InfoHub Logo

Eń áıgili, eń baı, eń kóne, eń bedeldi jáne taǵy da eń baı amerıkalyq ýnıversıtet. Stýdentterge AQSH Memlekettik hatshysy dáris oqıtyn, al dıplom - balalyq shaǵynan barlyq mansapkerlerdiń armany bolǵan, joǵary elıtaǵa ótýge múmkindik beredi.  Shynynda basqasha ýnıversıtet: Lvy lıgasy, jasyl kógaldar, kóne kitaphanalar men joǵary kýrstardyń  saýyq keshi. Búgin biz álemniń úzdik joǵary oqý oryndarynyń biri - Garvard stýdentteriniń qanshalyqty baqytty ómir súrip, oqyp jatqanyn bilemiz.

Tarıhy

Garvard ýnıversıtetiniń negizi aǵylshyn kolonıalarynyń Amerıka jerine taban tiregenine nebári 16 jyl ótkende, 1636 jyly qalanǵan. Alǵashqy jyldary Garvardta jalǵyz oqytýshy men toǵyz stýdent bolǵan. Olar bıblıalyq mátinderdi, latyn jáne matematıkany zerttedi. Aıtpaqshy, Djon Garvard ýnıversıtettiń negizin qalaýshy emes, ádette solaı sanalady. Ol tek óziniń  kitaphanasyn jáne baılyǵynyń jartysyn syıǵa tartqan adam ǵana boldy. Degenmen, tarıhta qaıyrymdylyq áreketi úshin esimi saqtalyp qaldy.

Qurylymy

Garvard - kez kelgen ǵylymdy zertteı alatyn kópsalaly ýnıversıtet. Munda bakalavr, magıstr, ǵylym doktory dárejesi men MVA dıplomyn alýǵa bolady. Alaıda joǵary bilimmen bakalavrıatqa túsýge bolmaıdy. Sebebi Garvard  Liberal Arts pozısıasyn ustanady, ıaǵnı siz bakalavrıatta belgili bir mamandyq ıesi emes, jalpy bilim alasyz. Stýdentter talǵamyna qaraı kez kelgen kýrsty tańdap, ǵylym bakalavry deńgeıinde bitiredi. Sondyqtan sheteldikter AQSH azamattarymen birge jalpy negizderge túsedi. Qazirgi ýaqytta Garvardta 20 myńǵa jýyq stýdent oqıdy, olardyń kópshiligi  MBA men magıstranttar.

Garvardtyń terıtorıasy – 85 gektardan astam. Garvard bıznes mektebi ózenniń basqa jaǵynda ornalasqan. Aýmaǵy – 145 gektar. Bar bolǵany úsh kampýsynyń arasynda transporttyq baılanystar ornatylǵan. Tipti metro stansıalary da bar. Sondyqtan Garvardta ómir súrý ádettegi qalada turǵanmen birdeı. Munda ózderiniń arnaıy sýpermarketter, meıramhanalar tipti, qylmystyq toptar da bar. Iáá, jańylys estigen joqsyz. Statısıka boıynsha, 2006 jyldan 2008 jylǵa deıin Garvard aýmaǵynyń kampýsynda 48 zorlyq, 10 tonaý, 15 shabýyl, 750 urlyqqa jol berilgen. Kez kelgen qaladaǵydaı, Garvardta óziniń arnaıy elıtalyq aýdandary bar: stýdenttiń oqýdaǵy jetistikterine qaraı «úılerde» qonystanǵan. Garvard aýlasyna jaqyn ornalasqan ákimshilik ǵımaraty men turǵyn úı  bólektengen. Al basqalary jatahanada turady. 

Garvardta Massachýets shtatynyń eń úzdik kitaphanasy ornalasqan. Sondaı-aq óziniń jeke óner mýzeıi, teatr, telearna men gazetteri bar. Mıss pen Mıster baıqaýlary jáne festıválder ótedi. Garvardtyń eń tanymal ári kórneki jerleriniń biri Garvard kópiri.

Qalaı túsýge bolady?

Garvardta tamyr-tanystyqpen túsý múmkin emes. Tipti sen prezıdenttiń uly bolsań da. Qabyldaý komısıasyna tek oqýdaǵy jetistikteriń men marapattaryńdy usyna alasyń.  SAT–ty tapsyrǵannan keıin, talapkerler ýnıversıtetke qujattaryn tapsyrady. Baldyń tómen bolýy eskerilmeıdi. Kez kelgen talapker ótinim bere alady. Biraq eskere ketetin nárse, 2400-den, 1900 alsańyz, bul ortasha bal. 30 000 úmitkerdiń arasynan baǵy janǵan tek 2000 adam ǵana ýnıversıtettiń Djonatan bas qaqpasy arqyly ótedi. Árbir kandıdattyń ótinishine, qabyldaý komısıasynda eki adamnan qaraıdy. Al baıdyń balalaryn qabyldaǵanyn qalaı bilýge bolady? Ýnıversıtette, mıllıonerlerdiń balalaryna, oqý orynnyń zertteý ortalyǵyna jańa quraldar satyp alý úshin berilgen arnaıy dotasıa bar. Biraq erejesi qatań. Aldymen, mektep atestati, emtıhan nátıjesi, sosyn baryp, qabyldaý men oqý aqysy.

Qalaı ómir súredi?

Garvardta sizge kredıt kartasy qajet bolady. Oqýdyń jyldyq baǵasy 30 myń dollardan bastalady. Kúndelikti turmystaǵy shyǵynmen ol, shamamen 50 myń dollar bolady. Bul baǵa eń qarapaıym teologıa ınstıtýynda. Al Garvard quqyq mektebi, eń bedeldi ınstıtýt bolyp beker sanalmaıdy. Sebebi bul jerde (stýdenttiń mashınasy) Mersedes–tiń S klassyn kezdestiretin jalǵyz turaq. Degenmen, stýdentter de qalys qalmaıdy. Kóbisi shákirtaqy alady, odan bolmasa jergilikti kafede nemese kafedrada jumys isteıdi. Qarjylandyrýdan tys qalǵandar men grantta oqymaıtyndardyń tapqany 40-90 paıyzy oqý aqysyn tóleýge jumsalady. Al aspıranttar oqý aqysyn tolyq tóleýge múmkindik alýmen qatar, profesordyń asıstenti nemese ǵylymı ortalyqta jumys isteı alady.

Stýdentter

Eger siz Garvardtyń stýdentteriniń kóbisi azıattyqtar shyǵar dep boljasańyz, onda... durys aıtasyz. 2009 jylǵy statısıkanyń kórsetýi boıynsha, matematıka jáne ınjener fakúltetinde oqıtyn stýdentterdiń basym bóligi Azıalyqtar bolǵan. Tipti 1900 jyldan beri Garvardtpen yntymaqtastyqtaǵy MIT-diń ózinde mundaı nátıjemen maqtana almaıdy. Munda ataǵy jer jarǵan baıdyń da, ımıgrant kedeıdiń de balasy bilim alady. Sportshylar, bolashaq dárigerler, dızaınerler velosıped aıdaıdy, fýtbol oınaıdy, shópte otyryp, sendvıchterin jep, bári birge yntymaqtastyqta ómir súredi. Olardy álemdegi eń úzdik ýnıversıtetterdiń birinde oqýǵa múmkindik alýy, násiline nemese dinine qaramastan, bárin biriktiredi.

Garvard -  8 AQSH prezıdenti, 75 Nobel syılyǵy laýreaty atanǵan, túlekterimen ǵana emes, óz ýaqytynda ýnıversıtetten shyǵyp ketkenimen, ómirde jetistikke jetken, tanymal stýdentterimen maqtana alatyn sanaýly ýnıversıtetterdiń biri. Olardyń ishinde: Bıll Geıts, Mett deımon, Mark Sýkerberg jáne Ýılám Herst.

Qysqasha nusqaýlyq

Joǵaryda aıtylǵandaı, Garvard - naǵyz qala. Sondyqtan Rım zańynda atap ótilgendeı, birinshi kýrs stýdentteri senbi keshterin ótkizetin ózindik kúsh ortalyqtary, eń tanymal kitap dúkenderi men barlar bar.

Lvy lıgasy( Lvy League)  - Amerıkadaǵy segiz kóne ýnıversıtettiń asosıasıasy: Garvard, Prınston, Iel, Braýn, Kolýmbıa, Kornell, Dartmýt jáne Pensılvanıa. Bul lıga AQSH-taǵy bedeldi joǵary bilimniń etalony bolyp sanalady.   

Schoenhof’s —   shetel ádebıetiniń jınaqtarymen áser qaldyratyn kitap dúkeni. Munda ıslandtyq halyq ertegilerin jáne keńestik jınaǵyn taba alasyz. Barlyǵy túpnusqada.

Crema Café — dámdi alma shaıy, kofe jáne panını bar kofehana. Mezi qylǵan Starbaks kimge qajet deısiz?

Harvard Book Store — bul dúkenge (tek Garvard stýdentteri ǵana emes) búkil shtattan adamdar keledi. Bul eldegi eń úzdik kitap dúkeni. Stýdentter kitaphanada emes, dál osy jerde ózindik jumystaryn jazady. Osy jerde ǵashyq bolady jáne bos ýaqyttaryn ótkizedi. Bunyń bári tegin ýaıfaı, yńǵaıly dıvan men kofeniń arqasynda iske asyp otyr.

Bartley’s Burgers - asqana men sendvıchten jalyǵyp, oqýdaǵy jetistikterin atap ótkisi kelgende, stýdentter osy jerge keledi. Bul mekemedegi ortasha chek áldeqaıda joǵary, biraq ataqtylardyń qurmetine atalǵan, gambýrgerlerdiń dámdiliginiń múmkin emestigi, soǵan turarlyq. Ted Kennedıdiń gambýrgerin jeke usynady!

Border Cage – Garvardtaǵy úzdik meksıkalyq bar. Munda margarıtanyń bólikterin úzdik stýdentterdiń mıynyń kólemindeı etip ósiredi. Al birinshi kýrs stýdentteriniń jyl saıyn ótetin saýyq keshine, tipti joǵary kýrstar da barýdy armandaıdy.

---