InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: G dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: G dybysy men árpin tanystyrý. G dybysy bar sózdi býynǵa bóle otyryp G dybysy sózdiń basynda, ortasynda keletinin túsindirý. Damytý oıyndary arqyly bilimderin bekitý.
Damytýshylyǵy: balalardyń oı - órisin, shyǵarmashylyǵyn damytý. Sóz qoryn, sóıleý júıesin jetildirý.
Tárbıeligi: adamgershilik qasıetterin, bilimge degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Túri: Aralas sabaq
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, kórnekilik.

Sabaqtyń barysy
I Uıymdastyrý kezeńi.
1. Shattyq sheńberi
Án salýǵa baramyz,
Dosymyzdy tabamyz.
Sálemet pe! Mine! men
Dospyn endi senimen.
Muǵalim: Balalar shattyq sheńberin qurdyq, endi bir – birimizge jaqsy tilekter aıtyp jibereıik. Endi jaqsy kóńil kúımen sabaǵymyzdy bastaıyq.

II Ótken sabaqty pysyqtaý.
Aldyńǵy sabaqta biz qaı árippen tanystyq?
Ú dybysy men árpi.
Ú dybysy qandaı dybys balalar daýysty ma, daýyssyz ba?
Qane aıtyp kóreıik. Daýysty dybystar qalaı aıtylady?
Ú dybysy daýysty, aıtylǵanda sozylyp, esh kedergisiz aıtylady.
Balalar dybys degenimiz ne? Árip degenimiz ne?
Dybysty estımiz, aıtamyz.
Áripti jazamyz, kóremiz, oqımyz.
Qane Ú dybysyna sózder oılap jibereıik: úki, búrkit, túlki, úırek. Endi osy sózderdi býynǵa bóleıik. Ú dybysy men árpine baılanysty qandaı taqpaq bilemiz?

III Jańa sabaq
Biz búgin jańa árippen tanysamyz. Búgingi sabaq erekshe sabaq. Búgin bizge qonaqqa qoıan keledi. Ol bizge qonaqqa kele jatyp adasyp qalypty. Qane biz qoıanǵa kómektesemiz be? Ia
Qoıan kele jatsa, aldynan ózen shyǵypty. Qoıandy ózennen ótkizý úshin bizder tapsyrma oryndaýymyz kerek.
Ózennen ótý.
I deńgeı tapsyrmasy.
1 - deńgeı tapsyrmasyn oryndap, qoıandy ózennen ótkizip jibereıik. Sóz jumbaq sheship kóreıik.
1. Aspaptyń bir túr. (gıtara)
2. Úı qustarynyń biri. (úırek)
3. Eshkiniń tóli. (laq)
Jaqsy sózjumbaǵymyzdy sheshtik qandaı sóz shyqty (Gúl)
Gúl sózi qaı dybystan bastalyp tur. G dybysynan. Durys búgingi ótetin árpimiz G dybysy men árpi. Qane barlyǵymyz G dybysyn birge aıtyp kóreıik. Qandaı dybys eken. Daýyssyz. Qaıdan bildik dayssyz dybys aıtylǵanda qalaı aıtylady.
Daýyssyz dybys aıtylǵanda qysqa, kedergige ushyrap aıtylady.
Daýyssyz dybysty qandaı tekshemen belgileımiz?
Kók tekshemen.
G dybysy sózdiń basynda, ortasynda keledi.
Qoıan ári qaraı ózennen ótip kele jatsa aldynan «Sıqyrly aǵash» shyǵady. Endi Sıqyrly aǵashtyń tapsyrmasyn oryndap qoıanǵa kómekteseıik. Taqtaǵa qaraıyq.
Tapsyrma: Sýretten g árpinen bastalatyn sózderdi atap, býynǵa bólemiz. Gı - ta - ra, e - gin, ke - re - ge, kó - ger - shin. Endi balalar G árpin jazyp úıreneıik. Mynaý G árpiniń baspa túri, jazba túri.
Dáptermen jumys.
Dápterge G árpin jazamyz. G dybysynyń tańbasyn úzik syzyqtarmen berilgen paraqqa ádemi jazyp ornalastyrý.
Endi balalar sharshaǵanymyzdy basyp sergitý sátin jasap jibereıik.

Sergitý sáti
Gúlge uqsap yrǵalyp,
Sharshaǵanda demalam.
Qolymyzdy qozǵaltyp,
Gúldeı bolyp jaıqalam.
Qoıan sıqyrly aǵashtan ótip kele jatsa «Adasqan áripterge» kezigedi. Endi osy tapsyrmaǵa kómekteseıik.
Oıyn: «Adasqan áripter»
Sharty: Balalarǵa kespe áripter taratyp, sol áripterden sóz qurastyrý. Kóp sóz qurastyrǵan balalarǵa qoıannyń syılyǵy bar.
Rebýs sheshý.
Bekitý: Toptastyrý ádisi.

Daýyssyz dybys
Gıtara, gúl, egin
Kók, tekshe, kerege, kógershin
Mine balalar qoıan aman - esen úıine jetip kójekterimen tabysady.

Baǵalaý.
Sabaqqa jaqsy aralasqan balalardy madaqtaý.
Úıge tapsyrma.
G dybysy men árpin jazyp, oqyp kelemiz.
«Qoshtasý» Jylý sheńberi.
Qolymyzdy ustaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Kóriskenshe kún jaqsy,
Saý - salamat bolaıyq!