Geografıa sabaǵynda STO tehnologıasyn paıdalanýdyń ádis-tásilderi
Baıandama.
Geografıa sabaǵynda STO tehnologıasyn paıdalanýdyń ádis-tásilderi
Qazirgi kezde egemen elimizde bilim berýdiń jańa júıesi jasalyp, álemdik bilim berý keńistigine enýge baǵyt alýda. Bul oqý - tárbıe úrdisindegi eleýli ózgeristerge baılanysty bolyp otyr. Sebebi, bilim berý paradıgmasy ózgerdi, bilim berýdiń mazmuny jańaryp, jańa kózqaras, jańasha qarym - qatynas paıda bolýda. Keler urpaqqa qoǵam talabyna saı tárbıe men bilim berýde muǵalimderdiń ınovasıalyq is - áreketiniń ǵylymı - pedagogıkalyq negizderin meńgerýi mańyzdy máselelerdiń biri.
Ǵylym men tehnıkanyń jedel damyǵan, aqparattyq málimetter aǵyny kúsheıgen zamanda aqyl - oı múmkindigin qalyptastyryp, adamnyń qabiletin, talantyn damytý bilim berý mekemeleriniń basty mindeti bolyp otyr. Ol búgingi bilim berý keńistigindegi aýadaı qajet jańarý oqytýshynyń qajymas izdenimpazdyǵy men shyǵarmashylyq jemisimen kelmek. Sondyqtan da árbir oqýshynyń qabiletine qaraı bilim berýdi, ony derbestikke, izdenimpazdyqqa, shyǵarmashylyqqa tárbıeleýdi júzege asyratyn jańartylǵan pedagogıkalyq tehnologıany meńgerýge úlken betburys jasalýy qajet. Óıtkeni memlekettik bilim standarty deńgeıinde oqý úrdisin uıymdastyrý jańa pedagogıkalyq tehnologıany endirýdi mindetteıdi.[1]
Bilim berý salasy qyzmetkerleriniń aldyna qoıylyp otyrǵan mindetterdiń biri – oqytýdyń ádis tásilderin únemi jetildirip otyrý jáne qazirgi zamanǵy pedagogıkalyq tehnologıalardy meńgerý. Qazirgi tańda oqytýshylar jańa tehnologıalar jáne ınteraktıvti ádistemelerin sabaq barysynda paıdalana otyryp sabaqtyń sapaly ári qyzyqty ótýine yqpalyn tıgizýde.
Bul tyǵyryqtan shyǵýdyń birden - bir joly oqý - tárbıe prosesinde jańa tehnologıalardyń ádis - tásilderin engizý, árbir bilim alýshylardyń bilimge degen qyzyǵýshylyqtaryn, talpynysyn arttyryp, óz betimen izdenýge, shyǵarmashylyq eńbek etýge jol ashý. Jańa tehnologıalyq prosestiń negizi – jańalyqtardy qalyptastyryp júzege asyrýdyń tutastyq qyzmeti. Jańashyldyq bilim deńgeıiniń kóterilýine jaǵdaı týǵyzady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵa deıingi Bilim berýdi damytý tujyrymdamasynda «orta bilim berýdiń maqsaty – tereń bilim, kásibı daǵdylar negizinde erkin baǵdarlaı bilýge, ózin – ózi iske asyrýǵa, ózin – ózi damytý jáne óz betinshe durys adamgershilik turǵysynan sheshim qabyldaýǵa qabiletti jeke tulǵany qalyptastyrý» dep kórsetilgen.[2]
Osyǵan baılanysty bilim berý sapasy boıynsha basty nazar adamnyń alǵan bilimin qoldanýyna qajetti jáne úzdiksiz oqýǵa múmkindik beretin bilikter men daǵdylardy qamtıtyn sapaly bilim berý júıesin qurýǵa baǵyttalýy qajet.
Biz ustazdar qaýymy qandaı bolmasyn jańalyqqa qulaq túre júretinimiz aıqyn. Jańa tehnologıalardy sabaqta qoldanýdyń tıimdiligin qashan da jolǵa qoıarymyz anyq. Qazirgi kezde bilim berý úrdisinde kóptegen tehnologıalar qoldanylady. Sonyń biri «Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» tehnologıasyn basshylyqqa alamyn.
Geografıa pánin oqýshylarǵa oqytyp úıretýde muǵalim únemi óziniń oı - órisin keńeıtýge, bilimine bilim qosýǵa tıis jáne oqytýdyń jańa tehnologıalaryn meńgerýi qajet.
Pedagog – ǵalymdar qazirgi kezde qoldanyp júrgen bilim berý tehnologıasy termınin ár qyrynan ashyp kórsetýde. Túsindirme sózdikte «Tehnologıa – bul qandaı da bolsyn istegi, sheberliktegi, ónerdegi amaldardyń jıyntyǵy» delingen.[3]
B. Lıhachev pedagogıkalyq tehnologıa oqý úrdisinde belgili bir maqsat kózdeıtin pedagogıkalyq yqpal dese, V. I. Bespalko «Oqý úrdisin júzege asyrýdyń mazmundyq tehnıkasy» degen anyqtama beredi.
Geografıa sabaǵynda STO tehnologıasyn paıdalanýdyń ádis-tásilderi
Qazirgi kezde egemen elimizde bilim berýdiń jańa júıesi jasalyp, álemdik bilim berý keńistigine enýge baǵyt alýda. Bul oqý - tárbıe úrdisindegi eleýli ózgeristerge baılanysty bolyp otyr. Sebebi, bilim berý paradıgmasy ózgerdi, bilim berýdiń mazmuny jańaryp, jańa kózqaras, jańasha qarym - qatynas paıda bolýda. Keler urpaqqa qoǵam talabyna saı tárbıe men bilim berýde muǵalimderdiń ınovasıalyq is - áreketiniń ǵylymı - pedagogıkalyq negizderin meńgerýi mańyzdy máselelerdiń biri.
Ǵylym men tehnıkanyń jedel damyǵan, aqparattyq málimetter aǵyny kúsheıgen zamanda aqyl - oı múmkindigin qalyptastyryp, adamnyń qabiletin, talantyn damytý bilim berý mekemeleriniń basty mindeti bolyp otyr. Ol búgingi bilim berý keńistigindegi aýadaı qajet jańarý oqytýshynyń qajymas izdenimpazdyǵy men shyǵarmashylyq jemisimen kelmek. Sondyqtan da árbir oqýshynyń qabiletine qaraı bilim berýdi, ony derbestikke, izdenimpazdyqqa, shyǵarmashylyqqa tárbıeleýdi júzege asyratyn jańartylǵan pedagogıkalyq tehnologıany meńgerýge úlken betburys jasalýy qajet. Óıtkeni memlekettik bilim standarty deńgeıinde oqý úrdisin uıymdastyrý jańa pedagogıkalyq tehnologıany endirýdi mindetteıdi.[1]
Bilim berý salasy qyzmetkerleriniń aldyna qoıylyp otyrǵan mindetterdiń biri – oqytýdyń ádis tásilderin únemi jetildirip otyrý jáne qazirgi zamanǵy pedagogıkalyq tehnologıalardy meńgerý. Qazirgi tańda oqytýshylar jańa tehnologıalar jáne ınteraktıvti ádistemelerin sabaq barysynda paıdalana otyryp sabaqtyń sapaly ári qyzyqty ótýine yqpalyn tıgizýde.
Bul tyǵyryqtan shyǵýdyń birden - bir joly oqý - tárbıe prosesinde jańa tehnologıalardyń ádis - tásilderin engizý, árbir bilim alýshylardyń bilimge degen qyzyǵýshylyqtaryn, talpynysyn arttyryp, óz betimen izdenýge, shyǵarmashylyq eńbek etýge jol ashý. Jańa tehnologıalyq prosestiń negizi – jańalyqtardy qalyptastyryp júzege asyrýdyń tutastyq qyzmeti. Jańashyldyq bilim deńgeıiniń kóterilýine jaǵdaı týǵyzady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jylǵa deıingi Bilim berýdi damytý tujyrymdamasynda «orta bilim berýdiń maqsaty – tereń bilim, kásibı daǵdylar negizinde erkin baǵdarlaı bilýge, ózin – ózi iske asyrýǵa, ózin – ózi damytý jáne óz betinshe durys adamgershilik turǵysynan sheshim qabyldaýǵa qabiletti jeke tulǵany qalyptastyrý» dep kórsetilgen.[2]
Osyǵan baılanysty bilim berý sapasy boıynsha basty nazar adamnyń alǵan bilimin qoldanýyna qajetti jáne úzdiksiz oqýǵa múmkindik beretin bilikter men daǵdylardy qamtıtyn sapaly bilim berý júıesin qurýǵa baǵyttalýy qajet.
Biz ustazdar qaýymy qandaı bolmasyn jańalyqqa qulaq túre júretinimiz aıqyn. Jańa tehnologıalardy sabaqta qoldanýdyń tıimdiligin qashan da jolǵa qoıarymyz anyq. Qazirgi kezde bilim berý úrdisinde kóptegen tehnologıalar qoldanylady. Sonyń biri «Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» tehnologıasyn basshylyqqa alamyn.
Geografıa pánin oqýshylarǵa oqytyp úıretýde muǵalim únemi óziniń oı - órisin keńeıtýge, bilimine bilim qosýǵa tıis jáne oqytýdyń jańa tehnologıalaryn meńgerýi qajet.
Pedagog – ǵalymdar qazirgi kezde qoldanyp júrgen bilim berý tehnologıasy termınin ár qyrynan ashyp kórsetýde. Túsindirme sózdikte «Tehnologıa – bul qandaı da bolsyn istegi, sheberliktegi, ónerdegi amaldardyń jıyntyǵy» delingen.[3]
B. Lıhachev pedagogıkalyq tehnologıa oqý úrdisinde belgili bir maqsat kózdeıtin pedagogıkalyq yqpal dese, V. I. Bespalko «Oqý úrdisin júzege asyrýdyń mazmundyq tehnıkasy» degen anyqtama beredi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
