InfoHub Logo

Otbasy – jeke tulǵalardyń áleýmettenýi men ómirge qadam basýyna, ıaǵnı olardy ómirge daıyndaıtyn mektep.

Otbasy ózgeristerge ashyq tabıǵatty adamdy syrttaǵy zıandy yqpaldardan qorǵaýdy ózine maqsat etetin bolsa, osyndaı otbasylar quraıtyn qoǵam myqty bolmaq.

HHİ ǵasyr shekteýler azaıyp, ulttyq jáne rýhanı qundylyqtardy qorǵap qalý meılinshe qıyndaǵan dáýir. Álem jahandanýda. Álemdegi aqparat birneshe sekýndta elimizge jete alady. Adamdar ınternet arqyly kez kelgen sátte izdegen maǵlumattaryn taba alady. Tarıhty da, ádebıetti de úırene alady, sonymen qatar qumar oınaýdy da, ádepke jat nárselerdi de kóre alady. Jaqsy aqparattar alyp jetilýmen qatar jaman aqparattar sińirip buzylý da ońaı. Buzylýdyń, azǵyndaýdyń aldyn alýdyń jalǵyz amaly jurtshylyqqa neniń durys, neniń burys ekendigin túsindirý. Mine osy turǵyda januıadaǵy tárbıeniń mańyzy erekshe. «Balany jastan» degen babalarymyz. Iaǵnı balaǵa jastaıynan tárbıe berý qajet, al úlkeıgende qansha talpynsańda utymdy nátıje bermeýi múmkin. Mysaly kishkentaıynan ata-anasyna «sen» degen, atymen shaqyryp ósken balalarǵa, úlkeıgende «siz» deýdi jáne «ana, áke» dep shaqyrýdy úırete almaǵan otbasylar kóp. Sondyqtan adamdarǵa neniń jaman, neniń jaqsy ekendigin kishkentaıynan úıretý kerek. Zamanymyzda kóp otbasylar buǵan nemquraıly qaraýda. Jumysyn syltaý etetinder, óziniń rahatymen áýre bolatyndar tárbıelik mindetke kelgende osaldyq tanytýda. Tájirıbelik, tárbıelik nasıhattan mahrum ótken jastyq, sanasyz turǵyda aǵymdaǵy syrtqy yqpaldardyń jeteginde qalýda. Osyny eskerip árqaısymyz óz otbasymyzǵa, bala tárbıesine kishkentaıynan kóbirek kóńil aýdarsaq, bala-shaǵanyń keleshegine jáne qoǵamnyń gúldenýine de úles qosqan bolamyz. 

Erkelikti qalyptastyratyn áreketter:

● Balalardy ómir qıyndyqtaryn ertegideı kórsetip daıyndaı almaısyz. Renjigen kezderi de bolsyn, ashshy-tushshyny da kórsin, jyǵylǵanda túregelýdi úırensin, oılansyn. Osylaısha minez-qulqy kúsheıedi.

● Balańyz muǵaliminen nemese basqa bir úlkennen shaǵymdanyp kelgeninde, bolǵan oqıǵany tolyǵymen tyńdamaı turyp, dereý qoldy sybap qorǵaýshy mindetke kóshetin bolsańyz qate jasadyńyz degen sóz. Obektıvti bolyńyz. Aldymen balańyzdy tyńdańyz, keıin qatysty kisini.   

● Balańyz yzalanǵan, ashýlanǵan kezde ashýmen jaýap berseńiz jaman ádetin maquldaǵanmen teń bolady. Ustamdy bolyp, ashýynyń sebebin túsinýge tyrysyńyz.

● Balalar kúnde qaıtalanatyn rýtındi mámilelerge ádettenedi. Tańerteńgisin oıanǵanda tańǵy as ishedi, oıynshyqtarymen oınaıdy, teledıdar kóredi. Olarǵa bir ret tańǵy as ishkeni úshin syıapat beretin bolsańyz, kúnde sol nárseni kútetin bolady. Sondyqtan syıapat beretin kezde munyń anda-sanda bolatyn bir rettik qubylys ekenin eskertińiz.

● Balalaryńyzǵa kómekteskińiz keletini túsinikti jáıt, biraq barlyq nársesin siz oryndaıtyn bolsańyz bala jalqaýlana bastaıdy. Teledıdardy qosyp bermeńiz, sýyn ákelip bermeńiz, tis shetkalaryna tis pastasyn jaǵyp bermeńiz. Óıtkeni árdaıym bulardy oryndaý úshin qasynda bolmaıtyn kezderińiz de bolady. Olardy ómirge daıyndaǵyńyz kelse, jas erekshelikterine qaraı óz isterin ózderi atqarýǵa daǵdylansyn. 

● Úıde únemi balańyzdyń jeńýine, aıtqanynyń bolýyna jol beretin bolsańyz, syrtta da jaǵdaıdyń osyndaı bolatynyna senedi jáne ár jeńiliske ushyraǵanynda kúızeliske tap bolady. Balalarymyzǵa jeńilýdiń tózimdilik jáne eńbekqorlyq sekildi qasıetterdi qalyptastyratyndyǵyn úıretýimiz kerek.

● Balalaryńyzǵa bas-kóz bolyńyz. Biraq kishigirim keleńsizdikterin ózi sheshýge daǵdylandyryńyz. Osylaısha óziniń jáne ózgelerdiń jaǵdaıyn, sezimderin jaqsy túsinetin bolady. Bólisýdi, ádil bolýdy jáne adamdarǵa teń mámile etýdi úırenedi.     

Keıbir keńester:

● Balanyń keıbir qatelikterdi jasaýy qalypty nárse. Dereý ony jazalandyrýǵa asyqpaı, keshirimdi bolý kerek.

●  «Sen adam bolmaısyń», «jalqaýsyń» degen sekildi jazǵyrýlar balanyń ózine degen senimdiligin azaıtady jáne ózekti máselelerdiń aldynda sheshim qabyldaı almaýyna sebepshi bolady.

● Balalar úlkenderge óte qatty elikteıdi. Sol úshin únemi olarǵa jaqsy úlgi bolý kerek.

● «Bar, ana jaqqa!», «Bar, dalaǵa oına!», «Mazamdy alma!», «Áketshi myna balańdy!» degen sekildi tek sol mezettegi jeke bastyń tynyshtyǵy oılanylsa, bul qutylys joly emes. Óıtkeni sol nárse erteń de, onyń arǵy kúni de qaıtalanady. Balaǵa ótkinshil emes, turaqty saqtalyp qalatyn jaqsy tárbıe berý kerek.

Ananyń ónegeli tárbıesi

Nobel syılyǵyn alǵan matematıka profesorynan oqýshysy suraýda:

– Aǵaı, dúnıe júzinde myńdaǵan matematıka profesorlary bar. Solardyń ishinen qandaı qasıetińizben erekshelenip, syılyqqa ıemdendińiz? – degeninde, profesor bul suraqqa jymıyp baryp bylaı deıdi:

– Shyndyǵynda, bul syılyq úshin anama boryshtarmyn. Bala kezimde mektepten qaıtqan balalaryna ata-analary: «Balam, búgin sabaqtan neshe aldyń? Apaıyń ne dedi?» dep suraýshy edi. Al meniń anam bolsa: «Balam, búgin apaıyńa qandaı jaqsy suraq qoıdyń?» dep suraıtyn. Mine, ózgelerden meni erekshelendirgen qasıet te osy. Únemi jaqsy suraqtar qoıýǵa tyrasatynmyn, osylaısha bilmegen suraqtarymnyń jaýabyn úırenetinmin jáne áli de úırenetinderim kóp dep oılaıtynbyn!» – dep jaýap beredi.

Jas óspirimderdi kitapqa baýlý

Kitap oqý daǵdysy kishi jastarda paıda bolsa áserlirek, jaqsyraq ári turaqty bolady. Balalar men jas óspirimderdi kitap oqýǵa daǵdylandyrý kerek. Al buny qalaı isteýge bolady?

Balalar men jas óspirim oqyǵan kezde qyzyǵýshylyq tanytatyn komıkster, qysqa hıkaıalar, qyzyqty balalar ertegileri, sóz qazynasyn arttyratyn krosvordtar, jumbaqtar, balalarǵa arnalǵan jýrnaldar bul máseleniń jaýaby. Eń jaqsy oqý daǵdysyn osy atalǵan týyndylar qalyptastyrady. Áıtpese balalarǵa ǵylymnyń ózi berilgen dáris kitaptaryn jáne aýyr kitaptardy oqytý óte qıyn. Elimizde, ásirese qazirgi qoǵamda kitap oqý daǵdysynyń jetkiliksiz dárejede ekenin qabyl etýge májbúrmiz. Álemdegi memlekettermen salystyrǵan kezde eń arttaǵy qatarlarda qalýdamyz. Teledıdar men radıo sıaqty quraldardan alynǵan bilim ýaqytsha. Kóp málimet berilse de, bulardy aqylda saqtaý qıyn. Óıtkeni bul málimetterge ıemdený úshin eshqandaı eńbek jumsalmaǵan. Biraq kitap ondaı emes. Belgili eńbek jumsalyp alynǵan bilimniń umyt bolý yqtımaly óte az.

---