InfoHub Logo

Joba taqyryby: Asqabaqtyń dárilik qasıeti

Avtory: Mýsaqyzy Ásel

3 - synyp oqýshysy

Seksıasy: Bıologıa

Jetekshisi:

Bastaýysh synyp muǵalimi

Shankeeva Araılym Alıevna

 

Bizdiń jobamyzdyń basty maqsaty- asqabaqtyń paıdasyn zertteý, adamdardyń ony qandaı jaǵdaılarda paıdalanatynymen keńirek tanysý.
Mindetteri:
1. Asqabaqtuqymdastar sıpattamasy
2. Asqabaqtyń emdik qasıetteri
3. Asqabaq dániniń paıdasy
Zertteý nysany- adam
Zertteý zaty- asqabaq
Zertteýdiń ózektiligi- biz asqabaqty kúndelikti ómirde jıi qoldanylǵanymen,onyń kóptegen paıdasyn,ózine tán erekshelikterin bile bermeımiz.
Zertteýdiń boljamy-eger biz asqabaq jaıly kóbirek oqyp bilsek, onda asqabaqtyń kóptegen syrlaryn ashar edik.
Zertteý ádisteri
- ǵylymı ádebıetterdegi anyqtamalarmen tanysý;
- baqylaý;
-zerttelgen nátıjege taldaý júrgizý.

 

MAZMUNY

İ. KİRİSPE
İİ. NEGİZGİ BÓLİM
1. 1. Asqabaqtyń shyǵý tarıhy
1. 2. Asqabaqtuqymdastar sıpattamasy
1. 3. Asqabaqtyń emdik qasıetteri
1.4. Asqabaq dániniń paıdasy
İİİ. QORYTYNDY
İÚ. PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER

 

İ.KİRİSPE

Bolsa da tabıǵattyń bir esebi,
Álsizder kúshtimenen teńesedi.
Máńgilik myzǵymaıtyn tas qoı deseń,
Tasty da, jaryp shyǵyp gúl ósedi.

Aqyn aǵamyz jyrlaǵandaı, adam ta tabıǵattyń bir bóligi. Adamǵa qajet dári – dármek, kıim – keshek, tamaq túri tabıǵattan alynady. Qazirgi tańda jer betinde
ósimdikterdiń 500 myńǵa jýyq túri bar eken. Ósimdik, ol – tirshilik, ol - ómir, ol –
jerdegi barlyq tiri aǵzalarǵa ómir berip turady. Búgingi taqyrybymyzǵa arqaý bolyp otyrǵan asqabaq jıdegi adam densaýlyǵyna paıdalylyǵy jaǵynan ózge jemis-jıdekter men kókónisterge qaraǵanda dárýmenderge asa baı.
Asqabaq birneshe myń jyldar boıy ósirilip kele jatqan ósimdik bolyp tabylady. Amerıkadan taralǵan jáne shamamen 20 shaqty sorty bar dep esep-telinedi. 100 g asqabaqta 19 kkal bar. Quramynda jasandy talshyq, aqýyzdar, karotın, kálsı, temir, magnıı, fosfor jáne A, V1, V2, RR jáne S dárýmenderi bolady.
Quramyndaǵy jasandy talshyqtyń, sýdyń jáne jasunyqtyń kóp mólsheriniń
arqasynda, asqabaqty aryqtaýǵa sebepshi bolatyn em - dámderdi jıi qoldanylady. Aǵzadaǵy as qorytý úderisterin tezdetedi, ýyttardan tazartady, zat almasýdyń artyq ónimderin joıady jáne sý tepe - teńdigin retteıdi. Mıneraldy tuzdarǵa jáne dárýmenderge baı. Nesep, jynys júıesiniń kóptegen aýrýlaryn emdeýge
kómektesedi. Nesep aıdaýshy, qabynýǵa qarsy, ót aıdaǵysh qasıeti bar jáne dánderi parazıtterdi joıady.

İİ. NEGİZGİ BÓLİM

1.1. Asqabaqtyń shyǵý tarıhy

Asqabaq – ejelden egiletin ósimdik. Asqabaqtyń jabaıy túri tabıǵatta kezdes-peıdi. Ol bizdiń zamanymyzdan 3000 jyl buryn Meksıkada mádenı daqyl retinde ósirile bastaǵan. Asqabaqtyń Qazaqstanda 9 túri taralǵan. Qazir kádimgi asqabaq elimizdiń barlyq aýmaǵynda ósiriledi. Bizdiń elde asqabaqtyń úsh túri: qatty qa-byqty, iri jemisti jáne mýskat ósiriledi.
Qatty qabyqty asqabaq Ortalyq Amerıkalyq taýly aýdandarynan shyqqan. As-qabaqtyń basqa túrlerine qaraǵanda, ony soltústik aýdandar ósiredi. Ol ylǵaldy topyraqty kóbirek qajet etedi, qatty qabyqty asqabaqtyń sabaǵy ótkir, qyrly, salaly, jemis sabaǵy tikendi - túkti keledi.
Asqabaqtyń myna sqema boıynsha sebedi: 1, 4h1, 4; 2, 1h2, 1; 2, 1h2, 8 m. Asqabaq
egisinde gúlderdi qosymsha tozańdatady, al soltústik aýdandarda - sýyq túserden bir aı buryn órkenderdi tuqyrtady.
Asqabaqtardyń Altaıskaıa, Mozoleevskaıa, Bırúchekýtskaıa, Mındalnaıa, Stolovaıa zımnáá, Kashkarskaıa, Palavkadý sıaqty sorttary bar.
Asqabaqty taǵam retinde paıdalaný sonaý erte zamandardan bastalǵan.
Óıtkeni, arheologıalyq qazba jumystary asqabaqtyń osydan úsh myń jyl buryn paıdaǵa asyrylǵandyǵyn anyqtady. Onyń dánderi perýlik úndisterdiń tabytta-
rynan tabylǵan.
Ejelgi Grek jáne Rım turǵyndary kepken asqabaqtardy suıyqtyqtar quıatyn ydys retinde qoldanǵan. Orystardyń 1926 jyly jasaǵan ekspedısıasynyń nátıjesinde jabaıy asqabaqtar Afrıkanyń soltústigindegi mekenderden tabylǵan eken. Ǵalymdardyń boljamy boıynsha, asqabaqtyń otany – Afrıka. Ol kúlli álemge sol jerden taralǵan.


İ. 2. Asqabaqtuqymdastar sıpattamasy

Asqabaq – kóp kún talǵamaıtyn, ekse baý - baqshanyń bárinde óse beretin bir jyldyq ósimdik. Sabaǵy jerge jatyp, jeli tartyp ósedi. Japyraǵy iri, gúli sary, jemisi ár túrli, keıde eresek adamnyń qulashy jetpeıtindeı úlken bolyp ósedi. Asqabaq tuqymdastardyń uzyn saǵaqty, jaı japyraqtary bolady. Gúlderi japy-raq qoltyǵynda, shashaqty gúlshoǵyr túrinde nemese jeke ósedi. Kópshiligi darajy-nysty, keıde qosjynystylary da kezdesedi. Asqabaq tuqymdastardyń gúlinde ji-ńishke 5 tostaǵansha japyraqshalary, 5 tutasqan kúltesi bar. Atalyǵy 5 - eý, onyń 4 - eýi tutasyp, eki - ekiden birikken. Bir atalyǵy bos turady. Keıde 5 atalyq tuta-syp, gúl ortasynda ǵana túzedi. Atalyq tozańdaǵy ımek. Analyq jatyny úsh uıaly. Jemesi - qabaq. «Qabaq» degen - ósimdikterdiń syrty qatty, shyryndy jemisserigi bolatyn jıdektes jemisi.
Quramynda jasandy talshyq, aqýyzdar, karotın, kálsı, temir, magnıı, fosfor jáne A, B1, B2, PP jáne C dárýmenderi, aǵzadaǵy zat almasý prosesin jedel¬detetin T jáne qannyń uıýyna yqpal etetin K dárýmenderi, kalıı, kálsı jáne temir bar. Quramynda dárýmenderdiń kóptiginen bolar, ol myń bir aýrýǵa em bolarlyq kókó-nis dep esepteledi.

İ. 3. Asqabaqtyń emdik qasıetteri

Al, ǵylymǵa qulaq túrseńiz, asqabaqty zulym kúshterge qarsy qoldana almaǵany-ńyzben, erte qartaıýǵa, túrli aýrýlarǵa qarsy paıdalanýyńyzǵa ábden bolady. Naqtylasaq:
Birinshiden, asqabaqtyń quramynda temir bar. Iaǵnı, ony qany azdyqtyń aldyn alý maqsatynda paıdalana alasyz. Temirmen qatar, asqabaqta basqa kókónisterde kezdese bermeıtin K jáne T vıtamınderiniń bolýy da qan quramyna oń yqpalyn
tıgizedi. T vıtamıni trombosıtterdiń túzilýi úshin qajet zat bolsa, K vıtamıni de qan quramyndaǵy túzilisterge áser etedi.
Ekinshiden, asqabaq aǵzadaǵy zat almasý prosesterine oń yqpalyn tıgizedi. Mysa-ly, joǵaryda atalǵan T vıtamıni zat almasý prosesin jedeldetedi, sol arqyly se-mizdiktiń aldyn alýǵa járdemdesedi.
Asqabaq quramyndaǵy pektınder — holesterınniń «jaýy». Sondyqtan dáriger-ler ony aterosklerozdyń aldyn alý maqsatynda da paıdalanýǵa keńes beredi.
Úshinshiden, asqabaq — karotınge baı kókónisterdiń biri. Al karotınniń kózdiń kórý qabileti úshin asa qajet zat ekeni belgili. Sondaı-aq, ǵalymdardyń aıtýynsha, karotınniń onkologıalyq aýrýlardyń aldyn alýǵa septigi tıetin qasıeti de bar.
Taǵy aıtsaq: ejelgi Úndistanda asqabaq jastyq shaqty uzartatyn kókónis sanal-ǵan eken. Búgingi ǵylym muny asaqabaq quramyndaǵy E vıtamınimen baılanysty-rady: bul vıtamın kúshti antıoksıdant bop tabylady.
Asqabaq quramynda E vıtamıninen ózge, S jáne V toby vıtamınderi bar.
Mıkroelementterge kelsek, asqabaq jumsaǵynda joǵaryda atalǵan temirden ózge, magnıı, kalıı, kálsı, fosfor jáne ftor bary anyqtalǵan.
Jalpy, asqabaqtyń 100 gramynda: 5,1 mg E vıtamıni; 400 mg karotın; 450 mg kálsı; 43 mg S vıtamıni; 0,07 mg V1 vıtamıni jáne 0,09 mg V2 vıtamıni bar.
Asqa¬baqtyń shıpalyq qasıetterine toqtalsaq, júrek álsizdiginen júdegen-derge em retinde qoldanylatyn asqa¬baqtyń ishindegi jumsaq jerin, ıaǵnı «etin» dá-rigerler otqa nemese sýǵa kúıgen naýqastarǵa jarasyn tańýǵa keńes beredi.
Asqabaq kórý qabileti nasharlaǵandarǵa, qanazdyqtan japa shegetinderge kó-mek bere alady. Quramyndaǵy jasandy talshyqtyń, sýdyń jáne jasunyqtyń kóp mólsheriniń arqasynda artyq salmaqtan arylǵysy keletinder úshin de taptyr-maıtyn em.
1. İshek qurtynan qutylǵyńyz kelse......
200 gram kepken, ótken jylǵy tazalanǵan, usaqtalǵan asqabaqtyń dáni, 100 gram kakao, azdaǵan qant, birneshe tamshy sý quıyp aralastyryp, juqa 20 shelpek jasap, qant sebedi. Birinshi kúni eshteńe iship - jemeý kerek. Erteńine tańerteń 1, 5 - 2 úl-ken qasyq kastorka maıyn iship, shelpek jeńiz, ár mınýtta bireýden bitirgenshe, qurttar tez shyǵady. 200 gram asqabaq dánin ıtbúldirgenniń shyrynymen aralas-tyryp, qoıý botqa jasaıdy. Keshke jatarda tuzdalǵan balyq jep, tańerteń botqa-nyń jartysyn jeısiz, taǵy 1 saǵattan soń qalǵanyn jep, 2 saǵat jatý kerek. Saǵat tańerteń 8 - de 1 úlken qasyq kastorka maıyn ishken jón.
Sondaı - aq jýsannyń japyraǵy men asqabaqtyń dánin birdeı mólsherde alyp, bótelkege araq quıyp, 1 apta jyly jerde ne kúnniń kózine tastaıdy. Ash qarynǵa kúnine 2 ret 50 gramnan ishedi, qurttar shyǵady.
2. Júrek aýrý.
Júrek - tamyr aýrýlary men búırektiń ár túrli aýrýlary úshin paıdaly. Asqa-baqtyń kalorıalyǵy tómen, sondyqtan odan jasalǵan tamaqtar semizdikten zardap shegýshiler men tolysýǵa ıkem adamdar úshin paıdaly. Asqabaqty asqazan músheleri aýyrǵan kezde emdik taǵam retinde paıdalanady, óıtkeni, onda klechatka men orga-nıkalyq qyshqyldar az, al munyń ózi ishektiń shekten tys aýrýyna jol bermeıdi, ishek pen qarynnyń shyryshty qabyǵyn túrshiktirmeıdi.
3. Bórtpege, bezeýge, ekzemaǵa, qabyný prosesterine, kúıik pen úsikke qarsy.
Jas asqabaqtyń úgilgen jumsaǵy denedegi bórtpege, bezeýge, ekzemaǵa, qabyný prosesterine, kúıik pen úsikti basady. Dánderiniń qaınatpasyn gelmıntozdardy emdegende qoldanady.
Asqabaq aǵzany shlaktan tazartyp, zat almasýdy turaqtandyrady. Nesep jynys júıesiniń kóptegen aýrýlaryn emdeýge kómektesedi. Nesep aıdaýshy, qabynýǵa qar-sy, ót aıdaǵysh qasıeti bar jáne de parazıtterdi joıady
4. Uıqysyzdyqqa qarsy sýsyn
Uıqysyzdyq mazalaǵan jaǵdaıda da asqabaqtyń kómegine júgine alasyz. Ol úshin asqabaq qaınatylǵan sýǵa bal qosyp, aralastyryńyz. Jatar aldynda stakan-nyń úshten birindeı ǵana mólsherde ishý kerek.
Asqabaq qýyqta tas jınalmaýy úshin de paıdaly sanalǵan. Bul onyń quramynda sý men kalııdiń mol bolýymen túsindiriledi.
Jıi ish qatqan jaǵdaıda, asqabaqty shıki kúıinde paıdalanady: 250-300 gr asqabaqty úkkishten ótkizip, úshke bólip, kúnine úsh ret, tamaqtan buryn jeý kerek.
5. Terige kire ósken tyrnaq
Bas barmaqtyń qısyq ósken tyrnaǵy terige kire ósýi aıaǵyńyzdy aýyrtyp,mazańyzdy alýy múmkin.
Asqabaqtyń ishinen bir bóligin tilip alyp,tyrnaq ústine qoıyp,polıetılınmen qaptap orap tastaý kerek. Sol oralǵan aıaqpen 2 kún júredi.Úshinshi kúni teri jumsaryp,teri ishine kirip ketken tyrnaq ońaı alynady.


1.4. Asqabaq dániniń paıdasy

Kýkýrbıtınniń paıdasy
Ásirese, asqabaq dáni emdik maqsatta keńinen qoldanylady. Ǵasyrlar boıy ony ishek qurttaryna (glıst) qarsy dári-dármek ornyna paıdalanǵan.
1.İshek qurtymen kúrese alady.
Asqabaq dániniń 300 gramyn untaqtap, ústinen bal qosyp, ábden aralastyrady. Muny bir saǵat boıy az-azdap qana ash qarynǵa jeý kerek. Al 4-5 saǵattan keıin maısana (kastor) maıyn ishińiz.
Asqabaq dániniń ishek qurttaryna qarsy qasıetin ǵylym da moıyndaıdy. Munyń syry onyń quramyndaǵy kýkýrbıtın atalatyn zatpen baılanystyrylady.
2.Asqabaq dániniń quramynda myrysh kóp.
Al bul element jetispegen jaǵdaıda, aǵ-zanyń tartar zardaby az emes: shash túsedi; betke bezeý qaptaıdy; sondaı-aq myrysh tapshylyǵy oılaý qabiletine, kózge, as qorytý músheleriniń jumysyna keri áserin tıgizedi. Sondyqtan mamandar aǵzada myrysh tapshylyǵynyń aldyn alý maqsatyn-da da asqabaq dánin jıi paıdalanýǵa keńes beredi.
3. Asqabaq dáni 28 paıyz beloktan turady. Bul onyń qunarlylyǵyn arttyrady. Asqabaq dáninen daıarlanǵan «Tykveol» dárisi medısınada baýyr aýrýlaryn emdeý-ge, sondaı-aq bıologıalyq belsendi qospa retinde de qoldanylady. Al asqabaq dáninen ázirlengen maı týberkýlez, ishek dertterine qarsy paıdalanylady.
Eskertý!
Asqazan-ishek joldary qatty buzylǵan, ishek joldary zaqymdanǵan,asqazan shyrynynyń qyshqyldyǵy joǵary adamdarǵa asqabaq dánimen áýestenbeýge keńes beriledi.
Sóıtse de, asqabaqty emdik maqsatta paıdalaný úshin, mindetti túrde dárigermen keńesý kerektigin eskertemiz. Mysaly, asqazan jarasy bar, t.b. sozylmaly dertterge shaldyqqan jandar asqabaqty óte az mólsherde ǵana paıdalana alady.


Qalaı saqtaý qajet?
Basqa kókónisterge qaraǵanda, asqabaqtyń bir artyqshylyǵy — uzaq saqtalatyny. Asqabaq bólme ishinde de birneshe aı buzylmaı saqtalady. Sóıtse de, quramyn-daǵy paıdaly zattar óz qasıetin joımas úshin, asqabaqty qońyr salqyn (+15 pen +2 gradýs aralyǵynda), qarańǵy,qurǵaq jerde saqtaǵan jón.
Asqabaqty saqtaǵanda, kún sáýlesi tikeleı túspeıtin jer tańdap alyńyz. Sondaı-aq asqabaqtar bir-birine taqalmaı, aralary ashyq turýy tıis.

QORYTYNDY

Qorytyndylaı kele, árbir ósimdikti egip, kóp ónim alýǵa, taǵamdyq jaǵyna emes, sonymen qatar shıpalyq, emdik, dárilik qasıetteterin paıdalana otyryp adamdarǵa usynamyn.
«Babyn tapsaq, baılyq jerde» dep halyq beker aıtpaǵan. Jalpy, halyq medısına-syna paıdalanyp kelgen shıpaly shóptermen emdeý máselesi búgingi tańda ózindik nazar aýdarýdy talap eter másele bolyp sanalady.
Men osy asqabaqtan shyryn daıyndadym. Asqabaq shyrynyna dáninde qosamyn. Asqabaq shyrynyna sábiz ben dámine qaraı balda qosamyn. Bul shyryndy qysta daıyndap únemi paıdalanyp otyramyz. Bul asqorytý júıesin tazalap, kózdiń jaqsy kórýin jaqsartady.İsh qatqan kezde paıdaly.

Usynys
1.Asqabaqtyń quramynda adam aǵzasyna qajetti dárýmender kóp bolǵandyqtan asqabaqtyń túrleri jerimizde kóptep ósirilse
2. Asqabaqtyń emdik qasıetteri baspa betterinde, teledıdarda keńinen nasıhattalsa

Paıdalanylǵan ádebıetter

1.Qaıymov Q. Qyzyqty zoologıa.- Almaty: «Mektep», 1974
2.Q.Qaıym. Bıologıa Almaty. Atamura 2003 j
3. Paıdaly keńester. 2/2011 24-bet
4. Bala tárbıesi. 10.2013 48-bet
5. Paıdaly keńester. 10/2013 21-bet
6. Paıdaly keńester. 09/2009 24-bet

Jarmysh  orta mektebiniń
oqýshysy Mýsaqyzy Áseldiń
«Asqabaqtyń dárilik qasıeti » atty zertteý
jumysyna berilgen

Pikir

Oqýshy Mýsaqyzy Áseldiń  «Asqabaqtyń dárilik qasıeti» atty shyǵarmashylyq zertteý jumysyna pikir bildire otyryp, jumystyń sapaly jasalǵanyn aıtýǵa bolady. Zertteý jumysynyń bereri kóp ekenine kózim jetti. Shyǵarmashylyq zertteý jumysynda asqabaqtyń halyqtyq em men medısınadaǵy qoldanysy, onyń paıdasy, hımıalyq, bıologıalyq quramy aıtylyp, jumys kyzyqty málimettermen tolyqtyrylǵan. Zertteýshi Ásel  óz jumysyn qoryta kele, asqabaqtyń paıdasyn dáleldeýde paıdaly shyryn jasap de jasap kórgen.

Jetekshisi: Bastaýysh synyp muǵalim
Shankeeva Araılym Alıevna

---