5 - Qandaı pishin, túsi?
6 - Jumbaq esepter, logıkalyq tapsyrmalar.
1) Taýdyń artynan qoıannyń 10 qulaǵy kórinedi.
Neshe qoıan?
2) Teatrǵa 8 bala bardy,
4 bala ketip qaldy.
Teatrda neshe bala qaldy?
3) Balalar jazda dalada aqqala jasady.
Aqqala qalaı boldy?
4) Aıgúl 5 jasta, aǵasy odan 5 jas úlken,
Aǵasy neshe jasta?
Sergitý sáti.
Júrgizýshi: Kelesi saıysymyz «Qatynas» salasy boıynsha.
«Botaqan»tobyna suraqtar.
1 - Daýysty dybystardy tabyńdar.
2 - «Balalar» - degen sózde neshe dybys, neshe árip?
3 - «Botaqan» degen sózde neshe býyn?
4 - «Qustar» degen sózge sóılem qurańdar.
5 - «Kitap» sózine dybystyq taldaý jasańdar.
6 -«qala, qal, shana, shar, ata, at» sózderiniń ishinen 1 býyndy sózdi tabyńdar.
7 - Myna sóılemderdi oqyp berińder.
Anam shashyn tarady.
Ákem kitap oqyp otyr.
Ájem keste tigip otyr.
8 - «Adasqan áripter» oıyny. Qandaı sóz?
I a a n - aına, n a a sh - shana.
Júrgizýshi: Kelesi kezek «Balapan» tobynda.
1 - Daýyssyz dybystardy tabyńdar
2 -«Mektep» sózinde neshe dybys, neshe árip?
3 - «Qoshaqan» sózinde neshe býyn?
4 -«Kóktem» sózine sóılem qurańdar.
5 - «Qarmaq» sózine dybystyq taldaý jasańdar.
6 - «áje, apa, qus, sút, bala, bal, baqa, baq» sózderinen 2 býyndy
sózdi tabyńdar.
7 - Myna sóılemderdi oqyp berińder.
Men mektepke bardym.
Biz dalada oınadyq.
Búgin kún jyly boldy.
8 - «Adasqan áripter» oıyny. Qandaı sóz?
Ia o q n - qoıan, l b i i m - bilim
Mýzykamen sergitý sáti.
Júrgizýshi: Kelesi saıysymyz «Densaýlyq» salasy boıynsha.
«Botaqan» tobyna suraq.
1 - Densaýlyǵymyz myqty bolý úshin ne isteýimiz kerek?
2 - Tisti ne úshin tazartamyz? Kúnine neshe ret tazartý kerek?
3 - Kóz ne úshin kerek?
4 - Kóshede qandaı joldan ótý kerek?
5 - Ulttyq oıyndardy ata.
«Balapan» tobyna suraqtar.
1 - Tazalyqtyń dostaryn atańdar.
2 - Qoldy ne úshin jýamyz?
3 - Qulaq ne úshin kerek?
4 - Kúnine neshe ret tamaqtaný kerek?
5 - Sýdyń paıdasy qandaı?
Júrgizýshi: Osymen 5 sala boıynsha daıyndaǵan tapsyrmalardy oryndadyq.
Al qaı top bilimdi, aqyldy ekenin ádilqazylar aıtsyn.
Ádil qazylar saıys qorytyndysyn aıtyp, balalarǵa syılyqtar beredi.
Qajetti qural - jabdyqtar; Suraqtar jınaǵy, naqyl sózder, sıgnaldyq belgiler.
Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar, jarqyn bolashaqqa nyq qadam basqan jas búldirshinder.
Zerdeli de, bilimdi mektepaldy daıarlyq synyby búldirshinderiniń «Bilimdi bizder - balamyz» tanymdyq saıysyna qosh keldińizder!
Úsh qasıet keń kólemdi bilim, oılaı bilý jáne qaıyrymdylyq sezim adamnyń shyn maǵynasyndaǵy bilimdi bolýyna asa qajet.
Qazir jan - jaqty bilimderimen óz ónerlerin sarapqa salatyn, saıysqa qatysatyn bıik talapty toppen tanys bolyńyzdar.
Júrgizýshi: Oń jaqtaǵy «Botaqan» toby, al sol jaqta «Balapan» toby.
Jer betinde adam ómir ótkizer,
Bar nársege bilimmen qol jetkizer.
Bar izgilik tek bilimnen alynar,
Bilimmenen aspanǵa jol salynar.
Ashyq jarqyn júzdi,
Ádil qazylar bizdiń.
Tańdap baǵa bererge,
Shaqyraıyq tórge.
Bizdiń saıysymyzǵa qatysýshylar ushqyr oı, aqyl, bilimderiniń asqaqtyǵyn kórsetpek. Talapty búldirshinderimizdiń saıysyn tarazylap, ádil sheshimin berer ádil qazylar alqasyn
tanystyraıyq. Bastaýysh synyptar oqý - isiniń meńgerýshisi:
Qazir biz balalar osy ýaqytqa deıin «Biz mektepke baramyz»
Baǵdarlamasy boıynsha alǵan bilimderimizdi, ónerimizdi, sanamyzdyń óskenin, sóz baılyǵymyzdyń molaıǵanyn kórseteıik.
Báıgege túsip jaryspaı,
Júıriktiń baǵy janar ma?
Bilim men óner jarysyp,
Tárbıe bilim tabar mán.
Bul báıge oıdyń báıgesi,
Kim júırik oıǵa sol alda - degendeı alǵashqy saıys
«Áleýmettik orta» salasynan.
Bul kezeńde ár topqa 5 suraqtan keledi. Berilgen suraqqa oılana
otyryp jaýap berýge tyrysyńdar. Jaýaptaryń durys bolmasa
2 - shi topqa múmkindik bar.
Sonymen balalar barlyǵyńyzǵa sáttilik tileımiz.
júrgizýshi: «Áleýmettik orta» salasynan «Botaqan»tobyna 5 suraq.
1 - Biz qandaı Respýblıkada turamyz?
2 - Tórt túlik maldy ata.
3 - Qys aılaryn ata.
4 - Tabıǵat neshege bólinedi? Óli tabıǵatty atańdar.
5 - Qystap qalatyn qustardy ata.
2 - júrgizýshi: «Balapan»toby suraqty tyńdaımyz.
1 - Rámizderdi ata.
2 - Neshe jyl mezgili bar? Aıtyp ber.
3 - Elbasymyz kim?
4 - Jyl qustaryn ata.
5 - Tiri tabıǵatqa aıtyp berińder.
1 - júrgizýshi: «Áleýmettik orta» kezeńi aıaqtaldy.
Sergitý sáti.
2 - shi kezeń «Tanym» salasy.
Bul kezeńde qarapaıym matematıkadan jyl boıy úırengen
bilimderińdi kórsetesińder. «Botaqan» tobyna suraqtar.
1 - Bir aptada neshe kún bar, atap berińder.
2 - 7 sanynyń kórshilerin ata.
3 - 20 - ǵa deıin sana.
4 - 8 sanynyń quramy.
5 - Qandaı pishin, túsi?
6 - Jumbaq esepter, logıkalyq tapsyrmalar.
1) Qolymda 5 alma,
Tabaqta 4 alma,
Qosqanda barlyǵy,
Bolady neshe alma?
2) Kólde júzdi 10 úırek,
Ushyp ketti 3 úırek,
Kólde qaldy neshe úırek?
3) Emen aǵashynda 7 alma ósip tur edi, bári túsip qaldy.
Emende neshe alma qaldy?
4) Armannyń jasy 8 - de, qaryndasy odan 3 jas kishi,
Qaryndasy neshede?
Júrgizýshi: Endi kezek «Balapan» tobyna.
1 - Qazir tús mezgili me, kesh mezgili me?
2 - 1 jylda neshe aı bar. Atap berińder.
3 - 10 - nan keri sana.
4 - 5 jáne 3 sanynyń qosyndysy nege teń?
5 - Qandaı pishin, túsi?
6 - Jumbaq esepter, logıkalyq tapsyrmalar.
1) Taýdyń artynan qoıannyń 10 qulaǵy kórinedi.
Neshe qoıan?
2) Teatrǵa 8 bala bardy,
4 bala ketip qaldy.
Teatrda neshe bala qaldy?
3) Balalar jazda dalada aqqala jasady.
Aqqala qalaı boldy?
4) Aıgúl 5 jasta, aǵasy odan 5 jas úlken,
Aǵasy neshe jasta?
Sergitý sáti.
Júrgizýshi: Kelesi saıysymyz «Qatynas» salasy boıynsha.
«Botaqan»tobyna suraqtar.
1 - Daýysty dybystardy tabyńdar.
2 - «Balalar» - degen sózde neshe dybys, neshe árip?
3 - «Botaqan» degen sózde neshe býyn?
4 - «Qustar» degen sózge sóılem qurańdar.
5 - «Kitap» sózine dybystyq taldaý jasańdar.
6 -«qala, qal, shana, shar, ata, at» sózderiniń ishinen 1 býyndy sózdi tabyńdar.
7 - Myna sóılemderdi oqyp berińder.
Anam shashyn tarady.
Ákem kitap oqyp otyr.
Ájem keste tigip otyr.
8 - «Adasqan áripter» oıyny. Qandaı sóz?
I a a n - aına, n a a sh - shana.
Júrgizýshi: Kelesi kezek «Balapan» tobynda.
1 - Daýyssyz dybystardy tabyńdar
2 -«Mektep» sózinde neshe dybys, neshe árip?
3 - «Qoshaqan» sózinde neshe býyn?
4 -«Kóktem» sózine sóılem qurańdar.
5 - «Qarmaq» sózine dybystyq taldaý jasańdar.
6 - «áje, apa, qus, sút, bala, bal, baqa, baq» sózderinen 2 býyndy
sózdi tabyńdar.
7 - Myna sóılemderdi oqyp berińder.
Men mektepke bardym.
Biz dalada oınadyq.
Búgin kún jyly boldy.
8 - «Adasqan áripter» oıyny. Qandaı sóz?
Ia o q n - qoıan, l b i i m - bilim
Mýzykamen sergitý sáti.
Júrgizýshi: Kelesi saıysymyz «Densaýlyq» salasy boıynsha.
«Botaqan» tobyna suraq.
1 - Densaýlyǵymyz myqty bolý úshin ne isteýimiz kerek?
2 - Tisti ne úshin tazartamyz? Kúnine neshe ret tazartý kerek?
3 - Kóz ne úshin kerek?
4 - Kóshede qandaı joldan ótý kerek?
5 - Ulttyq oıyndardy ata.
«Balapan» tobyna suraqtar.
1 - Tazalyqtyń dostaryn atańdar.
2 - Qoldy ne úshin jýamyz?
3 - Qulaq ne úshin kerek?
4 - Kúnine neshe ret tamaqtaný kerek?
5 - Sýdyń paıdasy qandaı?
Júrgizýshi: Osymen 5 sala boıynsha daıyndaǵan tapsyrmalardy oryndadyq.
Al qaı top bilimdi, aqyldy ekenin ádilqazylar aıtsyn.
Ádil qazylar saıys qorytyndysyn aıtyp, balalarǵa syılyqtar beredi.
You Might Also Like
