InfoHub Logo

Baqyt – bul ustatpaıtyn, biraq árkim qolyna qondyrǵysy keletin qus sıaqty. Ár adam ómir boıy sony aýlaýmen ótedi, biraq qolyna qondyra alatyndary neken-saıaq. Degenmen baqytty bolý siz oılaǵandaı qıyn emes – bar-joǵy birneshe keńesterdi ustansa jetkilikti.

Ár adam baqytty bolǵysy keledi, biraq buǵan árkimniń qoly jete bermeıdi. Sebebi, kóbimiz oǵan qoljetpes arman retinde qaraımyz, al negizinde bári ońaı. Kóńilge jaǵymdy emosıalardy kez kelgen adam ala alady, bar-joǵy psıhologtar usynǵan birneshe erejelerdi ustanyp júrse bolǵany.

Nazarlaryńyzǵa ǵylymmen dáleldengen tásilderdi usynamyz jáne árqaısyńyzdy osy tásilderdi ustanýǵa shaqyramyz.

1. 7 mınýtyńyzdy sportqa arnańyz

Sportpen aınalysýǵa ýaqytym joq dep oılaısyz ba? Biraq 7 mınýt – tym kóp emes ekenimen kelisetin shyǵarsyz? Osyndaı qysqa jattyǵý da sizdi baqytty etýge kómektesedi eken.

Kúızelisten qutqaratyn tamasha tásil – bul sport. Shon Acher «Baqyttyń artyqshylyǵy» kitabynda osy teorıaǵa dálel retinde kúızelisten zardap shegip júrgen adamdar qatysqan zertteýdi usynady. Olardy úsh topqa bólip, emdeý úshin túrli tásilderdi qoldandy: dáriler, jattyǵýlar jáne dári men jattyǵýdyń birdeı úlesin. Emdelip shyqqandardy 6 aıdan keıin resıdıvke qaıta tekseredi. Nátıjeler tańǵalarlyq:

Tek qana dárimen emdelgen 38% pasıent qaıta kúızeliske ushyraǵan. Qos tásilmen emdelgenderde resıdıv prosenti birshama az, 31%-ǵa teń bolǵan. Biraq tek jattyǵýlarmen ǵana emdelgenderdiń toby tańǵalarlyq nátıje kórsetken: olardyń arasynda resıdıv deńgeıi bar-joǵy 9%-dy quraǵan.

Fızıkalyq jattyǵýlar kóńil-kúıdi jaqsartady, sergektik syılaıdy, mıdyń jumysyn jaqsartady jáne ózińe senimdilikti arttyrady.

Redaktordyń eskertýi: uıaly telefonyńyzǵa «7 mınýttyq jattyǵý» dep atalatyn arnaıy qosymshany ornatyp alsańyz da bolady.

2. Qanǵan uıqy negatıvten qorǵaıdy

Uıqynyń qanyq bolýy denemizdi aýyr kúnnen keıin qalpyna keltirip, qulshyna jumys isteýge kómektesedi. Buǵan qosa, uıqy bizdi baqyttyraq etedi eken.

Muny Po Bronson men Eshlı Merrımen «Tárbıelik shok» atty kitaptarynda bylaı túsindiredi:

Negatıvti emosıalardy óńdeýge mıshyqtyń kómekeı bezi jaýap beredi, al pozıtıvti jáne beıtarap estelikterdi gıppokamp óńdeıdi. Uıynyń jetispeýi gıppokamptyń jumysyna kóbirek áser etedi. Nátıjesinde, uıqysy qanbaǵan adamdar jaǵymsyz estelikterge kóbirek berilip, jaǵymdy sátterdi este saqtamaıdy.

Osy qaǵıdany tekserý maqsatynda zertteý júrgizilgen: únemi uıqysy qanbaıtyn stýdentterge sózder tizimin jattaý tapsyrylady. Stýdentter 81% negatıvti máni bar («aýrý» syndy sózder) sózderdi jattap alǵan jáne 31% jaǵymdy jáne beıtarap sózderdi jattaı alǵan (onyń ishinde «kún sáýlesi», «jáshik» degen sıaqty).

Bir kúnge septik bolatyn kóńil kúıińizdiń qalaı bolatyny da, uıqyńyzdyń tynyshtyǵy men uzaqtyǵyna baılanysty.

3. Jaqyn adamdar baqyt syılaıdy

Kóptegen adam óler aldynda jaqyn adamdarymen az ýaqyt ótkizgenine ókinip jatady.

Otbasymyzben jáne dostarymyzben ótkizetin ýaqyt kóńil-kúıimizge qatty áser etedi. Buǵan psıholog Denıel Gılbert mynadaı anyqtama beredi:

Adam otbasymen baqytty. Dostarymyz ben jaqyn adamdarymyz da bizdi baqytty etedi. Bizdi baqyttyraq etetin basqa da zattar túptep kelgende bizge qymbat adamdarmen kóbirek ýaqyt ótkizýge kómektesip qana jatyr.

«Uzaq jasaýdyń jobasy» kitabynyń avtory Govard Frıdman da bizdiń basqa adamdarmen qarym-qatynasymyz ómirimizdiń uzaqtyǵy men sapasyna áser etetinin aıtady.

4. Baqytqa jylý kerek

Ózińdi baqyttyraq seziný úshin Shon Archer taza aýada kóbirek bolý kerek dep keńes beredi:

Taza aýada 20 mınýt serýendeý kóńil-kúıdi kóterip qana qoımaı, oılaý qabileti men este saqtaýdy jaqsartatynyn bir zertteý kórsetken eken.

Amerıkalyq meteorogıalyq qoǵamdastyqqa súıensek, jeldiń jyldamdyǵy nemese ylǵaldylyqqa qaraǵanda bizdiń kóńil kúıimizge temperatýra kóbirek áser etedi. Ǵalymdar adamdardyń 13.9°C kezinde ózderin baqyttyraq sezinetinin dáleldegen eken.

5. Ózgege kómektesseń ózińdi baqyttyraq sezinesiń

Ózimizdi baqyttyraq seziný úshin jylyna 100 saǵat (nemese aptasyna 2 saǵat) biz ózgelerge kómektesýimiz kerek eken. Taǵy bir ret Shon Archerdiń kitabyna bas suǵaıyq:

… zertteý kórsetkendeı, 150 adam konsertke barý nemese kafeden tamaq ishý sıaqty sharalarǵa aqsha shyǵarýdan kóbirek lázzat alǵandaryn aıtqan. Bul proses olarǵa aıaq kıim, qymbat saǵat nemese teledıdar sıaqty zat satyp alǵannan áldeqaıda kóbirek baqyt syılaǵan.

Osylaısha, ózimizge jasaıtyn syıǵa qaraǵanda, aqshany ózgelerge jumsaý, bizdi áldeqaıda baqyttyraq etedi.

6. Kúlki – baqytty bolýdyń eń ońaı tásili

Kúlgen sátte kóńil kúıimiz kóteriledi. Alaıda ótirik kúlkiden qaraǵanda jaǵymdy emosıalar týdyrǵan shynaıy kúlki áldeqaıda tıimdi:

Mıchıgan ýnıversıtetiniń ǵalymdary ótirik kúlip júrýge májbúrli qyzmetkerlerdiń kóńil kúıleri tez túskish jáne jumys qabilettiligi tómen bolatynyn anyqtaǵan. Al jaǵymdy oılardan kúlip júretin adamdar, ózderin baqyttyraq sezinedi jáne jumysta jaqsy nátıje kórsetedi.

Kúlki, sonymen qatar, qıyn jaǵdaı kezinde qaıǵy men aýyrlyqty jeńildetýge kómektesedi.

7. Ózińizge unaıtyn zattar jaıly oılańyz

Saıahatqa shyǵatynyńyz jaıly oıdyń ózi kóńil kúıińizdi kótere alady. Applied Research of quality of Life jýrnalynyń avtorlary zertteý júrgizgen eken, sol kórsetkendeı, adamdar saparda júrgen kezge qaraǵanda sapardy josparlaý kezinde ózderin baqyttyraq sezinetin bolyp shyqqan.

Shon Archer de bul fenomen jaıly kitabynda aıtyp ótken:

Súıikti fılmdi kóremin degen oıdyń ózi endorfındi 27%-ǵa deıin kóteretinin bir zertteý kórsetken eken.

Qazir demalysqa shyǵyp ketý múmkindigi bolmasa da nemese dostaryńyzben kezdesýge múmkindik bolmasa da, aldyn ala josparlap qoıyńyz. Kóńil kúıińiz bolmaǵan jaǵdaıda alda sizdi sapar nemese kezdesý kútip turǵanyn oılańyz.

8. Jumysyńyzǵa jaqyn jerde turyńyz

Jumysqa baratyn jol kóńil kúıimizge qanshalyqty áser etetinin bile bilmeımiz. Biz aınalamyzdaǵy kóptegen yńǵaısyzdyqtarǵa úırenip ketemiz. Tek jumysqa deıingi uzaq jolǵa úırene almaıdy ekenbiz.

Jumysqa deıingi joldyń yńǵaısyzdyǵyn páterińizdiń úlkendigimen nemese joǵary jalaqymen óteı alasyz, biraq bul da jumys istemeıdi.

9. Jaqsylyq úshin rıza bolyńyz – bul da baqyttyń kilti

Jaqsylyqqa rızashylyq bildirýdiń kóptegen tásili bar. Shúkirshilik aıtýǵa laıyqty zattardyń tizimin jasaýyńyzǵa bolady, nemese sizge kómektesken adamdarǵa árdaıym rızashylyǵyńyzdy bildirińiz.

Journal of Happiness basylymynda rızashylyq sezimi kóńil kúıimizge qalaı áser etetinin anyqtaǵan zertteýdiń qorytyndysy jarıalanypty:

Zertteýge qatysqan 219 adam úsh apta boıy rızashylyq bildiretin úsh hattan jazyp otyrǵan. Nátıjesi kórsetkendeı, bul hattardy jazý adamdardy baqyttyraq etken, ómirge degen rızashylyǵyn arttyryp, jaǵymsyz oılardan aryltqan.

10. Adamdar jyl saıyn baqyttyraq bola túsedi

Jas ulǵaıǵan saıyn, ásirese 40 jastan keıin adamdar ózderin baqyttyraq sezine bastaıdy eken.

Buǵan qatysty da zertteýler júrgizilgen bolatyn, soǵan sáıkes egde adamdardyń jaǵymdy emosıalar týdyratyn aqparatty este jaqsy saqtaıtyny anyqtalǵan. Sonymen qatar, jas ulǵaıǵan saıyn adamdar kóńil kúıdi túsiretin jaǵdaılardan aýlaq júre bastaıdy. Olar jaǵymsyz adamdarmen aralaspaýǵa jáne kóńil kúıdi túsiretin kezdesýlerge barmaýǵa tyrysady. Egde adamdar qaza men kóńil qalý sıaqty sezimderdi jeńil kóteredi.

Sondyqtan, qartaıý jaıly oılar sizge kóńilsizdik syılasa, kerisinshe qýanyńyz, sebebi qartaıǵanda siz baqyttyraq bolýyńyz múmkin.

---