- 10 qań. 2020 00:00
- 280
Bulǵaqtyń tapqyrlyǵy
Qaı kezde bolsyn el erkesi bolǵan erlerge eshkim de tizesin batyryp, tiline tyıym sala almaǵan. Halqymyz olarmen aı saıyn bolmasa da, jyl saıyn máslıhat-keńes quryp otyrýdy zor ǵanıbet, jan sergiter rahat kórgen. Sondyqtan da ol kezdegi shejire-sheshen, ánshi-kúıshi, tapqyr da sheber óner ıeleri el-jurtty aralap, saıahatta saırandap júrgen. Solardyń biri osy — Bulǵaq tentek edi.
Bulǵaq kelesi jyly álgi baıdyń aýlyna tap bolady. Sonaý kezgi Bulǵaqtyń ókinishi de umyt bolyp, ashý-arazdan aıyqsa kerek. Baı da qaýdyraı qarsy alyp, tentekti tóredeı kútip, qoıyn soıyp, qolyn qýsyryp qonaq etedi.
Tańerteń baı óz qorasynyń aman-jamanyn anyqtaý úshin erte tura kelip qarasa, qoıdy qasqyr jaryp ketipti.
Bulǵaq muny sezse de, bylq etpeı jata beredi. İshteı qansha kúıindi bolsa da, baı da sabyr saqtaıdy. Bulǵaqqa degen qurmet-syıyn ózgertpeıdi. Dastarhan jasalyp, túnnen qalǵan et qaıta jylytylyp alǵa qoıylyp, ún-túnsiz tamaq iship otyrǵan bir shamada baı:
— A, tentegim, senen qashyp qutylǵan qazaqtyń maqal-mátel, salt-sana, sózi joq. Bárin de óziń bilesiń. «Qutty qonaq qonsa, qoı egiz tabady. Qutsyz qonaq qonsa, qoıǵa qasqyr shabady» depti atamyz. Qasqyr úsh qoıymdy jaryp ketipti, buǵan ne deısiń? — depti.
Sonda Bulǵaq julyp alǵandaı:
— Ákeń Shoıqara ólgen kúni de men úıińde qonaq pa edim? — degen eken.
— Tas tóbemnen urdyń. Sonaý jylǵy eseńdi artyǵymen aldyń, Bulǵaq, — dep ózin «aılaly da aqyldy» sanaıtyn baı jerge qarapty.