InfoHub Logo

Avtory: Mýsaqyzy Ásel

3 - synyp oqýshysy

Seksıasy: Valeologıa

Jetekshisi: Bastaýysh synyp muǵalimi

Shankeeva Araılym Alıevna
 

Mazmuny

 

İ. Kirispe .................................................................................................

 

İİ. Negizgi bólim .....................................................................................

İ.Taraý

      1.1 Qazdyń túrleri..........................................................................

      1.2 Emdik qasıeti...............................................................................

      1.3 Qaz ósirý.......................................................................................

İİ.Taraý

       1.1 Jalpy sany...........................................

Qortyndy................................................................................

Usynys...................................................................................

Ádebıetter tizimi..............................................................

 

                                                                                                      

 

Kirispe

Omyrtqaly  janýarlar ishindegi eń úlken top-qustar.Búkil dúnıe júzinde olardyń 10-12 myń túrleriniń tirshilik etýide keń taralǵanyn kórsetedi.Qazaqstan terıtorıasy da qanattylarǵa óte baı. Onda qustardyń 481 túri mekendep, kúz aılaryndaǵy sany shamamen 18-20 mıllıonǵa jetedi. Mine, bul qanshama baılyq deseńshi! Olardy qorǵap, paıdalana bilýge tıispiz.

Adam úshin qanattylardyń paıdasy óte zor.Bizde tirshilik etetin qustardyń birazy ańshylyq úshin aýlanyp, dámdi  et pen mamyq qaýyrsyn beredi. Máselen, qazir de Qazaqstanda jylyna 3,2 mıllıon qus  ańshylardyń oljasy bolady. Olar-úırek, qaz, qasqaldaq, balshyqty sý qustary. Jasyl jelek biraz qustar egistik, baý-baqsha, orman zıankesteri-na-sekomdarmen , kemirgishimen qorektenip, aýyl sharýashylyǵyna aıtarlyqtaı paıdasyn tıgizedi.Qustardyń estetıkalyq máni óz aldyna bir tóbe.

Sońǵy jyldary qustardyń tek Qazaqstanda ǵana emes búkil jer sharynda keıbir túrleriniń sany azaıyp bara jatqany baıqalady. Sondyqtan da el-elde olardy qorǵaý sharalary júzege asýda.Sol sıaqty qazirde bizdiń respýblıkamyzda da osyndaı jumysty júrgizý keń  qolǵa alynady. Sany kúrt azaıyp ketken ań qustardyń shuǵyl zertteý arqyly keleshekteu olardyń taralǵan aımaǵy anyqtalyp, sol jerlerde qorǵaý sharalary júzege asyrylatyn bolady. Qazaqstan ǵalymdary osyndaı qustardyń tizimin alyp, tabıǵattyń «Qyzyl kitabyn» jasaýǵa kiristi. Bul taraýda respýblıkamyzda sany az qustardyń qaı aýdandarda taralǵany, bıologıasy, minez-qylyq  erekshelikteri jan-jaqty áńgimelenedi. Óıtkeni, bul málimetterdiń olardy qorǵaý sharalaryn júzege asyrý úshin úlken máni bar.Sol qustardyń biri-qaz. Qaz-úırek tuqymdasyna jatatyn.Qazdyń jabaıy týrleriniń salmaǵy 2 – 6 kg, dene túrki 60 – 100 sm. Qurlyqy ne taıyz  sýdy mekendeıdi. Sýda jaqsy júzedi, súńgıdi. Balapan basatyn kezde jubymen júredi,  uıasyn qurlyqqa (shópten, qynadan, mamyqtan) salady. Ár uıada 5-8 jumyrtqa bolady, ony mekıeni basady. Asyrandy qaz jabaıy sur qazdan taraǵan. Asyrandy qazdyń túsi, iriligi ár túrli, mamyǵy kóp bolady, bul ony sýyqtan qorǵaıdy. Balapan qaz 265-350 kúndiginde jumyrtqalaı bastaıdy.Tuqymyna, kútip baǵýyna , aýa raıyna qaraı 4-8 aı jumyrtaqa salady. Qazdy 5 – 6, keıde 8 jyl qolda ustaýǵa bolady. 3 – 4 mekıenge 1 kejek qosady. Qazdy ádette 6 aılyǵynda etke soıady. Qaz etinde 16% belok, 35% maı bolady. Qaz maıy – úsikti emdeýde shıpaly zat. Qazdyń mamyǵy, qaýyrsyny óte paıdaly.

Qazdar týysy  - úırektes  tuqymdasynyń tarmaǵyna jatatyn  qustar týysy. Qazdar týysynyń  10 túri bar, Qazaqstanda solardyń jeti túri Qazdardyń jaqyn týysy qarashaqazdan qaraımyz, qara emes sary jáne qyzyl tumsyǵymen jáne aıaǵymen, sondaı- aq edáýir uzyn moınymen erekshelenedi. Atalyǵy men analyǵynyń reńi birdeı, alaıda analyǵynyń denesi azdap úlken.

 

 

Negizgi bólim

 

Qazdyń túrleri

Qazaqstanda sáýir jáne qyrkúıek – qarashada ushyp ótkende kezdesedi. Sansyz kóp mólsherde jáne ańshylyq kásipke paıdalanatyn aq mańdaıly qazben birge jıi ushyrasatyndyqtan, myltyq oǵyna tap bolady. Sońǵy onjyldyqta sırep ketkeni sonshalyq, ol Qazaqstan Qyzyl kitabyna tirkelgen.    

Aq qaz – qanattarynyń ushy – qara, reńi – taza aq, ortasha deneli (2-3 kg) qaz. Tumsyǵy jáne aıaqtary – qyzyl. Basqa qazdardan aıyrmashylyǵy – kúshti bolǵandyǵy, ony jalǵyz ókil retinde kóbinese jeke týysqa bóledi. Burynǵy ýaqytta  sany óte kóp bolǵan jáne 2 jarty shardyń da búkil týndraldyq zonasyna qonystanǵan. Aq qazdar túleý kezinde kóp, keıde sansyz shoǵyrlar túzip, orasan úlken topqa jınalady. Bul ańqaý qustardy uıalaý oryndarynda, túleý kezinde jáne ushyp ótkende sheksiz qyrǵandyqtan, olardyń sany HÚİİİ ǵasyrda – aq apatty jaǵdaıda tómendep ketti. Al qazir búkil Eýropa materıginde olar tek qana Vrangel aralynda uıalaıdy. Degenmen Soltústik Amerıka kontınentinde olar edáýir mólsherde saqtalyp qaldy. Qazaqstanda maýsymdyq jylystaý kezinde anda - sanda az mólsherde kezdesedi.

Aq bas qaz – basy aq jelkesinde eki qara jolaǵy bar ashyq reńdi, ortasy ortasha deneli (2-3 kg) qaz. Baýyry jerden joǵary kóteriledi. Basqa qazdardan tek qana reńi men emes, ómir súrý daǵdysymen de erekshelenedi. Sondyqtan keıde ony jeke   Eulabeia  týysyna bóledi. Bul basqalardaı erekshe qaz deńgeıinen 1000 m joǵary bıik taý sý qoımalarynyń jaǵasynda ornyǵyp, Orta Azıanyń taý júıelerinde ómir súredi. Ýaqytynyń kópshiligin qurlyqta ótkizedi. Qazaqstanda Zaısannan Narynqulǵa deıin taý nemese bıik taý sý qoımalarynda anda – sanda kezdesedi, alaıda bizdiń Respýblıka sheginde onyń uıalanýy anyqtalǵan joq.       Aq mańdaıly qaz – sur qazǵa uqsas ortasha deneli qaz. Ol tek qana dene mólsherimen erekshelenbeıdi. Onyń tumsyǵynyń aınavlasynda úlken aq teńbil bar, qursaǵynda ár alýan pishindi qara teńbilder bolǵandyqtan, onyń jergilikti ańshylar «Shubar qursaq» dep ataǵan. Odan basqa halyq arasynda shaǵyn deneli bolǵandyqtan, aq mańdaı qarashaqaz dep te atalady. Bul qazdar Eýrazıa jáne Soltústik Amerıka týndrasynda uıalaıdy. Qysta  ońtústik endikke ushyp ketedi.  Qazaqstanǵa kóktemgi (aqpannnan mamyr boıy)  jáne kúzgi (qyrkúıekten qazannyń  sońyna  deıin) maýsymdardaǵy  jylystaý kezinde  kezdesedi. Kúzgi ushyp ótý kezinde orasan kóp jınalyp, kólderde uzaq bolady jáne solardyń tóńireginen qoregin  taýyp jeıdi. Ósimdiktermen qorektenedi.

Qytaılyq qaz-úı qazdary  qoltuqymdarynyń  atatekteriniń biri, iri deneli (2,8-4,5 kılo) qaz. Basqa týmalastan qara tumsyǵy jáne qarama-qarsy tústi moıynymen erekshelenedi. Moınynyń aldyńǵy jaǵy ashyq tústi, syrt jaǵy qara sur bolǵandyqtan, ol uzyn moıyndy bolyp kórinedi. Budan basqa bul qus uzaq suńqyldaı alady.  Ony da kóbinese  bir tıpti Cignopsis týysyna bóledi.

Burynyraqta  bul sırek kezdesetin qaz Qazaqstannyń eń shyǵys sheginde- Qara  Ertis jáne Zaısan kólinde uıalaǵan. Alaıda sońǵy onjyldyqta kórsetilgen  oryndarda ol týraly derekter bolǵan joq. Uıalaıtyn  mezgilde  Qazaqstannyń shyǵys bóligindegi sýqoımalardan ǵana jekelegen kezdesýler baıqalady.  Bul túr óte sırek kezdesetindikten, Qazaqstan qyzyl kitabyna tirkelgen.

Sur qaz- edáýir uzyn moıyndy, basy kishkene jáne aıaǵynyń uzyndyǵy qalypty, iri deneli (2,5-4,4 keıde 6 kılo shamasynda) suqr reńdi qaz. Ol reńi boıynsha úı qazyna uqsas. Úı qazy qoltuqymdarynyń  kópshiligi osy túrden bastama alǵan. Denesiniń ústińgi jaǵy  jonyna qaraı-surǵylt qońyr, beli kúlgin sur, quıryq ústi-aq. Surǵylt qońyr qaptalynda ashyq tústi kóldeneń jolaqtar bolady, tósinde jáne baýyrynyń aldynǵy jaǵynda qara teńbilder bar. Tumsyǵy – sarǵysh, tumsyq ushy – aq, aıaǵy – ashyq qyzyl. Daýysy – erekshe qańqyl. Qazaqstanda qamys jáne qoǵa qalyń ósken barlyq jaramdy sý qoımalarda qonystanady. Qurlyqta kóp ýaqyt jumsap, jeńil qozǵalady, onyń ústine jaqsy júzedi jáne súńgı alady. Ózi jıi qorektenetin jaıylma shalǵynnan qashyq emes qıyn qopalarda uıa salady. Qandaı da bolsa kóterińki jerde ornalasqan salyndyǵy analyǵy 3-9 kúlgin nemese jasyldaý reńkti aqshyl jumyrtqa týyp, aıǵa jýyq jumyrtqalardy basady. Balapandardy analyq jáne atalyq qazdar órgizedi. Balapandar 2 aı shamasynda    qanatyna kóteriledi. Bul mezgilde atalyq pen analyq kezektesip túleıdi de, osy kezeńde ushaı almaıdy. Tuqym top jańadan usha bastaǵanda olar qorektený úshin egistikpen shalǵynnan udaıy ushyp, sonynan tynyǵý jáne sýat úshin sýǵa oralady. Topqa onaı jınalady. Jylystaý kezinde myń – myńdap jınaqtalady da, qorek bar bolsa (egistikte qalǵan dán), dál sol sý qoımalarda uzaq bolady. Áýesqoı ańshylar aýlaıtyn ańshylyq kásipte paıdalanady. Qazaqstanda aqpannyń sońynan qarasha aıyna deıin bolady.

Shıqyldaq qaz – qaz týystyń eń kishi deneli (2 ,5 kg kemdeý) ókili. Aq mańdaıly qazǵa óte uqsas, odan dene mólsherimen ǵana emes, kóziniń aınalasyndaǵy sary sheńbermen jáne ushqan kezde edáýir ushqyr qanatymen de (olardy birinen birin ajyratý úshin daǵdy bolý kerek) erekshelenedi. Bul qazdyń daýsy ataýyna sáıkes – onyń basqalardan aıyrmashylyǵy shıqyldaıdy. Taý ózenniń jaǵasyn boılaı aq mańdaıly qazben qatar, butaly týndrada uıalaıdy, alaıda sandary óte az.

Emdik qasıeti

Meniń jasym on birde. Men Jarmysh aýylynda turamyn. Keı kezde men naǵashy atamnyń aýylyna baryp turatynmyn. Naǵashy atam sýyqtap aýyryp, mazasy qashsa, ol ózin maımen emdeıtin. Sonyń ishinde qazdyń maıy emge paıdaly deıtin atam.   Árıne, qaz maıy ekiniń biriniń úıinen tabyla bermeýi de múmkin. Sondyqtan onyń ornyna úırektiń nemese eshkiniń maıyn paıdalanýǵa da bolady. Atamnyń sol emderiniń birnesheýin qaǵazǵa túsirip, ózderińizge joldaýdy jón kórdim. Qajeti bolyp jatsa, paıdalanyp kórersizder.

Bronhıt, pnevmanıamen aýyrǵandarǵa qazdyń maıy óte jaqsy járdemdesedi. Qazdyń maıly etinen sorpa jasap, ony jylydaı, tamaq arasynda kúnine úsh-tórt márte, bir stakannan azdap urttap ishý kerek. Sonymen birge taǵy bir stakanǵa ystyq sút quıyp, oǵan 1 as qasyq qazdyń maıyn eritip ishýge bolady.  Balalarǵa qazdyń maıynyń 1 shaı qasyǵyn qossa da jetkilikti.

Eger sizdi gemoroı mazalasa nemese tik ishegińiz jarylǵan bolsa, qazdyń maıynan «svecha» jasap, tik ishekke qoıyp júrseńiz, aýrýyńyzdan tezirek aıyǵasyz. Sonymen qatar qolyńyz jarylyp ketkende qazdyń maıyn kúndelikti jaǵyp júrseńiz de tez jazylady.

Qaz maıynyń kúıikti tez jazatynynan kópshilik habardar. Birde meniń inim qaınap turǵan sútke aıaǵy kúıip qalǵan edi. Soǵan anam qazdyń maıyn 5-6 kúndeı jaqty, keshkisin jańadan jaǵyp turdy. Osydan keıin inimniń aıaǵy jazylyp ketti.Mine qazdyń emdik qasıeti.

Qaz ósirý

EKEÝ BOLSA DA, ENSHISI ÚLKEN

Óńirimizde qazir halyqty jumyrtqa jáne taýyq etimen qamtamasyz etetin eki kásiporyn jumys isteıdi. Onyń bireýi – ejelden qalyptasqan orny men dástúri bar "Oral qus fabrıkasy" JSHS-i bolsa, ekinshisi – taıaý jyldarda ǵana qanatyn keń jaıǵan "Aqas" Agrofırmasy" JSHS-i. TÚIIN

Byltyr Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti agroónerkásiptik keshendi damytýǵa arnalǵan bes jyldyq salalyq baǵdarlamany bekitti. Sonyń ishinde basqalarmen qatar 2015 jyly el ishindegi qus etine suranystyń 70 paıyzyn otandyq ónimmen almastyrý mindeti de qoıylyp otyr. Bul baǵyttaǵy oń nyshandar jetkilikti. Máselen kezinde toqtap qalǵan 14 qus fabrıkasynyń jumysy jandanyp, elimiz boıynsha jańadan 8 óndiris orny iske qosyldy. Demek keleshekte dúkender sóresinen eshqashanda "Býshtyń sıraǵyn" kórmeıtinimizge, tek otandyq ónimdi tutynarymyzǵa senim mol.

ETİ — TAǴAM, MAIY — EM, MAMYǴY — JASTYQ qazdan paıda tabýǵa bel býǵan kásipker

Petropavl, "Soltústik Qazaqstan" - Qazdyń eti – jeńil qorytylatyn dámdi taǵam, maıy – emge dárý, mamyǵy – jastyq, qanaty – sypyrǵysh. Eń bastysy – qaz etin naryqqa shyǵarǵan kezde ol basqa úı qustarymen salystyrǵanda qymbatqa satylady. Al qaz ósirip, tabys tabýǵa nıettenetinderdiń qatary qalyń bolǵanymen, bul is ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi.“Chıstoe” atalatyn kóldiń ústinde toptasqan úı qazdary sý betinde jyljıdy. Kúnniń tańǵy shýaǵyna shaǵylysqan aıdyn kólde júzgen appaq qazdar tylsym tabıǵatpen úndesip, aınalaǵa ásem bir kórinis beretindeı.

Aýyl turǵyny  Abdrahımov Qozybaımen pikirleskeenimizde  qus ósirýdiń maǵan aýyrtpalyǵy joq. Ony ústine bul kásip – ózime unaıtyn sharýa. Qazdy qustardyń ishindegi eń qasıettisi dep bilemin. Onyń taǵam retindegi artyqshylyqtaryn aıtpaǵannyń ózinde, qazdy ósirgen kezde az shyǵyn shyǵaryp, mol paıda beretin jaqtary taǵy bar. Bul – taza qus. Onyń tirshilik ádetteri basqa qustarǵa qaraǵanda erekshelenedi. Onyń osyndaı qasıetterin bilgendikten shyǵar, bul qanattyny ósirýge bel býdym. Bastamanyń kóńilińe jaǵýyn tabysqa jetýdiń bir joly dep bilemin, – deıdi.

 Jaz boıy tańsáriden kólde júzip, kún uzaqqa kókoraı shalǵan shópke jaıylyp, jaqsy kútim kórgen qustardyń ósimtal bolmaýy da ekitalaı ǵoı. Kúz kelip, qazdar óz betimen kól jaǵasynda aq mamyqtaryn shasha bastaǵanyn kórgen adamǵa bul maldyń zeıneti az sıaqty kóriner, alaıda onyń jolynda qandaı qıyndyqtyń eńserilgenin kásipker ǵana biledi.   Sap-sary qazdyń balapanyn aıaǵynan tik turǵyzý úshin mańdaı terińdi tógesiń. Sýǵa sál tıgizip alsań, balapandy aman alyp qalý ońaıǵa soqpaıdy. Balapandar bir aı boıy jaqsy bapty talap etedi. Meniń baqytyma qaraı qus ósirýdi qolǵa alǵan kezde aıǵa jýyq jaýyn-shashyn bolmady. On-onnan qaǵaz jáshikterge bólip salyp, baqtym. Árıne, bul kásipke táýekelge bel býyp, kiriskenimdi bilemin. Qusty qalaı baǵýdy bilseń, qapy qalmaısyń. Al odan keıin bul qanatty esh aýyrtpalyǵyn kórsetpeı, óz betinshe óse beredi. Oǵan jemazyq ta az kerek. Tek sý men jaıylym jer bolsa bolǵany, – dep ol qaz ósirýdegi biliktiligimen bólisti.

Baqshasyna  jiberilgen qustardyń kúnuzaqqa ıesin mazalamaı, jaıylyp júrgenin kórdik. Keshke qaraı úı oramynda qojaıynnyń jemazyǵy kútip turatynyna daǵdylanǵan olar bir-birine ilesip, tobyn buzbaı, ózderi keıin qaıtady. Alaıda, bul qus tuqymy jumyrtqa salyp, olardy basýǵa beıimsiz bolady eken.       – Aýylda ondaı áreketterdi baıqaǵan emespin. Onyń ústine qazdar ózderin qorǵaı biledi. Keı kezderi meniń ózim olardyń tobyryna 10 metrge jaqyndap qalsam, qustardyń biri bastasa, basqalary da qańqyldap ala jónelgen kezde ury turmaq, ózimniń qulaǵym bitelip qalady. Erte zamanda Rımge jasyryn kelgen jaýdyń pıǵylyn qazdar sezip, barshasy qańqyldap, búkil qalany oıatyp, eldi jaýgershilikten aman alyp qaldy emes pe? Sondyqtan qaz – ózin qorǵaı alatyn qus.

 

Úırek pen qaz ósirý

1. Jalpy aqparat. Qaz  – úı sharýashylyǵyndaǵy paıdaly qustardyń biri. Olar kúı talǵamaıdy, et pen maıdy, óte jaqsy qaýyrsyn men mamyqty mol beredi. Qaz ónimderi: bizdiń  taǵamdyq tutynýymyzda qundy bolyp sanalatyn etteri, qazdyń maıly baýyry, olardyń maıy.

2. Ǵımarat. Qaz da tózimdi qustar qataryna jatatyndyqtan, taqtaıdan tyǵyz etip jasalǵan qoralar olar úshin ári arzan ári qolaıly bolyp sanalady. Onyń edeni jerden sál joǵary etip jasalýy kerek. Árbir qorany ekige bólgen tıimdi bolar edi: birinshisin – úlkendeý etip demalys pen serýendeý úshin, ekinshisin – kishileý ári azdap qarańǵylaý etip qustardyń damyldap otyrýy men jumyrtqa salýy úshin.  Úırek pen qaz ósirýdegi eń mańyzdy nárse taza tósenish pen mindetti túrde aýany jeldetip turý bolyp tabylady.  Árbir qustyń uıasyn jasandy túrde bir-  birinen bólek etý úshin  shóp, saban, qýraı, quraq syndy nemese basqa da shóptermen jaýyp nemese qorshap qoıý kerek.

3. Negizgi jem. Qaz balapandarynyń alǵashqy qoregi  – usaqtap týralǵan pisirilgen jumyrtqa, salat, ártúrli kók-sók, pisirilgen kúrish nemese tary.  Eki aptaǵa deıin olarǵa árbir eki saǵat saıyn jem berý kerek. Odan keıin jem berýdi táýligine 5-ten 3 retke deıin qysqartýǵa bolady.  Budan keıin qaz balapandary qanattanyp, shamamen 2 aıdaı ósip-jetilgen ýaqytta olardy jetilgen qustardyń qoregine kóshirýge bolady. Al eresek qazdardy jaz ben kúzde kóbinese jaıylymda ustap, keshki mezgilde ǵana qospa jemmen nemese dánmen qorektendirýge bolady. Qaz balapandarynyń tıimdiligi sol, olar bar bolǵany alǵashqy 1,5-2 aı merzimde ǵana aıtarlyqtaı kalorıtti jemdi qajet etedi de, budan keıingi ýaqytta olardy negizinen jaıylymda ósirýge bolady.  Jaıylymnan oralǵan ýaqytta kúnine bir ret qustardy baqshanyń kók shópterimen: tamyrly jemisterdiń sobyǵy, aramshópter, adam tutynýyna jaramsyz jemister men kókónisterdiń, asqana, dán men un  qaldyqtarynan daıyndalǵan bylamyqpen qorektendirý kerek.

4. Qazdardy  kóbeıtýdiń  tehnologıasy. Olardy kóbeıtýdiń birneshe tásilderi bar: kúrikteýsiz, analyq urǵashy qaz arqyly jáne kúrik bastyrý arqyly.

Qazdardy kúriksiz kóbeıtý tásili. Qazdardy kúriksiz kóbeıtý tásilin qoldaný barysynda balapandar jaryp shyǵa salysymen qus qorada + 32ºS temperatýrasyn saqtaýdy qamtamasyz etip, ony 10 kún boıy kúnaralatyp 1ºS-ge  tómendetý kerek. Budan keıingi árbir úsh kún saıyn 2ºS-den tómendete otyryp, qoradaǵy jylýdy 8ºS-ge deıin tómendetpeıinshe osyndaı qalypta ustaıdy. Qus qorany balapandar tirshiliginiń 22-kúninen bastap jylytpaı-aq qoısa da bolady nemese temperatýra aıaq-astynan tómendep ketken jaǵdaıda ǵana jylytý kerek.  Olardy sýǵa 14 kúndik bolǵan kezde kúriksiz jiberýge bolady,  alaıda sý óte salqyn jáne onyń aǵysy tym qatty bolmaý kerek.

Aýa raıy men syrtqy temperatýrany eskere otyryp,  qaz balapandaryn jaıylymǵa úırete bastaıdy.

Kúrikpen kóbeıtý. Qustarǵa qolaıly jaıylym uıymdastyrǵan jaǵdaıda ǵana júzege asýy múmkin. Qaz balapandaryn býyndary qataıǵan kezde nemese týa salysymen-aq jaıylymǵa jiberýge bolady.

Qaz balapandaryn tor astynda ósirýge bolady. Qazdar jumyrtqa shyǵarýǵa otyrǵyzýdyń qolaıly mezgili – naýryz aıynyń aıaǵy, sáýirdiń ortasy. Osy ýaqytta olardyń jumyrtqa týýy  toqtap, jumyrtqa basý túısigi paıda bolady. Erte jaryp shyqqan qaz ben úırek balapandarynyń ósý kezeńi eń qolaıly mezgilmen tuspa-tus keledi, sebebi dál osy ýaqytta olar jas, qunarly shóppen qorektene alatyn bolady. Qazdar men úırekter jumyrtqa basatyn oryn qarańǵylaý, taza, ıissiz, temperatýrasy 12ºS-den tómen bolmaýy kerek. Jumyrtqa basý barysynda  qus qorada tynyshtyq bolý kerek, sondyqtan ózge qustardy basqa jerge ornalastyrǵan durys. Qazdar men úırekter kóbinese jumyrtqa salǵan uıalarynda ǵana jumyrtqa basady. Eger jumyrtqalardy basqa jerge aýystyratyn bolsa, olar jumyrtqa basýyn toqtatýy múmkin. Qazdyń astyna 11 – 13 jumyrtqa salady. Qaz ben úırek balapandaryn mundaı jolmen ósirý barysynda jasandy jylytýdyń qajeti joq.

Satý. Qazdardy ósirý olardan alynǵan ónimderdi  (mamyq, qaýyrsyn, tezek) tolyq óńdegende ǵana tıimdi. Qazdyń salmaǵy 4 -8 kg., 600 g. mamyq beredi.  Etin ótkizýmen qatar, mamyqty shıkizat retinde paıdalana otyryp, jastyq, kórpe jasaýmen nemese tigin sheberhanalarymen kelisýge bolady.

6. Boljamdy esepteýler.

7.1. Shyǵystar:

- qaz balapandaryn satyp alý – 1 bas – 400 teńge h 30 = 12 000 teńge.

 – jem – 3 000 teńge.

7.2. Tabys:

- Qazdardy satý – 1 bas 3 500 – 4 000 teńge h 15 bas = 52 000 teńge.

Qaz baqqan qazaq

Qarap shyǵý: 633

Mamandar pikirine qaraǵanda qaz etinde 16 paıyz aqýyz, 35 paıyz maı bolady. Al onyń maıy da óte paıdaly desedi. Ásirese úsikti emdeýde shıpasy mol kórinedi. Qarap otyrsańyz qazdan artyq qaldyq qalmaıdy eken. Onyń mamyǵy da jaqsy saýdalanady, kórpe-jastyq jasaýshylar mamyqtyń kelisin úsh-tórt júz teńgeden alady.

 

Jalpy sany

2011 jyldyń 1 qańtaryna shaqqanda, óńirimizde taýyǵy men úıregi, qazy, kúrketaýyǵy bar 956 myń qus esepke alynǵan. Árıne, olardyń basym kópshiligi – taýyqtar. Qustyń jalpy sany byltyrǵymen salystyrǵanda, tek eki paıyzǵa ǵana ósipti. Oǵan sebep – eki jyl boıy qýańshylyq bolyp, qus jeminiń tapshy ári qymbattap ketýi. Negizinen qus Oral qalasynyń aýmaǵynda, Zelenov, Terekti jáne basqa soltústik aýdandarda kóp ósirilýde.

Bizdiń Jaıyq óńiri úırek-qaz ósirýge meılinshe qolaıly. Baptap-kútse, qazdyń kez kelgen túrinen jylyna 2,5-3,5 keli, dámdi de jumsaq et óndirýge múmkindik mol. Úı qustarynyń ishindegi eń úlkeni jáne kúshtisi – kúrketaýyq arnaıy, baǵylsa, árbireýiniń 19-20 keli salmaq tartatyny ǵalamtor derekterinen belgili.

Otbasy búdjetine tabys keltirý úshin qaz ósirýdi qolǵa alǵan Jympıty aýyly turǵyny Baýyrjan Ǵalıevti de dál osy topqa qosa alamyz. Ol buǵan deıingi jyldarda aýdandaǵy jol paıdalaný kásipornynda kólik júrgizýshisi bolyp istepti. Keıin qysqartýdyń quryǵyna tap bolyp jumyssyz qalǵan. Endi ne isteý kerek? Aıaq-qoly balǵadaı azamat qarap otyra ala ma?! Ata-anasy ejelden qaz ustaýǵa beıim bolatyn. Bul sony kórip onyń jaı-kúıine qanyǵyp ósti. Osy úrdisti odan ári jańǵyrtsam qaıtedi degen oı keldi. Ári kóp keshikpeı osy nıetin iske asyrýǵa kiristi. Zaıyby Jadyra da otaǵasynyń bul qadamyn qýana quptady.

Qaz ósirýdiń de tek ózine ǵana tán ereksheligi men ıirimderi bar. Ásirese, jumyrtqa basar kezde qustyń bul túrine aıryqsha bap kerek.  Áıtpese utylǵanyń. Bul kezde qazdar tym semirip ketpeı, ortasha qońdylyqta bolǵany jón. Uıaǵa tastalǵan jumyrtqalardyń bárinen balapan paıda bolýy úshin ony erteńgilik ne keshqurym salǵan durys. Qazdyń uıasyn qurǵaq ustap, tamaǵyn da belgili bir ýaqyt aralyǵynda berip tursa, kútkeniń keledi deıdi Qozybaı. Qazdardyń balapandaryn kútip-baptaý otaǵasynyń zaıyby Akkejeniń  enshisindegi is eken. Ol jumyrtqany jaryp shyqqan balapandardy býyndary bekip qataıǵansha eki-úsh apta boıy tartqan tary, sók, dárýmender berip, bólek torda ustaıdy. Arnaıy alańqaıdaǵy kók shópke jaıady. Búginde Ǵalıevter otbasy ósiretin qunary men sińimdiligi joǵary qaz etine degen suranys kúnnen-kúnge ósip keledi. Ony satyp alýǵa tilek bildirýshiler aýdan kóleminen asyp tutastaı Oral óńirinde, kórshiles Atyraý oblysyna qanatyn jaıyp otyr. Olar otbasy bıznesinde qaldyqsyz tehnologıa úderisin ustanady. Bul oraıda qazdyń eti ǵana emes, sonymen birge, onyń mamyǵy men maıyn da kádege asyryp júr. Halyqtyq medısınada qazdyń maıy adam aǵzasynyń úsigen jáne kúıgen jerine myń da bir shıpa, em bolatyny áldeqashan dáleldengen. Osyndaı muqtajdyqpen kelgenderge Baýyrjan men Jadyra bálsinip turmaıdy. Tipti, tegin de berip jiberedi.

 

Qorytyndy

Taýyq, úırek, qaz jáne kúrketaýyq. Bir Jaratýshymyz bizge násip etken osy qustardy ǵasyrlar boıy adamzat qajetine paıdalanyp keledi. Qus degenimiz – dıetalyq et, jumyrtqa, maı, mamyq jáne qaýyrsyn. Basqa janýarlardyń etimen salystyrǵanda, qus eti-jeńsik taǵam, aǵzaǵa jeńil de jedel sińedi. Sary aýrýǵa ushyraǵandarǵa taýyq etin ǵana jeýge ruqsat etiletini sondyqtan. Al qazdyń maıy bolsa, úsik pen kúıikke tamasha em. Kúrketaýyqtyń eti qatty aýrýdan álsirep qalǵandarǵa jeýge usynylyp júr. Jumyrtqanyń jáıine kelsek, mynadaı derek bar. Bir taýyq jumyrtqasynyń qýaty 100 gram jylqy nemese sıyr, qoı etine para par. Úırektiń jumyrtqasynyń qýaty odan da artyqtaý.

Ádette taýyqtyń jumyrtqasy turmaıtyn as dastarqany kemde kem. Dúkende satylmaǵanymen, úırek jumyrtqasyn jeıtinder de az emes. Al qazdyń jumyrtqasy tym az bolǵandyqtan, ol tek balapan basýǵa qajet.

 

 

Usynys

 

1. Qazirgi kezde qustardy sanyn kóbeıtsek.

2. Adamdarǵa qazdy aıtpaýdy eskertsek.

3. Atalǵan zertteý jumysyna sáıkes jasalǵan baǵdarlama bekitilip, aýdandyq, oblystyq mektepterge taralsa.

Paıdalanǵan ádebıettr tizimi:

1.Qazaqstan qoryqtary. Baspa dırektory-Serik Ábdiraıymuly.Qaınar baspasy

---