InfoHub Logo

Japyraqtyń kúzgi serýeni
Balabaqshaǵa arnalǵan kúzgi erteńgilik
Maqsaty: balalardy kúz mezgiliniń erekshelikterimen tanystyra otyryp, kúz molshylyq bereke aıy ekendigin túsindirý. Ne úshin kúzdi altynǵa balap jatatynyn túsindirý.

Zal ishi merekege saı bezendirilgen. Ásem áýen yrǵaǵymen balalar qol ustasyp zalǵa kiredi.
1 - bala: Qosh keldińiz qonaqtar,
«Altyn kúzdiń» keshine
Otyryńyz qol soǵyp,
Shat kúlkige bólene.

2 - bala: Armysyzdar halaıyq
Barmysyzdar halaıyq
Kúzgi toıdy jup jazbaı
Kelińder qarsy alaıyq

1 - júrgizýshi: Mine kópten kútken kúz mezgili de kelip jetti. Kúz jyldyń eń ádemi keremet mezgili. Baqtaǵy barlyq aǵashtar aýladaǵy, ormandaǵy aǵashtardyń japyraqtary túrli túske boıalyp, merekege bezendirilgen sıaqty bolyp turady.
Kúz shyǵypty serýenge,
Jazǵy ormandy sýretteýge
Qylqalamyn alypty,
Japyraqtardy boıapty.
Sary túspen, qyzylmen
Japyraqtardy sándepti
Aınalanyń bárin de
Altyn túske boıapty.
Jattaýlar:
Án: "Osen"

2 - júrgizýshi: Dostar! Búgin biz sizdermen birge óte erekshe saıahatqa shyǵamyz. Jaı saıahat emes ertegidegi Kúz hanshaıymynyń balalarǵa arnap jasap jatqan kúz merekesine saıahattap baramyz. Muqıat tyńdap, qarap otyryńdar.
«Ertegiler» áni estilip turady. Ortaǵa ertekshi shyǵady.
Ertekshi:
- Sálemetsińder me balalar! Men senderge búgin óte keremet ertegi alyp keldim. Beımálim bir handyqta, beımálim bir eldikte Kúz hanshaıymy ómir súripti. Bul jaı handyq emes, altynnan jasalǵan handyq eken. Qaıda qarasań da, barlyq aǵashtar altyn tústi kóılek kıgen, al aspanda altyn kún jarqyrap, tipti shópter de bul elde altyn tústi eken.
Al bul handyqtyń barlyǵyn altyn túske boıaýǵa Kúzdiń eń basty kómekshisi - qylqalam kómektesedi eken. Onyń túrli tústi boıaýlary óte kóp eken. Biraq eń súıikti tústeri sary, qyzyl, sarǵysh, altyn túster eken. Qazir men ózimniń sıqyrly kitabymdy ashyp, senderge qylqalamnyń qalaı eńbektenip jatqanyn kórsetemin.

(Qylqalam shyǵady, qolynda palıtra men túrli - tústi boıaýlar bar.)
Án: «Men sýret salamyn»
Qylqalam:
- Mine, menimshe bári daıyn. Barlyq japyraqtardy altyn túske boıadym. Endi demalýyma da bolady.
(Otyryp, uıyqtap qalady.)
Ertekshi:
Biraq Kúzdiń handyǵynda bári tynysh emes, handyqqa jaqyn jerde Jel ómir súripti. ol serýenge shyqqanda, handyqta alasapyran ornaıdy. Jel aǵashtaǵy japyraqtardy túsirip, japyraqtar jerge túsedi eken.
(Jeldiń daýsy estiledi. Bir bala ortaǵa shyǵyp taqpaq aıtady)
Jel: Men erke jelmin,
Álemdegi eń júırik.
Unatam kóńil kóterip,
Oınaýdy ári bıleýdi.
Japyraqtardy alyńdar,
Válske turyp qalyńdar.
Balalar japyraqtardy alyp, bı bıleıdi.
Bı: «Váls»
Bıden keıin japyraqtar edende qalady.
Qylqalam: (oıanyp)
- Oı buzaqy jel, taǵy da serýendep japyraqtardy shashyp tastapty. Japyraqtardy jınap ádemi gúldeste jasap vazaǵa salyp qoıý kerek.
(Qylqalam japyraqtardy jınap jatqanda, jasyl japyraq keledi )
Japyraq:
- Sálemetsiz be, Qylqalam myrza! Maǵan qarańyzdarshy barlyq japyraqtar sary jáne sarǵysh túske boıalǵan, al meni boıaýdy umytyp ketipsiz. Búgin Kúz hanshaıymynyń týylǵan kúnine arnalǵan balǵa shaqyrylǵanmyn. Biraq meni bul kúıde saraıǵa kirgizbeıdi. Onyń súıikti túsi altyn sary tús qoı.

Qylqalam:
- Oı, qudaıym - aı qazir bárin túzetemiz.
(Qylqalam palıtrany alyp, tań qalady).
- Oı qyrsyq - aı meniń boıaýym taýsylyp qalypty. Japyraqshy seniń balabaqshadaǵy balalarǵa barýyń kerek, balalardyń túrli - tústi boıaýlary óte kóp. Olar sýret salǵandy óte jaqsy kóredi jáne olar saǵan mindetti túrde kómektesedi. Biraq onda barar jol ońaı emes, seniń sıqyrly ormannan kóptegen tamashalardy kezdestirýińe týra keledi.

Shymkent qalasy,
№25"Qaraqat" bóbekjaı – balabaqshasynyń İİ - sanatty tárbıeshisi
Sholatova Aıjan Nýralıevna