- 05 naý. 2024 00:16
- 228
Bólmedegi gúlder
a) Bilimdilik: jyl mezgilin ajyratyp, ondaǵy ózgeshilikterdi ataı bilýge, sýret salýda baılanystyryp sóıleýde bilimdiligin arttyrý;
b) Damytýshylyq: balalardyń jeke qabiletin ashý, shyǵarmashylyq derbestigin damytý, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, belsendilikti, izdenimpazdyqty qalyptastyrý, balalardyń oı - órisin, este saqtaý qabiletin sezim, talǵam, tanym qasıetterin damytý;
v) Tárbıelik: balalardyń estetıkalyq adamgershilik sezimderine yqpal etý, ózine syn kózben qaraýǵa tárbıeleý;
Sabaqtyń kórnektigi: bólme gúlderi, sýret salýǵa qajetti quraldar, úlgi sýret.
Met. ádis: úlgi sýretti taldaý, qylqalammen salý joldaryn kórsetý, tanystyrý, túsindirý.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq sát.
(balalar bári terezeden kúnge qol sozyp)
Qaıyrly kún, árqashan kún sónbesin
Kún nury bizge jylý tóge bersin.
Kúndeı jaryq kóńildi kún kesheıik
Bárimiz tatý dos bop birge óseıik.
(bir - birine kúlkilerin sylaý)
Tárbıeshi: - Men senderge jumbaq jasyraıyn, sender sheshýin taýyp kórińder.
Aq saqaldy atany - aı,
Mineziniń shataǵy - aı.
Balalardyń jaýaby:
Tárbıeshi:- Qys aıynda qandaı erekshelikter bolady? Qys aıy senderge nesimen unaıdy?
Mýzyka oınalyp, Qar Hanshaıymy kiredi
- Men barlyq aımaqty aralap kelemin, shýlaǵan daýysty estip burylyp edim, sender ekensińder ǵoı.
Tárbıeshi: - Sálemetsiz be, Qar Hanshaıymy. Qosh keldińiz, tórletińiz.
Qar Hanshaıymy: - Meniń jyl mezgilimde ábden tońyp sharshaǵan bolarsyńdar. alada qatty sýyq bolsa da, senderdiń toptaryń jyly, ári ádemi eken. Qysta ádemi bólme gúlderin ósiripsińder. Balalar, men senderge qur qol kelgem joqpyn. Men senderge jumbaq jasyrǵaly turmyn.
Tiken, tiken tik piste
Qysy, jazy bir túste
Ol ne eken?
Balalardyń jaýaby: Shyrsha
Tárbıeshi: - Durys aıtasyńdar, biz ony qashan, qaıda kórdik?
Onyń túsi qandaı?
- Óz tobymyzdan jasyl tústi zattar tabaıyqshy.
Balalardyń jaýaby:
Tárbıeshi: - Balalar, endi biz Qar Hanshaıymymen birge tabıǵat buryshyna qaraıyqshy. Gúlder 2 topqa bólinedi dala jáne bólme gúlderi bolyp.
- Biz gúldi ne úshin ósiremiz?
- Onyń qandaı paıdasy bar?
- Gúlderdi qalaı kútemiz?
Balalardyń jaýaby:
Qar Hanshaıymy: - Balalar, meniń senderge ótinishim bar, osy tabıǵat buryshyndaǵy myna gúl maǵan qatty unap tur, osy gúldiń maǵan sýretin salyp bere alasyńdar ma?
Balalardyń jaýaby:
Tárbıeshi: - Endeshe, balalar, jaıǵasyp Qar Hanshaıymynyń tilegin oryndaıyq.
1. Úlgimen tanystyrý;
2. Sýret salyp kórsetý;
3. 1 - 2 balany shyǵaryp salǵyzý;
Qar Hanshaıymy: - Balalar, sender sýretti jaqsy salady ekensińder, maǵan salǵan sýretteriń unady.
Tárbıeshi: - Balalar, senderdiń salǵan sýretterińnen ádemi etip gúlzar qurastyraıyqshy. Mine, qandaı tamasha gúlzar.
Osy gúlderden eń ádemi salynǵan gúldi tańdaıyqshy. Kimniń salǵan gúli ádemi, sol gúldi Qar Hanshaıymyna estelikke bereıik.
Balalardyń jaýaby:
Qar Hanshaıymy: - Rahmet, balalar. Endi men qaıtaıyn, senderge búgin rıza boldym. Saý bolyńdar.
Tárbıeshi: - Bárimizdiń búgingi kóńil - kúıimiz tamasha boldy. Endeshe, jaqsy bir án shyrqaıyq.
Án: "Mamam gúldiń baǵbany".
b) Damytýshylyq: balalardyń jeke qabiletin ashý, shyǵarmashylyq derbestigin damytý, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, belsendilikti, izdenimpazdyqty qalyptastyrý, balalardyń oı - órisin, este saqtaý qabiletin sezim, talǵam, tanym qasıetterin damytý;
v) Tárbıelik: balalardyń estetıkalyq adamgershilik sezimderine yqpal etý, ózine syn kózben qaraýǵa tárbıeleý;
Sabaqtyń kórnektigi: bólme gúlderi, sýret salýǵa qajetti quraldar, úlgi sýret.
Met. ádis: úlgi sýretti taldaý, qylqalammen salý joldaryn kórsetý, tanystyrý, túsindirý.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq sát.
(balalar bári terezeden kúnge qol sozyp)
Qaıyrly kún, árqashan kún sónbesin
Kún nury bizge jylý tóge bersin.
Kúndeı jaryq kóńildi kún kesheıik
Bárimiz tatý dos bop birge óseıik.
(bir - birine kúlkilerin sylaý)
Tárbıeshi: - Men senderge jumbaq jasyraıyn, sender sheshýin taýyp kórińder.
Aq saqaldy atany - aı,
Mineziniń shataǵy - aı.
Balalardyń jaýaby:
Tárbıeshi:- Qys aıynda qandaı erekshelikter bolady? Qys aıy senderge nesimen unaıdy?
Mýzyka oınalyp, Qar Hanshaıymy kiredi
- Men barlyq aımaqty aralap kelemin, shýlaǵan daýysty estip burylyp edim, sender ekensińder ǵoı.
Tárbıeshi: - Sálemetsiz be, Qar Hanshaıymy. Qosh keldińiz, tórletińiz.
Qar Hanshaıymy: - Meniń jyl mezgilimde ábden tońyp sharshaǵan bolarsyńdar. alada qatty sýyq bolsa da, senderdiń toptaryń jyly, ári ádemi eken. Qysta ádemi bólme gúlderin ósiripsińder. Balalar, men senderge qur qol kelgem joqpyn. Men senderge jumbaq jasyrǵaly turmyn.
Tiken, tiken tik piste
Qysy, jazy bir túste
Ol ne eken?
Balalardyń jaýaby: Shyrsha
Tárbıeshi: - Durys aıtasyńdar, biz ony qashan, qaıda kórdik?
Onyń túsi qandaı?
- Óz tobymyzdan jasyl tústi zattar tabaıyqshy.
Balalardyń jaýaby:
Tárbıeshi: - Balalar, endi biz Qar Hanshaıymymen birge tabıǵat buryshyna qaraıyqshy. Gúlder 2 topqa bólinedi dala jáne bólme gúlderi bolyp.
- Biz gúldi ne úshin ósiremiz?
- Onyń qandaı paıdasy bar?
- Gúlderdi qalaı kútemiz?
Balalardyń jaýaby:
Qar Hanshaıymy: - Balalar, meniń senderge ótinishim bar, osy tabıǵat buryshyndaǵy myna gúl maǵan qatty unap tur, osy gúldiń maǵan sýretin salyp bere alasyńdar ma?
Balalardyń jaýaby:
Tárbıeshi: - Endeshe, balalar, jaıǵasyp Qar Hanshaıymynyń tilegin oryndaıyq.
1. Úlgimen tanystyrý;
2. Sýret salyp kórsetý;
3. 1 - 2 balany shyǵaryp salǵyzý;
Qar Hanshaıymy: - Balalar, sender sýretti jaqsy salady ekensińder, maǵan salǵan sýretteriń unady.
Tárbıeshi: - Balalar, senderdiń salǵan sýretterińnen ádemi etip gúlzar qurastyraıyqshy. Mine, qandaı tamasha gúlzar.
Osy gúlderden eń ádemi salynǵan gúldi tańdaıyqshy. Kimniń salǵan gúli ádemi, sol gúldi Qar Hanshaıymyna estelikke bereıik.
Balalardyń jaýaby:
Qar Hanshaıymy: - Rahmet, balalar. Endi men qaıtaıyn, senderge búgin rıza boldym. Saý bolyńdar.
Tárbıeshi: - Bárimizdiń búgingi kóńil - kúıimiz tamasha boldy. Endeshe, jaqsy bir án shyrqaıyq.
Án: "Mamam gúldiń baǵbany".