InfoHub Logo

Roman

Júzdegen jyldar boıy bul soǵys ónerdiń barlyq túrleri úshin — epopeıa men tragedıadan bastap, lırıkalyq shýmaqtarǵa deıin ózekti taqyryp bolyp qala beredi.

Alekseı TOLSTOI.

PROLOG

Iá, Náshekeńniń kózi jańa ǵana ilindi. Qartaıyp-aq qalypty jaryqtyq. Ózi de shúıkedeı shal edi, odan ári shóge túsken be deımin. Bir kezdegi býryl qara saqaly appaq bolypty. Basy da appaq. Endi ǵana baıqap otyrmyn, betiniń sóli taýsylyp, kúldirep, juqara túsipti. Súıinbaı aqynnyń kárilik jónindegi óleńiniń sońǵy joldary oıyma orala ketti:

Seksennen toqsan asyp kelgenimde,

Kúnge qýrap kúıgen kóndeı boldym.

Biraq «kón» degen sózdi Náshen qartqa jýytqym kelmeıdi.

Ol maǵan sol baıaǵy Náshekeń sıaqtanady da turady. Soǵys kezindegi bir aýyldy bir ózi súıregen kádimgi Náshekeń. Meniń ol kezdegi túsinigim boıynsha qaı jer qıyn bolsa, kolhoz sol jerge Náshekeńdi salatyn. Ol brıgadır de, zavhoz da boldy, qoıma da ustady, qyrman da kúzetti, temirjol stansıasyna dán de tartty. Ol kezde qazirgideı mashına joq. Astyq — jazda arbamen, qysta shanamen tartylady. Jaz óıtip-búıtip ótýshi edi, eń qıyny qys bolatyn.

Júz elý shaqyrym jerdegi Lepsi stansıasyna birneshe shana laýmen jóneltiledi. Oǵan jegiletin jekemenshikti býaz bıeler. Óıtkeni, jaz boıy tynym kermegen kolhoz attary qysqa burlyǵyp jetedi, alys jolǵa jaramaıdy. Sodan baryp aýyz jekemenshik bıelerge salynady. Ádette olar kúıli, tyń bolady. Biraq surap alý ońaıǵa túspeıtin edi. Brıgadırler men esepshiler ólerdegi sózin aıtyp júretin. Bala-shaǵa qarap otyrǵan jalǵyz bıeni kim bere qoıǵysy keledi. Jol uzaq, júk aýyr, ystyqtaı otqa qoıylsa boldy, qulyn tastady deı ber.

Al maıdan talaby — qalaıda astyqty stansıaǵa jetkizý. Ne isteý kerek? Brıgadırler men esepshiler eki túrli ádis qoldanatyn. Biri — áldekim bıesin bermeýge aınalǵanda, «kóz jasyńdy kól qylyp kútip otyrǵan balań áskerden aman kelsin» degen sóz. Qandaı qatty adam bolsa da, osy sózben jibitetin olardy. Ekinshisi — «Bul joldy bastap baratyn Náshekeń» degen sóz. Náshekeń barsa, bıelerdiń aman-esen, kúıi qashpaı qaıtatynyna jurttyń bári senetin. Ol kisi jol boıy ár maldyń qas-qabaǵyna qarap, artyq qamshy saldyrmaıdy. Jem-shóp jetkilikti bolady. Ózi tósenbese de, dalada jylqy balasyn jabýsyz qaldyrmaıdy. Náshekeń ózi shyqqan saparǵa eki bıesin birdeı ala júredi. Basqalardyń da tartynbaýyna túrtki bul. Stansıaǵa deıingi jol boıy, el-jurt ol kisige tanys. Náshekeńdi bári biledi. Sol sebepti de «ol kisimen saparda bolý — jeńil» deıtin jurt.

Bir sapar qysqy laýda Náshekeńniń qasyna ergenim bar. Umytpasam, fevral aıynyń ishi. Bes shana jolǵa shyqtyq. Sol jyly qar da kelistirip jaýǵan-dy. Ár shanaǵa eki bıeden jegiledi. Bes shanany úsh adam aıdap barmaqpyz. Náshekeń, men jáne Teńge degen salt áıel — úsheýmiz. Ol kezde meniń 13-14 jasar kezim. Ákem jaryqtyq maljandy kisi edi. Shananyń bir jaǵyna bizdiń tory bıe jegiletin bolǵandyqtan, bas-kóz bolasyń dep qosyp jiberdi. Brıgadır «qapty tıep, túsirgende qaırat kórsetetin eń bolmasa kelinińiz barsyn» dep qolqalaǵan-dy, oǵan ákem bolmady.

— Áıeldiń aty — áıel. Odan malǵa úıirsek bolyp ósken balanyń ózi artyq.

Qoıshy, sonymen jolǵa shyqtyq. Astyq tıegen jerde menen esh septik bolmady. Jıyrma bes sentner dándi Náshekeń Teńge ekeýi ǵana tıedi. Onda da:

— Qaraǵym, seniń zatyń — áıel, aýyr júk kóterme. Meniń arqama salyp tursań bolǵany, — dep Teńgege de kóp aýyrlyq túsirmedi. Kishkentaı ǵana shaldyń kıiktiń asyǵyndaı shymyr ekenin sonda kórgenim bar.

Mynaý kóz aldymda uıyqtap ketken sol Náshekeń. Sýalǵan urty anda-sanda tompaıyp, erniniń arasynan tyrs-tyrs dem shyǵady. Meniń uıqym shaıdaı ashylyp ketken. Ýaqyt biraz bolyp qalsa da jatqym joq. Iapyr-aý, baıqamappyn ǵoı. Sol bir kúnderdiń ózi el basynan ótken úlken qıyndyqtyń kýási eken-aý, á. Náshekeń kópten qaramaı ketken qymbatty kitapty qaıta aqtartqandaı boldy.

Iá, Náshekeńmen birge bolǵan jańaǵy sapar nemen tyndy deısiz ǵoı.

Antonovqa daıyndaý pýnktinen 5-6 shaqyrym jerdegi «Aǵartý» degen kolhozǵa keldik. Osy kolhozdyń batysqa shyǵa beriste «Qalmaq qorǵan» degen qorǵany bar. Sol qorǵannyń ústinen jol tabanǵa tip-tike túsedi. Bes sentner júgi bar shanany mundaı qulamadan attardyń alyp túsýi qıyn. Náshekeń ár shanany birtindep túsirmek boldy. Aldyńǵy eki shana — óziniki, ortadaǵy bir shana — meniki, artqy eki shanaǵa — Teńge ıe.

Joldyń osy qıyndyǵyn kúni buryn eskerse kerek, Náshekeń úlken kespeltek aǵash ala shyǵypty. Alǵashqy shanadaǵy eki bıeni shaýjaıdan ustap Teńge jaıaý jetektep túspek boldy. Náshekeń shananyń qaıqy basynyń aldyna álsin-álsin álgi kespeltek aǵashty qoıyp, onyń ekpinin tejep keledi. Aqyry, qoıshy, álgi shana tabanǵa aman-esen tústi. Ekinshi shanany da sóıtip túsirdi. Úshinshi shana — meniki. Teńge arttaǵy eki shanany ustaýǵa qaldy, Náshekeń óziń-aq tús degen ısharat bildirdi. «Biraq delbeńdi shirene tartyp usta», — dedi. Ózi qatarlas qardy ombylap, álgi kespeltegimen shanany álsin-álsin tejep keledi. Yldıdyń ortan belinen aýdyq-aý degende qandaı shaıtan túrtkenin bilmeımin, álde balalyǵym ustap ketti me, delbeni qoıa bergim keldi. Sol kezde qarsy aldymnan bir jel de soǵyp, delebemdi qozdyrmasy bar ma! Onyń ústine, bizdiń úıdiń tory bıesi jelikpesi bar janýar edi, yldıǵa qaraı tómen julyp tartyp, julyp tartyp bolmady. Qaýqary joq qolymnyń qary talyp qaldy. Ne bolsa, ol bolsyn, delbeni qoıa berdim. Eki bıe ala jóneldi. Tuıaqtarynan ushqan qar betime bylsh-bylsh tıedi. Kózimdi jeńimmen basyp aldym. Alǵash ala jónelgende-aq Náshekeń dalada qalyp qoıypty. Bes sentner júgi bar shana tik qulama eńisten qoısyn ba, bar shabysymen kele jatqan eki bıeni tirsekten qaǵyp-qaǵyp jiberdi. Opaı-topaıymyz shyǵyp, ońqa-shońqa boldyq. Qalyń qarǵa betimmen qulaǵanymdy bilem. Ústime shanadaǵy bir qap qulasa, sharýam bitip edi. Jeńildigimnen sonadaıǵa ushyp túsippin. Shananyń oqtyǵy ortasynan qaq bólingen. Tory bıeniń artqy aıaǵy shananyń astynda qalypty. Tura almaı typyrlap, pyr-pyr etedi. Tanaýynyń deminen ushqan qar burq-burq. Janyndaǵy bıe qalaı ekeni belgisiz, shananyń art jaǵyna shyǵyp ketipti. Eki qulaǵy eleńdep, qalsh-qalsh etedi.

Júgirip Náshekeń de jetti. Óńi qup-qý. Bárine aıypty ózim ekenimdi bilip, súmireıip men turmyn. Moınymnan kirgen qar tamshyǵa aınalyp, qoıny-qonshyma sup-sýyq bop ketip barady. Birazǵa deıin ony sezgem de joq. Náshekeń shanany qanatynan ıyǵymen kóterip aýdaryp tastady da, «shý, shý, janýar», — dedi. Jańaǵy aýyzdyqpen alysyp qutyrynyp turǵan bıem búıirin qaǵyp qozǵalmaı jatyr. Zárem ushty, mertikken eken dedim. Bizdiń úıdiń de qarap otyrǵany osy bıe. Ákem jaz boıy kolhozdyń eginin qorǵap, osy bıeniń ústinde. Malǵa — shóp, úıge otyn-sý jınaǵanda da aýyrtpalyqty kóteretin — ákem men tory bıe. Dıirmenge ún tartqyzsaq ta jegip baratynymyz osy. Ol mertikse ne boldyq? Osy oı kelgende bireý júregime muz tastap jibergendeı sel k ettim. Kózimnen jas ta yrshyp ketipti. Náshekeńniń qasyna jetip bardym.

— Násheke-aı, endi qaıttik?

Osyny aıtýym muń eken, oıyma «obaly saǵan, ne jyn qýdy endi» degen sózder sap ete qaldy. Bireý jaǵymnan salyp bergendeı eki betim dý ete tústi. Bala júregim osy sózderdi Náshekeń aıtady dep kútip tur.

Biraq Náshekeń úndegen joq. Tory bıeniń shaýjaıynan aldy da, «shý-shý, tur, janýar, tur», — dedi. Tory bıe oqyranyp ornynan atyp turdy. Artqy aıaǵyn sál ǵana aýyrsyndy da, janýar júrip ketti. Silkinip-silkinip jiberdi.

— Táýbe de, qaraǵym, táýbe de! Zár ımanym zár túbine ketip edi. Aıaǵy emes, beli úzilgen shyǵar dep em. Endi qulyn tastamasa, ýaqasy joq. Ózińdi de qudaı myqtap saqtady.

Ol kúni «Aǵartý» kolhozyna erý boldyq. Náshekeńniń bir kelininiń úıine qondyq. Ózimizdiń aýyl nebári on segiz shaqyrym jerde ǵana. Tańerteń tursam, kún shyńyltyr aıaz eken. Qoraǵa barsam, túndegi shóp salǵan jerinde tory bıem joq. Náshekeń de kórinbeıdi. Qasyndaǵy maldy teýip, tistep turatyn minezi bar edi, sosyn bólek baılady ma eken dep qoranyń ekinshi bólmesine kirdim. Onda da joq. Ań-tańmyn. Basqa jylqynyń bári tur. Maldan tory bıe, adamnan Náshekeń joq. Álden ýaqytta aýyldyń janyndaǵy qońyr tóbeniń aınalma buryshynan bir atty kórindi. Kún quryq boıy kóterilgen. Dalany basqan appaq qar kúmis tústi darıa sekildi. Sol darıanyń kez-kelgen tamshysy jylt-jylt etip kúnmen shaǵylysyp turǵandaı. Qysty kúngi osy bir kórinis bir sát bala kóńilimdi elitip jiberipti. Álgi attyny tanı kettim, Náshekeń. Astyndaǵysy — aýyldaǵy qalǵan óz bıesi. Sonda tory bıe qaıda? Jer jutty ma? Náshekeń meniń sasqalaqtap turǵanymdy sezdi bilem, at ústinen sóılep keledi.

— Nemene, bıeńdi joǵaltyp tursyń ba? Senimdi qolǵa tıdi, ákeńniń óz qolynda. Tory bıeni aparyp, ornyna shabdar bıeni alyp kele jatyrmyn.

Endi ǵana túsindim, keshegideı qulaǵan soń uzaq jolda qulyn tastatyp alarmyz dep qoryqqan eken. Aıypty adamdaı óz bıesin ákele jatqany nesi? Ol emes qoı qulatqan. Náshekeńniń ornynda basqa bireý bolsa bulaı etpes edi. Ia, jegip alyp júre beredi nemese brıgadırdiń biraz qulaǵyn sasytyp, basqa eldi de áýre etedi.

Araǵa eki qonyp, Lepsi stansıasyna jettik. Jolda qonǵan jerde Náshekeń úıge aldymen meni, sosyn Teńgeni kirgizedi. Ózi uzaq ýaqyt joǵalyp ketedi. Sóıtsek, bıelerdi doǵaryp, jabýyn jaýyp, qashanyń aýzyn bekitip júredi eken. Basy-kózi appaq qyraý bop, bir qap aıazdy ala-mala úıge álden ýaqytta Náshekeń kiredi. Aıaǵyndaǵy saptama etigi jerdi basqanda qazir qars aırylyp keterdeı saqur-suqyr etedi. Sheship úlgergenshe etikteri terlep qoıa beredi. Jol-jol bolyp syrtynan sý aǵa bastaıdy. Ol kezde biz jylynyp alyp qyzara bórtip otyramyz. Sýyqtan jyly úıge kirgende adamnyń beti bir túrli dombyǵyp, bileýlenip ketedi ǵoı. Teńge ekeýmiz dál sondaı kúıdemiz. Óz betimiz ózimizge birtúrli bolyp otyr.

Teńge — bıdaı óńdi ajarly áıel. Aqshyl júzin aıaz qaryp qońyraıtqan. Náshekeń kirgende lyp etip ornynan turady. «Erkek kirgende bylshıyp otyrǵan áıelden saqta!» — deýshi edi sheshem. Teńge de osy qaǵıdany myqtap ustanatyn adam bolsa kerek. Onyń ústine, bizdiń aýyldaǵy jasy kishi áıelderdiń bári Náshekeńe kelin, izet kórsetýi kerek. Men de otyra almaı, teri shalbarymdy qaýdyratyp ornymnan turam. Ekeýmizdiń bul izetimizdi Náshekeń ishinen jek kórmeıdi.

— Aldaryńnan jarylqasyn, baqytty bolyńdar! — deıdi. Ekinshi qonǵanda bala júregimmen ol kisiniń asa bir úlken qyryn ańǵarǵandaı boldym. Úndemeıtin kisi me desek, áńgimeshil eken. Úı ıesi ózi qatarly úlken adam bolyp shyqty. Ekeýi túnniń bir ýaǵyna deıin sóılesti. Ana kisi tek yńyldap qostap jatyr, áńgimeni aıtýshy — Náshekeń. Jumsaq, qońyr únimen bıazy ǵana sóıleıdi. Anda-sanda «myna balalardy oıatyp almaıyqshy, sýyq soryp sharshap keledi ǵoı», — dep qoıady. Sóz syńaıy soǵys saryny, el jaıy sekildi. Úıdiń ıesine aýyldaǵy árbir tútinniń hal-jaıyn baıandaıdy. Kimnen hat bar, kimnen hat joq, kimnen qaraly qaǵaz keldi, bárin jatqa soǵyp jatyr.

— Azamattar bolsa eki betinen qany tamyp, eki qolyn sýǵa malyp otyratyn kelinshekter emes pe? Osyndaı aıazda qap kóterip, alys jolǵa at aıdap nesi bar.

Meniń uqqanym, áńgime Teńge jaıly bolý kerek.

— Basqa qudaı salǵan soń, amal bar ma. Kúıeýinen kóp boldy, hat ta joq. On saýsaǵynan óneri tamǵan jigittiń tóresi edi. Qandaı jumysqa salsań da qyńq demeıtin shirkin neme!.

Bul sóz maǵan tanys, Náshekeńniń razy bolǵanda aıtatyn sózi osy «shirkin neme!»

— Oıbaı-aý, bilem ǵoı Ahmetjandy! Myna jatqan sonyń qatyny ma?

Kózim bir ashylyp, bir jumylady. Ústimdegi seńseń ishik balbyratyp, uıqymen qosa ýysyna alyp alǵan. Áńgimeni de tyńdaǵym kep barady.

— Mynaý — bireýdiń qarshadaı balasy. Aǵasy aýdanda úlken qyzmette bolǵan edi. Kún túsken soń kórmeısiń be. Bala da bolsa Teńge ekeýmizge es. Tompańdap aıaldaı qalǵan jerde attarǵa shóp salyp, belin bosatyp júrgeni. Bireýdiń balasyn myna sýyqta ushyryp almasam jarar edi dep kelem. Ázirge kún ashyq qoı, áıteýir. El joq, japan dalada boran soǵyp ketkennen saqtasyn. Ásirese, Marıamnyń ar jaǵyndaǵy sulama jazyqtan qorqamyn. Jylmıyp jatyp jyn urǵandaı alaı-túleı bolatyny bar edi.

— Álgi Kúljámılanyń Dánekerinen ne habar? Ol baıǵustyń hali qalaı ózi? — dedi úı ıesi.

— Qalǵan áńgimeni bıelerdi otqa qoıyp kelgen soń aıtaıyq, — dep kıimsheń jatqan Náshekeń ornynan turyp dalaǵa shyqty. Men de tátti uıqyǵa ketippin. Tańerteń úı ıesi qýyrǵan bıdaı men shaı berdi. Náshekeń Teńgege jolǵa alyp shyqqan bólke nannyń bireýin týratty. Shaıǵa ishimizdi sylqa toltyryp aldyq. Syrtqa shyqsaq, tańǵy aıaz qaqap tur eken. Taǵy da jol, taǵy da ilgeri kettik.

... Mine, sol Náshekeń. Sodan beri zymyrap qanshama jyl ótken. Ol kezdegi on tórt jasar men de jigit aǵasynyń jasyndamyn. Kópten kórgim kelip, saǵynyp júrgen adamymnyń biri edi. Ulǵaıǵan shaǵynda bizdiń úıden dám buıyrǵanyn kórmeısiń be jaryqtyqqa. Almatydan meni tapqanyna ózi de qýanyshty sekildi. Biraq qol úzip, habarsyz ketken adamǵa uqsamaıdy. Surap-bilip júredi eken. Zerektigi áli sol qalpynda ma dep qaldym. Qaı jerde istegenimdi, bala-shaǵamnyń nesheý ekenin birge júrgendeı bilip otyr.

Ústindegi kıiminiń bári muntazdaı. Qısyq jaǵaly aq kóıleginiń túımelerin aǵytyp jiberdi. Kir taqıasynyń ornyna taza taqıasyn alyp kıdi. Men jerge kıiz, kórpe tósettim.

— Nesine áýre ettiń, biz de oryndyqqa otyra bilemiz ǵoı, — dep ázildep kúldi. Bári jarasyp tur. Bári ornynda. Esh artyq áreketke, artyq sózge jol bermeıtin Náshekeń. Óz balasynyń úıinde júrgendeı erkin ári ózge úıge kelip otyrǵan qonaqtaı bıazy. Erkindik ári bıazylyq. Osy qasıetteri burynnan etene tanys maǵan ǵana emes, bizdiń úıdegi bul adamdy ǵumyry kórmegen basqalarǵa da unap qapty.

As úıge kirip, gazdyń janǵanyn kórdi. Onyń qaıdan, qalaı keletinin surady. Tórtinshi etajdan qala kórkine biraz tańyrqap qarap turdy. Men biletin Náshekeń bolsa, bárin ishke toqyp tur.

— Shúkirshilik, shyraǵym, shúkirshilik. Átteń, ákeń jaryqtyq kórmedi bul kúndi! Momyn sharýa edi, baıǵus. Kolhoz jumysy dese, ishken asyn jerge qoıatyn. Adal nıetine bergen ǵoı senderdi. Ákeń bolmasa da, ákeńniń kózin kórgen men boldym úıinde! Baqytty bolyńdar, ókimetten aınalaıyn, jetkizdi ǵoı bárimizdi. Táýbá, táýbá, bul kúndi kórsetkenińe táýbá!

Meniń bir baıqaǵanym, Náshekeń kelgennen táýbáni kóp aıtty. Osy kisimen ońasha áńgimelesýge óz-ózinen ańsarym aýdy. Náshekeńe tósek salynǵan bólmege kelip, el jaıly, ótken-ketkendi aıtýyn qaladym. Aýyldy saǵynyppyn. Jýsannyń ısin de, tóskeıdegi gúldi de, sonaý balalyq shaqty da osy kisi ózimen birge ala kelgendeı. Ózim biletin kempir-shaldyń bárin surap jatyrmyn, kim bar, kim joq. Olardyń búgingi ósken urpaǵyn da bilgim keledi. Nege ekenin qaıdam, Náshekeńdi kórgennen osyndaı qumarlyq paıda boldy. Sonaý bir jylǵy qysqy túndegi bul kisiniń áńgimeshildigi esime tústi. Qazir odan da sheshen sóılep jatqan sekildi.

Náshekeńdeı adamnyń zerek kóńil eleginen ótken sol bir kezdegi aýyl ómiri meniń júregime búgin bólekshe áser etti. Uzaq áńgimeniń bir burylysynda biz de Kúljámıla kempirdiń, onyń balasy Dánekerdiń taǵdyryna kep soqtyq.

— Bórte serkeni kerdiń ǵoı, á! — dedi Náshekeń sózin nyǵyrlap.

— Kórgende qandaı!

Sál ǵana jaryqshaǵy bar qońyr úni áli mana áńgime bastaǵan qalpynda. Men tebirenip tyńdaı berdim.

Álden ýaqytta:

— Shal adamnyń sózi kóp bolady. Erteń jumysyń bar. Uıqyńnan qalma, — dedi. Náshekeńniń bul usynysymen keliskendeımin. Biraq uıqym shaıdaı ashylyp ketti.

Ol kisi uıyqtap jatqanmen, meniń áli kóz ile almaı otyrǵanym da sol tebirengendikten bolý kerek. Bir daýyl soǵyp tur ishimde. Bir yzǵar júrekti janshıdy. Áńgime áldeqashan aıaqtalsa da, men ony ishimnen uzaqqa jalǵap ákettim. Óz-ózinen jalǵasyp ketti. Náshekeń tátti uıqy qushaǵynda, men tereń oı ýysynda otyrmyn. Ol kisi súıkimdi ǵana uıyqtap jatyr.

Meniń ishimde daýyl turyp, ótken kúnderdiń elesi aıtylmaǵan jyrdaı lyqsyp ketken sekildi boldy.

BİRİNSHİ TARAÝ

— Bórte serkeni kórdiń ǵoı, á!

— Kórgende qandaı!

Osy sózder oıyma oraldy da, alysqa alyp ketti. İshtegi sezim daýylynyń kóterilýine de sol sebep boldy-aý deımin.

Esten qaıdan kete qoısyn. On jeti jigitke bir kúnde shaqyrý qaǵazy keldi. Áıteýir, soǵys joq, tynyshtyq edi. Degenmen aýyl birtúrli bolyp qaldy. Muńly. Jylap-syqtasqan jurt. Áskerge ketetin jigitterdiń ózderi ǵana kóńildi. Bir-biriniń úıine baryp, biriniń áke-sheshesin, aǵaıyn-týǵanyn biri jubatyp júr.

— Úsh jyl áli-aq óte shyǵady. Syqıyp, sary ala bolyp kıinip ortalaryńa áli-aq oralamyz!

Áskerge shaqyrylyp, aıaq astynan erke bolyp qaldy olar.

Úlken de, kishi de, qyz da, kelinshek te erkeletedi. Osy erkeletýlerinde keshegi bir mazasyz bozbalalardy qımastyq bar sekildi. Sol mazasyzdyqtyń ózin saǵynady-aý endi. Aýyl ájeptáýir júdep qalatyndaı. Toı-dýmannyń kórki edi bular. Kúreske de osylar shyǵatyn. Óleńdi de osylar aıtatyn. Túnniń beımaza bir ýaǵynda ıtterdi de osylar shýlatatyn. Pesa qoıyp, sharshadyq degenine qaramastan, jurtty ińir keshte jınap júretin de osylar edi. Tólegen, Bekejan, Qozy, Qodar, Jantyq — bári osylardyń ortasynda bolatyn. Nege ekenin qaıdam, osy kezde aýyl osylarmen ǵana kórikti sıaqty edi. Endi bári birdeı ketse, qulaq keskendeı bolady-aý.

Áskerge ketetinderdiń aǵaıyn-týǵandarynyń kóńil-kúıleri óz aldyna, olarǵa týystyq qatysy joqtardyń da júregi bir sát osylaı qulazyp ketedi. Shaqyrý kelgen úılerdiń bárinde jolaýshylardy jóneltýge ázirlik qyzý. Tary túıilip, jarma janshylyp jatyr. Kórshiler óz kóńilderin osy iske qatysý arqyly bildirýde. Biri — tary qýyrsa, biri — keli túıýde. Endi biri qoı soıysyp, baýyrsaǵyn pisirisip júr. Shaqyrylǵandardyń bir-ekeýi bolmasa, qalǵany túgel boıdaq. Arttaryna alańdamaı-aq ketetin azamattardyń ózi. Kolhoz olarǵa kerektini artyǵymen bosatty. Fermadan bir-bir qoı berdi. «Osyndaı el aman, jurt tynyshta baryp, boryshtan qutylyp kelgen de jaqsy», — deıdi jubatqan jurt.

Kóńil aýlaý úshin neshe túrli sózder aıtylýda. Biraq munyń biri de Kúljámıla kempirdiń qulaǵyna kirgen joq. Ol Dánekerge shaqyrý kelisimen búkil aýyldy basyna kóterip aıqaı salyp jylap alǵan. Túski mal kelerde Dánekerdiń úı jaǵy azan-qazan bolyp ketti.

— Qý jalǵyz-aý! Meni óz qolyńmen kómip ketseńshi! Seniń artyńda ańyrap qalǵanda ne bereke tabam! El qusap eń bolmasa bireýdiń tesik monshaǵyn da qolyma kirgizip ketpediń!

Sheshesiniń daýys salǵanyna Dánekerdiń namysy keldi. Jurttyń bári osy jaqqa qarap turǵandaı. Laqtar da baılanbaı, Kúljámılanyń eshkileri jamyrap ketti. Ol esh nárseni eleń qylar emes. Aqyrzaman ornap, ol úshin búginnen bastap dúnıe adyra qalatyndaı. Aıaýshylyq bildirip aýyl adamdary jınaldy. Biraq onyń eshqaısysy lám deýge Kúljámılaǵa bata almaıdy. Bul osy aýyldaǵy aıý kempir. Ol ashýlanǵanda betine týra kele almaısyń. Qolynan kelse, árkim-aq shaqyrý qaǵazyn qazir qaıtaryp, Dánekerdi alyp qalǵysy kelip tur. Biraq, amal bar ma! Jurt kóbeıgen kezde Kúljámıla tipti órshelenip ketti. Daýsy burynǵydan da qatty shyqty. Myna qıǵylyǵyna Dánekerdiń ashýy kelip, birdeńe aıtyp tastaǵysy keldi. Biraq oǵan barmady. Álde jastaıynan qadap tastaǵan temirdeı tártip jibermedi me, álde onsyz da sorlaıyn dep turǵan anasyn aıady ma, áıteýir úndemedi. Jurt ta qusasyn shyǵaryp, sherin tarqatsyn degendeı únsiz tur.

— Bireýdiń aǵasy, bireýdiń jamaǵaıyn týǵany bar. Al bul sorly tipti tuldyr ǵoı, — dep kúńkildeıdi bireýler.

Kóp uzaǵan joq, Kúljámılanyń kóz jasy tyıyla qaldy. Álginde ǵana dúnıeni tul ǵyp otyrǵan ana kúrt ózgerdi. Jurtqa málim onyń minezi ózi osy. Ońǵa da, solǵa da aıaqasty ózgerip shyǵa keledi. Jańa ǵana jylap otyrǵan kempir myrs etip kúlip jiberdi.

Ony kúldirgen balasynyń qurdasy Muqataı. Ol da osy joly shaqyrylǵan. Kempirdiń minezi burynnan ózine qanyq. Shań-shuńdy estigen soń bir búliktiń shyqqanyn ishi sezip jetken edi. Keldi de, turǵan jurtqa «Smırno!» dep aıqaı saldy. Ózi eki qolyn qulashtaı sermep, «aıt, dva, aıt, dva», — dep basyn qaıqaıtyp, arly-berli júrdi de qoıdy. Japadan-jalǵyz aıaqty kóterip tastap áli júr. Bir kezde eki qolyn qozǵaltpaı basyn bir jaǵyna buryp siresip qaldy. Tek aıaqtary kezek-kezek sereń-sereń etedi. Kúljámıla kempir onyń osy keıpin kórgende kúlip jibergen. Muqataıǵa keregi de sol edi. Aıý kempirdiń endi sabasyna túsetinin biledi.

Aýyzdy jıyp alǵansha bolǵan joq, belindegi belbeýine qos qolyn tireı ornynan turdy da, qoraǵa jınalyp qalǵan áıelderge:

— Eı, saldaqylar, nemene, meniń uzatý toıyma kelip tursyńdar ma? Ana taryny alyńdar da, aqtańdar qazir. Ony túıip beretin mende kelin joq! — dedi óktem.

Áıelder áý desip, biri kıiz tósep, biri keli ákep, úıden bir qap qaralaǵan taryny súırep shyqty. Bir kelsapty Dánekerdiń ózi ustady. Bireýin Muqataıǵa usynyp edi, ol:

— Men sen sıaqty qý tizemdi qushaqtaǵan boıdaq emespin. Qudaıǵa shúkir, úıde tary túıetin áıelimiz bar, — dep sytylyp shyǵa berdi. Bul ekeýiniń qatty qaljyńdasatynyn jurt biledi. Álde bir pále shyǵyp kete me dep aıý kempirdiń kózinshe ádeıi ushyqtyrmady. Biraq ol sózderdi estip qalǵan Kúljámıla shydaı almady:

— Áı, bálem, sazaıyńdy berdi me! Kón etiktini mensinbeı, kók etikti tabylmaı, kólbeńdep júrdiń de qoıdyń. Sol kerek saǵan!

— Apa, sen Muqataı ekeýiń ylǵı bir jaq bolyp shyǵa kelesiń.

Kórersiń, áskerden aı dese aýzy, kún dese kózi bar bir mátreshkeni alyp kelem.

— Eı, meıli, shaıtan bolsyn, myna úıińe ıe bolatyn bireýdi izdeshi, aınalaıyn.

Kempirdiń keńili kóterileıin dedi. Bul kezde jumys ta qyzyp berip edi. Dáneker úsh kelinshektiń ortasynda kelini soǵyp tur. Kóılegin sheship tastaǵan. Balaǵyn tizesine deıin túrip alypty. Jalań aıaq. Sheshesi óz balasyna syrttaı suqtana qarady. Áli kishkentaı kórip júrse, eki jaýyryny qaqpaqtaı alpamsa jigit bolypty. Keýde jaǵy tolyńqy, myqyn jaǵy jińishke. Baltyry da kelsapty túsirgen saıyn túıeniń shýdasyndaı solq-solq etedi. Kádimgi ákesi sekildi salqy tós, qalyń qabaq. Janyndaǵy kelinshekterge qaraǵandaǵy kóziniń jyltyly da anasyna alysta qalǵan asa bir aıaýly kórinisti elestetkendeı. Baıqaıtyn, qurbylarynyń arasynda balasy pysyq, ótkir-di. Osy aýyldaǵy kesh-dýmandy da uıymdastyryp jiberetin. «Jyny» kelgen kúni sharshy toptyń arasynan «qaıt úıge» dep qýyp shyǵarýshy edi-aý. Bekershilik eken ǵoı onysy, kádimgi salıqaly jigit bolypty balasy. Bárin qazir ǵana kórip turǵandaı. Mynaý shaqyrý qaǵazy balasyn bir-aq kúnde eseıtip jibergenin kórdiń be?

Qansha ursyp, qansha aıǵaı shyǵarsa da Dáneker anasyna sóz qaıyryp kórgen emes. Aldyna túsip, bes jastaǵy kezindeı tompańdap júre beretin. Aıap ketti, ana júregi eljirep ketti. Jalǵyzyna sonshama qatal bolmasa qaıtetin edi.

Shyp-shyp tershigen jaýyrynynyń ortasynan anasy súıip kep aldy. Kelinshekter dý kúldi. Kelsaptaryn jerge qoıa qoıdy.

— Meniń apam birde — jaz, birde — qys.

Dáneker ári qysylyp, ári maqtanyp aıtty bul sózdi.

— Óıtip máımóńkelegenshe, meniń sheshem baılaýsyz jyndy demeısiń be!

Ózine-ózi osylaı baǵa berdi de, Kúljekeń aqtalǵan taryny alaqanyna salyp kórdi.

— Men qazir talqanyn ushyraıyn. Sosyn jarmalańdar. Jarmalanǵan tary uzaq jolǵa shydamdy ári jeýge de jaqsy.

Kempirdiń bul peıili balasyn da, basqany da kóńildendirip tastady. Qoı da soıylyp, ókpe-baýyr da qýyrylyp qalypty.

— Elden aınalaıyn. «Kóppen kórgen uly toı» degen. Sender bolmasańdar, Dánekerdiń azyǵy da daıyn bolmaıdy eken ǵoı. Jalǵyz degenim kúpirlik shyǵar, tegi. Táýbá, táýbá, táńirim. Keshir, ózińniń tili tastaı pendeńdi. Mende ne es bar. Mana sol azyn-aýlaq estiń ózinen aırylyp qalǵam joq pa! Bárińniń de esindi shyǵaryp jiberdim-aý, á. Aralaryndaǵy bir tentek kempirdi keshirińder, túge!

Kúljámıla osylaısha sóılep júr, sóılep júr. Qart júregin sherli bir shýaq jaılaǵandaı.

— Kórersińder, erteń júrerde jylamaımyn. Qudaı biledi bar ǵoı, jylamaımyn. Jalǵyzymdy jasytyp, aqymaq deısiń be! Men sender oılaǵandaı aqymaq emespin. E, bul ne kórmegen Kúljámıla?! Ákesi úrkinshilik jyly aqtar óltirip ketkendi de kórgenmin. Onda bul bir jasar ǵana bala edi. Sodan aýzyma tistegendeı ǵyp ósirdim ǵoı. Kórmeısiń be, endi jettik, endi el qataryna qosyldyq degende ...

Úni jaryqshaqtanyp kómeıine áldene býlyǵyp kelip qaldy.

— Joq, jylamaımyn dedim ǵoı, jylamaımyn. Sorly basym joq sumdyqty bastamaıynshy. Qane, tamaq iship, ózderiń áldenip alyńdarshy. Qorjynǵa salýdan basqasy qaırylyp qaldy emes pe?

Jurt birden toqtaı koımaı, kelini áli túıip jatyr edi.

— Eı, tasta dedim ǵoı men senderge, — dep Kúljekeń aıqaı saldy.

Keli túıip turǵandar kelsaptaryn turǵan-turǵan jerlerine qoıyp, jýynýǵa ketti.

Bul kezde kún uıasyna kirip, aýyl ústi kóktumandanyp ketken-di. Dalaǵa jeroshaqqa jaqqan otynnyń tútini, keshki maldyń tuıaǵymen kóterilgen shań — bári qosylyp kógildirlenip tur. Biraq qazir-aq ol sap basylady. Óıtkeni, tústikten Besbaqsynyń jeli soqty. Aýyl ústin birden samal jaılady. Kúnniń dál uıasyna kirýin ańdyp turatyn osy samal — Tasaryqtaǵy eńbektegen bala, eńkeıgen kárige tanys samal edi.

Bul samal jaıly el aýzynda ańyz kóp. Sonyń ishinde ataýyna laıyq eń jıi aıtylatyny mynaý: bir baqsynyń tuqymy uıqysy qashyp, elirip aýyrǵandardy túnde dalaǵa uıyqtatyp emdegen eken deıdi. Bul jel kúndiz iznáhár soqpaıdy. Kún uıasyna kire eki taýdyń arasynan shyǵady da, ertesine kún shyǵa bireý ádeıi toqtatqandaı basyla qoıady. Bul aýylda jaz balasy esh adam úıde uıyqtamaıdy. Syrtqa shyǵyp dalada jatady. Tipti sıyr ekesh sıyrdyń ózi de jelge tanaýyn berip tań atqansha súısinip jatqany. Ózge aýyldan bul aýyldyń malynyń alabóten semiz bolatynyn da jurt osy aýadan desedi. Ol eshýaqytta qatty soqpaıdy. Syzdyqtatyp jaıymen ǵana jelpip turǵany. Shıpalyǵynda shák joq. Qysta aıazdy da jumsartyp jiberedi. Biraq ataǵyna jańaǵy baqsylardyń urpaǵy ıemdenip, Besbaqsynyń jeli atanyp ketken.

Dánekerdiń úıinde qýyrdaqqa jańa ǵana bas qoıǵandardy da bul samal aımalap, qytyqtaı bastady. Jas ettiń ısinen esi ketip shydaı almaı, eki ezýin kezek-kezek jalaǵan kók tóbet jatty esik aldynda. Onyń bulańdaǵan quıryǵyna úrke qarap, úıilgen otyn túbinde bir top eshki turdy.

Ertesine kún ala shabyr bultty boldy. Keshegi aptap ystyq búgin sál basylǵandaı. Aýyl adamdarynyń kóńil-kúıi de osy bulttaı. Parlap at jegilgen úsh arba ortalyq qora jaqta birinen biri tizilip daıyn tur. Kolhoz predsedateli Ahmetqoja bar jaqsy atty jekkizgenge uqsaıdy. Aldyńǵy arbanyń bir jaǵynda esik pen tórdeı qońyr aıǵyr tur. Bul aıǵyrdyń arbaǵa jegilgenin kóre bermeýshi edi. Ekinshi arbanyń bir jaǵynda qyzyl aıǵyr. Ol qońyr aıǵyrdaı salaly, súıekti emes, jup-jumyr shymyr mal. Biraq shana men arbaǵa salǵanda onyń júrisine shaq keletin jylqy joq. Sol sebepti de kolhoz predsedateli qys boıy ózi jegip júretin.

Ahmetqojanyń eki aıǵyrdyń ekeýin de jekkizgeni keı adamdy tańǵaldyrdy. Qońyr aıǵyrdy tipti úıirden alǵyzypty. Ásirese, jylqyshy kúıip-pisip júr.

— Basqa jylqy quryp qalǵandaı... Bul ne záýim? Toıǵa ketip bara ma! «Basy aýyrmaǵannyń qudaımen isi joq» degen osy...

Jylqyshynyń sózin bireý tyńdap, bireý tyńdaǵan joq. Biraq ol áli kúńkildep júr.

— 80 shaqyrym jerdegi aýdan ortalyǵyna baryp kelgenshe nesi qalady bul janýardyń? İship alǵan jastar jol-jónekeı janyn shyǵaryp aıdamaı ma! Apyr-aý, osyny túsinbegen basqarma qaıtip el basqaryp júr-eı!

Náshekeń ary ótip, beri ótip jylqyshynyń sózin jibermeı tyńdady. Rdýandardyń qazyǵyn qarap, dóńgelekterdi qaıta-qaıta kórdi. Arbalardyń ár jerin shuqylaı beredi. Ahmetqoja arbalardy, at-saımandy ázirleýdi osy kisige ádeıi tapsyrǵan-dy. Náshekeń aralasqan sharýaǵa alań bolmaý kerektigin basqarma jaqsy biletin edi. Jańa ózi júretinderdiń úıine kirip shyǵýǵa kolhoz aktıvterin ertip ketken-di. Aýyl adamdaryn qarasań, búgin aıttap júrgen sekildi. Ana jerde de, myna jerde de shoǵyr-shoǵyr kisi. Ásirese, áskerge ketetinderdiń úıiniń mańy qaınaǵan adam.

Munyń eshqaısysynda sharýasy joq jylqyshy qońyr aıǵyrdy bergisi kelmeı, arbalardy áli aınalshyqtap júr.

— Qamyt-saımanyn sypyryp tastap alyp ketsem, meni shaýyp ala ma? Kolhoz-kolhoz dep keńirdekterin kergende aldyna jan salmaıdy. Onyń jalǵyz aıǵyryn arbaǵa salyp turǵandary mynaý.

Náshekeń manadan úndemeı júr edi. Endi shydamady:

— Eı, Tilemis, úndemeıin dep edim, bolmadyń. Erteń seniń de balań áskerge shaqyrylady. Myna óndirlerdiń aýdan ortalyǵynan bir jarqyratyp ótkeniniń ózi ne! Eki salsa bir baspas shabandaryńdy berip, eldiń aldynda jer qylaıyn dep pe eń balalardy. Toqtat qyńqylyńdy! Bir ashshy teri alynǵannan túgi de ketpeıdi.

— Boldy. Siz aıtsańyz bitti, Násheke. Aıǵyry qurysyn. Qoıdym. Balalardan sadaǵa.

— Sadaǵa deme. Aıǵyr da kerek. Balalardyń kóńili de kerek.

Ahmetqoja aqymaq emes. Ádeıi istep otyr.

— Jylaǵym kep kóńilim buzylyp turǵanyn qarashy. Tilemis áńgimeni basqa jaqqa buryp jiberdi. Ár úıdiń tóńiregindegi shoǵyr-shoǵyr adamdarǵa qarap, qolymen mańdaıyn qalqalap alypty.

Náshekeń myrs etip kúldi de, aınalyp júrip ketti.

Betalysy Kúljámıla kempirdiń úıi. Bul kezde kún sáske túske taıanyp, jolaýshylardyń aldy ortalyqtaǵy arbalarǵa qaraı bettegen edi. Keı úıden suńqyldaǵan daýys ta shyǵyp jatyr. Áıel ataýlynyń kózi bileýdeı.

Náshekeń taıanǵanda Kúljámıla kempirdiń úıiniń mańy da adamǵa tolyp ketti. Búlikti shyǵarsa osy kempir shyǵarar dep, bir jaǵynan, óziniń de kóńili qobaljyp, ekinshi jaǵynan, bekindirýge aıtar sózin de ázirlep kele jatqan-dy. Kolhoz predsedateli de qasyndaǵy adamdarymen osy úıge taıap qalǵan eken. Ár úıden bir tatyp, bul toptyń arasynda qyzyp qalǵandar da barǵa uqsaıdy. Ásirese, támpish muryn býhgalter Eshmuhan kúler sózge de, kúlmes sózge de jyrqyldap, eki ezýi eki qulaǵynda kele jatyr. Ahmetqoja Kúljámıla kempir jóninde syrttaı estıtin. Biraq tike sóılesip kórgen adamy emes. Ol da Náshekeń sekildi búlik shyǵara ma dep kúdiktenip kele jatqan-dy. Náshekeńdi kórip qýanyp ketti. Óziniń ıyǵynan aýyr júk túskendeı boldy.

— Pále, apam myqty eken ǵoı. Kózinde bir tamshy jas joq. Shirkin, burynǵynyń adamdary-aı! Shymyr ǵoı, shymyr. Jylaý degen ne, ol? Aıdaýǵa ketip bara jatqan joq. Áskerge, boryshyn óteýge barady. Qazaq desek ózimizge tıedi. Keıde tipti joq jerde qabyrǵamyzdyń tym qaıysatyny bar.

Basqarmany kórip, áldekimder kóziniń jasyn tyıǵan boldy.

Kempirler Dánekerdi kezek-kezek qushaǵyna alyp, qoldan-qolǵa tıgizbeı súıip jatyr eken. Kelgen kolhoz belsendilerin kórip, Dáneker olardyń qushaǵynan sytylyp shyqty da, tór jaqty nusqady. Dastarqan ústinde jeýsiz sol kúıinde qalǵan eki tabaq et. Maıy shylqyǵan baýyrsaq úıilip ol jatyr. Kelgender jaıǵasyp otyrǵansha, úıdegi qatyn-qalashtyń birazy yǵysyp dalaǵa shyqty. Dáneker jaýtańdap sheshesine qarady. Kisilerge araq quıǵysy kelip tur. Biraq batpaıdy.

Anasynyń araq dese tóbe shashy tik turatyny ózine belgili. Bul kezde kolhoz býhgalteri Eshmuhan etke de, baýyrsaqqa da tábeti shappaı, qylılanǵan kózine kúlki úıirgen bop jan-jaǵyna qarady. Jutqynshaǵy jybyrlap-aq tur.

— Úlpershegim meniń, aǵalaryńa zamanynyń asyn bere ǵoı. Osy úıdi órtep ketem deseń de seniń qolyńnan tartarmyn ba búgin? — dedi Kúljámıla balasynyń yńǵaıyn sezip.

— Áp báse, shirkin, burynǵynyń adamdary-aı...

Qyzý bolsa da basqarmanyń yńǵaıyna qaraı jyǵylýdan býhgalter jańyla qoımapty. Osylaı dedi de, sanyn bir salyp dastarqanǵa qaraı empeńdeı tústi.

Ahmetqoja kelgen betten Kúljámıla kempirden kóz almaı otyrǵan. Toıǵa baratyndaı úlken shúberegin basyna osqyrta tartyp apty. Kımesheginiń jaq tusyndaǵy, omyraýyn ala túsken kestesi jarty qarys. Ústine kók sáten shapan kıipti de, belin qońyr shúberek oramalmen tas qyp býyp alypty. Júrisi tip-tik. Boıynda týa jaralǵan pańdyq, táýelsizdik bardaı. Kádimgi aqsúıektiń tuqymynan shyqqan adam sekildi osy otyrǵannyń bárine shekesinen qaraıdy. Sonymen birge, árkimniń ishindegini jazbaı oqı alamyn degen kisishe otyrǵandarǵa oqty kózimen qadalyp qoıady. Balasyna jańaǵy sózdi aıtqanda kerilip jatqan keń daladaı jomart kórindi. Analyq adal yqylasy kári júzine mol nur ákeldi. Eshmuhannyń sózin estigende kózinen sál mysqyl kúlki kórinis berdi. Aıbat shegip tiksine qalyp edi, biraq ol keıip tez tarap ketti. Ahmetqoja «kel de mineziń bar, ker de mineziń bar kempir ekensiń-aý» dep túıdi ishinen.

— Apa, sıyryń bar ma? Dáneker mal jınap bere aldy ma ózi?

— Sıyrdyń baǵýy qıyn, qaraǵym. On eshki bar. Qudaı berekesin berse, jalǵyz kempirge sol da jetedi ǵoı. El aman bolsyn, azamat aman bolsyn.

— Olaryńyz kolhoz kinegesine tirkelip pe edi? —dedi Eshmuhan.

Ahmetqoja ala kózimen atyp qalǵanda, býhgalter qıpyń-qıpyń etip, búrildi de qaldy.

— Seniń kinegeńsiz-aq baǵa alamyn. Áldeqalaı aldyńa barǵanda sol jazýyńdy buldap, aqshıyp otyrǵyń keledi ǵoı, á! Adyra qal!

Jurt dý kúldi.

— Ózińe de keregi sol edi. Joq jerde kinegeńdi qystyryp neń bar, — dep jatyr qasyndaǵylar. Elmen birge Eshmuhannyń ózi de máz bolyp kúledi. Jurt buǵan kúlip otyrsa, ol nege kúlip otyrǵanyn ózi de bilmeıdi. Ahmetqoja qoıǵan astan, quıǵan araqtan aýyz tıgennen keıin úıdegilerge endi dalaǵa shyǵý kerektigin aıtty.

— Jigitterdi keshiktirip almaıyq. Voenkom degen kinámshil keledi. Arba jegýli daıyn tur. Ýaqyt biraz bolyp qaldy. Endi jónelteıik azamattardy, — dep ornynan turdy. Otyrǵandardyń bári de qoparyla qozǵaldy.

Eki jigit eki basy shypyldap tolǵan Dánekerdiń qorjynyn ala jónelmek bolyp edi, aýyr eken, kidirip qaldy. Qorjyn kózdiń jaýyn alady, ismer bir qoldan shyqqan. Alǵashqy ustalaıyn dep turǵany da osy shyǵar.

Bul aýylda syrmaqqa, tekemetke, shıge oıý salýda Kúljámıladan sheber eshkim joq. Kıiz basý kezinde tentek kempir qoldan-qolǵa tımeıdi. Ár úıdiń tátti sháıi men dámdi eti osynyń aýzynda. Myna qorjyndy balasyna jaqsy nıetpen bar yqylasyn salyp toqyǵan sekildi. Ahmetqojanyń kózi qorjynǵa birden tústi. Eki shetin ala júrgizgen sary jolaq erekshe sán berip tur. Tórt buryshyn aınaldyryp, qoshqar múıiz júrgizipti. Munysynyń ózi qorjynnyń úlkendigin bildirmeı shaǵyn etip kórsetedi. Túp jaǵynan salǵan jelbirshekteri de kúltelenip, jańa týǵan qulynnyń jaly qusap tur. Jerge qoıýǵa aıaǵandaısyń. Tek qanjyǵadan tastamaı sánge salyp júretin qorjyn eken.

Jastar jaǵy araq iship otyr degen soń Náshekeń úıge kirgen joq edi. Dalada bir-eki shalmen áńgimelesip turǵan-dy. Býy burqyrap basqarmanyń janyna ergen nókerleri shyqty. Qatyndar qaıtadan byrsyńdaı bastady. Keshigip jatqan Dáneker men sheshesi ǵana.

Qansha bekinem degenmen dál osy sát Dánekerdiń kóńili alaburtty. Balshyqtan soǵylǵan eki bólmesi kózine birtúrli ystyq kórinip ketti. Burysh-buryshqa qaraı beredi. Aýyz úıdiń tóbesi sylanbapty. Byltyr ǵana salynǵan úı, kolhoz jumysymen áne-mine dep júrgende qoly tımepti. Toqyp salǵan qamysy tep-tegis-aq. Biraq sylasa odan da ádemi kórinetin edi ǵoı. Sheshesiniń eski kebisi, dáret alatyn qumany, esik aldynda turǵan óziniń at aıdaıtyn uzyn qamshysy - bári-bári ystyq kórinip ketti. Eki jerden kúltelengen shashaǵy shegege ilinip temen salbyraǵan qamshyny tipti sulý etip tur. Jas emennen jasalǵan sabyna da dál qazirgideı nazar aýdaryp kórgen emes edi. Kózine jas kelip qaldy. Sheshesi kórmesin degendeı dereý súrte qoıdy. Biraq, ana ony baıqap qaldy. Úndegen joq. Dáneker úıdiń terezelerine, tóbesine taǵy qarady. İshinde surapyl bir daýyl. Erikke qoımaı tyǵylǵan jas joǵary qaraǵan kózdi áınekteı jaltyratyp jiberdi. Tóbede ýyqtyń arasynda shanshylyp turǵan aq bizdi kórdi. Óziniń júregine shanshylyp turǵandaı dir etti. Sóıtti de, oqys julyp aldy.

— Apa, mynany qobdıǵa salyp qoıshy. Kerek bolar. Qajet kezinde kimnen surap júresiń ...

Anasynyń jalǵyz qalyp bara jatqanyn bir-aq oıyna túsirgendeı boldy. Shydaı almaı omyraýyna baryp basyn tyǵyp jiberdi. Ana da dúnıeniń bárin umytyp qalshıyp turyp qapty. Taramys qoldary ǵana balasynyń qaıratty shashynan sıpaıdy. Ony ózi sezip turǵan joq. Dánekerdiń ıyǵy eki-úsh ret búlk etti. Ananyń esine kishkentaı kezinde osylaı túrtpektep emetini túsip ketti. Alpys eki tamyry ıip, kózinen jas sorǵalaı bastady. Omyraýyna, qos anarynyń ústine ystyq tamshy tıip ketti. Bul Dánekerdiń kóz jasy edi. Biraq ekeýinen de ún shyqqan joq. Anasy «boldy endi, bosama» degendeı yńǵaı bildirip, syrtqa qaraı bet aldy. Balasy bosaǵadan attaı bergende:

— A, qudaı, oń jolyńdy ber, — dep betin sıpady.

Bular syrtqa shyqsa, eldiń kóbi ortalyq jaqqa ketip qapty. Esik aldynda Ahmetqoja qasyndaǵylarmen, Náshekeń tur eken. Dáneker júgire bermek bolyp edi, sheshesi qabaǵymen toqtatty.

— Anaý bórte laqty beri ustap ákelshi!

Turǵan jurt ta, Dáneker de buǵan túsingen joq.

— Laq ustaýdy umytyp qaldyń ba, ana bórteni ákel deımin. Otynnyń ústinde oınaqtap turǵan bórteni Dáneker lyp etkizip sıraǵynan ustap aldy.

— Áı, belsendiler! Sender myna kári kempirdi aljydy demeńder. Jan degendegi jalǵyzym alys saparǵa ketip barady. Aq tileýin tilep, myna bórteni jolyna aıttym sonyń. Senderge sóket bolǵanmen, maǵan sóket emes.

— Aıttym jolyńa, myna ózimdi de aıttym osy bórtemen birge, — dep Kúljámıla kempir laqty moınynan ustap balasyn úsh aınalyp shyqty.

Dáneker ne derin bilmeı qyp-qyzyl bop ketti.

— Tileýiń qabyl bolsyn, — dep Náshekeń qolyn jaıdy. Áldene aıtyp, erni jybyrlap tur. Eshmuhan qylılanǵan kózimen Ahmetqojaǵa qarap edi, ol da qolyn jaıyp tur eken. Jalma-jan bul da qolyn jaıam degende bir jaǵyna aýyp ketip, qulap qala jazdady.

— Ámın!

Bári betin sıpady. Kúljámıla laqty qoıa berdi. Ol qarǵyp-qarǵyp, eshkilerge qosyldy da ketti. Enesi jaıylmaı topty jurttyń ortasynda qalǵan laǵyna elegizip tur edi. Oınaq salyp jetip kelgende baýyryna alyp, quıryǵynan ıiskep jatty. «Eshki ekesh eshki de balasyn alysqa uzatqysy kelmeıdi, á». Osy oı osyp ótkende Kúljámıla artyna burylyp turyp, eshkilerge taǵy qarady. Bórte laq bolp-bolp etkizip, alańsyz áli emip jatty. Al, bular bolsa únsiz arbaǵa qaraı bettep keledi.

Jurt dýyly kóbeıgen saıyn qońyr aıǵyrdyń tynymy kete bastady. Julyp tartyp, julyp tartyp tyqyrshyp tur. Qasyndaǵy bedeý shaǵyr bıe de basyn tuqyrtyp, artqy aıaqtaryn oınatyp-oınatyp qoıady. Bireý jylap tur, bireý kúlip júr. Qym-qıǵash biriniń betinen biri súıgen jurt. Qyzyńqyrap alǵan jigitter sharshy toptyń ortasynda qyzdardy da súıip jatyr.

Dáneker keshe keshte úıden shyǵa almaǵan. Kózimen bireýdi izdep tur, kórinbeıdi. Jurtqa bildirmeı anda-sanda moınyn sozyp-sozyp qoıady. Qorjynyn salyp, aldyńǵy arbaǵa mindi. Anasymen sońǵy ret arba ústinde qushaqtasty.

— Túnimen qasyńyzdan shyǵarmaı maýqyńyzdy basqan shyǵarsyz. Biz de qoshtasaıyq ta.

Kúljámılanyń dál qulaǵynyń túbinen osyndaı áıel daýsy shyqty. Ózi de, balasy da jalt qarady.

— Janar!

Dáneker ekeýiniń qushaǵy aıqasa ketti.

— Myna pátshaǵar eshteńeden taıynar emes qoı!

— Apa, aıypqa buıyrmańyz. Azamatty búkil aýyl bolyp súısek te artyqtyǵy joq shyǵar.

Bul sózdi Janar kúrsinip aıtty. Kókireginde ashylmaǵan syrdyń aınasy jalt etkendeı boldy. Biteý jara janshyp jiberdi me, qabaǵy oraqsha ıilip, shytyla qaldy.

Kúljámılanyń aldynda kádimgi kelini qusap tómen qarap synyp tur. Arba ústinen Dánekerdiń kózi qos burymynyń arasyndaǵy jelkesine tústi. Moıny jup-jumyr eken. Qyrynan qaraǵanda buǵan deıin ózi baıqamaı júrgen bir pańdyqty ańǵardy. Ol basyn uzaq salbyratqan joq. Pań kúıinde joǵary julyp aldy. Jasqa toly kózi jarq etti. Dereý qos janary qurǵap sala berdi.

— Apamnyń kózinshe-aq bereıin. Attaǵan qadamy sanaýly biz beıbaqtyń qolynan budan basqa esh nárse kelmedi.

Tórt búkteýli kesteli oramaldy Dánekerdiń qaltasyna saldy da, aýzynan qushyrlanyp turyp súıip aldy. Birsypyra jurt bul kóriniske ańyryp qarap qalypty. Kúljámıla da ań-tań. Azdy-kópti aýyl arasyndaǵy alyp-qashpa sózdiń qulaǵyna tıgeni bar edi. Ras bolǵany ma? Qyz quryǵandaı, kúıeýi bar áıelmen áýeı bop...

Osy kezde at aıdaýshy:

— Al endi júrelik, joldy bosatyndar, aý, aǵaıyn, keshigip qalamyz, — dep aıqaı saldy.

Delbeni bosatýy muń-aq eken, shaǵyr bıe men qońyr aıǵyr julyp tarta jóneldi. Túregep turǵan keı jigit arbadan túsip qala jazdady. Báriniń kózi artta. Qoldarynda oramal.

— Hosh, hosh!

— Oń sapar. Aman baryp, saý qaıtyńdar!

Aýyl ularda-shý boldy da ketti. Bala-shaǵa túgel, jigitter, qyz-kelinshekter arbaǵa ilesip keledi. Shal-kempirler qolyn bulǵap, kózin syǵymdap qaldy. Astyndaǵy qasqa atyn oınaqtatyp, aldyńǵy arbanyń qatarynda Ahmetqoja keledi. Onyń artynda da birneshe salt atty bar.

— Qattyraq aıda, myna jurt qalsyn. İlese berse, jigitterdiń kóńilin buzady.

Ahmetqoja aldyńǵy at aıdaýshyǵa osylaı ámir berdi. Delbeni qaǵyp qalǵanda shaǵyr bıe men qońyr aıǵyr cap jeliske salyp berdi. Arbanyń dóńgelegi lezde kórinbeı ketti. Jermen dóńgelep emes, aýamen qalqyp kele jatqan sekildi.

Mynaý — týǵan jer, ósken el. Qımaıdy bári de. Asyr salyp asyq oınaǵan aýyl qońyr belden asqan soń tipti kórinbeı qalmaqshy. Bári de únsiz. Jańa ǵana qulaq tundyrǵan dabyr-dubyr, aıqaı-shý jer jutqandaı joq boldy. Úsh arbada otyrǵandardyń bári de aınalaǵa qumarta qaraıdy. Anaý — Qaırannyń jotasy. Qatpar-qatpar bolyp, pildiń jonyndaı jatysyn qarashy. Sasyr julyp, pishen shapqanda osy otyrǵandardyń bári de qoınaýynda oınaq salǵan. Qońyr beldiń ústindegi tórt qulaqty beıit te birtúrli ystyq kórindi. Týǵan aýyldyń bir belgisi sekildi ol da. Ar jaǵyndaǵy jazyqta kolhozdyń egisi. Talaı kúnder, talaı túnder sol dalada ótip edi-aý. Qońyr belden aýyldyń maly qaptap túsip keledi. Túski saýynǵa ákele jatqany baqtashylardyń. Netken ádemi kórinis. Oń jaqta tóńkergen astaýdaı appaq qary kúnge shaǵylysyp tákappar Alataý jatyr. Etek jaǵy ala sıyrdyń baýyryndaı shup-shubar. Kúnde, tipti saǵat saıyn kórip júrgen kórinister búgin erekshe ystyq. 17 jigittiń bári de jańa kórgendeı aınalaǵa, aýylyna qaıta-qaıta qaraı beredi. Jalǵyz shatyrly úı — mektep qana appaq shańqandaı bolyp áli aıqyn kórinip tur. Tóbesindegi qamysy alystan taqtaı sekildi áser qaldyrady. Odan keıin up-uzyn bop kolhozdyń keńsesi jatyr. Qalǵan úıler kórinbeýge aınaldy. Onyń ústine, saǵym kóterile qalmasy bar ma! Biraq kóńil kózimen árkim óz úıin tanyp keledi. Dáneker anasy úıdiń tóbesine shyǵyp, osy jaqqa qolymen kózin kólegeılep qarap turǵan sekildi. Qasynda oıynda túk joq bórte laq oınaq salyp júr. Janar she...

Jigitter, endi biz de qalaıyq.

Baıqamapty, Ahmetqoja bastaǵan bir top salt atty qastarynda áli shaýyp kele jatyr eken. Álgi bir sátte olar da únsiz qalsa kerek. Arbalardyń júrisi, attardyń dúbiri — bári-bári umyt bolypty-aý. Ánsheıinde bir attyń shabysy bir aýylǵa estiledi. Al, munshama at, adam kele jatqanda árkimniń meńireý tynyshtyq qushaǵynda qalǵandaı sezingeni nesi? Sol bir sát qulaq ataýly estý qabiletinen aıryldy ma?.. Ondaı sátter bolady. Sezimniń kúshtiligi sonda. Ol keıde osyndaı dúbirdi de tunshyqtyrady, al keıde shybynnyń yzyńynan názikti de jetkizedi.

Ahmetqoja attan túsip, jigitterdiń báriniń betinen súıdi. Aıaýly aýyldy Qaırannyń jotasy ábden jasyrǵan kezde en dalada ońashada erkekter emin-erkin qushaqtasyp qoshtasty. Tyqyrshyp turǵan attar da qulaqtaryn salbyratyp múlgı qapty. Bári de jylady, bárin de bir bosandyq bılep ketti. Buryn aýdan ortalyǵynan ary barmaǵan jigitterdiń kóńili birtúrli qulazyp qaldy. Manadan ilesip kele jatqan syna salt attylar da es eken. Endi olar da qalmaqshy.

— Jigitter, joldaryń bolsyn! Aman baryp, saý qaıtyńdar!

Aýylǵa qaraı burylǵan salt attylar bul sózderdi hormen aıtty. Manadan ilesip qalmaı kele jatqan qoıý shań ekige bólindi. Biri — aýyl jaqqa. Biri — aýdan jaqqa. Qońyr kúz bolsa da qapyryq ystyq bop ketti. Arbanyń ústindegilerdiń bári de omyraýlaryn aǵytty. Muqataıdyń kózi bileýdeı bolyp ketipti. Moınyn sozyp, aýyldy kórip otyrǵandaı artynan kóz almaıdy.

— Eı, myqtym! «Aıt, dvań» qaıda? Jaman kelinshegińe jańa júrerde sonshama súlikteı jabysqanyń ne?

Aldyńǵy arbadaǵylar dý kúldi. Muqataıdyń ózi de kúldi. Keshegisin Dánekerdiń dál búgin aldynan keltirgenin kórdiń be. Bul kezde artqy eki arbadaǵylar da kóńildenip, ortadaǵy arbadan án estilip edi. «Týǵan el». Bastap otyrǵan — Ábdirahmannyń Qurmanálisi. Kádimgi «Qyz Jibekte» Tólegen bolyp oınaıtyn Qurmanáli. Onyń qońyr jumsaq daýsyn jastar árbir shildehana, toıda da tyńdaýǵa jalyqpaıtyn. Muńly án. Kele jatqandardyń bári qosyldy. Tóńirek kúńirenip ketkendeı boldy. Taý da, jota da, jel de, myna astaryndaǵy arba da osy ándi aıtyp kele jatqandaı. Kesheden beri júrektiń ár túpkirinen shyqpaı, biraq bárin syzdatyp júrgen sezimdi osy án sýyryp alyp shyqqandaı. Attar da aryndy jelisten aqyryn búlkilge basty. Aınala bir sát múlgip, aýyrlap, bir sát keńeıip shalqyp keledi. Tipti jıyn-toı ataýlynyń bárinde qansha qystasa da aýyz ashpaıtyn Baıjan da ánge qosylyp ketti.

Biraq oǵan tańyrqaǵan eshkim joq. Osy bir án barlyq kóńildegi mahabbatty jınap bir arnaǵa quıyp jatqandaı. Týǵan el dep báriniń ańyrap kele jatqany - osy bir júz tútini bar shaǵyn kolhoz.

Kir jýyp, kindik kesken elim ediń-aý,

Qoıny qut, sýy káýsar jerim ediń,

Týǵan el, endi esen bol!

Baýyryńnan jol uzaq bop kete qalsaq-aý,

Ógeısip, perzentińnen jerir me ediń

Týǵan el, endi esen bol!

Qosh bop tur týǵan ana, aǵa-ini-aý,

Erjetip, adam boldyq biz de mine,

Týǵan el, endi esen bol!

Turarmyz qushaǵynda áli-aq oınap-aý,

Áskerden aman-esen kelgen kúni,

Týǵan el, endi esen bol!

Oınaǵan qulyn-taıdaı qurby aman bol-aý,

Ketpeıdi kóz aldyńnan bulǵaǵan qol

Týǵan el, endi esen bol!

Keshterdi birge ótkizgen eske saqta-aý,

Júrekten asyl sezim urlaǵan mol,

Týǵan el, endi esen bol!

Sheshesi jas kezinde sýyryp salyp óleń aıtqan. Dánekerdiń de óleń jazatyny bar edi. Qolyndaǵy bir japyraq qaǵazǵa qarap, suńqyldatyp soǵyp otyr. Qaı kezde jazyp úlgerdi eken. Dál osy saparǵa arnalyp jazylǵandaı. Sońǵy eki joldy Janar ekeýi qosylyp aıtar ma edi!

Osy otyrǵandardyń bir-bir Janary qalyp bara jatqanynda onyń sharýasy joq. Óz Janary keldi de, qolynan jetektep uzaqqa alyp ketti. Óleń tyna qaldy. Arba júrip kele me, qapyryq shań tamaqty qarı ma, onda Dánekerdiń isi joq. Oı ýysynda qaldy. Shaǵyr bıe men qońyr aıǵyr júristi ábden túzegen. Basty shulǵyp tastap, sespen cap jelip keledi. Jylda bul kezde kún sýyp ketýshi edi. Bıyl kúz jyly bop tur. At aıdaýshy kóıleksheń ǵana otyr.

— Aýdannyń ortalyǵyna kirgende oınatamyn bul ekeýin. «Alǵabas» kolhozynyń jigitteri qalaı kelgenin kórsin jurt. Kókeń kádimgi kınodaǵy Chapaevtyń tachankaǵa jekken attaryndaı aıaqtaryn oratyp tastap, oratyp tastap jurtty ózine qaratpasa, ákel beri qolyńdy.

— Káne, janýar, bir jattyǵýdy jasap jibereıikshi! — dep at aıdaýshy delbeni eki jaqqa aıyra qaǵyp-qaǵyp jiberip edi, shaǵyr bıe men qońyr aıǵyr moıyndaryn syrtqa qaraı aqqýdaı ıip, tórt aıaqty tórt jaqqa tastaı oınaqtaı jóneldi.

Janýar myna qalpynda tym sulý eken. Adam suqtanǵandaı. Tanaýy deldıip, kózi jaınap, aıaqtary bıshi qyzdardyń aıaqtaryndaı oınaqtaıdy. Ter basqan denesi onyń bıazy syldyry qosylǵanda tyń bir mýzykalyq qońyr tústen qara túske kóp uqsaıdy. Arbanyń júrisi de jumsaryp ketkendeı. Attardyń aıaǵy men áýez sekildi. At aıdaýshy munysyna ábden masattanyp jigitterge qoqılanyp qarap qoıady. «Kórdińder me, bizdiń saltanat qalaı!?» degendeı. Dáneker óz oıymen ózi. Manaǵy qıal qushaǵyna myqtap alyp, talaı jerge áketkendeı. Bosatar emes, ózi de bosaǵysy kelmeıdi.

EKİNSHİ TARAÝ

Aıly tún jumsaq sáýlesin kishkene terezeden syzdyqtatyp qana túsiredi. Sonaý bir túnge qatty uqsaıdy. Biraq onda bular dalada edi-aý. Besbaqsynyń samaly betterinen aımalap, sezimderin qytyqtaǵan-dy. Júre bergisi, kúle bergisi kelip edi. Jamylyp shyqqan shapandy ystyqtaǵandaı bolǵan soń bilegine qystyryp alyp, erkeleı basyp bara jatqan-dy. Dáneker birese ash belinen ustap, birese qolyn aqyryn ǵana moınyna asady. Álden ýaqytta qolań shashyn jumsaq qana sıpap kele jatady. Bári jumsaq. Mynaý aıdyń sáýlesi de, aıaq astyndaǵy kók maısa da, qasyndaǵy jigittiń demi de, sıpasy da, sybyry da jumsaq. Ekeýden ekeý kele jatsa da, sybyrlasyp qana sóılesedi. Dánekerdiń aýzy damyl-damyl qulaǵynyń túbinen tabylady da, alǵan demi aqyryn ǵana qozǵalǵan torǵyndaı tamaǵynyń astyna deıin jybyrlatady. Súısinip, balqyp, taǵy da solaı qytyqtashy demińmen degendeı baýyryna kire túsedi. Sol kezde aq tamaqtyń astyn Dánekerdiń erkine beredi. Ol emirene ıiskeıdi, erniniń ushymen ǵana jas botadaı túrtip-túrtip, súıkimdi etip súıedi. Sol kúıimen, balbyraǵan, balqyǵan betimen tań atqansha júrýge bar edi-aý...

Búgingi aı da sondaǵydaı jaryq. Biraq tar terezeden talyqsyp qana syǵalaıdy. Úıdiń ishi de óz kóńilindeı alakóleńke. Tún de qapyryq sekildi, kórpeni álsin-álsin julyp alyp tastady. Dóńbekship uıyqtaı almaı jatyr. Tólep bir ret kózin ashyp, kórpeni jaýyp qymtady.

— Nemene, bir jeriń aýyra ma, nege uıyqtamaı jatyrsyń?

— Bilmeımin. Júregim atsha týlap, keýdeme syımaı barady. Sen búgin bólek jatshy. Mazań keter...

Tólep tósegin artamanyraq alyp ketti. Kóp keshikpeı qorylǵa basty. Ol beıbaqtyń qaperinde túk joq. Jarynyń jan azabynan múlde beıhabar. Onyń qazir dóńbekship, osy bir tórt qabyrǵanyń ishine nege syımaı jatqanyn sezbeıdi. Taǵy da kúndegisinshe turar da, dúkenine barar. Kúni boıy balǵa soǵady, keshke úıge keledi. Ár kúngi kún keshisi osy ǵana. Budan bóten ómir bar dep oılamaıdy ol. Alańsyz jumysyn isteıdi, alańsyz uıyqtaıdy. Alańsyz jaralǵan bir adam.

Sol alańsyzdyǵy ma eken, qoınyńdaǵy jaryn urlatqan? Eger Tólep áıeliniń basqan izin baqsa, Dáneker men ekeýi búıtip tym tereńge ketpes edi. Sońǵy kezde óziniń asa batyl bolyp bara jatqanyna Janar bir sát qysylǵandaı. Oıynda boldym dep eki-úsh ret óte keshigip keldi. Biraq úndemes Tólep úndegen joq. Álde óziniń úlkendiginen qorǵana ma? Bul baıǵusty da aıaıdy.

Báriniń basyn shatqan jeńgesi ǵoı. Týmaǵandyǵyn istedi-aý! Sózin jyqpaı Tóleptiń pyshaq, qaıshysyn, ketpen-kúregin soǵyp beretinine qyzyǵyp, saý basyn dań qyldy. Onyń oıynsha, jetim qyz ıtke tastar súıekteı. Qaı ıt qappaı jýas júrse, soǵan ishi jylyp laqtyra salady. Óziniń ákesindeı adamǵa nendeı zulymdyq eseppen shatastyrdy ol? Álde bar bolǵany, óresiniń jetkeni sol ma eken? Dúkenge barǵyshtap, sypyldap júrgeninen shoshýshy edi. Oıynda túk joq Tólepti maıly ishikteı aınaldyrypty ánsheıin. «Qashanǵy qý tizeńdi qushaqtap júrmeksiń? Eı, sen óziń erkeksiń be? Joq álde, áldebireý qoınyńa ákep salǵansha sopıyp júre beremisiń?».

— Óstidim, biraz qaıradym bálemdi, — dep sampyldap otyrǵanyn Janardyń san estigeni bar. Bir kúni tóbeden jaı túskendeı: «Sen Tólepke kúıeýge shyq!» — dedi. Terisine syımaı tarylyp, eki búıirin taıanyp, boratty-aı kelip.

On altyǵa deıin qyzdyń úıde otyrǵanynan súıkimsiz ne bar eken. Seni jetkizem dep-aq kók julyn boldym ǵoı osy. Bir kúni qudaı tas tóbeńnen uryp bireýmen áýeı bop qoısań... Oıbý, betim-aı, el-jurtqa ne deımin. Qury, odan da qury. Kózi soqyr, beti qısyq bolsa da ket bireýdiń sońynan. Bes klastyq bilim aldyń. Qyz oqyp kimdi kógertken. Álipti taıaq dep bilmesek te, aǵańnyń eki aıaǵyn bir etikke tyqqan qatyn bolǵanbyz. Endi seniń kóılegiń, kónshegiń dep ala ókpe bolar jaıym joq. Bul kúnde qalyń mal alyp, qadirimen qyz uzatý bar ma. Qarnyń toıatyn jer tabylsa, qaıqaı ári. Baıaǵyda jetpistegi shalǵa da bara beretin qyzdar. On barmaǵy aǵyp turǵan óner, aǵyp turǵan mal. Bireýdiń kesesin jamap, sháınegin túptese de seni asyraıdy. Óz qotyryńdy óziń qasyp, otyn-sýyń bólek, qaıqaıǵan qatyn bolasyń. Ketpen-shotymyzdy túzetip biz de paıdasyn kóreıik te. Tórt jasyńnan beri asyraǵan eńbegimdi eń bolmasa solaı aqtamaısyń ba? Shal-shaqpyt bolmasa, sendeı jetimekti jastar qaıtsin. Qury degen soń, qury!

Jeńgesiniń «jetim», «saldaqy» degen sózderine Janardyń jastaıynan qulaǵy, taıaǵyna eti úırenip bolǵan edi. Myna qorlyǵy bárinen de asyp tústi. Jar degende súıeý kórer jalǵyz nemere aǵasy byltyr kúrt aýrýynan qaza bolǵan-dy. Sonyń topyraǵy keppeı jatyp oılap tapqan pálesin kórdiń be. «Oqıyn da» degen sózi úshin eki kún úıge qondyrmaı, kók ala qoıdaı etip sabap qýyp shyqty. Ólsem janym artyq pa dep bir kún aǵasynyń zıratyna baryp túnedi. Biraq onyń muńyna qulaq asyp, qolushyn bergen arýaq bolmady. Arýaqqa jalynýdan basqa joldy Janar ol kezde bilmeıtin. Adýyn jeńge jastaıynan taptap ósirip, óziniń ómirin qudaıdyń jazýy ǵyp qulaǵyna quıǵan-dy. Aldynda eki-aq jol turdy. Iá, Tólepke áıel bolý, ıá jeńgesiniń budan da surqıa qorlyǵyna kóný. Ashý ústinde qyz oıy alǵashqy jolǵa oıysty. Jetimdik pen jeńgeniń qorlyǵyn kórgenshe kúıeýdiń zorlyǵyna kóngenim artyq shyǵar dep túıdi azaly júrek. Taǵdyr Tólep pen Janardy osylaı qosqan edi.

Obaly ne, Tólepten kórgen zalaly joq. Betinen qaqpaı alaqanynda ustady. Tapqan-taıanǵany osynyń aýzynda. Kúıeýge tıgen soń eki jyldan keıin qulyndaı domalanyp shyǵa keldi. Kıinip, jasanyp, Janardyń kóńili ósti. Jastaıynan kórgen jeńge tepkisiniń da paıdasy tıdi. Úı sharýasyna pyp-pysyq, ústi-basy jyp-jınaqy. Tósek-orynnyń bárin jańartyp, shymyldyq-perdeni ózi tigip aldy. Eki-úsh tekemet basyp, syrmaq ta syrdy. Ne kerek, aýyl-aımaq keshegi jalba-julba Janardyń áp-ádemi kelinshek bolǵanyn kórdi. Keıbir aýzy súıreńdegen shydamsyz áıelder «oıbaı-aý, tipti qulpyryp barady, Tóleptiń mańdaıyna syısa jarar edi», — dep kúndeı bastady. Osyndaı kúndeýdi jeńgeniń aýzynan estigeni de bar Janardyń. «Saǵan eregeskende me?» dep tútinin tipti túzeı bastady ol. Bir-eki ret jeńgesi yrǵala basyp kelip, yńyrana min taǵyp ketti.

— Baıyńa jaǵam dep ásire pysyq bola berme! Aqyryn. Jıǵan-tergenińniń bárin óz basyńa úıe bermeı, aǵa-jeńgemniń úıi bar edi deseń qaıtedi. Baıaǵynyń qyzdary qolyna eki sabaq jip tússe, birin tórkinine tasıdy eken. Búginginiń qyzdary ne bop ketken? Sen tipti qarys jerde turyp at izin de salǵyń kelmeıdi ǵoı. Senen Tólep meıirli. Barsań, áıteýir sózińdi eki etpeı, aıtqanyńdy istep beredi. «Ózi bolǵan qyz tórkinin tanymas» dep, keıde tipti qaıqaıyp qaraǵyń da kelmeı me, nemene ózi. O, tegi ońbaǵan! «Jaman atqa jal bitse, janyna torsyq baılatpas, jaman adamǵa ál bitse, mańynan mal aıdatpas» degen ras eken-aý.

Janardyń jastaıynan syzdap, janyna batyp júrgen biteý jarasy osy kúni jarylyp edi. Ońashada jeńgesiniń sybaǵasyn jaqsylap turyp bergen-di.

— Boıymdy ósirmeı ǵumyr boıy janshyp kelgeniń az bolǵandaı, bul kókýińe jol bolsyn. Endi kúıeýge shyqqanda da yzǵarymnan yǵyp júr deısiń be? Seniń yzǵaryń jastaıymnan gúlimdi soldyrtty. Selt etip bala bolyp oınamadym. Ústime óńi bútin bir kóılek kıdim be? Jamap al, jasqap al dep eski-qusqyńdy laqtyryp tastaı salatynsyń. Otyńmen kirip, kúlińmen shyqtym. Bir ýaq kúlgenimdi de kep kórýshi eń. Aǵamnyń aıyqpas dertke shaldyqqany da seniń kesirińnen, lastyǵyńnan, mastyǵyńnan boldy. Hali nasharlaǵan kezde de babyn taýyp as bergen joqsyń. Nıetińnen taptyń. Óz-ózińnen qýyrylyp, tarylýshy eń. Bar ashýyńdy menen alatynsyń. Jynysym bir ǵoı, birde bolmasa, birde eńsesin kótersin dediń be, aıaýshylyq jasadyń ba? Joq. Qaıtip qana meniń júregim jylıdy saǵan. Sýytqan ózińsiń. Bala júregimdi balǵyn kezinen muzda ustadyń. Endi tórkin, jeńge bola qalypsyń. Osy Tólepke de meni emetaıyń erip berdim dep otyrsyń ba? Mektep bitirgenshe ishetin kójemdi kópsingen joqsyń ba. Shúkir, qudaıǵa! Óz qolym óz aýzyma jetti. Endigi kókezýligiń kókiregimdegi kekti qozǵap, keýdemdegi otty kóseıdi. Jónińmen kel. Yzbarlanyp, baıaǵy janshylǵan Janar ǵoı dep keletin bolsań, onda myna bosaǵadan attama! Eger aqylyń kirip, adam qusap keletin bolsań, sýyǵan júrekten de bir shýaq tabam. Neshe búgin ıt bolsań da, áıteýir aǵamnyń janynda jattyń ǵoı.

— Astapyralla, astapyralla! Mynanyń tili ne degen tastaı edi, eı?

Jeńgesiniń kózi sharasynan shyqty.

— Tastaı bolsa, aldyńnan alǵan tárbıem. Oǵan kináli ózińsiń. Es bilgeli estigenim bylapyt, boqtyq sóz bolsa, juqpady deısiń be sodan. Maǵan jasaǵan myń dolylyǵyńnyń biri ǵana bul. Adam qusap kelmeseń, qaıtararmyn bárin de. Saǵan degen júregimde tıtteı meıir bolsa buıyrmasyn.

— Tfý-tfý! Myna páleniń qudaı mańynan júrgizbesin, — dep sol kúnnen beri at izin salǵandy qoıǵan.

Ońasha otyryp Janar ári qapalandy, ári ishegi qata kúldi. Qapalanǵany — kók dolydan shynymen-aq dolylyq juqqan ba dep oılady. Óz oıynan ózi shoshyp ketti. Ashynǵannan aqtarylǵan sher óz boıyna kúıe bop jabysqan páledeı kórindi. Kúlgeni — talaı jyldar ketip júrgen esesin myqtap qaıyrdy bilem. Tura qashqandaı bolǵan joq pa, batyryń. Jatqan jylannyń quıryǵyn basqan ózi. Bul shaıqas jaıly Tólepke jeńgemniń ózi-aq jetkizer dep oılaǵan edi Janar. Biraq Tólep ol jaıly lám dep úndegen joq.

Janardyń qaıran qalatyny da onyń osy úndemeıtindigi. Keıde, tipti ishi jarylyp kete jazdaıdy. Erkek bop eńse kótergendi bilmeıdi. Tuqyraıyp tómen qarap júredi de qoıady. Dúkennen kelisimen úıdegi balǵa-tósiniń qasynda taǵy da shyqyldatyp otyrǵany. Janardan Tólep, Tólepten Janar bólek sekildi. Eki birdeı adam bar osy úı keıde ıesiz jurttaı ańyrap turady. Sambyrlaq, sarnaýyq jeńgeniń aıqaı-shýyna úırenip ketken Janardyń tipti ishi pysady.

Ekeýiniń erli-zaıypty ekenin ańǵartatyn qarańǵy tún men qatar salynǵan jer tósek qana.

Ekinshi jyly Janar eptep ashylaıyn dedi. Ashylǵannyń alǵashqy belgisi sháı qaınatyp, tamaq pisirip júrip yńyldap án salady. Tóleptiń úıdegi kishkene qol kórigin basady. Tóńirekteı bersem ashylar ma eken, tili shyǵar ma eken dep úmittenedi. Kórik basyp otyryp ta ándetedi. Biraq Tólep selt etpeıdi. Onyń bar nazary, oı-yqylasy qyp-qyzyl bop ottan shyqqan temirde bolady. Sony san músinge keltirgennen ǵajap lázzat alatyn sekildi.

Janardyń ózi de kóp jaıdy ańǵardy. Ásirese, Tóleptiń saqına, bilezikke salǵan ernegi ádemi. Sheberdiń aty sheber eken ǵoı. Qaǵazǵa syzǵan jazýdaı ǵyp túsiredi temirge. Ánsheıinde kúresinde jatatyn sıyrdyń múıizderi de Tóleptiń qolyna túskende ádemi bákiniń, pyshaqtyń, qanjardyń saby bolyp qulpyryp shyǵa keledi. Kórik basyp, yńyldap án salyp otyryp kózin almaıdy. Bir sát bul da ózin umytyp ketedi. Úndemeıtin, jup-jýas adamǵa da qudaıym osynsha óner beredi eken, á! Eger usta bolmasa, mundaı adamǵa tań atyp, kún bata ma? Kúnde birge jatyp júrgen áıelinen de udaıy qaıynenesi qasynda júrgendeı qysylady. Múmkin, el arasynda, kolhoz dúkeninde ózin budan góri ashyǵyraq ustaıtyn shyǵar. Janar baıqaıynshy degen nıetpen bir-eki ret barǵan da. Eshkimde sharýasy joq, qyp-qyzyl bolyp mazdaǵan arbanyń shenin tós ústine uzyn qyshqashpen olaı bir, bulaı bir aýnatyp tur eken. Balǵashy jas jigit Janardy kórisimen:

— Tóke, demalaıyq!— dedi.

— Qoı, basqarma ursady, bitireıik. Turma, turma!

Janardyń kelgeninen qysylǵandaı, til qatýdyń ornyna, tóske burynǵydan da emine tústi. Balǵashy jigit jaýtańdap qaraı berdi. Bir kezde Janar ekeýiniń kózi kezdesip qaldy. Janardyń denesi dir etkendeı boldy. Betin buryp jiberdi. Kúıeýine qarady. Onyń eshtemede jumysy joq. Aınaldyrǵany — aldyndaǵy temiri. Kómirdiń arasyna kósip jiberip, shýyldap ushqan shoqqa rahattana qarap tur. Balǵashy jigit endi úlken kórikti basty. Balǵa soqqandaı emes, kórik basqanda jan-jaǵyna qaraýǵa murshasy bolady eken.

Belinen joǵary jalańash, aqqan ter betinen andyz-andyz etip qara qojalaq jol salǵan. Sondaı joldar jotasyna da, keýdesine de túsken. Myna kúıimen kelinshek kózine túskenine uıalǵandaı. Kúıe bilegimen mandaıyn bir tartyp qalyp edi, odan saıyn qara qojalaq bola tústi. Janar myrs etip kúlip jiberdi.

— Nemene, jeńgeı. Betine kúıe jaqqan erkekti kórmep pe edińiz? Kúnde qasyńyzda jatady ǵoı.

Tólep jymıyp kúldi. Janar narttaı bolyp qyzaryp ketti. Ony qyzartqan jańaǵy óziniń oqys kúlkisi ǵana emes, myna jigittiń «jeńgeı» degen sózi de. Berisi ózinen úsh-tórt jas úlken adam jeńgeı deıdi. Tólepten kishi bolǵan soń, árıne, solaı deıdi. Bul aýyldyń jastaryna onyń Janar degen aty umytylatyn shyǵar. «Jeńgeı», «Tóleptiń toqaly». Esirkegeni ǵana «jeńeshe» der. Osy oılar Janardyń túpkirinde jatqan jan pernesin shertip-shertip jibergendeı boldy. Burylyp úıge ketti. Tólep «nege keldiń-aý» degen joq.

Qulaǵyna temirdi balshyqtaı ılegen balǵanyń daýsy keledi. Tap sonyń solqylynan tabanynyń astyndaǵy jer de solqyldap kele jatqandaı. Artyna burylýǵa uıalady. «Boıyńdy ádemi usta, ádemi júr» dep bir sezim sybyrlaıdy. Usta dúkeniniń úlken esiginen álgi balǵashy jigit kóz almaı qadala qarap turǵan sekildi. Tý syrtynan onyń qos janary tesip bara ma qalaı?! Aýyl shetindegi úıine jetkenshe jas kelinshek belgisiz bir sezimniń qamaýyna túsip, sonyń qaqpaılaýymen júrdi de otyrdy.

Taǵy bir barǵanda da sol úıdegi úndemes Tólepti kórgen. Bul joly jurt kóbirek jınalyp, gý-gý áńgime soǵyp tur eken. Janardy kórisimen jigitter Tókeńdi ortaǵa aldy.

— Tóke, jas toqal ystyq pa, álde osy jas toqalǵa siz ystyqsyz ba? Keıingi kezde tipti kelgishtep júr ǵoı.

Jurt dý kúldi. Tóleptiń ezýi jybyr etti de, temirin soǵa berdi.

— Tóke, osy siz tósekte jatqanda da úndemeısiz be?

— Jas toqal úndetýshi me edi?

— Ha-ha.

Dúkenniń ishinde turǵan bir top jigittiń kúlkisi qasyndaǵy kolhoz keńsesine de estildi.

— Jeńgeıdiń ózinen suraıyq, ózinen!

— Tókeń osy úndeı me?

— Jaǵyna súıenip jalaqtaǵan jas jigitterden góri, úıdegi úndemeıtin úlken kisimnen jarylqasyn.

Janar bul sózdi jasymaı oınaqy aıtty. Kóp jigittiń ortasynda turmyn-aý dep qysylmady. Belgisiz bir kúsh, jiger bitkendeı boldy. Jigitterdiń kúlkisi namysyn qaırap jiberdi. Óziniń emes, Tóleptiń namysyna tıgendeı boldy olar. Bul úndemese, Tólep úndemese, mynaý jurt ózderin mazaq etýge ázir. Kókireginde bir daýyl oınap, sol mazaqqa qarsy aıbat shekkendeı boldy. Jigitter tosylyp qaldy.

— Áp bálem, qatyrdy. Bárimiz bir Tekeńniń tuıaǵyna tatymadyq.

— Biraq qaınaǵasyndaı «úlken kisimi» ne? Eń bolmasa, Tókeń demeı me. Tıerin tıip alyp, úlkensinip júr me ózi, nemene?

Tobymen turyp bir kelinshekten jeńilip qalýǵa namystanǵan jigitter osylaısha qıalap soǵyp jatty.

— «Súıgenin shunaǵym» deıdi. Atań qazaqtyń osyndaı maqalyn bilmeýshi me edińder. Qalaı dep ataý — meniń erkimde.

— Qoı, jeńildik. Jeńdiń, Janar.

— «Synyqtan basqanyń bári juǵady» degen. Kók daýyl jeńgesinen kergeni bar emes pe.

Sońǵy sózdi Janar uzańqyrap ketkende estidi. Kók daýyl jeńge. Kórik pen balǵa tósti ǵana biletin Tólep. Ómirde kórgeni osy ekeýi ǵana bolmaq pa? Keýdesine tútin tolǵandaı tunshyǵyp ketti. «Jeńdiń, Janar» dedi-aý! Joq, bul jeńilip keledi. Jańaǵylardyń aldyna ómir muny jyǵyp berdi. Quzdan qulap bara jatqandaı qorqynysh bıleıdi boıyn. Ózinshe tyrmysyp shyqqysy keledi. Quz tereń, aıaq tirer budyrlary da az sekildi. Biraq tóbeden túsken jaryqqa qarap, shyǵam-aý dep úmittenedi. Qorqynysh, úmit ekeýi alma-kezek aýysady. Janyn janshyp, júregin syǵady. Jańaǵy tútinge tunshyqqandaı bolǵany sodan.

Áńgimege bir ǵana jigit aralasa qoıǵan joq. Ol — balǵashy jigit. Jymıyp kúlip qana tur. Ana joly ańǵarmapty. Keıin qaıyrǵan qoıý shashy bar eken. Salqy tós. Oınaǵan bulshyq etteri jastyǵyn, qaınaǵan qaıratyn ańǵartqandaı. Janyndaǵy Tólepti aıady ma, álde kelgishtep júrgen osy bir jas kelinshekti aıady ma, áıteýir álginde aıtylǵan daraqy sózderden boıyn aýlaq ustady. Sol jigit qusap Janar da nege sypaıy qala bermedi? Nege qyzyndy bul? Dóreki sózderge dóreki jaýap berem dep, ózi de áıel basymen tym dóreki bop ketken joq pa! Tamam jigitke jalǵyz óziniń jasaǵan shabýyly úshin, jańaǵy sózderi úshin basqadan emes, bárinen de balǵashy jigitten qysylyp keledi. Ol jymıyp qur kúldi de turdy.

Sol jymıǵan kúlkisimen be eken, munyń túbine jetken. Qandaı shaıtan túrtti. «Shyǵasyǵa ıesi basshy» demekshi, Tóleptiń eki aıǵa MTS-ke masterskoıǵa ketkeni de sebepshi boldy-aý. Egin shóbinde júrgende Dáneker jymıyp kúlip muny jaǵalaı berdi. Onyń kelgishtegenin óz júregi de teris kórmeıtin sekildi.

Bir kúni qarańǵy túse ekeýi eldiń artynda qaldy. Keshki samalmen qalyń bıdaıdyń arasynda kele jatyr. Belýardan keletin egin teńselip, teńizdeı týlaıdy. Janar birtúrli synyq. Ánsheıindegi aqjarqyn minezin ózi zorlap, urlap tyǵyp kele jatqandaı. Nege búıtti? Apaq-sapaqta qalyń egin arasynda jigitpen ońasha nege qaldy? Doıyr minezdi bireý bolyp, tarpa bas salsa... Boıy dir etip, áldeneden qoryqty. Dánekerdiń qoly eken. Arqasynan, shashynan ǵana sıpaıdy. Ar jaǵy ne bolar eken? Erkekter sıpaýdan bastap, shyńǵyrtýǵa baratyn meıirimsiz emes pe. Qarańǵy túnde urǵashyǵa olar qasqyr sekildi. Dánekerdiń alǵash ózimen janasýyn Janar osylaı qarsy aldy. Attap basqan saıyn áıelge qoly tıisimen qozyp ketetin erkektiń aq saıtanyn kútip keledi. Júregi lúp-lúp etedi. Apyr-aý, osy jaıǵa ózin ne dýshar etti? Kim zorlady? Túsinse buıyrmasyn.

— Janar, tamaǵyma tas tyǵylǵandaı aýzyma sóz túspeı keledi. Malyndy jaılaǵan soń úıińe kelsem qaıtedi? Kópten keýdemdi kernep júrgen bir syr bar edi.

— Myna keń dalada aýzyńa kelmegen sóz tar bólmede kele qoıar ma eken?

Manadan beri boıyn bılegen qorqynysh lezde ǵaıyp bolyp, erkindik bitti. Syqylyqtap kúldi. Dáneker de birge kúldi. Ekeýi en dalany basyna kóshire kúldi. Aınala bularǵa qosylyp túgel kúlgendeı boldy. Ekeýi aýyl shetine endi ilikkende jańa týyp kele jatqan aı kórindi. Túnniń bir tamasha kórkin kórgiń kelse, jazda aı týarda dalaǵa shyq. Qarańǵylyq túńlik ashqandaı túrile túsedi. Sýdan sýyrylyp shyǵyp kele jatqan arýǵa yntyqqandaı aıdan kóz almaısyń. Sol arýdyń jumsaq aqshyl aınasymen tóńirek aıqyndala túsedi. Ánsheıinde kúnge shaǵylysyp, shaqyraıyp jatatyn Alataý da kógildirlenip, ásem kórinedi. Janar buryn-sondy mundaı sulýlyqty baıqamaǵan-dy. Tańyrqap turyp qapty. Bul sýretti salyp turǵan kóńili me, joq álde tabıǵattyń ózi de osyndaı sheber me? Dánekerden tap osylaı suraǵysy kelip edi, suramady...

Sol túni ol barlyq syryn aıtqan. Sonaý dúkenge kelgen kúnnen júregime shoq saldyń dedi. Oǵan bárinen de bir top jigitke jalǵyz toıtarys bergenim unapty. Namysyńdy jibermeı, Tólepke arasha túskenmen, boıyńnan bir jumbaq syr ushqyn atty. Sol syrdy áli tyǵyp júrsiń. Aınalańa aq jarqyn ashyq bolǵanmen, ar jaǵynda aýzy kiltteýli sandyq bar. Ashsam dep em sol syrdy. Biteý jaranyń syzdaǵanyn bildirmeı syr saqtaǵanyń unaıdy maǵan. Tólepti de aıaımyn. Esh janǵa zalaly joq adal adam. Biraq sol aıaýshylyqtan da asyp túsken bir sezim bar mende. Sen úshin balǵashylyqty da tastadym. Kózińe ámse kúıe-kúıe bop kórinbeıin dedim. Ári ar jaǵymdaǵy aram oıymdy Tókeń bilip qoısa... Birge istegen, bir-birimizdi biletin adambyz. Qasynda júrip qastyq jasamaı, aýlaqtaý júrip ańdıyn dedim seni. Ar aldynda qaısysy bolsa da qylmys qoı. Biraq, nege ekenin bilmeımin, bárine de kóz jumdym.

Janardyń ishinde daýyl oınady. Tap ózi oılap júrgenniń bárin aldyna tartyp otyr Dáneker. Jan perdesin dál basady. Egilip jylaǵysy da keldi. Biraq kim bilsin, erkektiń áıelge qurar qyryq tuzaǵynyń biri shyǵar. Ezilip, kúıdim, jazdym dep bastaý ádetteri olardyń. Ońaı túse qalsań, mazaq etedi de, júre beredi. Bir qolaıly sátti kútkendeı. Shyn syry sonda ashylady. Mana egis basynda da kútip edi ony. Túnniń bir ýaǵy boldy. Endi qansha shydar deısiń. Erkektik aq saıtandy tizgindeı almaıtyn jigit bolsa, syr berer ózi de. Sonda manadan beri aıtyp otyrǵanynyń bári bos sóz bop shyǵady. Syry ashylar dep otyrǵany sol. Áıtpese qyz quryp qalǵandaı, esik kórgen, kúıeýi bar áıelde nesi bar? Ánsheıin bir kóńil soqpasy da. Janar Dánekerdi asa betten soǵyp qashyrtyp ta, tym eljirep ish-baýyryna jiberip te otyrǵan joq. Biraq oz júregi bir sumdyqqa bastap, ket ári demeıtindeı. Nesi, qandaı qylyǵy unaıdy osy jigittiń? Ózi de bilmeıdi ony. Shym-shymdap tartyp, baýrap barady ózin. Birge qaıtaıyqshy, — dep qaldy. Keshke keleıinshi, — dedi, — kelipti. Kesip aıtyp, aldyn tosyp tastasa áýre joq edi ǵoı. Asyqpaıyn, tosýdyń sáti keler, erkektik jelik qanshaǵa shydar dersiń dep otyrǵan. Bári kerisinshe boldy.

— Apam aıǵaıdy salyp izdep júrgen shyǵar. Ol kisiniń minezi qıyn. Ashýy kelse, búkil aýyldy aralap izdeýge bar meni, — dedi de, Janardyń aýzynan shóp etkizip súıip, ornynan turyp kete bardy.

Mynaý tula boıyn órtep, dóńbekshitip jatqan dert sol túnnen bastalǵan-dy. Ertesine-aq óz-ózinen qorqyp, Tólep tezirek kelse eken dep asyqqan-dy. Áıtpese ezi de arandar, ózgeni de arandatar bir pále bolaıyn dep tur.

Az uıyqtaǵannan ba, Janar bul kúni jumysqa tula boıy synyp, denesi aýyrlap keldi. Biraq jas eginniń ısi boıyn sergitip, saraıyn ashyp jiberdi. Sarjasyn arqalap jer ólshep júrgen Dánekerdi kórdi. Aram shópti julýǵa kelgen adamdar búgin biraz bar eken. Eki-úshten birigip, bir-eki tilikti alyp jarysyp berdi. Janar qasyndaǵy eki oqýshy balamen qaıdaǵy bir mıasy qalyń tilikke túsipti. Jurttyń kóbi oq boıy ozyp ketkende bular tiliktiń basynda áli myqshyńdap júr edi. Qasyndaǵy eki oqýshyny aıaıdy. Ózgeden qalyp qoıǵandaryna namystanyp tyrmysyp-aq jatyr. Biraq mıasy qurǵyr júrgizbeıdi. Kip-kishkene alaqandary áp-sátte kókpeńbek boldy. Janar, ásirese, tulymy jalbyraǵan jas qyzǵa qaraı beredi. Oıynda túk joq. Mıamen ǵana alysyp júr. Qyzyqqandaı osy bir balalyq shaqqa. Mynaý eginniń mıasyz jeri sábı kóńilindeı pák, sábı júregindeı taza sekildi. Al, aramshóbi qalyń jer alaburtqan áz kóńili sıaqty. Ashqyltym tartqan mıa ısi júregin aınytqandaı boldy. Alańsyz júrgen Tólep Janardyń, ásirese kesheden bergi kóńil-kúıin sezse, osylaısha qusqysy keler me edi, qaıter edi. Áı, ómir degenniń ózi qyzyq-aý! Mynaý jaıqalǵan egindeı nege tap-taza bolmaıdy eken? Onyń da aramshóbi bar. «Aram» degen — qandaı jaman sóz. Aram pıǵyldy da osy shópteı jek kóredi- aý jurt. Ár mıany julǵan saıyn Janar kóńilindegi bóten sezimdi tamyrymen sýyryp alyp tastap jatqandaı boldy. Tiliktiń aıaǵyna shyqqannan keıin arttaryna qarasa, aqyryn soqqan jelmen yrǵala tolqyǵan jasyl egin kózdiń jaýyn alardaı ádemi taza bop tur eken. Kókala mıadan tazarǵany qandaı jaqsy boldy.

Sol kúni jurt aýylǵa ándetip qaıtty. Ekinshi brıgada eginniń aram shóbin julýdy aıaqtaǵan edi. Top aldynda — sarjasyn moınyna salǵan Dáneker. Daýsy ádemi de ashyq eken. «Báriń de qosyl» degendeı artyna bir burylyp qolyn bulǵady. Egde áıelder keıinirek qalyp, óleńde sharýasy joq, kerildesip áńgime soǵyp kele jatqan-dy. Jastar alda, óleń aıtýda. Ásirese, oqýshylar bárinen de belsendi. Dánekerdiń kózi birden Janarǵa tústi. Janar odan kóz almaı, artynan qadala qarap kele jatqanyn sonda bir-aq bildi. Dáneker jymıyp kúldi. Kádimgi tanys, júregińdi dir etkizetin jymıysy. Janar qasyndaǵylardan qysylǵandaı qyzaryp ketti. Bul sezim qurǵyrdy jasyrý qıyn-aý, ózi.

— Janar, kel bizge qosyl, — dep Dáneker sańq etip aıqaı saldy. Áıelder «bar, bardyń» astyna alyp, keý-keýlep jatyr. Janar yńǵaısyzdanyp, bara qoıǵysy kelmep edi, Marjym apaı aıǵaı saldy:

— Nemene, on ekide bir gúliń ashylmaı jatyp qartaıa qalǵanyń. Kúıeýiń kári bolǵanmen, óziń jassyń. Sarqaryn qatyndardyń ishinde neń bar. Bar, qosyl, ana jastarǵa!

Janar jyldamyraq basyp ilgeri ketti, jastarǵa qosyldy. Alyp ushqan júregin zorlyqpen tejep, qatyndardyń arasynda ózin zorlyqpen ustap kele jatsa, jastardyń arasyna da Marjym zorlap jibergendeı boldy. Qaıda júrse de osy bir zorlaý qyr sońynan qalmaı qoıdy-aý. Ómir boıy oz erkimen istegen bir isi bolmaı óte me? Osy oı janynyń óte bir názik perdesin basqandaı boldy. «Keshegi súıip alǵanyma aıyptymyn ba?» degendeı Dáneker jalbaryna bir qarady. Janar «qasyńa áreń jettim-aý» degen kisishe kóz tastady. Ekeýi bir-biriniń janaryndaǵy jazýlardy oqyp, ishteı syr túıisti.

— Káne, án bastashy, Janar. «Gaýhartasty».

Dánekerdiń eki shildehanada Janardyń án salǵanyn estigeni bar. Ózi de, ózge jurt ta onda mundaı óner bar dep oılamaıtyn. Sol toılarda Janar óziniń taǵy bir qyryn ańǵartqan-dy. «Dýman kórse, ónerliniń jotasy qozady» demekshi, óz-ózinen kóńili órbip biraz siltegen edi. Álden ýaqytta esikke súıene qarap tyńdap turǵan Tólepti kózi shalyp qalǵan.

— Bul qalaı, qalaı silteıdi, Tákeń úıindegi jeńgeı!

Osyndaı qystyrma sózderden qysyldy ma, álden ýaqytta Tólep joq bop ketti. Onyń eń bir jaman ádeti kisi úıine barǵanda ǵumyry tórge shyqpaıdy. Tipti ózinen kishi jastar otyrsa da jasqanshaqtap esik jaqqa tizerleı ketedi. Adýyn jeńgeniń tepkisin kórip ósken Janar da mundaı jasqanshaq emes. Qaıta dýmandy jerde órleńkirep, bıik otyrǵandy jaqsy kóredi. Keı-keıde osy minezine ózi de tańqalatyn. Ǵumyr boıy eńsemdi kóterip kórmegen maǵan osy erlik qaıdan kelgen? Biraq munysyn da Tóleptiń uıańdyǵy tusaıtyn sekildi edi.

Álginde ǵana esikten qarap turǵan kúıeýiniń joq bop ketkenine qysylyp, toıdyń naǵyz qyzý kezinde úıge kelgen-di. Áldekimnen qyzǵandy ma eken, Tólep aýyzǵy úıde shamdy jaǵyp, shyqyldatyp tósiniń qasynda otyr. «Osy sorly qyzǵanýdyń da ne ekenin bilmeıtin shyǵar, tegi». Janar birtúrli qomsynyp ketti Tólepti. Ne án tyńdaı, ne áıel qyzǵana, ne áıelge erkek daýsyn kótere bilmeıtin músápir sekildi kórindi. Tós qasynda tómen qarap otyrǵannan góri, «qaıda júrsiń?» dep aqyrǵanyn kútkendeı osy sát.

Dánekerdiń «Gaýhartasty» aıtshy degeni sol toılardy, sol kórinisterdi ákeldi kóz aldyna. Tólep ózinen qashyqtaı tússe, Dáneker tym jaqyndap bara jatqan sekildi. Qansha alys ustaǵysy kelse de, arbalǵan boztorǵaı sekildi aýzyna ketip bara jatyr. Ne sıqyry bar? Kóńil qusy órlep, samǵap sala berdi. «Gaýhartas» óz qulaǵyna da erekshe estildi. Aınalasyndaǵylardyń tuna tyńdap kele jatqanyn Janar ańǵarǵan joq. Án yrǵaǵynda qalqıdy. Onyń baıqaýynsha, jańa kóringen aýyldaǵy ár úıdiń tútini de tap qazir bólekshe shalqıtyn sekildi.

Egin shóbin aıaqtap, ándetip kele jatqan jastardy aýyl búgin bólekshe qarsy alǵandaı.

Úı qasyna shyǵyp, ánshilerge ańyryp qarap qalǵan kempir-shal, bala-shaǵanyń tandaný-tańyrqaýynda da bir saltanat bar sekildi. Janarǵa báıgeden dara kele jatqan júırikteı jelik bitti. Aýylǵa kirgende ol tipti jaqyndaı tústi. Munyń bárine qyzyǵa, qunyǵa qarap ári ánge qosylyp kele jatqan Dáneker Janardyń júzinen asa bir aıaýly alaý kórdi. Sol alaý tipti nurlandyryp jibergendeı ózin. Mynaý jumys kıiminiń ezinde syndy, symbatty kórindi. Qulaǵynan tastamaıtyn aıshyq syrǵa jumsaq júrisiniń yrǵaǵymen teńselip, jalt-jult etip kúnge shaǵylysady. Janardyń qazirgi kóńil-kúıi de osy syrǵadaı jarqyldap tur edi. Ol bárin umytty. Túske deıingi jumystan sharshaǵanyn da, erkegine qarap óziniń osy aýyldaǵy egde topqa jatatynyn da, búkil jaǵdaıynyń jarqyldaq bolmaı, synyq júrýge mezgeıtinin de umytty. Bir jan tolqyny umyttyrdy bárin.

Iá, osy tolqyn kún ótken saıyn keýdesin soqqylap, júregin mújigen edi. Aqyry Dánekerdiń aldyna ákep sylq etkizdi. Qansha qaırattanyp, ardyń aq qylyshyn aldyna qansha tosqanmen, sezim shilderi myqty eken, matady da tastady. Sol bir túngi álsizdigi úshin ózin jazǵyraryn da, jazǵyrmasyn da bilmeıdi. Nesine jazǵyrady. Ylǵı ózgeniń zorlaýymen kelgen bul bıshara óz júreginiń ámirine bir kónbeı me, ózi óz bop bir erkindik almaı ma! Qulazyp júrgen kókirekke bir nur shapaq shashpaı ma! Qalaı ǵana tosqaýyl qoıa alady aldyna. Kórgisi kep kópten beri ańsaǵan bir tus edi.

Kók maısanyń ústinde alma-kezek aımalaıdy bir-birin, qushady kep, qushyrlana súıedi. Bar erikti ózi de bergendeı-aq bir soǵan. Aı da urlanyp shyqpaı tur, qumary bir qansyn dep. Tún de múlgip túneredi, túk kórmedim degendeı. Aınala da jym-jyrt bop, eki jastyń urlyǵyn úndemeı andyp turǵandaı. Jel de tyna qalypty, kýásiz etsin bul tún dep. Sezim oty balqytqan, balbyraǵan eki jas sylq-sylq etip aqyryn ǵana kúledi, búıirleri búlkildep. Túsi emes, bul óńi edi. Barlyǵyna kináli, bile tura bárin de óshire almaı, órshitip alǵan ózi edi.

Dánekermen kezdesken saıyn bir jasaıdy. Kókiregindegi tattyń bári arylyp, keýdesi kúı sandyǵyndaı bir kúmbirlep qalady. Keremet bir kóńildilik, jarqyndyq bitedi. Ekeýi bir apta kórispese, jyl aralap ótkendeı bolady. Ańsaıdy birin-biri. Bir kúni Dáneker:

— Seni úzbeı kórip túrý úshin qaıtadan balǵashy bolsam qaıtedi? — dedi.

Janar muny birtúrli tiksine qarsy aldy.

— Seni Tóleppen qatar kórmeıinshi. Jasytasyń onda meni. Ońasha, ózińmen ǵana kezdesip júreıinshi.

Dáneker Janarǵa qol ustasyp bir jaqqa ketýdi de usynǵan. Janar ony quptamaǵan. Kútpep edi mundaı sózdi. Ózin jas jigittiń jary bolýǵa laıyq sanamaıtyn.

— Oılanyp aıtyp tursyń ba? Múmkin, qasymda bolǵanda týlaǵan sezim mastyǵy emes pe bul sóziń.

— Senseń, shynym. Men kóp tolǵandym. Táýekel. Qudaı qyzdaı alǵannan jarylqaı ma, joq...

«Ne aıtqaly turmyn». Denesi ot sharpyǵandaı dý etti. Mańdaıynan ter burq ete qaldy.

— Keshir, janym. Keleńsiz sóz aıta jazdadym. Táýekel túbi — jelqaıyq, mineıik te óteıik.

El ne deıdi. Tóleppen úsh jyl turǵandaǵy kóılek bútindigin kótere almady demeı me. Ol sorlyny da aıaıdy. Qatyn qutaımaǵan baıǵus. Janar — onyń tórtinshi áıeli.

Buǵan deıingi úsh qatynnyń úsheýi de tastap ketken. Biraq bireýinen de bala joq. Eki áıel jıǵan-tergeniniń bárin sypyryp, ózin taqyr jerge otyrǵyzyp ketipti. Tastandy erkek atanyp ábden mılaý bolǵan ba, áıteýir óte jýas. Jasy keldi, qartaıdy deıtin munyń jasyndaǵynyń bári qaqań qaǵady. Jas toqaldyń janynda mıyǵynan kúlip júrmeı me. Áı, bıshara bolǵanda, bıshara-aý! Bári jaratýdan ǵoı. Táńirim sorly qyp qoıǵan soń amal ne. Ózi sorlyny odan saıyn jer qylǵanda sen qaıbir barqadar tappaqsyń. Dúnıede eki sorly bolsa, sonyń biri ózim ǵoı dep júretin buryn. Sorlyǵa sorlynyń jany ashymasa, kimniń jany ashıdy. Esin endi jıyp, el qataryna qosylyp kele jatqanda mundaı qylyq shyǵarsa, ony el de, qudaı da quptamas. Qarǵysyna qalarmyn beıbaqtyń. Áı, osy qarǵaı da alady deısiń be. Qatyndarynyń bári de keıingi shyqqan kúıeýlerinen bala súıip, baqyt taýypty desedi ǵoı. Tóleptiń qarǵysy tıse sóıte me? Ketken áıelderinen tipti úı-jıhazyn, malyn da daýlamapty-aý bul shirkin. Sonysy eske túskende Janardyń jany kúıip ketedi. Táýekel dep taıyp turýǵa da bar. Biraq aıaıdy. Alyp ushqan júrekke ták-ták aıtyp, arynyń basatyn da sol aıaýshylyq.

Dánekerge Janardyń Tólepti aıaıtyny da unaıdy. Súıegine sútpen bitken adamgershilikti kórgendeı onyń boıynan. Ekeýiniń arasyndaǵy qımastyqty da tereńdetip bara jatqan sol ma, qalaı? Ol qımastyq qaıda aparyp tireıdi, jarǵa ma, quzǵa ma? Ekeýi de odan beıhabar. Janar keıde ózin quzdan tuńǵıyq qarańǵyǵa qulap bara jatqandaı sezinedi. Biraq Dánekermen kezdeskende bári umyt, bári tamasha. Bul dúnıede ekeýinen baqytty adam joqtaı bop ketedi. Áneýkúngi túnniń bir ýaǵynda shapanyn búrkenip turyp ketkenin qaıtersiń. Neniń kúshi bul? Netken tátti tún edi sol. Nege qıyldy sonsha. Álde áskerge keterin bilip, qumarynan shyqqysy keldi me eken.

Apyr-aý, ajyramastaı edi ǵoı. Jylǵa jýyq ýaqyt ishindegi birinen-biri ótken tátti kezdesýlerdi baz qalpynda qaıtalaǵysy keledi. Asa bir asylyn túsirip alýdan saqtanǵan adamsha bárin eske túsirip túgendep jatyr. Dánekerdiń ár qylyǵy, ár minezi sol kúıimen kóz aldyna keledi. Uzaq, taýsylmastaı kórinýshi edi. Nege sholtań etip úzilip qaldy. Shyqpady-aý qumarynan. Ol jóninde oılaǵanda buryn eljireýshi edi, balqýshy edi. Búgin kúıip barady. Qolqasyn bireý oqys sýyryp alǵandaı ózegi ýdaı ashıdy. Ǵaıyp bolǵan ǵajaıyp tústeı birdeńe. Býaldyr saǵymnyń ar jaǵynda qol bulǵaıdy qımasy. Býyny quryp jete almaı bulqynady kep. Aq saıtandar saq-saq kúledi. Mazaq etedi ózin. Álden ýaqytta Dáneker ústindegi kórpesin ala qashty. Qaptap qatyndar shyǵa keldi de, bylshyldata túkirdi munyń betine. İshinde kók doly jeńgesi de júr. Onyń kózi tipti aqshıyp ketipti. Dánekerge renjıdi Janar. Ol moınyna kelip asyla ketedi, dóreki asylady. Antalap turǵan jurt saq-saq kúledi. Tynysy tarylyp, tunshyǵyp ketti. Aıqaı salaıyn dep julqynyp edi, Dáneker jymıyp suq saýsaǵyn shoshaıta qoıdy, úndeme deıdi.

Taǵy da tunshyqty, yshqynyp qalǵanda oıanyp ketti. Denesi qyzyp jatyr eken. Qyzyq dep júrgenderi júregin qysyp, ókpesin qabyndyrady. «Aý, osy meniń denim saý ma, jyndanǵan joqpyn ba?». Alaqanymen mańdaıyn ustaı aldy. Shyp-shyp shyqqan sýyq ter. Ózeginen ý júrip ótkendeı. Kúıdirip barady. Alakóleńke aı jaryǵymen bólme ishine kóz toqtatty. Tólep byryldap uıyqtap jatyr. Onyń osy uıqysynyń ózi Janarǵa qorlaý sekildi kórindi. «Órten, kúı de jan, ózińe de sol kerek» dep jaıbaraqat jatqandaı.

Syrtta aýyl ıtteri shý ete qaldy. Janar eleń etti. Basyn julyp alyp, terezege moınyn sozdy. Júregi tarsyldap, aýzynan shyǵyp keterdeı alyp-ushyp barady...

ÚSHİNSHİ TARAÝ

Kúljámıla kempir kún boıy qunjyńdap, úı tóńireginde júrdi de qoıdy. Dáneker ketken kúngi túnde kórgen azaby orala beredi oıyna. Búgin ne istese eken. Áldebireýdiń balasyn ákep jata ma qasyna? Kúnde kim balasyn bere beredi. Myna kele jatqan kesh oǵan ázireıildeı kórindi. Túndegideı azapty kári júregi kótere almas. Japadan-jalǵyz, tamaǵynan sháı da júrmeı, osylaısha dal bop otyrǵanda aýyzǵy bólmege tasyr-tusyr bireý kirip kelgendeı boldy. Qarasa, bórte laq. Enesin emip ábden toıyp alǵan shirkin oınaq sap tur. Kúljámıla kúle qarady.

— Qutyrýyn, pátshaǵar! Shesheń qasyńda. Sen qutyrmaǵanda kim qutyrady?

Kúljámıla óz-ózinen sóılep otyr. Qarańǵy túsip, eshkilerdi qoralaıtyn ýaqyt bopty. Kúndiz bólek bolǵanmen, laqtar túnde enesimen birge jatatyn. Bórte laq qoraǵa kirgisi kelmeı, esik aldynda oınaqtap júrip aldy. İshtegi enesiniń mańyraǵanyna pishtý deıtin de túri joq.

— Áp, pátshaǵar. Qoraǵa kirgiń kelmese, onda menimen birge bolasyń.

Kúljámıla shap berip aıaǵynan ustap aldy da, bórte laqty tórgi bólmege ákeldi. Buryshtan uıa jasady. Álden ýaqytta enesin izdep mańyraı bastady.

— Solaı ma eken, pátshaǵar. Jańa ǵana qutyryp tur eń ǵoı.

Bórte laq qulaǵyn edireıtip jaǵýly turǵan shamǵa qaraıdy.

Súıkimdi-aq shaıtan. Kúljámılaǵa ermek boldy. Júregin shanshıtyn qalyń oılar qaptap kele jatqanda bórte laq «má-á-á» deı qoıady. Nazary laqqa aýady. Ornynda turyp sekirip qalyp, óner kórsetedi. Eriksiz kúldiredi. Álden ýaqytta tipti mańyrap maza bermedi. Ornynan turyp nan berdi. Bir-eki ret pysqyryp-pysqyryp jiberdi de, shópeńdep jeı bastady.

— Dámdini sen de bilesiń, pátshaǵar. Jylaǵanyńdy qoıa qoıdyń, á?

Endi ol Kúljámılanyń qolyn jalap, jeńin ıiskeı bastady. Úlken kisi onyń bul qylyǵyn qyzyq kórip biraz otyrdy. Tizesine taıanyp ornynan tura berip edi, bórte laq aldynda turǵan bógetten qarǵyp shyqty. Shamdy qaǵyp qıratyp kete jazdady. Munyń bárine Kúljámıla máz boldy. Úıde kádimgi aıaǵy shyqqan tentek, mazasyz bala oınap júrgen sıaqty. Qoradan anda-sanda mańyraǵan enesiniń daýsy estiledi.

Dánekeri ketkennen beri qulazyǵan ózi sıaqty bop tur-aý ol beıbaq ta. Bórte laqty qoraǵa jibergisi keldi. Manadan beri aldanysh bolǵanyn qımaı, bir jaǵynan jibergisi de kelmeıdi. Sol eki ortada ol tórge baryp jata qaldy. Moınyn qaıyryp montıa qalypty. Tyńqıyp toıyp alǵan búıiri búlk-búlk etedi. Anda-sanda artqy aıaǵymen qulaǵynyń túbin qasyp-qasyp jibergende Kúljámılanyń kúlkisi keledi. «Pátshaǵar, qylyǵy týra bala sekildi eken». Qasyna kelip, qasyǵan jerin sıpady. Kózin jumǵan kúıi súısine keriledi.

Balasyn uıyqtatqan kisishe is tyndyrǵandaı jaıdary kóńilmen Kúljámıla tósegine keldi. Bórte laqpen áýre bop júrgende biraz ýaqyt bop qalsa kerek.

Qatty uıyqtap qalypty, betin jalap turǵan bórte laqtyń erniniń jybyrynan oıandy. Tórdiń aldyn jaqsylap qumalaqtaǵan. Nan berip edi, túndegiden de pysyq jedi. Quıryǵyn jybyrlatyp, jalmań qaǵady. Súıkimdi-aq shaıtan. Kúljámıla bórte laqtyń qylyǵyna shydaı almaı, jybyrlaǵan tanaýynan ıiskep, basynan sıpady. Eshki ekesh eshki de erkeletkendi biledi. Dalaǵa jetelep alyp shyǵyp qoranyń aýzyn ashyp edi, enesiniń baýyryna qoıdy da ketti...

Barǵan saıyn Kúljámıla úshin ózge eshki bir tóbe, osy bórte laq bir tóbe bola berdi. Alǵashqy kúnderi jetelep ákep, óz qasyna ákep zorlap túnetip júrdi. Keıin onyń ózi de úırendi. Kesh túsisimen ózge eshkiler qoraǵa bettegende, bul úıge betteıdi. Kúljámılanyń eteginen ıiskep, sekirektep qalmaıdy. Bólek túneýine enesi de úırendi, burynǵydaı mańyrap izdemeıdi. Óz balasynyń senimdi qolda ekenin sezgendeı. Bórte laq keıde kúndiz de Kúljámılany kórse, balasha sońynan erip beredi. Qolyna túsken qant, nandy berý arqyly osylaı úıretip aldy.

Bórte laq úshin kórshisi Orynbaımen de tús shaıysyp qalǵany bar. Orynbaıdyń kempiri syrmaqqa oıý salyp bershi dep jalynǵan soń, kóńiliniń hoshy bolmasa da kelgen edi. Bórte laq ádetinshe ilese keldi de, syrtta qalyp qoıǵan. Úsh-tórt kempir bas qosyp, gý-gý áńgimemen istiń qyzyǵyna endi kire bergende laq baj ete qaldy. Kúljámıla júgirip dalaǵa shyqsa, Orynbaıdyń kók tóbeti sanynan tistep bajyldatyp jatyr. Sý ákeletin ıinaǵashtyń qolyna qaıdan túskenin ózi de bilmeıdi, qaıqaıtyp kelip kók tóbetti Kúljámıla qulaq shekeden otyrǵyzdy deısiń. Ol aýyldy basyna kótere qyńsylaı jóneldi. Qolyndaǵy ıinaǵashty bireý julyp aldy. Qarasa, Orynbaı. Óńi qup-qý bop, saqaly selk-selk etedi.

— Neń bar ıtte!

— Nege tisteıdi laqty?

— Tistese, tynysh jatqan ıttiń ústine oınaqtap nesi bar? Bir laǵyń ólse, qazanyń ortaıyp qala ma?

— Osydan óltirip kór! Saqalyńdy julyp, qolyńa bereıin. Dánekerimniń basynan aınaldyrǵan qudaıy lak ol.

Saqalǵa tıisken soń, Orynbaıdyń da jyny qozyp ketti bilem. Burqyrady ol da biraz. Daladaǵy shań-shuńǵa úıdegiler atyp-atyp shyqty. Orynbaıdyń kempiri shalyn baspaq bolyp edi, ábden ashýǵa minip alǵan ol qoıar emes. Qyńsylaǵan kúıi úıdi shyr aınala júgirgen kók tóbet basyn shaıqap-shaıqap, ulyp-ulyp jiberdi.

— Óshir únin, ana yrymy jaman ıtińniń. Basyndy jutaıyn dep ulyp tur áne!

— Saǵan kelsin ol jamandyq. Seniń ana áskerdegi jalǵyzyńa...

— A... ne deısiń!

Kúljámıla ózin-ózi umytyp ketti. Orynbaıǵa tura umtylyp edi, kempirler arashaǵa túsip, ekeýin eki jaqqa aıyryp jiberdi. Kúljámıla kempirlermen julqylasyp júrip, ulyp turǵan ıtke qolyndaǵy dońdy jiberip qaldy. Biraq tımedi. Kók tóbet qasha jóneldi.

Býy burqyrap, samaýyrda qaınap turǵan shaı da, jarty oıýy túsip, jarty oıýy túspegen syrmaq ta jaıyna qaldy. Kúljekeń úıine tartyp otyrdy. Aýyldy basyna kótere Orynbaıdyń sybaǵasyn berip keledi. Sońynda bir aıaǵyn aýyrsynyp, sál ǵana syltyp basqan bórte laq. Sonyń ózinde sekirip-sekirip oınaqtap qoıady. Myna úlken janjaldyń shyǵýyna basty sebepker ózi ekenin o shirkin qaıdan bilsin. Úıge jaqyndaı bergende tereze aldynda kúnshýaqta turǵan laqtardy kórip, qarǵyp-qarǵyp qosyldy da ketti. Jańaǵy ıt qapqannan iz de qalmaǵandaı.

Kúljámılanyń bir kóterilse, birneshe kún soǵatyn qara daýyldaı basý bermes ashýyn búkil aýyl biledi. Orynbaıdyń kempiri de keshke sheıin shalynyń qulaǵynan qıqý ketirmedi.

— Jalǵyzyna, jandy jerine tıip neń bar? Qatyn sıaqty qaıdaǵy bále aýzyńa qaıdan túsedi. Basqa sóz quryp qaldy ma? Seniń kesirińnen syrmaq ta qaldy jaıyna. It pen laqtyń arasyna túsip, aljyǵansyńdar-aý deımin osy ózderiń.

Bul urystyń basy-qasynda bolǵandar ustamsyzdyǵy úshin alǵashqyda Kúljámılany kinálaǵan edi. Dánekerge tıisken jerden bylaı Orynbaıdy jazǵyrdy. Onsyz da qam kóńildi sorlynyń jandy jarasyn qansyrata túskendeı boldy. Ashýy basylǵan soń bul aıypty Orynbaıdyń ózi de sezgendeı. Onyń ústine, kempiri de qulaǵynyń etin jep qoıdy. Kók tóbet ulyp-ulyp, ertesine túk kórmegendeı baıaǵy áýpiline qaıta basty.

Tek Kúljámıla ǵana tereńnen kóterilgen teńiz tolqynynsha áli sabasyna túse almaı júr.

— Itińe bola menimen egesken erkektigiń adyra qalsyn. Meni jylatqan qudaı seni de jylatsyn!

Kúnde óriske mal shyǵaryp bara jatyp, Orynbaıdyń qulaǵynyń dál túbinen osylaısha aıǵaılap-aıǵaılap jiberedi. Orynbaı úndegendi qoıdy. «Ashýyń aıan aıý Kúljámılasyń ǵoı», — deıdi ishinen. Abaısyzda sol ashýdyń tıegin aǵytyp alǵanyna ókingendeı.

Poshtashy Málik bolmaǵanda Kúljámıla ashýynyń talaı kúnge sozylary haq edi. Ala baıtaldyń ústińde qısaıa otyrǵan pochtashy qamshylana túsip kele jatty. Kúljámıla urshyǵyn ıirgen kúıi ornynan turdy. Ústindegi eski beshpeti shoqpyt-shoqpyt, ajaryn alyńqyrap jibergen. Kımesheginiń aldy da saǵal-saǵal. Málik Kúljámılany mundaı kúıde sırek kóretin-di. Aıap ketti. Júzi synyp, júdep te qalǵanǵa uqsaıdy.

— Al, ápke! Súıinshi ákel. Dánekerden hat keldi.

Ala baıtaldyń basyn tartyp shirene qaldy.

— Saǵan da jumys tabylyp jaqsy boldy-aý. Sálemiń qaıda, kórgensiz?

Málik abyrjyp qaldy. Sasqanynan bókterinshegindegi úlken sómkeden hatty julyp alyp:

— Dánekerdiń habarynan artyq qandaı amandyq kerek, ápke-aý, — dedi. — İshi qap-qatty. Sýreti de bar ma deımin.

Kózi jasaýrap Kúljámıla jaqyndaı berdi. Málik hatty at ústinde jalma-jan asha bastady.

— Oıbaı-aý! Balańyz týra Bódenneı bop qapty ǵoı. O, kózderińnen aınalaıyn, jaýdyrap turǵandaryn.

— Bódenneıiń kim?

— Mássaǵan, ózińiz Keńes elindegi eń myqty batyrdy bilmeıdi ekensiz ǵoı.

Kúljámıla sýretti julyp alyp, balasynyń betinen súıip jatyr. Qurmanáli, Muqataı, Dáneker úsheýi birge túsipti. Ústerindegi uzyn shınel tobyqtaryna deıin túsip tur. Bastarynda sholaq qalpaq. Belderi qynaı býylǵan. Bir qalyptan shyqqandaı syptaı bolyp qalypty.

— Jaýdyraǵan kózińnen... Úlpershekteı ernińnen... Shoshaıǵan qalpaǵyńnan aınalaıyn...

Máliktiń de kóńili buzylyp ketti. Kúljámıla jansyz qaǵazdan jabysyp aırylmaı, qaıta-qaıta súıe beredi, súıe beredi.

— Kelshi, seniń de betińnen súıeıin, jalǵyzymdy janyma ertip ákelgendeı boldyń ǵoı. Onyń shoshaıǵan, al seniń japyraıǵan qalpaǵyńnan...

Málik yńǵaısyzdana eńkeıe berdi.

— Páli, myna ápkem ne bop ketken! Kúljámıla qaltasynan úsh teńge sýyryp aldy.

— Ápke-aý, ánsheıin aıtam. Sizdi qýantqanymnyń ózi ne turady. Keregi joq.

— Boǵyńdy jeme! Sal qaltańa. Basqa balalardan da hat keldi me?

— Bárinen de bar. Men endi qalǵandaryn qýantamyn. Aldymen sizge ákeldim. Shaıǵa aıaldamady dep uryspańyz.

— Oý, ana jazǵanyn oqyp bermeýshi me ediń.

— Ápke-aý, hattyń syrtyn tanyǵanyma shúkir deńiz. Men ejiktep otyrǵanda kún batady. Keteıin.

Sóıtti de, Málik baıtalynyń basyn burdy. Kóńili ósip, kempirdi qýantqanyna, onyń ústine, qaltasyna úsh som aqsha túskenine jymyń-jymyń qaǵyp kúlip bara jatty. Qudaı qalasa, búgin súıinshige biraz tıyn jınalar... Ústindegi ıesiniń qýanyshy ala baıtalǵa da berildi bilem, artqy eki aıaqty úıire tastap, aıańǵa basyp bara jatty.

Kúljámıla hat oqytýǵa adam izdep aınala kóz salyp edi, úıiniń tóńireginde kúıbeńdep júrgen Orynbaı shaldan basqa eshkimdi tappady. Qolyndaǵy sýret pen bir japyraq qaǵaz bárin umyttyrdy:

— Eı, aljyǵan shal! Jibershi álgi Ásemdi. Myna hatty oqyp bersin.

Orynbaı manadan Málik ekeýiniń áńgimesin estip turǵan. Kúljámılanyń ózine jibigenine qýanyp ketti.

— Qazir, qazir, báıbishe.

Úıine qaraı búgjeńdep júgire jóneldi.

Ókpesin alyp-ushyp jetken Ásem:

— Dáneker aǵadan ba? O... qandaı jaqsy boldy. Pále, sýretin de jiberipti ǵoı.

Hatty sýyldatyp oqı jóneldi.

— Áı, zýyldatpaı jáılap oqy. Ár sózi altyn bop turǵanda... onysy nesi sýdyrlata jónelgeni...

Ásem hatty jaılap oqı bastady:

«Jan ana! Áskerdegi balańnan duǵaı sálem. Men ketken soń eki kóziń tórt bolyp, jolyma qarap júrgen shyǵarsyń. Osy araǵa jeter-jetkenshe ózińdi oılap, meniń de ózegim órtendi. Ózińnen buǵan deıin alysqa uzap shyqpaǵandyǵymnan da bolar ol. Jasyma, áskerge bir men emes, eldiń men qatarly bar balasy alynyp jatyr ǵoı. Brest degen qalaǵa keldik. Belorýssıanyń ǵana emes, Sovet eliniń sheti eken. Býg degen ózen ǵana shet elderden bólip jatyr. Shekarada ásker oıynyn oınaýdamyz. Tamaq toq. Ústimizge myna sýrettegi kıimderdi berdi. Qatqan jaýyngermiz. Bir jaqsysy, Jumannyń Kelbetinen basqamyz birgemiz. Kádimgi ózimizdiń aýyl kóship kelgendeı osy araǵa. Ras, oıyn óte qatty. Tańerteń erte turǵyzady. «Podem» degende úıde uıqysy qanbasa túske deıin jatatyn balańyz ata jóneledi. Bárimiz de ásker tártibine úırenip kelemiz.

Apa! Aýyldan attanǵaly túsimnen bir shyqpaı qoıdyń. Jylap júrgen joqsyń ba? Myqty ediń ǵoı, jylama! Anada biz júrerde qaıratyńa minip jylamaǵanda sondaı rıza boldym. Jigitterge «meniń apam altyn deseń —altyn, almas deseń — almas» dep maqtandym da. Sol asyldyǵyńnan aırylma, jan apa! Úsh jyl degen áli-aq óte shyǵady. Eshkilerińe qysqa qajet shópti túsirip beredi, hat jazam ázim olarǵa. Qarnyń ash bola qoımas, qamyqpa. Kóppen kórgen uly toı.

Munda kelgeli kóp nársege kózim ashyldy. Otan degen óziń sıaqty qımas ana eken. Bárimizdiń, búkil halyqtyń anasy eken. Eger sol anaǵa túrtkilep, jaý tıispek bolsa, kim qarap jata alady. Bulaı degenime qoryqpa. Ázir eshteńe joq. Tynyshtyq.

Kók qursaýly óz qurbylarymdy kórgende osyndaı aıdyndy kúshi bar elge kimniń batyly bara qoıady dep oılaımyn.

«Týǵan eldiń ıti de ystyq» degen ras eken. «Alǵabastyń» úlken-kishisin, oı-qyryn túgel saǵyndyq. Seniń tósińe basymdy qoıyp uıyqtap qalýdy, seniń urysqanyńdy, keıde tipti syryq alyp úı-úıden qýyp júretinińdi de saǵyndym, jan ana.

Aýyl-aımaqqa túgel menen sálem. Alysta júrgen ulynyń eńsesi joǵary, júzi jarqyn bolsyn dese, artymda qalǵan anama kózderiniń qyryn salsyn. Anamnyń qabaǵyna qaraǵan er-azamattyń jaqsylyǵyn tiri bolsam ótermin. Alań bolma, jasyma, jan ana.

Dáneker».

Jınalyp qalǵandardyń bári jylap tur. Kúljámıla da attyń basyn jibergen, aǵyl-tegil.

— Aqylyńnan aınalaıyn. Boz qasqań bolaıyn! Aıttym jolyńa ózimdi...

Kúljámıla jaýlyǵynyń ushymen sorǵalap turǵan jasty súrtti. Orynbaı shaldyń kózi de dymqyldanypty. Taıaǵyna súıenip tap qasynda tur eken.

— Táńir ıem! Úmbetińe óziń jar bola qor! — dep betin sıpap bata qyldy ol.

Osy kez keshki mal óristen qaıtyp, kún eńkeıip qalǵan eken. Kúljámılanyń esine laqtardyń kógendelmegeni tústi. Eshkiler tipti úı janyna taıap qapty. Laqtar tyraǵaılap jamyraı shaba jóneldi.

— Meıli. Bular da búgin meıirinen shyqsynshy. Súıinshim bergen solarǵa, — dep Kúljámıla jamyraǵan eshki-laqtardy eleń qylmaı tura berdi. Bórte laq tura qalǵan enesiniń emshegine jarmasty. Quıryǵy jybyr-jybyr etedi.

Bul kúni talaı mal jamyrap, talaı úı sútsiz qaldy. Biraq ony eleń qylǵan eshkim joq. Kóp úıge kelgen úsh burysh hattardyń tóńireginde gý-gý áńgime. Ketkenderine aıdan asqan azamattardy búkil aýyl saǵynǵandaı. Búkil aýyl qýanysyp jatyr.

Tún de bultsyz, birtúrli jaıdary eken. Juldyzdar Kúljámılaǵa kıizdeı qalyń kórindi. Bári birdeı jymyńdap, jylt-jylt etedi. Aýyldyń áli de basylmaǵan dabyryna qulaq túrip, jymyńdaǵan juldyzdarǵa qarap Kúljámıla uzaq turdy.

Kúljámıla ashyq aspanǵa taǵy bir qaraǵanda úrkerge kózi tústi. Edáýir ýaqyt bolǵanyn sezdi. Omyraýynan manaǵy sýretti julyp alyp, balasynyń betinen taǵy da bir súıdi de, úıge qaraı bettedi. Bórte laq ta kúndegi úırengen ornyna kelip jatty. Kúljámıla hat pen sýretti keýdesine qysqan boıy uıqyǵa ketti.

Bul jylǵy astyqtyń shyǵymyna tańqalmaǵan jan joq. Jıyp ala alsaq jarar edi dep qaýiptengen jurt. Qara kúz bolyp qalsa da eldiń kóbi egis basynda, qyzyl tanaý kez. Tipti úıine de kelmeıdi, qosta, qyrmanda túneıdi. Jalǵyz ózi ábden zerikken soń bir kúni jurt arasyna barýǵa ańsary aýdy. Taıaǵyn beline qystyryp, aýyl syrtyndaǵy qyrmanǵa qaraı aıandap keledi. Jel ońynan turyp, sirá, jigitter dán tastaýǵa kiristi bilem, qyrman ústinde shańnan kóterilgen túıdek-túıdek bult kórindi. Dán tıegen arbalar kerýeni ózine qarsy bettedi. Neǵylsa da ıá qambaǵa, ıá Antonovkaǵa astyq ótkizýge bara jatyr. Parlap jegilgen ógizderdiń bastary shaıqalaq-shaıqalaq etedi, tıelgen júkti áreń tartyp kele jatqandaı. Ańyzdan salynǵan jol da tym borpyldap ketipti. Arbanyń dóńgelekteri ortan beline deıin kórinbeıdi. Sonyń ázinde syqyr-syqyr etip synyp kete jazdap keledi:

— Sop! Soba!

Anda-sanda shyǵatyn arbakeshterdiń osyndaı únderinde bólekshe pandyq bar.

Tastalǵan bıdaıdyń býdaq-býdaq bulty, qoldan úıilgen jotalardaı tizilip turǵan uzyn-uzyn maıalar, shubyrǵan mynaý kerýen, altyn jalatqandaı bolyp jatqan aınaladaǵy ańyz — bár-bári ǵajap bir sýret. Sol kórinis aýyl shetine shyǵysymen qart-anany ózine baýrap áketti. Úıde otyramyn dep dúnıeden qur qalypty. Mynaý qyrmanǵa kúnine bir kelip ketkeniniń ózi ne turady. Sergip qalmaı ma!

— Apa, aman ba?

— Ápke, halyńyz qalaı?

Arbadaǵylar Kúljámılany kórisimen japatarmaǵaı sálem berip jatyr.

— Shúkir, qaraqtarym. Alarlaryń kóbeısin.

— Aıtqanyńyz kelsin!

Qolyn kózine kólegeılep turyp, arba aıdap bara jatqandardy túgendep shyqty. Shań arasynan birin tanydy, birin tanymady.

Qyrmanǵa kelgende Kúljámılanyń kózine eń aldymen túsken Náshen. Dán sharlap tur eken. Qasynda dán tastap, ıyqtarynan dem alyp turǵan tórt jigit bar. Kúljámılaǵa bári japyrlaı amandasty. Náshekeń aldyndaǵy úıindiden bas almastan bıdaı sharlap jatty. Sharlaýynda min joq. Ákki dıqannyń ózi. Ábden tazarǵan badanadaı dánder qumsha sýsyp turmaıdy.

Qyrmannyń ekinshi shetindegi kombaınnyń saqyly eshteńe estirtpeıdi. Ol jaqtaǵy shań-tozań kádimgi qumda soqqan daýyldaı. Baý-baý bıdaıdy bir top adam maıadan qulatyp jatyr. Eki kisi olardyń belindegi baýlyqtardy syrt-syrt úzedi. Qas qaqqansha baýlyqtan bosaǵan bıdaı kombaınnyń óńeshine ysyrylady. Kádimgi peshke tyǵylǵan otyndaı. Saq-saq, tars-tars etip ústi-ústine shaq keltirmeı jutyp jatqan birdeńe. Jańa ǵana taýdaı bop turǵan úlken maıa áp-sátte mujyldy da qaldy. Kúljámılanyń estigeni bolmasa, kombaındy kórgeni osy. Óner-aq! Qandaı bas oılap tapqan, á? Dáni bir bólek, saban-topany bir bólek túsip jatyr. Baıaǵy zaman bolsa myna maıalardy bastyryp alýǵa qansha ýaqyt keter edi.

Náshekeń Kúljámılanyń qasyna kelip hal-jaı surady. Jigitterge biraz demalýǵa ruqsat berdi. Ekeýiniń uzaq áńgimelesý nıeti bar edi, jurt abyr-sabyr bola qaldy. Qarasa, shubyryp oraqshylar kele jatyr eken. Deni áıelder. Brıgadırdi, esepshini ortalaryna alǵan. Oraqtary ıyqtarynda. Qyrmandaǵylarǵa aıqaılap sálem joldap, al qyrmandaǵylar olarǵa qol soǵyp jatyr. Jańa ǵana bezgegi basylǵan kisideı kombaın da tyna qapty.

Náshekeń men Kúljámıla da jıyn jurttyń ortasyna keldi. Kún besinge taıap qalǵan. Jumystan qaıtýǵa ýaqyt áli erte edi. Biraq mynalar qyrmanǵa jınalyp jatyr. Ánsheıinde ylǵı túksıip júretin brıgadır Sydyq ta qazir kóńildi. Ol kolhoz partıa uıymy men basqarmasynyń atynan jınalys ashty. Negizgi jumysy brıgadırlik bolǵanmen, kelinshekter

Sydyqty «partorg qaınaǵa» deıtin. Óıtkeni, osy kolhozdyń partorgi sol.

— Oraqshylar erledi. Tik turǵan egin túgel baýǵa tústi. Endi áńgime tek bastyryp alýda ǵana... Ozyq oraqshylarǵa syılyq bar.

Jurt gý ete qaldy. Kim ne alar eken? Sydyq biraz únsiz qalyp, qasyna áldeneniń kelýin kútti. Eki jigit kúzetshiniń kúrkesinen úlken ala qorjyndy ákeldi.

— Joldastar! Bıylǵy oraqtyń basynan aıaǵyna deıin aldyna jan salmaǵan bir adam bar. Ol — Imanserik. Birinshi syılyq — Imekeńdiki.

— Sonda alatyny ne? — dep shydamsyzdar shý ete qaldy.

— Imekeńniń syılyǵy bir qoı, bes metr kezdeme!

— Páli, qaryq boldy ǵoı.

— Muny bilgende maıa salýdy qoıyp, men de oraqqa baratyn em.

Bular osylaısha ókinish aıtyp jatyr.

— Imekeńe jeter oraqshy joq. Ózimizdiń kombaın ǵoı ol, kombaın.

Ortaǵa sál eńkish kelgen, shoqsha saqaldy qarasur kisi shyqty. Yrjıyp kúlgende murty men saqalynyń arasynan aqsıǵan tisteri kórindi.

— Qoıyń óriste, keıin alasyń. Matan minekeı.

— Imeke, toı jasa!

— Ras, ras, jasaý kerek. Oraqtyń bitý qurmetine kolhoz jasasyn.

— Ekinshi syılyq — Janarǵa.

Jurt dý qol soqty.

— Ortaǵa, ortaǵa!

— Bul ne alady eken?

— Janardyń syılyǵy — bes metr jibek.

Dáneker ketkennen beri Kúljámılanyń Janarmen kezdeskeni osy. Óńi synyqtaý kórindi. Álde kolhoz jumysy sharshatyp jibergen be? Shyt astynda tursa da jelkesine túıgen shashy qomaqty kórindi. Erni kezerip, betine qara daq túsken. Aldynda kenep aljapqysh. Kerbez basyp ortaǵa shyqty. Kúljámıla ekeýiniń kózderi kezdesip qaldy. Eliktiń laǵyndaı eleń etti. Ibamen basyn ızedi. İshinde oqys ot janǵandaı júzi birtúrli alaýlap ketti. Tý syrtynan myń ıne qadala túskendeı boldy. Jurttyń bári syılyq aldyń dep emes, esińe kim tústi dep surap turǵandaı kórindi.

— Bizdiń Janar — áıelder arasyndaǵy eń úzdik oraqshy. Naýqan bastalǵaly bir kún de jumystan qalǵan emes. Bárinen de bıdaı orysyn aıtsańshy! Qaıyqsha júzip beredi. Keı kúnderi Imekeńniń ózin de artqa tastap júrdi.

— Tólepten súıinshi suraý kerek eken.

— Báıgesin baılaıdy ǵoı bizge.

Qýaqy jigitter osylaısha shymshylap jatty. Úlken ala qorjynnyń ishindegi syılyqtar tarap bolǵansha biraz ýaqyt ótti. Jurt dúrildep, kóterilip, kóńildenip qaldy.

— Joldastar, sizderge arnalyp mal soıylyp, qazan asylyp jatyr. Búgin osynda oıyn-saýyq bolmaqshy. Aýdannan ádeıi artıser keldi.

El taraı bastaǵan kezde Kúljámıla qasynan Sydyqty kórdi.

— Iá, ápke, qyzyl qyrman kezinde siz de qyzyp kettińiz be? Kómekteskeli keldińiz ǵoı.

— Atańnyń basy. Maǵan qarasań jaryrsyń.

— Oıbaı, qoıdyq. Ápkeme birdeńe aıtsań, pálege qalasyń. Nege keldińiz, buıymtaıyńyz bar shyǵar?

— Qyzyl qyrman kezi ǵoı. Myna Náshekeńnen keýsen suraı keldim.

Náshekeń ezý tartyp kúldi.

— Manadan beri nege aıtpadyńyz? Partorgtyń kózinshe suraǵan soń bere alam ba endi.

— Ádeıi aıtyp turmyn. Óziń berseń, urlap bergendeı bolasyń. Partorg bilse, ol urlyqqa jatpaıdy.

Kúljámılanyń sózine bári kúldi.

— Eńbegimnen jazdyryp eki sentner bıdaı berem. Qalasań búgin, áıtpese erteń túsirtip bereıin úıińe, - dedi Náshekeń.

— Menen bir sentner! — dedi Sydyq.

— Táńir jarylqasyn. Zerigip ketken soń senderdiń tóbelerińdi kóreıin dep kelip em. Oljaly boldym ǵoı.

— Bul — ózińizdiń sybaǵańyz. Dánekerdiń sybaǵasy bólek, báıbishe!

Kóńili ósip, jadyrap qalǵan kempirdi Náshekeń odan saıyn kóńildendire tústi.

Kúljámıla aýylǵa bet aldy. Keshki mal keletin ýaqyt ta bop qalypty. Laqtardy erterek qoralaý kerek. Qyrmandaǵy jurttyń birazy aýylǵa mana ketken. Keıbiri úzdik-sozdyq endi kele jatyr. Jýynyp-shaıynyp, kıinip kelmek qoı úılerinen. Eshkilerin saýǵan soń Kúljámıla da kelgisi keldi.

«Bozbalalardy kórip, Dánekerim oıyma túsip, taǵy da kóńilim buzylyp júrmese... Oıyn meniń ne teńim, aıtpaqshy, bórteshim áneýkúngideı taǵy elegizip, mańyrap júrer. Orynbaı shaldyń kempirimen túnniń bir ýaǵyna deıin áńgimelesip otyryp qalǵan edim. Kelsem, bórte mańyrap esik aldynda tur. Mal ekesh mal shirkin de jalǵyzsyrap jata almasa kerek. Balasynyń daýsyn estip qorada enesi mańyraıdy. Oıbý, essiz basym-aı, seni qamap ketip qarashy... Bórteshim sol...».

Syrttan sóıleı kirgen Kúljámılany daýsynan tanyǵan bórte etek-jeńin, qolyn jalap birdeńe dámetken-di. Ala kelgen eki baýyrsaǵyn aýzyna tyqty. Solp-solp etkizip jep jatyr. Mańyraǵanyn qoıa qoıdy. Qoradaǵy enesi de tynyshtaldy. Bórteni basynan sıpap, qulaǵynan, aýzynan ıiskep, ornyna jatqyzǵan. Sol jalǵyzsyraǵany esine túsip aıap ketti. Jem, nan, ara-tura qant bergendiki me, ózge laqtardan iri bolyp ósip keledi. Boıy qazirdiń ózinde enesine jeteqabyl. «Qolda ósken túıeniń taılaq aty qalmaıdy» demekshi, Kúljámıla úshin biraq ol áli bultyldap sekirip júrgen bórte laq sekildi. Múıizi de tym shapshań boı alyp keledi. Mal shirkin adam balasyndaı emes, tez ósedi ǵoı. Biraq ómiri qysqa, tez qartaıady. Bórte ıt-qustan aman bolyp, Dánekerdiń kelgenine jetse eken... Bir-eki kúnde laqtardyń bárin enelerimen birge jibermek. Eshkiler sýalaıyn dedi. Budan ári qaqtap saýa berse, arytyp alar. Aýyl tóńireginde ǵana, tipti keıde ózimen birge júretin bórte endi ózge maldarmen birge óriske shyǵady. Onda da tentek bolar ma eken. Keshe baqyldap teke bolyp júrgenin baıqaǵan-dy. Tarttyryp jibermese et almas. Orynbaı shaldyń qoly jeńil deýshi edi. Túneýkúngi kók tóbetiniń óshin alsyn...

Kúljámıla óz-ózinen kúlip jiberdi. Áldekim estip qalmady ma eken dep artyna qarasa, óksheleı basyp Janar keledi.

— Eı, sen saldaqy neǵyp el sońynda júrsiń?

— Ápke, sizdiń ońasha qalýyńyzdy kúttim.

«Ápke» degeni Kúljámılaǵa da, ózine de ersileý kórindi. Eldiń bári «ápke» deıtin bolǵan soń, bul da solaı atap edi. Birtúrli qashyqtatyp alǵan sıaqty. Manadan beri osy adamǵa aqtarylǵysy kelip turǵan sezimdi álgi sóz bógep tastady. Kúljámıla da «saldaqy» dep munyń betine salyp jiberdi. Basqa bireý bolǵanda aıqasa túsýge bar edi. Myna adamnyń ba, álde bir belgisiz sezimniń be, mysy basyp jibermeı tur. Únsiz qatar júrip keledi. Manadan bergi oıy mynaý aıaq astyndaǵy borpyldaq topyraq sekildi basy birikpeı, jan-jaqqa sýsyp qashyp jatyr. Álden ýaqytta baryp:

— Apa! Myna syılyǵymdy sizge baıladym! — dedi.

Kenep aljapqyshtyń astynan mana alǵan bes metr jibekti sýyryp aldy da, Kúljámılanyń bilegine qystyra saldy. Ózi jylap, ilgeri júgire jóneldi.

«Qaǵynǵan aýzym qashan abyroı áperesiń. Myna beıbaqty renjitip aldym-aý, á! Shyn yqylasy shyǵar». Dáneker áskerge júrerde kesteli oramal ákep bergeni esine sap ete tústi. Onda batyl, aq jarqyn, aıbyndy sekildi edi. Búgingi syńaıy tym synyq. «Jylatyp aldym-aý, sorlyny. Men sekildi ol da muńly ma eken? Adam qusap til qatpaı tyrnap aldym-aý betin».

— Oý, Janar! Toqtashy. Betińdi beri burshy!

Janar solq-solq etip jylaǵan kúıi artyna qaramastan, júgire basyp kete berdi.

TÓRTİNSHİ TARAÝ

Kún jeldetip tur. Aıaqasty batys jaqty qoıý qara bult basty. Túıdek-túıdegimen shópshilerge qaraı jóńkilip kóship keledi. Jańbyr ısi bilindi... Bıiktep qalǵan maıanyń ústine shóp berý qıyndaı tústi. Náshekeń bol-boldyń astyna alyp, jańbyr jaýǵansha maıany shyǵaryp ketkisi kep tur. Súıretpelermen ákele jatqan shópti jel keı jerde tóńkerip ketip jatyr. Bıik maıanyń ústinde Náshekeń bárin kórip tur. Jańaǵy qalyń bult ońtústikke oıysty. Sarqanttyń tusyndaǵy Alataý kórinbeı qaldy. Baıqap tur, Sarqantqa jaýyn quıyp berdi. Kóp jylǵy tájirıbeden túıip júrgeni bar, Sarqantqa bult úıirildi degenshe, munda da jaýyn jaýdy deı ber. Jaz shyqqaly tambaı qoıyp edi. Myna qalyń nóser budan jarty aı buryn bolsashy, shirkin. Tabıǵattyń ózi qyzyq, birde, qoly ashyq ta, birde, tym qytymyr. Byltyr ǵoı, qolmen qoıǵandaı dál kerek kezinde jaýyn jaýdy da turdy. Túnde quıyp beredi de, kúndiz ashylyp ketedi. Astyqtyń astynda qalǵandary da sondyqtan. Bıylǵy kóktem kesh shyqty da, onyń ústine ańyzaq jel kóp boldy. Naǵyz kerek kezinde jaýyn tambaı qoıdy. Náshekeń áneýkúni egindi aralap kórgende bıdaıdyń boıy tyrbıyp qalǵan eken. Kóp jerde basyn jaryp ketipti. Sodan brıgadırlerge «endi sýǵa baspasańdar, jaýynnan qaıyr kútpeńder» degen-di.

Náshekeń sasyrdyń qulaǵyn kórgende qatty shoshydy. Bul ózi ǵajap ósimdik. Bárinen erte pisedi, bárinen buryn ushady.

Bar ǵumyry bir-aq aptalyq. Sol aptanyń ishinde julyp almasań bitti, sasyr joq. Onyń kúshtiligi sonda, jelindep turǵan býaz bıege berseń, qulyn tastaıdy. Al qulyndaǵan soń berseń, taptyrmaıtyn qalja. Maldyń beli tez bekıdi. Ásirese, qoı, eshki qatty súısinip jeıdi. Olarǵa da kóbinese týǵannan keıin berý kerek. Osydan bir aı buryn Náshekeń balalardy jaýyp, eń aldymen Kúljámılaǵa bir shómele sasyr juldyryp bergen. Sasyrdyń qulaǵy qurysyp shyqqan jyly qurǵaqshylyq bolady. Muny Náshekeń san jyldar boıǵy tájirıbeden jaqsy biledi. Sol qurǵyrdyń qulaǵy bıyl qurysyp shyǵypty. «Óı, qulaǵyń qurǵyr!» dep Náshekeń alǵash kórgende qamshymen tartyp jibergen. Aıtqanyndaı bop shyqty. Jańbyr tambaǵan soń shóp suıyq. Sol suıyq shóptiń ezin jınap alýǵa jantalasqan jaı bar. Náshekeńdi kolhoz basshylary naýqannyń osy salasyna ádeıi qoıǵan edi. Tapsyrylǵan isti tap-tuınaqtaı etpeı tynbaıtyn ol kisi ózi de tynyshtyq kórmedi, ózgege de tynyshtyq bermedi. Qońyr jotanyń ústinde anda-sanda bir kóringen maıalardyń ózi de shóptiń bıyl suıyq ekenin ańǵartqandaı. Shóp qalyń shyqqan jyldary bul jerde maıalar jybyrlap qaptap turýshy edi.

Náshekeń aınalaǵa kóz tastady. Sonaý shettegi maıalardy jel julmalaı bastady. Ústindegi óz kóılegi de deldıip, keń dambalynyń balaǵy úrgen búıendeı bop ketti. Jerden kóterilgen shópti áreń ustaıdy, aıaǵymen basady, ashasymen basady.

— Násheke, tez jerge túsińiz. Myna jel shóppen birge ózińizdi aýdaryp tastap júrer.

Osyndaı daýys tómennen áreń-áreń estiledi.

Álden ýaqytta jel saıabyrlap, jaýyn tamshylaı bastady. Sarqant jaqtan qalyń jańbyrmen jarysa sýyt kele jatqan bir atty kórindi. Ol shópshilerge tike tartty. Shómeleshiler de, maıashylar da salynǵan maıanyń túbine jınalyp qalǵandy. Birsypyrasy tamshylaı bastaǵan jaýynnan qorǵanyp, beshpetterimen bastaryn búrkep alypty. Bári álgi attyǵa qaraıdy. Partorg Sydyq. Onyń qabaǵy myna túnerip turǵan kúnnen de jabyńqy kórindi. Eki betiniń ushynan ǵumyry ketpeıtin taram-taram qyzyldary da joǵalyp ketipti, óńi bop-boz. Maıanyń qasyna kelisimen aýyr kúrsinip attan tústi. Ústi malmandaı sý. Jurt úrpıisip qaldy. Náshekeń áli maıanyń ústinde bolatyn. Sydyq aıaǵyna tas baılaǵan adamdaı aýyr basyp, jıyn qasyna jaqyndady. Kókireginde odan da aýyr birdeńe bar.

— Sydyq-aý, jaı ma, óńiń nege qashyp ketken? — dedi Náshekeń aıǵaı salyp. Daýsy tarǵyldanyp shyqty.

— Jaı bolmaı tur.

— O ne pále?

Jurttyń bári shý ete qaldy.

— Soǵys! Nemister basyp kiripti.

— O... Sumdyq qudaı, ne deıdi?

Áıelder jylap qoıa berdi. Erkekter tómen qarap tunjyrap tur. Sydyq osy turǵandardyń bir-bir aıaýlysyn atyp óltirgendeı aıypty sezindi ózin. Náshekeń de ashasyna súıengen kúıi qalshıyp qatyp qalypty. Jurt sol kúıi aýylǵa qaraı jóńkile jóneldi. Árkim jaý óz úıiniń irgesinen shyqqandaı yzaly.

— Oý, Náshekendi túsirmeısińder me?

Sydyqtyń sózine jalt qaraǵan eki-úsh jigit únsiz kelip, uzyn arqandy maıanyń ústine laqtyrdy da, bir ushynan ózderi myqtap ustady. Náshekeń laqtyrǵan ushyn beline baılap, maıanyń ekinshi jaǵynan syrǵanap jerge tústi.

Osy kezde jańbyr quıyp ketti. Shart-shurt naızaǵaı jarqyldady. Aspan aırylyp kete jazdaǵandaı boldy. Artynsha tamshylary badanadaı nóser tógip berdi. Sýyq habardy estip aýylǵa qaıtqan jurt muny eler emes. Óz keýdelerinde de naızaǵaı oınap, nóser quıyp keledi.

Náshekeńniń oıyna ótken kúzde áskerge attanǵan 17 jigit tústi. İshinde óziniń týǵan aǵasy, jetpistegi Ahmetjannyń Qalıy da bar. Anaý Kúljámılanyń Dánekeri... Balasynyń áskerge alynǵanynyń ózine jer-kókti julyp júr edi. Endi múlde sorlady ǵoı, beıbaq. Ońasha kele jatyp ishinen duǵa oqydy. Saqalynan sorǵalaǵan jańbyr óńirin shaıdy. Aǵyl-tegil jylap kele jatqan adam sekildi. Duǵasyn bitirip, betin sıpap artyna qarasa, jalǵyz Sydyq qalypty. Ol shómele tasýdan bosaǵan egiz, attardy jıystyryp, aýylǵa qaraı aıdaıdy. Ógizder jerge jabysyp ólip barady. Jańbyr sýyna býsanǵan shóp dámdi bolsa kerek. Maldyń aty mal ǵoı, qaryn toısa boldy da. Ánsheıinde ógiz qaıyryp kórmegen Sydyq búgin bul mindetti óz moınyna alǵandaı. Náshekeń ony da jylap júr dep oılady.

Jańbyrdyń tamshylary usaqtalaıyn dedi. Tegi uzaqqa siltep, aq jaýynǵa ulasqaly tur-aý. Sydyq qaıyrý bermegen egizderdi qamshymen osyp-osyp jiberdi. Manadan bergi ishine syımaı turǵan birdeńe lyqsyp syrtqa shyqqandaı. «Túsinbeısiń, el basyna kún týǵandy, ógiz bolyp jaralyp, ógiz bolyp ólesiń ǵoı, sen shirkin». Náshekeń Sydyqty mynaý aq jańbyrdyń astynda jalǵyz qaldyrǵysy kelmedi. Keıin burylyp, kilt toqtady.

Ekindige taıana jańbyr tolastap, kún ashylaıyn dedi. Erteńnen eshbir qybyrsyz turǵan aýylǵa jan bitti. Ásirese, ortalyq mal qorasynyń tóńiregi abyr-sabyr bola bastady. Naýqan kezinde ár úıden mal jıyp júrýdiń yńǵaısyz ekenin eskerip, kolhoz basqarmasy ortalyqtan qora salǵan. Jurt túski, keshki kezde jekemenshik maldaryn osy jerden saýady. Munyń yńǵaıly bolatyny árkim úıine mal aıdap, ony órgizerde taǵy qaıta jınap júrmeıdi. Qozy-laǵyn kógendep, qoı-eshkisin osy jerden saýady da ketedi. Bul, ásirese, balalarǵa rahat bolyp edi. Olar túski, keshki mal kelerde bastary qosylyp, asyr salyp oınap qalady. Kúljámıla bulardyń «ásker oıyndarynyń» ústinen áldeneshe ret shyǵyp, shyqpyrtyp qýǵany bar.

— Yrymy jaman ıtter! Atystan basqa oıyń quryp qalyp pa?

Qolyna túsken talaıdyń qulaǵyn burap, jeti ákesinen beri qaraı san sýarǵan. «Ásker oıynyn» oınaǵanda balalardyń bireýi Kúljámılanyń úı jaǵyna qarap turady. Aıý kempirdiń tóbesi kórindi-aq, tym-tyraqaı qashyp beredi.

Búgin balalardyń da óńi pás. Tóbesi ashyq qoranyń ishi kúni boıy jaýǵan jaýyn jáne qoı-eshkiniń qıymen aralasyp, laısań bolyp jatyr. Otyryp mal saýatyn toqymdaı qurǵaq jer joq. Jurttyń bári degdigen jerdi qýalap, syrtqa shyǵyp ketken. Keıbir áıelder mal saýyp otyryp eńirep otyr. Ony kórgen balasy qoıdyń ne eshkiniń basyn ustap turyp tómen qarap muńaıady. Jaman habar búkil aýyldyń reńin alyp jiberdi. Úlken de, kishi de, jas ta, kári de muńdy.

— Qaraǵym-aý, jaý tipti entelep ishke kirip ketipti deıdi ǵoı. Álgi eshkimdi jibermes kók qursaýymyz, jaýǵa súıemdeı jer bermeıtinimiz qaıda?

— Qapyda soqqan ǵoı, qapyda!

— Oı, zulym ıt-aı, ne jetpeıdi eken!

— Týra bizdiń aýyldyń balalary turǵan jerden kelip tıisken deı me?

— Qaıran azamattar-aı, aman bolsa jarar edi.

— Qudaıym-aý, saqtaı gór. Aqsarbas!

Yshqyna shyqqan ashshy daýysqa jurt eleń ete qaldy. Oqys únge eshkiler de qulaqtaryn túrgendeı.

— Qý qudaı! Shunaq qudaı! Soǵys degen ne páleń? Kúnde saǵan jalbarynyp júrgende jarylqaǵanyń osy ma! Jutpaımysyń meni odan da. Jiber qazir ajalyńdy, at oǵyńdy myna maǵan.

Jer-kókti basyna kóterip kele jatqan Kúljámıla ekenin jurt birden tanydy. Onsyz da syzdap turǵan júrekti Kúljámılanyń jańaǵy sózderi tilip-tilip jibergendeı boldy.

— Astapyralla! Myna beıbaqtyń qudaıda nesi bar?

— Ashynǵan soń qaıtsin sorly.

Eki kózi qantalap, betiniń túkteri túgel tikireıip ketipti. Qolyndaǵy shelekti ondy-soldy siltep, áli zarlap keledi.

— Shetińnen sheshek alsyn júgermekter. Atysyp júrip aqyry degenderińe jettińder me! Qudaıdyń oǵy tıgir, qý júgermek óńsheń!

Aı-shaı joq, shette turǵan balany kók jelkeden túıip jiberdi.

— Sabyr, báıbishe, sabyr! Nege taýsyldyń sonsha? Bir seniń basyńa emes, eldiń basyna týǵan kún ǵoı.

Osylaısha basý aıtyp aldynan shyǵa bergen áıeldiń sút toly shelegin teýip kep jiberdi.

— Kósemsýin, kórlaqattyń. Jalǵyzyń jaý etinde qalsa kórer em, qalaı zarlaǵanyńdy?

Jurt qazir bul kempirdiń aldynan shyǵýdyń bekershilik ekenin birden uqty. Tek bórte ǵana alshańdaı basyp qasyna keldi. Ádetinshe, jeńinen ıiskeı berip edi, qolyndaǵy shelekpen bir perdi. Shelek múıizine soǵylyp, dańǵyr ete qaldy. Keıbir áreń turǵan asaý qoılar basyn ustaǵan balany jula-mula ala jóneldi. Bórte serke ishin de jıǵan joq, Kúljámılanyń artynan erip kele jatty.

— Tileýi teris kebenek! Qasqyr jesin seni.

Biraq qaıtyp urǵan joq. Búgin Kúljámıla eldiń eń sońynda qalypty. Laqtary qlardaı shýlap keledi, kógendi jula tartyp, áreń tur eken. Ortalyq qoraǵa kóshkeli Kúljámıla ózi laq kógendep kórgen emes. Bul aýyldyń balalary onyń laktaryn shetinen tanıdy. Kempirdi aıap, biri bolmasa biri kógendeı salady.

Julynyp turǵan laqtardy shetinen aǵyta bastady.

— Bar, jamyra, jamyrańdar, kebenekter. Myna qulaǵy joq qý qudaı, qatyn-balasy joq tul qudaı, jalǵyzyńdy jaýdan qaqtym dep sybyrlasa, bórteni bas qylyp qyrar edim bárindi, nemeneme mal baǵyp júrmin osy!

Bári — kúıgendiktiń saldary. Bórteni urǵany da, laqtardy túgel aǵytyp jibergeni de Kúljámılanyń qusasyn azaıta alǵan joq. Shelegin alyp kelgen boıy bostan-bosqa qaıta alyp qaıtty. Aıaǵynyń astyndaǵy sý ma, shalshyq pa, ony eleń ǵyp jatqan Kúljámıla joq. Eseńgiregen adamsha aıaǵyn ana jerden bir, myna jerden bir basady. Býyndary syrt-syrt etip, artynan bórte erip keledi. Ózge eshkiler bórteni qımaǵan keıippen eleń-eleń etip qorada qala berdi.

Bult bolǵandyqtan ba, kún erte keshkirdi. Qaıtadan sýyq jel soqty. Jazdyń ortasy deıtin emes, kádimgi kúzgi qara sýyq sekildi. Álde baǵanaǵy nóserdiń arty ana taýda qarǵa aınaldy ma eken? Ondaı jaǵdaıda bul ara tez salqyndaı qalýshy edi. Bir qyzyǵy, bultty kúni Besbaqsynyń jeli soqpaıdy. Sondyqtan búgin ádettegi samal joq. Tysta da yzǵar, ishte de yzǵar. Álden ýaqytta bult astynan batyp bara jatqan kún kórindi. Qyp-qyzyl, qanǵa malynyp turǵandaı. Bul kórinis aýyldyń muńyn tipti aýyrlatyp jibergendeı boldy. Kúnde keshke tamanǵy azan-qazan ý-shýdan belgi de joq.

Ár-ár jerden aýyl ıtteri ulı bastady. Álden ýaqytta aýylda tipti úıir-úıir qasqyr qaptap ketkendeı boldy. Birinen-biri qalyspaı ularda-shý bop ulyǵan ıtter úreıdi ulǵaıta tústi. Jańa ǵana qoralanǵan qoılar elegizip úrke bastady. Qora ishi áldeneshe ret dúr-dúr etti. Ásirese, eshki shirkinder sekeń-sekeń etip toqtamaıdy, «á» dese ata jóneleıin dep tur. Kúzetshi de qoryqqanynan qoranyń aýzyn erte bekitti. Myna túnde bir jaqqa bosyp júrip berse ǵoı, bitti...

Kúljámıla úıine qaraı daýystap jylap kele jatqan-dy. Manadan bergi kernegen qusa boıyn álsiretip, endi aǵyl-tegil jasqa aınalyp edi, býyn-býyny dirildep qulaıyn dep keledi. Dál esiginiń aldynda Orynbaı shaldyń kók tóbeti quıryǵyn butyna qysyp ulyp tur. Onsyz da áreń kele jatqan álsiz júrek aýzynan shyǵyp kete jazdady. Qalshıyp turyp qalypty. Kók tóbet qańq ete qaldy. Qarasa, álginde ǵana artynda kele jatqan bórte bar pármenimen búıirden kep peripti ony. Alǵashqyda ıt eki domalap tústi. Bórte qýalap júrip súzip júr. Tóbet qyńsylap qashyp ala jóneldi. Bórte óz-ózinen elirip, jer tarpyp, qaıta-qaıta pysqyrynyp, úıge kirmeı qoıdy. Birese ortalyqtaǵy qora jaqqa, birese kók tóbet qashqan jaqqa qaraıdy.

«Aıtaq, aıtaq» degen kúzetshiniń úni shyqty. Ol búgin jıi aıqaılaıdy. Sirá, qorqyp turǵan bolsa kerek. Kúzetshi aıqaılaǵan saıyn aýyl ıtteri shý-shý etedi.

Kúljámıla bórteniń moınynan qushaqtap turyp, aıqaı salyp jylady.

— Dáneker-aý, barmysyń, álde joqpysyń? Býyn-býynym quryp, myna qý júregim nege sýyldaıdy?

— Qoıyńyz, báıbishe! Beıýaqytta búıtpes bolar.

Qarasa, Náshen.

— Násheke-aý, myna qudaımen tildesseńshi. Eń bolmasa, saǵan jónin aıtar.

— Sabyr, báıbishe. Jaman yrym shyǵarmaı, úıińe sham jaq.

Náshekeń Kúljámılany úıge kirgizdi. Bórte de múıizi soraıyp birge kirdi. Kúndegideı emes, tynyshsyz. Ánsheıinde tımeıtin ala mysyqty da sandyqtyń artyna qýyp tyqty.

Tóleptiń úıiniń mańy yǵy-jyǵy. Kóbinese, kempir-shal men bala-shaǵa.

Az kúnde apa-sapasy shyǵyp, aýyl azamattarynyń kóbi áskerge ketti. Kúnine tórt-bes adamdy shyǵaryp salý ádetke aınaldy. Baıaǵy Dánekerler attanǵandaǵy saltanat ta jaıyna qaldy. Shaqyrý qaǵazy kelgender úı-ishimen qoshtasady da, kolhoz bólgen kólikke minip, aýdan ortalyǵyna tarta beredi.

— Búgin pálenshe attanypty, túgenshege shaqyrý qaǵazy kelipti, — degendi jurt jumys basynda júrip-aq estı salady.

Jumys degende ne, ana jumys ta, myna jumys ta adam jetpeıtindikten toqtap jatyr. Jylda egin oraǵy bastalǵansha pishen shabý tap-tuınaqtaı bitip turatyn. Bıyl olaı emes, pishenge de, oraqqa da adam jetpeıdi. Kolhoz predsedateli Ahmetqoja alǵashqy shaqyrylǵandardyń biri bolyp áskerge ketti. Ýaqytsha bastyq — Sydyq. Predsedatel de, partorg te, brıgadır de ózi. Birinshi brıgadaǵa Náshekeńdi ıe etti. Úshinshi brıgadaǵa bastyq — Náshekeń sıaqty alpystan asqan shal Qumar.

Ekpe jońyshqa basyn jaryp bara jatqan soń Sydyq shalǵyǵa segiz áıel shyǵardy. Bireýi de buryn shalǵy shappaq turmaq, onyń qulaǵyn ustap kórmegen. Bas-kóz bolyp ári shalǵylaryn janyp berýge bir erkek kerek. Ary oılap, beri oılap, Sydyq Shorabı aqsaqalǵa toqtady. Bul ózi qyzyq kisi. Onyń oń sóılegenin eshkim kórgen emes. Ylǵı teris sóıleıdi. Jáne adamnyń záresin ushyra sóıleıdi. Syrminez emes kisi, «mynanyń deni durys pa?» dep shoshyp qalýy da yqtımal. Keri sóılep, ylǵı keri minez kórsetkendikten be, jurt oǵan kóp jolamaıdy, ózi de eshkimmen jýyspaıdy. Áıteýir, jaratylysy bólek adam. El aman, jurt tynyshta qaı-qaıdaǵy sumdyqty shyǵaryp otyrǵany. Onyń bir áńgimesi Sydyqtyń áli qulaǵynda. Esine túskende júregi zý ete qalady. Bir kúni Shorabı baılap otyrǵan kók bıeniń qymyzyn ishýge ańsary aýyp bara qalady. Aman-saýlyq aıtyp, ádettegi «halińiz qalaı, aqsaqal?» — degen suraqqa bergen jaýaby:

— Qudaı jalǵyz uldy jaıratyp alsa. Shorabı qos búıirin taıanyp zarlap otyrsa!

Sydyq shoshyp ketti. Bes qyzdyń ortasynda jalǵyz uly bar edi. Soǵan tilep otyrǵan tileýiniń túri álgi. Qymyz ishpek turǵaı, tura qashqandaı bolady.

Mine, sol qyrsyq minezdi qıyn shalǵa is túskeli tur. Áıelderge bas-kóz bop bar, shalǵy ustaýdy úıret dep aıtpaq. O, ǵajap, lám demesten álgi shal aıtqanyna káne ketti. Sydyq buǵan tańqaldy.

Jumsaǵannyń ertesine shalǵyshylardyń halin bilýge kelgeni bar. Shorabıdiń salaly saqaly, tip-tik uzyn boıy birden kózge túsýshi edi. Sol sebepti de aýylda ony «uzyn shal» nemese «qyrsyq shal» deıtin. Sydyq qalshıyp-qalshıyp turǵan áıelderdi, Shorabıdi kórdi. Eki kúnnen beri shapqandary eki-aq tilik. Jaqyndaı bere óz kezine ázi senbedi. Shorabı jylap tur. O, ǵajap, oń sóıleýdi bilmeıtin, ashýlanǵanda jalǵyzyna da ólim tilegen tastaı adamnyń da kózinen jas shyǵady eken. Áıelderde ún joq. Olardyń da úsh-tórteýiniń kózderi bileýdeı.

— Eı, Sydyq! — dedi Shorabı julyp alǵandaı, — myna azabyńdy kórsetkenshe, meni de jiber maıdanǵa. Eń bolmasa, bir nemisti óltirip, jastyǵymdy ala jatarmyn. Qabyrǵasy qaıysyp áıel qashan shalǵy shaýyp edi? Kórsetpe myna sumdyǵyńdy. Qara, ana shalǵylardy.

Bes shalǵy uńǵysynan synyp jatyr. Sydyq bárin túsinip tur. Tunjyrap tómen qaraıdy. Áıelder siltegen de jerge urǵan, jerge urǵan da syndyrǵan. Azamat joqta arý basyna týǵan osyndaı kún «qyrsyq shaldyń» da janyn kúızeltse kerek. Onyń oń sóılegenin tuńǵysh kórgeni osy. Ánsheıindegi minezinen ar jaǵynda qan qatqan adam ba dep oılaýshy edi. Munyń da eljirer júregi, munyń da muńly kúı sherter názik perdesi bar eken ǵoı.

Aınalaǵa oıly kózben qaraıdy. Myna jońyshqany eki kúnde-aq apaı-topaıyn shyǵarar jigitter kóz aldyna kelgendeı. Tershigen jotalary jyltyldap, birin-biri qaırap, jumysty shaq keltirmeı jatpaýshy ma edi, osy arada. Kók bıege shop ala kelgende Shorabı da qyzyǵa qarap, «shirkin, jigittik shaq-aı!» dep turýshy edi. Oıy kilt úzilip, qybyrlaı bastaǵan áıelderge kózi tústi. Qımyldary táı-táı basqan baladaı tym senimsiz. Shalǵylaryn jerdegi shepti aıaıtyndaı aqyryn-aqyryn sermeıdi. Kimge senedi, kim kelip shaýyp beredi. Ónimsiz bolsa da osylaı qımyldaı berý kerek. Sydyqtyń oıy da osy tuıyqqa kelip tireledi. Shorabıdiń kózi Janarǵa tústi. Ol taǵy aldyǵa shyqty. Segiz áıeldiń ishinde shalǵy ustaýǵa beıimdisi osy. Biraq aýzy-murnynan shyqqan ekiqabat. Keshe «tym tyrashtanba» dep ursyp tastaǵan.

«Ózińdi aıamasań da, ana Tólepti aıa! Ǵumyry shyr etken perzent daýsyn estimegen sorly ǵoı ol».

Janardy shalǵyǵa shyq dep zorlaǵan eshkim joq. El jumysqa ketkende qańyraǵan jurtta qalǵandaı bolady. Munyń ózi oǵan úlken azap. Neshe túrli úreıli oılar keledi. Soǵys bastalǵaly Dánekerden de hat úzildi. Burynǵy jazǵandaryn jylap otyryp qaıtalap oqıdy. Bireýdiń áıeline qaıtyp qana sheshilip jaza alsyn. Amandyqty Tóleptiń hal-jaıynan bastaıdy. Kóz qylǵany ǵoı. «Qadirli aǵamyzǵa, jeńgemizge» degen sózder turady. Biraq muny Janar ózinshe uǵady. Kelgen hattardy jınap tyǵyp júretin. Mine, endi sol saran jazatyn haty da joq. Qatar ketken on jeti jigittiń bárinen de habar pyshaq keskendeı tyıyldy. «Apyr-aý, shynymen-aq bári birdeı óldi me eken?» Osy oı kelgende júregi aýzyna tyǵylyp, tynysy tarylady. Sol sátte ishtegi náreste bulqynyp-bulqynyp qalady. Onyń da tynysy tarylyp ketetin sıaqty.

Dáneker ketkeli Janarǵa muń bitken. Tóleptiń úıde bary da, joǵy da bir. Burynǵydaı onyń saqına, bilezik, báki soqqanyna da qyzyqpaıdy. Óz úıi de, kolhoz da qańyrap bos qalǵandaı. Úıde is soqqanda Tólepke kórik basyp berýshi edi, oǵan zaýqy da joq. Dánekersiz osynaý toǵyz aı Janarǵa toǵyz jyldaı bop kórindi. Onyń ústine aıaǵy aýyrlap, denesin zil basyp barady. Saǵynysh zili, ishtegi náreste zili, el basyna týǵan mynaý surapyl soǵys zili — bári qosylyp jalǵyz qalǵanda janyn janshyp jiberedi. Sodan bir mezgil seıilgisi kelgendeı shalǵyǵa shyqqan-dy. Shorabıdiń saqalynan aqqan alty taram jasty, el aǵasy Sydyqtyń tunjyraǵan túrin, qasyndaǵy áıelderdiń bileýdeı kózin kórip, ózinshe qaırat shaqyrdy. Shalǵyny ózgelerden góri qulashtańqyrap, sermep-sermep qaldy. Kenet beli synyp ketkendeı boldy. İshi búrip ala jóneldi. Búk túsip otyra ketti. Qasyndaǵy áıelder abyrjyp úımelesip qaldy.

— Syqa! Qaınaǵa! Janardy tezirek úıge jetkizý kerek.

Áıelderdiń abyrjýynan Shorabı de, Sydyq ta bir páleniń bolǵanyn sezdi. Býryl atqa eki áıeldi mingestirip aýylǵa jiberdi.

— Kózderiń qaraıypty-aý, ábden. Aı-kúni jetip otyrǵan adamdy osyndaı jumysqa jiberýge bolar ma! — dedi Shorabı ádettegi zárli únimen.

Sydyqtyń betinen oty shyqty. Qyzǵylt júzi órt sóndirgen adamdaı kúreńdenip ketti. «Men de baraıyn» degen soń qarsylyq bildirmep edi. Beker istegen eken. «Bir adam da bolsa qara kóbeısin» degen oı qaıdan kelip edi. Ózin aıypty sezinip tur.

— İshi maǵan kishileý bolyp kórinip edi.

Estiler-estilmes etip, murnynyń astynan mińgirlep aıtty bul sózdi.

Shorabı Sydyqtyń kúreńitken júzine surlanǵan susty kúıi uzaq qarap turdy. Býryl atqa mingesken eki áıel aýyl qasyndaǵy ózekke túsip kórinbeı ketti.

Sol tolǵatqannan Janar úsh kún tolǵatty. Úshinshi kúni álsirep, aýyq-aýyq esinen aıryldy. Tólep moınyna burshaq salyp, zar ılep dalada júr. Kórgen jurt aıap ketti baıǵusty. Qudaıǵa jalbarynyp, náreste men ananyń janyn aman qaldyrýdy suraıdy. «Tós shaqyldat» dedi, «qazan qaq» dedi, tós shaqyldatty, qazan qaqty. Bes-alty kempir úsh kúnnen beri Janardyń ishin kezek-kezek tartyp ózderi de sharshady. Janardy da sharshatty. Munyń soryna aýyldaǵy jalǵyz feldsher qyz da bolmaı qaldy. Sydyqtyń aýdanǵa shaptyrǵan adamynan habar joq. Aýylsovetten telefon arqyly sóıleskende «dárigerler áskerge alynýshylardy qaraýdan qoly tımeı jatyr», — degen habar aldy. «Qyrsyqqanda qymyran irıdi» degen osy.

Esi kirgen bir sátte Janar kempirlerge Tólepti shaqyrtty.

— Kúljámıla kempirdi... shaqyrshy! Biletin kisi deýshi edi... Janar bul sózderdi úzip-úzip aıtty. Tólep júgirip ala jóneldi.

Kúljámıla kelgende Janar taǵy talyqsyp ketip edi.

— Qaraǵym-aı, ashshy kózińdi, keldim men, keldim! Janar kózin ashyp, ezýin tartty. Shar etip bala jerge tústi.

— O, qasıetińnen aınalaıyn, ıeli ápkem. Seni kútip tur eken ǵoı.

— Tólepten súıinshi surańdar! Jylqyshy, jylqyshy! Qudaı tileýin berdi, baıǵustyń.

Eki kempir talasa-tarmasa dalaǵa tura umtyldy. Kishkene esikke keptelip qaldy.

— Tólep! Tólep! Súıinshi! Qatynyń ul tapty, ul tapty, — dep jarysa aıqaılap jatyr.

Sasqany ma, qýanǵany ma baıǵustyń, «ras pa, ras pa» dep esik aldynda búlk-búlk jeledi. Jańaǵy talasa shyqqan ekeýdiń ishindegi bir daraqysy Tóleptiń basynan udaıy sheshpeı júretin taqıasyn ala qashty. Aqjem-aqjem bop turǵan tazy kórinip qaldy.

Tólep qyzaryp ketti.

— Oıbý, basyńnyń pálesi bar eken ǵoı. Ony qaıdan bileıin. Ul týǵanda bir ashylsa, eshteńe emes.

Qarq-qarq kúlip, ózin-ózi jubatyp jatyr. Tóleptiń taqıasyn da bere saldy.

Mynaý yǵy-jyǵy jurt «Janar bosandy» degen soń kelip qalǵan kempir-shal, bala-shaǵa bolatyn. Daladaǵy jeroshaqta shaı qaınap, qorada qoı soıylýda. Túski jumystan qaıtqandar da «baýy berik bolsyn» aıtyp kirip-shyǵyp jatyr. Sydyq, Náshen, Shorabı úsheýi de birge keldi.

— Shalǵy basynda tolǵattyń, Shalǵybaı qoıshy óziniń atyn, — dedi Shorabı kúlip.

— Tóke, áıelińiz aman-esen bosandy. Tústen keıin dúkenge barmasańyz, eki kombaın, úsh labogreın toqtap qaldy.

Sydyq jumys jaıyn sóz qylyp jatyr. Náshen Janardyń tym álsirep ketkenin baıqady. Kirip-shyǵyp jatqan jurttyń ý-shýyn aýyrsynǵandaı.

Tólep tústen keıin jumysqa ketti. Janardyń ne shaıǵa, ne etke tábeti shappaı qoıdy. Birtúrli mazasyzdanyp, entige beredi. Kempirler «balanyń joldasy áli joq»,— dep kúbir-kúbir etedi. Janar qyzýy kóterilip, sandyraqtaı bastady. Aýyq-aýyq esinen tandy. Kempirler sasqanynan Tólepti shaqyrtty. Ol alqum-jalqum bop jetkende Janar esin jıǵan edi. Biraq keýdesi ustanyń kóriginshe bir kóterilip, bir basylyp jatyr eken.

— Tólep, meniń juldyzym sóneıin dedi-aý deımin. Keshir meni.

Janar bul sózderdi entigip áreń aıtty. Taǵy esi aýyp ketti.

Taǵy sulq qaldy. Kempirler basynan baqyrtyp taýyq aınaldyrdy.

Tólepti dalaǵa shyǵaryp jiberdi. Moınyna belbeýin salyp taǵy bebeý qaqty ol sorly.

Osynaý bir jyl poshtashy Málik úshin asa aýyr jyl boldy. Ala bıeniń ústinde shirenip otyratyn baıaǵy otyrys qalǵan. Búgjıe, búrisip aýylǵa qaraı áreń ilbip kele jatady. Ony kórgende buryn bala-shaǵa shýlasyp tura júgirýshi edi. Qyz-kelinshek, kempir-shal da kúle qarsy alatyn. Dámdi as, tátti shaı sonyń aýzynda bolatyn. Qýanyshtyń, amandyqtyń habarshysy edi.

Endi muny kórgende jurttyń júregi dir ete túsedi. Júzderi sup-sur bop, erinderi dirildep turǵan áıelderdi kórgende óziniń de záresi ketedi. Erkek ataýly áskerge ketip jatyr. Aýyl azamattary taýsylýǵa aınaldy. Barlyq shaqyrý qaǵaz Máliktiń qolynan ótti. Jamandyqtyń bárin de jetkizgen — osy. Qarańǵylyqtyń qapy soqqyzǵan jeri de kóp boldy. Amandyǵy shyǵar dep ákelgen habary áldeneshe ret jamandyǵy jaıly bolyp shyǵyp, talaı úıdi shýlatty. Endi ol ózinshe saq bolǵysy keldi. Qolyna tıgen hattardyń syrtynan basyp, qalyń, juqasyn baıqaıdy. Jamandyq habardy kóbinese juqadan kútedi. Ózi jazsa, áskerde júrgenderdiń eń bolmasa eki bet toltyratynyna ol senimdi. Ózge jazsa az jazady, azaly habardy jazady. Keıingi kezde juqa hattardy kolhoz keńsesine kelip, teksertip alyp júr. «Qaza boldy» degendi oz qolymen ákep ustata salǵannan góri, ózgeniń aýzynan estirtken jeńildeý kórindi oǵan. Óıtip jeńildetkeni de qurysyn. Aldynda Sydyq pen Náshen, artynda Málik kele jatsa, bir sumdyqtyń bolǵanyn bile qoıatyn boldy jurt. Aldarynan shýlap shyǵa keledi. Oıbaı da attan, baýyrym da bozdaǵym. Qandy jasyn tókken jar, shyryldaǵan qarshadaı bala. Bir azamattyń qaza bolǵanyn estirtse, bir jeti meń-zeń bop júrgeni.

Sydyqtyń ózi de Málik keńsege kirgen saıyn surlanyp ketedi. Qabaǵy salbyrap, úndemeı uzaq otyrady. Bul joly Náshekeń de keńsede eken. Tórt juqa hatty aldaryna laqtyryp tastaı berdi. Tórt azamattyń qazasy jaıly qara qaǵaz bop shyqty. Bir-birine bedireıip qarap qalypty.

— Oıpyrm-aı, Málik-aı, birtindep ákelseń qaıtedi?

— Násheke-aý, adasaıyn degensiz be? Men be ekem bul sumdyqty jasap turǵan?

Málik oryndyq ústinde jatqan qara sómkeni qamshymen tartyp-tartyp jiberdi de, jylap otyra ketti. Náshekeń eki qolyn artyna ustaǵan kúıi terezege telmirip qapty. Jaman qaǵaz kelgen azamattardyń artynda qalǵandardy aıap ketti. Etikshi Kátkeniń áıeli úıinen shyǵa aınalasyna alaq-julaq qarap júgire jóneldi. Jumystan keshigip qalǵanyna uıalǵandaı. Uzap ketken oraqshylar tobynyń sońynan búlk-búlk jeledi. Oıynda túk joq sorlynyń. Kúıeýinen «hat tyıylyp qaldy» dep áneýkúni kóziniń jasyn syǵyp-syǵyp alǵany kóz aldynda. Endi qandy jasy aǵatyn boldy ǵoı.

Semizdiń Ahmetjany birtoǵa sabaz jigit edi. Áskerge ketkenine úsh-aq aı. Artynan jaman qaǵaz da kelip úlgerdi. Kelinshegi Teńge jigit ornyna jumsalyp, kolhozdyń bir jaǵyn súırep júr. Shalǵy shapqandaǵy qaıraty-aı shirkinniń. Qumar ekeýi bástesip, Kúmis pen Teńgeni bir kún jarystyrǵan. Sonda bir gektar 20 sotyq jer shapty. Kúmis on-aq sotyq kem tústi. Jigitterdiń barynda bıdaı shalǵymen shabylmaıtyn. Mundaı kólemdi jigittiń jigiti ǵana shaba alýy múmkin. Basqa túsken soń kónedi eken ǵoı. Teńge endi sonaý jer túbindegi temir jol stansıasynan quryq tımegen asaý «Aqalteke» aıǵyryn ákelýge jiberilgen. Ahmetjan men ekeýiniń eń úlken armany bala edi. Endi tútini múlde óshti-aý sorlynyń. Asaý aıǵyrmen alysyp, alystan sharshap kelgende aldynan shyǵaıyn dep turǵan habardyń sıqy mynaý.

Máliktiń kózi men Náshekeńniń kózi kezdesip qaldy. Áneýkúni stansıaǵa ketip bara jatyp, Málikke «qaınaǵa, men kelgenshe jaqsy habar ákelińiz inińizden», — dep edi. Sol amanaty aldynan aza bop shyqqaly tur.

Álıshanyń ózi tiri qalsa jarar edi. Bir jamanat kúıeýi Aıt jaıly da, bir jamanat baýyry Nurqasym jaıly. Qaıtip estirtedi? Qaısysyn jasyra turady? Bir brıgadanyń egisin sonaý kóktemnen jalǵyz ózi sýaryp júr. Álısha degen aty bolmasa, bul erkek bop ketken. Qaıda salsań da qyńq demeıdi. Oıpyrm-aı, taǵdyr da mundaı qatal bolady eken. Ári baýyrdan, ári jardan birdeı aıyrar ma. Taǵdyr dep turǵany — soǵys. Búgingi táńir sol. Sol táńir baýyrdy alsa — jarǵa, jardy alsa — baýyrǵa raqym jasasa qaıtedi eken. Netken qatygez edi.

Jamanatty estirte-estirte osy úsheýi de raqymsyz bop ketken joq pa? «Ákeńdi kim estirtse, sony jek kóresiń» demekshi, «qaza boldy» degen sózdi aıta-aıta bular da jekkórinishti bop bitti-aý ábden.

Úsheýiniń oıy tap osy jerge toǵysqandaı. Sydyq basyn kóterip Málikke qarady. Kómirdeı qara saqaly aq jıektenip ketipti. Basy múlde býryl tartqan. Kózi shúńireıip, jaǵy sýalyp, adam aıaǵandaı ózin. Anaý qyrmanda dán tasyp nemese jer sýaryp júrgenderden de júdeý. At ústindegi qyzmetten de azady eken adam. Máliktiń júdeý syry Sydyqqa málim. Myna kúıinde bul soǵys sozyla berse, Málikten jumysy aýyr eshkim bola qoımas. Munyki ıyqqa túsken aýyrlyq emes, júrekke túsken aýyrlyq. «Al menen myna qaraly sómkeni» dep aldyna jylap áldeneshe keldi. «Shoırylmam ustamaq turǵaı, shońqıyp otyryp qalsam da, laý aıdaıyn, egin sýaraıyn, qutqar myna páleńnen» dep shyryldady. Jan kúıgende adam janynan bezedi eken. Eskiden kele jatqan shoırylmasy bar shaldy bir kún sýǵa salyp kór, ne bolar eken? Onyń ústine, myna jumysqa kim barady? Málikke basý aıtqan, toqtatqan. «Azamattar maıdanda. Qatyn-qalash, bala-shaǵanyń qasynda sen kúırek bol, men kúırek bolaıyn, Náshekeń kúırek bolsyn, myna jurt sonda kimdi medeý tutady? Erkek basymyzben biz bosaıyq, ózge ne bolady. Ár úıdiń buzaýly sıyryn soqaǵa salǵanda, árkimnen astyq tartýǵa ashamaı, arqan, qap surap alǵanda Náshekeń ekeýmizdiń qaı shekemiz qyzyp júr deısiń. Keshe jıyn toıda jigittermen gúl jaınap otyratyn kelinshekterdiń kóılekterine túsken jamaý sekildi meniń júregim kún asqan saıyn shoqpyt-shoqpyt. Jamaýly kóılek qansha kıis beredi? Shoqpyt júrek te qashanǵy shydar deısiń». Sydyq ta jany kúıip, kúızelip aıtqan bul sózderdi. Degenmen Málikti raıynan qaıtaryp edi.

Biraq búgingi tórt birdeı azamattyń qazasy týraly habardan keıin ony toqtatý ońaı bolmas. Manaǵy jylaǵany osy jumystan at quıryǵyn úzdimniń belgisi emes pe. Amal tappaı basy dań boldy. Búgin Málik ketedi. Mynaýyńa shydamadym dep erteńine Náshekeń ketse... Ol kisi de «brıgadırlikti menen alsań, basqa qandaı jumysyńa bolsa da baraıyn, dúnıede qatyn-qalash pen bala-shaǵany jumsaǵannan aýyr esh nárse joq eken» dep qulaqqaǵys etken-di. Sydyq ol sózderdi júre tyńdaǵan. Náshekeńdi bosatý — jumysty qulatý degen sóz. Bul kisige degen halyqtyń qurmetiniń ózi-aq uıystyrady jurtty.

— Sydyq, — dedi Náshekeń salmaqty únmen, — osy qaraly qaǵazdardy jasyrsaq qaıtedi? Onsyz da janshylyp júrgen jurtty múlde tıtyqtatatyn túrimiz bar. Kózimen kórip, qolymen kómgen eshkim joq. Soǵystyń aty — soǵys. «Qyryq jyl qyrǵyn bolsa da ajaldy óledi» degen bar. Bir pushpaqta ólmeı, múmkin, aman qalǵan shyǵar. Ana «Aǵartýdaǵy» Ysqaqtan jaman qaǵaz kelgenniń artynan úsh aıdan soń ózi kelgen joq pa! Aman shyǵar-aý degen úmittiń ózi - úlken súıeý. Sol súıeý eń aldymen myna kolhozǵa kerek bop tur. Biz osy tarpa bas sap estirtkendi qoıaıyq. Óz júregimiz de qansyrady ábden, eldi de zarlatyp boldy. Jaman qaǵazdardy ana sandyǵyńa tyq ta qoı. Ol kúnámizdi bir qudaı keshirer.

— O... aqylyńnan aınalaıyn, Náshekem!

Málik ornynan turyp, qushaǵyn jaıa tura umtyldy.

Sydyq ta bul sózge eleń etti.

Syrttan Kúljámıla kempirdiń daýsy estildi. Sydyq jamanat jazylǵan qaǵazdardy stoldyń tartpasyna tyǵa qoıdy.

— Á... jalmaýyzdar! Taǵy da kimdi jutyp tymsyraıyp otyrsyńdar?

Náshekeń júregine bireý biz tyǵyp alǵandaı dir ete qaldy.

— Eı, qara saqal! — dedi Kúljámıla Málikke qarap kózi shytynap, — sen osy meni kórgende nege syrt aınalasyń. Dánekerdiń ólgenin aıta almaı, júziń qara bop júr me? Aıt qazir janyńnyń barynda, ákel qara qaǵazyńdy! Salma azapqa janymdy. Myń ólgenshe bir-aq kún óleıin.

Sodan Náshen men Sydyqqa qarady.

— Ala bıeniń keńse aldynda baılanǵany qashan. Nemene, qudalyq sóılesip otyrsyńdar ma? Aldymen myna maǵan estirtińder, oıbaı!

Kúljámıla stoldyń ústin qos qoldap qoıyp-qoıyp jiberdi.

Myna kúıinde úsheýin birdeı jep qoıýǵa ázir. Qaıtadan Málikke soqtyqty.

— Ápke, ápke dep aldymen maǵan kelýshi eń. Jyly-jumsaǵymdy sen jeýshi eń. Endi ne, meni kórseń ázireıil kórgendeı anadaıdan ala bıeniń basyn bura jónelesiń. Sen jymsyq ar jaǵyńda birdeńe saqtap júrsiń. Ózińshe aıaǵansıtyn shyǵarsyń. Qudaı aıamaǵan kempirdi poshtashy aıaǵanda Dáneker aman qalady dep pe eń! Búgin seni ádeıi ańdydym. Sen qolyma tússeń be dep em, tústiń be bálem. Ash myna qarǵys atqan sómkeńdi!

Málik tyrp etken joq. Kúljámıla sómkedeginiń bárin laqtyra bastady.

— Eı, báıbishe! — dedi Náshekeń zildi únmen, — hat tanysań bir sári, qur shashqannan keler ne bar saǵan. Balań ólgen bolsa, óldi demeımiz be? Elden áýlıe me!

Náshekeń óni surlanyp, Kúljámılanyń qasyna keldi. Ǵumyry eshkimge «eı» dep aıtyp kórmegen kisi edi. Jańaǵy «eıdiń» qalaı shyǵyp ketkenin ózi de bilmeı qaldy.

— Bershi, Sydyq! Kózi jetsin myna kókjal kempirdiń, tórteýin de túgel kórset.

Kúljámıla ań-tań. Jańa ǵana astań-kesteń bolyp atylǵan asaý teńiz sabasyna túse qalǵan sekildi. Biraq boıy múzdap barady. Kózindegi jas ta muz bop qatyp qalǵandaı, kirpikteriniń arasynda jansyz jaltyraıdy.

— Má, ornyna egin ekseń. Saǵan óz balań ǵana kerek qoı. Ózgeniń de ólgenin esti.

— Semizdiń Ahmetjany, etikshi Kátke, Aıt, baldyzy Nurqasymmen. Al tyndy ma endi kóńiliń?

Úsh erkektiń úsheýi de únsiz tur. Boılaryn bir álsizdik bılegen. Kúljámılanyń ashshy sózderi bulardyń júregindegi syzdap júrgen jandy jarany tilip-tilip jiberdi. Erkek bastarymen bosaǵandary shydamdarynyń taýsylǵany ǵoı. Muny Kúljámıla da júregimen sezgendeı boldy. «Men beıbaqta tıtteı sańylaý bolsaıshy. Kókiregimdi tábelep, Dáneker, Dáneker deı berem. Ár shańyraqtyń óz Dánekeri bar emes pe. Mine, tórt Dánekerdiń jamanaty. Myna sorlylar bárine de janshylyp, qabyrǵasy qaıysady eken-aý. Aýyldyń da aýyrlyǵy, qalǵan-qutqan, kári-qurtań osylardyń moınynda. Sonyń bárin kórip júrip tepsingenim tym joryqsyzdyq eken-aý. Úlken deıdi, jalǵyz deıdi, syılaıdy. Otyn-sýym osylardyń moınynda. Al men bolsam, Dánekerdi tap deımin. Shabalanam, ursamyn. «Tazy ashýyn tyrnadan alady» demekshi, men ashýymdy osylardan alamyn. Bul baıǵustar kóteredi bárin de. Bir jaǵynan, soǵys, bir jaǵynan, aýyldaǵy aýyr hal. Men sekildi áýmeserlerdiń artyq qylyǵy jáne bar. Arystaı tórt jigitten aıyrylyp, amaldary quryp otyrǵanda aıqaı salyp kelgenim, ıá asqandyq, ıá arsyzdyq... Bylsh degizip betime túkirseshi myna muńdar...».

Manadan bergi quıyn bop kóterilgen qusa, yzany aqyl sáýlesi yǵystyra bastady, úı ishindegi úsh erkekke jany ashyp ketti. «Senderdiń keýdelerińdegi sherdi uqtym, menikinen áldeneshe kóp eken» deıdi ishinen. Málik qana áli kózin syǵymdap tur. Náshen men Sydyq «mine, bizdiń hal, báıbishe, seniń balańnan áıteýir jamanat joq, al mynalardy qaıtemiz», — dep turǵandaı.

Únsizdikti Málik buzdy. Úlken oramalymen kózin súrtti de:

— Al, Syqa! Meniń shydamym bitti endi. Myna sekildi balasyn kútken kempirdiń, baıyn kútken qatynnyń, ákesin kútken balanyń kóz jasyn arqalaǵansha, búgin ólsem de sýyń bolsa sýyńa, maıań bolsa maıańa baram. Qutqar myna páleden, — dep qara sómkeni ishindegi qaǵazdarymen laqtyryp tastaı saldy. Ózi qamshysyn eki búktegen kúıi esikke qaraı bettedi.

— Málik, aı Málik! Toqtashy!

Málik artyna burylǵan da joq. Ala bıeni at aǵashtan bosatty da, úzeńgige aıaǵyn saldy. Kúljámıla oramalyn alyp taǵy da onyń kózin súrtkenin kórdi.

Náshekeń Tekeli qalasynan sharshap-shaldyǵyp búgin oralǵan. Aparǵan unyn qanyn jerge tıgizbeı áketipti. Jınalǵan aqshaǵa úlken qara portfel syqıa tolǵan. Áıteýir jetse bolǵany...

Soǵys kezindegi jumystyń bári aýyr. Kúrmeýge kelmeıtin qysqa jip sıaqty sholtańdaǵan birdeńe. Birine tartsań, birine jetpeıdi. Biraq bárinen de aýyry osy zaem boldy. Kádimgi soǵys zaemy, on myńdap, júz myńdap túsedi. Ózi kóktem jumysymen qarbalas keledi. Ári az kúnniń ishinde jınap bitý kerek. Bul halyqtan aınalaıyn, qoısańshy, qyńq demeıdi. «Kóp túkirse qol» degen ras eken. Mine, úsh jyl boldy, zaemnaıa kolhoz qaryzdar bop kórgen joq. Bireý malyn satady, bireý áskerge ketken adamdarynyń kıim-keshegin satady. Áıteýir, qutylady.

Astyq degende kóktemge qaraı ol eń uqypty degen úıde ǵana qalady. Eńbekkúnniń mardymsyz bolǵanyna úshinshi jyl. Bar astyq memleketke ótkiziledi. Jurt azyn-aýlaq bólingen astyqty, masaqtan jınap alǵan puttaǵan dándi ǵana qanaǵat tutady. Kóktemge qaraı bári aqqa, maldyń tórt emshegine qaraıdy. Buǵan úırenip bolǵan-dy. Soǵys kórmegendi kórsetip, kóp nársege úıretti ǵoı. Ol kempir-shaldyń belin jazyp, bala-shaǵany erte eseıtti. Alǵashqy jyldary kúıeýinen jaman qaǵaz kelgen áıel úıinde bir jeti otyrýshy edi. Kolhoz amalsyzdan kónetin oǵan. Qaraly janǵa qalaı ǵana jumys qaldy dep aıtarsyń. Bara-bara azamatty aza tutý merzimi de qysqardy. Búgin jylap-syqtap, ertesine ózi jumysqa kete barady. Kolhoz jaǵdaıyna bári de túsinip, bári de onyń jumysyna kóndigip alǵan. Soǵys bárin úıretip keledi.

Óldi degenge senbeý aýyl adamdarynda, ásirese Ábdi kelgennen keıin kúsheıdi. Bul bylaı bolǵan edi: jylqyshy Tilemis shaldyń Ábdi degen balasy úılengennen keıin bir aıdan soń áskerge ketti. Onymen birge shaqyrylǵan Muqat bir jyl degende aıaǵynan jaralanyp qaıtyp keldi. Sonyń aldynda ǵana Ábdiden qaraly qaǵaz kelip, sheshesi betin jyrtyp, úsh kún talyp jatqan. Jas jary Baljan bir jeti qara jamylyp otyrdy da, jumysqa shyqty. Ol kesirli shal Shorabıdiń qyzy edi. Kóp keshikpeı Muqat jan joldasymnyń jaryn jesir etpeımin dep Baljanǵa úılenbek boldy.

Aýyl ekige jaryldy. Bireýler ol ekeýiniń bul qadamyn quptady. «Jazý solaı shyǵar. Baljanda ne kiná bar. On ekide bir gúli ashylmaǵan jas. Qashanǵy jesir bolyp otyrady. Áıteýir kúıeýge shyǵady ǵoı. Ózgege ketkenshe, aýyl balasy ári joldasy Muqatqa barsyn. Baıaǵyda qazaq joldasy turǵaı, aǵasynyń áıeline de úılene beretin. Onyń qasynda bul aq neke ǵoı. Ábdiniń qaza bolǵanyn óz kózimen kórgen bir soldatpen Muqat emhanada birge jatypty. Baljan ábden kúder úzgesin ǵoı, búıtip júrgeni. Qaıtemiz, bári — qý soǵystyń kesiri».

Ekinshi top basqasha topshylady: «Bul ne degen sumdyq. Qyz tabylmaǵandaı, óz joldasynyń jesirine qyzyqqany. Jas kezinde táýir kórgen shyǵar. Baljanda da ıman joq eken. Baısyz qalamyn dep qorqa ma? Tym bolmasa soǵys bitkenshe shydasa qaıtedi».

Ábdiniń ákesi men sheshesi bir ólmedi, eki óldi. Balasynan qaraly qaǵaz kelgennen góri mynaý aýyr soqty. Jurt «qaıtedi, aqyry batalaryn beripti» desti. Muqat pen Baljan, Muqattyń áke-sheshesi Ábdiniń áke-sheshesiniń aldyna áldeneshe bardy. Aqyry kóndirdi. Kónbeske amal bar ma! Óler Ábdi óldi. Jas kelinshek kempir men shaldyń betine qarap otyrmaq pa endi. Etekten tartyp jatqan bala joq. Aýyr jaǵdaı jandaryn qansha janshysa da, osy aqıqat Ábdiniń ákesi men sheshesine «bir jyl turar, eki jyl turar, sosyn qaıtyp ustarsyń. Ózi kelip bata surap turǵanda, qadirińmen jaqsy atty bolyp qalsaıshy. Ruqsat ta suramaı ketip otyrsa qaıter eń?» dep sybyrlaǵandaı boldy. Qaıtedi endi, amal bar ma! Kórmesti kórsetti ǵoı bul soǵys.

Osy aýylda bul nekege rızalyǵyn bermegen bir-aq jan boldy. Ol — Shorabı, qyzdyń ákesi. Muqat pen Baljan aldyna áldeneshe ret bardy. Ábdiniń áke-sheshesiniń kóngenin de aıtty. Kesir shal miz baqpady.

— Azamattyń artyn kúte almaǵan qyzǵa, joldasynyń tósegin bylǵaǵan ulǵa bata bere almaımyn. Qudaıdan mundaı qyz ber dep suraǵam joq. Aýlaq, menen aýlaq! Á-á-á.., bul azapty da kórsin degen eken ǵoı maǵan, — dep ádetinshe yzǵarmen shyǵaryp saldy olardy.

Toı bolyp jatty. Shorabı ol kúni tóseginen de turmapty dedi jurt. Náshekeń aýylda joq edi. Antonovka degen kolhozdyń ótkizgen astyǵynyń naqty esebin ákelýge ketken.

Jurttyń bári esten tanǵan oqıǵa bopty. Aýyl tusynan ótetin úlken qara joldan áskerı kıim kıgen bir adam burylady. Qolyndaǵy shaǵyn chemodanyn kótergen boıy jurt jınalǵan jerge keledi. Eldiń bári sostıyp-sostıyp turyp qalady. Ol ań-tań. Bala-shaǵanyń, qatyn-qalashtyń bárin tanıdy. Biraq olardyń biri kelip munyń moınyna asylǵan joq. Túsinse buıyrmasyn. Ózi eseńgirep tur ma, joq álde, myna jurt túgel eseńgirep qalǵan ba?

— Aý, jarandar! Mynaý «Alǵabas» pa, joq, men basqa jerge adasyp kelip turmyn ba?

Tili kúrmelińkirep, sózi asa anyq estilmeıdi. Oq bir jaǵynyń jartysyn alyp ketipti. «O toba, basyn julyp kete jazdapty ǵoı. Qaıta qudaı qaqqan», — dep áıelder erinderin sylp-sylp etkizdi. Esi kirgendeı bolǵan bir-eki shal, eki-úsh kempir betinen súıip, bólek úıge alyp ketti. Muqat pen Baljan da estisimen tóbesinen jaı túskendeı bolypty. Ábdi et jegenshe bul toıdyń kimdiki ekenin bile almapty. Surasa, jurt úndemeıdi. Shaldar áńgimeni basqa jaqqa buryp, soǵys jaıly suraqty jaýdyrta beredi. Ábdi asa kósilip sóıleı almaıdy, oq tesken til oramǵa kele bermeıdi.

— Aý, aǵaıyn, kimniń toıy ekenin aıtpaısyńdar ma? Qıyn kezeńde jalǵasyp jatqan ómirge gúl bitsin deıik te. Jigit kim, qyz kim?

Ábdi bul sózderdi ejiktep, áreń aıtyp shyǵypty. Budan ári ony qınaýdyń qajeti joq edi. Jurt shynyn aıtady. Ábdi keýdesin kótere kúrsinedi. Úı toly adam túgel kúrsinedi. Toıdan góri, munyń ózi asa bir tuńǵıyq muńǵa uqsap ketedi. Ábdi ornynan súıretile turady da, úıine qaraı betteıdi. Bul jerde óziniń áke-sheshesiniń nege joq ekenin sonda ǵana túsinedi. Ábdiniń aldynda júziqara bolǵandaı jurt tunjyrasyp-tunjyrasyp úıdi-úıine tarasady. Ashyna aıqaı salyp jylaǵan Baljannyń daýsy estiledi. Biraq oǵan qulaq qoıǵan eshkim bolmaıdy. Keremet-aý, andyp turǵandaı dál toıdyń ústinen shyqqanyn kórmeısiń be?

Qýanyshty eki-aq adam. Ol — Ábdiniń ákesi men sheshesi.

— Qatyny qurysyn. Janyń olja, bas aman bolsa áıel tabylady, — dep qalbań qaǵyp, qudaıy jarylqap olar júr. On shaqty kún ótken soń Tilemis toı jasady. Búkil aýyl jınaldy. Juqaryp júrgen jurt sorpa-sý iship jaqsy bop qaldy. Toı aldynda Muqat Ábdiniń aıaǵyna jyǵylyp, «tý syrtymnan ótimdi alsań da rızamyn. Nemisten qalǵan janym seniń aldyńda shyqsyn», — depti. Ábdiniń aıtqanyn da el jatqa soqty.

— Amandyǵyńdy aýyl bop kútken azamattyń biri ediń. Nemisten qalǵan qanyńa nesine ortaq bolaıyn. Qosaǵyńmen qosa aǵar, — depti.

Sodan kóp keshikpeı áke-sheshesin alyp, ar jaǵyndaǵy Andreev aýdanyndaǵy aǵaıyndarynyń arasyna kóship ketti.

Shorabı shal sol jatqannan mol jatty. Aqyry dúnıe saldy. Sálem bere kelgen Ábdige bylaı depti:

— Qyzymnyń qylyǵyn maǵan syndyrma qaraǵym. Quı sen, quı senbe, meniń arym — seniń aldynda taza. Tórimnen kórim jaqyn adammyn. Osy el basyndaǵy, onyń ishinde, seniń de aýyrtpalyǵyńdy ala ketsem, menen ımandy eshkim bolmas edi. El aýyrtpalyǵyn ǵumyry ózine qarsy sóılep kelgen kesir shalmen qabyrǵa birge salsa, qudaıdyń da kúnási jeńilder edi.

Aqsha sanap otyryp Náshekeńniń esine qyńyr shaldyń qısapsyz mándi osy bir sózi tústi. Mynaý da sol aýyrtpalyqtyń aqshasy. Soǵys zaemy. Áneýkúni kolhozshylarǵa túsken salyq tolmaı, Sydyq ekeýi qysylǵanda usynysty jasaǵan ózi bolatyn.

— Bir jylqy, bir sıyrymdy kolhoz astyqqa aıyrbastap bersin. Qazir ne qymbat, un qymbat qoı. Kenshilerdiń aqshasymen shyǵarmyz tuıyqtan.

Sydyq bul usynysty jek kórmegen-di. Elden alatyn da eshteńe qalmady. Artyq-aýys maldaryn satyp bolǵan. Shama-sharqynsha tólep jatyr. Sonyń ózinde bes myńnan, on myńnan. Biraq áli jospar tolǵan joq. Tentek kempir Kúljámılanyń ózi de úsh eshkisin satty. Náshekeńdeı taǵy úsh-tórt «patrıot» shyqsa... El arasynda kóp aqsha beretinderdi osylaı atap ketken. Gazetterden oqyp júrgeni bar. Ár-ár jerden kóp aqsha tóleýshiler tabylyp jatyr. Ataqty palýan Qajymuqannyń bir samolet jasaýǵa jetetin aqsha bergenin el-jurtqa ózi oqyp bergen.

— Ondaı patrıottar bul aýyldan da tabyldy. Juman, Adambaı, Náshen, Qumar, Tólep. Eń kóbi Náshekeńdiki — 200.000 som. Tekelige aparǵan 20 sentner ún osynsha aqsha shyǵardy. Bir kılogramm un — 100 som.

Náshekeń bazarda turyp jaǵasyn ustaǵan.

Álde aqshada qun qalmaǵan ba, álde eldiń jaǵdaıy aýyrlaı bastaǵan ba? Aýylda turǵanyna shúkirlik etti. Malyń bar, astyq óz qolyńnan egiledi. Qoldaǵynyń aty qolda ǵoı. Qala adamdaryn aıap ketti. Bir kılo unnyń ózin júz somǵa alady. Bularda saýyp otyrǵan mal, iship otyrǵan aq joq. Bar súıeneri — aqshasy. Aıap ketti.

Mal — baqqan adamǵa ystyq. Bir jylqy men bir sıyrdy zaemǵa berem degende kempiri jylap jibergen-di. Óziniń de ishi ýdaı ashyǵan bolatyn. Ákelgen undy jurttyń qadaqtap talap alyp jatqanyn kórgende bizdiki pendeshilik eken dedi. Ánsheıinde bir sıyryń men bir jylqyń bir qalany bir kún asyraıdy dese senbegen bolar edi.

Soǵys aýyrtpalyǵy buryn aıadaı «Alǵabas» kolhozynda sıaqty bop kóringen. Náshekeńe endi basqa oı týdy. Búgin soǵys toqtaıdy dep kepildik berse, qalǵan malyn da zaemǵa salýǵa ázir. Mynaý qala halqynyń júzinen de aýyr bir syzdy kórdi. Óz júregindegi syzdan aına-qatesi joq. Onyń nege qymbat dep olar suramaıdy. Náshekeń de qysylyp turǵan joq. Óz qaltasy úshin satyp jatpaǵan soń ary taza sekildi. Aýyrtpalyq qala halqyn da shydamdylyqqa úıretipti. Bulardyń shydamdylyǵy aýyldaǵylardykinen basym ba deımin.

Qasyna erip kelgenniń biri Kúljámılanyń úıindegi Ákim edi. Tentek kempir, ári Dánekerden habar joq, ári bir úıde japadan-jalǵyz jyndanar bolǵan soń Náshekeń «qolyńa kóp jetim balanyń birin al, es bolsyn» dep keńes bergen-di. Sodan detdomnan kelgen Ákim degen balany úıine kirgizgen bolatyn. Búkil aýyldy bir shybyqpen aıdaıtyn shataq kempir muny da myqtap shyńdaǵan. İsi, júris-turysy týra úlken kisideı. Kóz tımesin baıǵusqa, tipti pysyqtyń pysyǵy. Ózi ákelgen bir sentner undy kózdi ashyp-jumǵansha satyp boldy. Ásirese, qaptardy túsirgendegi qaıratyn aıt. Qarshadaı bop qaıqalań qaǵyp ala jóneledi. Sydyqtyń birde «tileýiń bergir, janyp turǵan neme, azamat ornyna jumsap júrmiz» degeni esinde. Jumsasa jumsaǵandaı eken.

Ǵumyry mundaı kóp aqshany ustap kórmegen bala Náshekeńe kelip, sasqalaqtap «qaıda salam?» dedi. Aınalasyna alaq-julaq qaraıdy. Áldekim tartyp ákete me dep qorqatyn sekildi. Bazarda neshe túrli bolady ǵoı. Náshekeń bul saqtyǵyna da rıza. Boljyrap tursa qaıter edi.

— Shesheńe bir kóılek al. Qýanyp qalsyn. Qalǵan aqshańdy aýylǵa barǵansha maǵan ber.

Bazarda ne arzan, kıim arzan. Átteń, myna búgingi túsken aqshany jumsar bolsa, bir aýyldy tutas kıindirýge bolǵandaı eken. Amal ne, aparyp ótkizý kerek...

— Ata, satsa bizdiń bórte serke de bir sıyrdaı bolar edi. Dáý ǵoı tipti, — dedi Ákim Náshekeńdegi aqshanyń kóptigine qyzyǵyp.

— Táıt! Myna sózińdi shesheń estise tý syrtyńnan ótindi alar. Sol bórte serke osy surapyl soǵystan Dánekerdi aman alyp qalatyndaı bop júrgen joq pa! Balalyq qyp úıińde aýzyńnan shyǵaryp alma bul sózdi.

— Bilem ony. Apam ákemdi tanytady ǵoı onda.

— Ákeńdi tanytyp qana qoısa jarar. Shesheńdi, ata-babańdy qosa tanytyp júrmese...

Náshekeń aqyryn ǵana kúldi. Ákim sheshesine alǵan kóılegin qorjynyna myqtap salyp jatty.

Ómir degen — osy. Bir jaǵynan, qyrǵyn soǵys. Ony esińe alǵanda, bul dúnıe tar sekildi. Ekinshi jaǵynan, mynaý Ákim sıaqty jas tirshilik qýanǵysy, qýantqysy keledi.

Áldebir úmit sáýlesi jetekteıdi ilgeri. Baryp-baryp, bir keń jazıraǵa shyǵyp, keýdesin kere demalǵandaı boldy Náshekeń. Oı qushaǵynda. Bul adam qyzyq qoı ózi. Tirshiliktiń qymbat ekenin bile tura bir-birine sony nege qımaıdy? Atam zamannan qyrqysyp keledi. Aqyl, sana degen jaýyzdyq oılaýǵa nege jumsalady? Jaqsylyqqa ǵana jumsalmaı ma. Jylaý, syqtaý, kúızelý, kúıreý kimge tańsyq. Gıtler ıtke búgin muny túsindire alasyń ba. Jer júzin qyrǵyn soǵysqa dýshar etkendegi pıǵyly ústem bolsam degen jeksuryn nıet qoı. Tynysh jatqan elge, bitimi bar elge munshama nege búlik salady? Halyq oǵan qarsy kóterildi. Bar qıyndyqqa shydaýdyń máni de osy arnasynan asqan ashý men kernegen kekte me deımin. Shorabı aıtqan aýyrtpalyq aıasynyń tym keńeıip ketkeni-aı, nemen tynar eken. Bir-aq kúnde kórge tyǵa salatyn óli dene emes qoı ol. Sozylar áli, sozylar! Shydamnyń úlkeni búginnen góri, erteńge kerek shyǵar...

Tekeliden ákelgen aqshany dáý qara portfelge salyp, agent qyzǵa ótkizýge alyp kele jatqanda Náshekeńniń júreginde osyndaı aýyr zil bar edi. Tómen qaraı tartyp, úzilip kete jazdasa da, belgisiz bir kúsh boıyn qaıta kóteretin sekildi.

— Oıpyr-aý, anaý Janar ma?

Náshekeńniń kózi bala jetektep kele jatqan kelinshekke tústi. Ol da zaemnan qutylaıyn degen ǵoı. Shirkin, tirlik kúshtisiń-aý. Ózi de, balasy da áýpirim táńirmen elim aýzynan qalyp edi. Tólep baıǵustyń kóz jasy da. Janar qysylǵanda moınyna burshaq salyp jylady dep edi. Endi qaıtsin, dúnıede shyr etken perzent daýsyn estigeni sol. Baıǵus deıdi-aý, bul aýylda Tólepten myqty kim bar qazir, ózi on saýsaǵynan óneri tamǵan usta. Áıeli jas. Ǵumyr boıǵy armany bala edi, ol tilegin de qudaı qabyl etti. Ózi de eńbek úshin týǵan, el úshin jaralǵan adam ǵoı. Kúni-túni usta dúkeninen shyqpaıdy. Mynaý qıyn shaqta kolhozdyń bir jaǵyn súırep júrgen sol. Arba, shana, ketpen, kúrek, oraq, shalǵy, soqa-saıman búgingi tirlikke qajet dúnıeniń bári osynyń qolynan shyǵyp jatyr. Ketikti bitep, kemistikti bildirmeı turǵan osy Tólep emes pe? Bar aıyby — jýastyǵy. Biraq jýastyq aıyp pa eken? Eger ár soqqan temirin altynǵa balap, atyrylyp betten alyp, tóske shaýyp tursa ne ister ediń? Kónesiń ǵoı. Ustany qaıdan tabasyń? Aýyrlyqqa shydamaı, ana kolhozdyń ustasy, myna kolhozdyń ustasy ketip jatyr degen habar az ba? Sonaý «Aǵartý», tipti Sarqant aýdanynyń «Jańa turmys» kolhozynan da oqta-tekte Tólepke kelip-ketip júredi. İstemeımin, sharshadym degendi bilmeıtin jan ǵoı. Jaratylysyńa bolaıyn! Tap bul kúnde Náshekeńe «Alǵabas» kolhozynyń úlken bir yrysy osy Tólep sıaqty bolady da turady.

Bala kórgennen beri tipti shıraǵan ózi, ýaqyt pa álde shıratqan, eńsesi burynǵydan kóp joǵary. Janarǵa da Náshekeń dán rıza. Ortan qoldaı ul taýyp berdi Tólepke. Tórt qatynnan kórmegen qyzyqty kórsetti. Ózi de jetim esken edi. Tólep te jetim emeı nemene. Eki jetim birin-biri aıap, qandaı ádemi turmys quryp jatyr. Kóp kishiligine qaramastan, otasyp ketti áıteýir. Endi etek basty, balaly boldy, qaıda barady? Qazir Janardan da jastar Tólep turǵaı, odan da shaldarǵa jete almaı júr áýeli. O, ýaqyt-aı! Janardyń sol bir eki dúnıe arasynda jatqan shaǵynda Sydyq shynynda da erlik jasady. Naǵyz partorgke laıyq áreketke bardy. Aqsýdan shaqyrtqan dáriger kelmegen soń, astyndaǵy atyn jegip, ózge aýdan bolsa da Sarqantqa ózi apardy. Sóıtip, ataqty Petrovskıı Janardyń janyn alyp qaldy. Bul óńirge ony dárigerlik dańqy tipten jaıyldy. Tólep pen Janar Sydyqtyń bul jaqsylyǵyn ǵumyry umytar ma. Aýzy-murnynan shyǵyp otyrǵan áıeldi abaısyzda shalǵyǵa salyp, aqyry aıybyn sóıtip tartqany bar. Janardyń janyn alyp qalý degen sóz Tólepti de saqtaý edi. Áıel men baladan aırylsa, bul baıǵustyń kúni ne bolady?

Janardy kórgende Náshekeńniń oıyna osy oqıǵalardyń bári tústi. Kekili jelkildep kele jatqan balasynyń aty — Jeńis. Bul atty qoıǵan da álgi Petrovskıı. Osynaý búkil qaýymnyń, bul kúnde árbir pendeniń tilep otyrǵany osy jeńis emes pe? Sol Tóleptiń Jeńisi de, mine, tórtke ketip barady. Soǵys bastalysymen týǵan balanyń da tulymshaǵy jelbirep júr. Oı, zymyrap ótip bara jatqan ýaqyt-aı! Náshekeńniń esine byltyr qysta Tólep soǵyp jatqan qanjar tústi. Ónerlini qoısańshy, qabyn, sabyn ádemi áshekeılegeni sonsha, Náshekeń qyzyǵyp ketken-di.

— Muny kimge soǵyp jatyrsyń, balańa ma?

— Joq, Násheke. Balanyń da, Janardyń da janyn aman alyp qalǵan meniń qudaıdan da bıik pirim bar emes pe. Álgi Petrovskıı. Bul — soǵan.

Náshekeń Tóleptiń arqasynan qaqty. Ondaı jaqsylyq sırek kezdesedi. Sońynan Petrovskıı de bul syıǵa qatty rıza bolypty dep estidi.

Janar men Tóleptiń jany osy bir tulymshaǵy jelbiregen jas sábıdiń ústinde. Aýyzdaryna tistegendeı ǵyp ósirip keledi. Qaı jumysqa júrse de Janar qasynan tastamaıdy. Oraqta bolsa, baýdan kóleńke jasap, tilik basyna otyrǵyzyp qoıǵany. Soqada júrse kúrke tigip, kúnde qaldyrmaýǵa tyrysady. Osy bala úshin túnde qyrmanda Janardyń ornyna san ret jumysta júrgen Tólepti de kórgen. Qý bala ne istetpeıdi! Ólgende kórgen jalǵyzy!

Bala dese de, kolhoz dese de Tólep pen Janarda es joq. Qaıda jumsasa da, qashan jumsasa da ázir. Áne, aqshalaryn da aldymen ákele jatyr. Agent qyzda áıtpese tań atpaı Janardyń ne sharý asy bar.

Ákimdi ertip Kúljámıla da shyqty úıinen. Onyń da qolynda bir dorba...

BESİNSHİ TARAÝ

Orynbaı shaldyń keshegiden júregi shaılyǵyp qalypty. Aınalasyna alaq-julaq qaraı beredi. Endi bir sút pisirimnen keıin aldyndaǵy maldy aýylǵa qaıyrmaq bop turǵan. Bórte serke edireıip jer tarpydy. Pysqyryp-pysqyryp jiberdi. Janýar óıtip jelikpeýshi edi. Toıǵannan keıin mańqıyp otar shetinde qarap turatyny bolatyn. Sol kezde kúz basynda tabynyn kúzetken taý tekedeı kórinýshi edi. Jaryqtyqtyń múıizi de barǵan saıyn artyna qaraı ósip, qaraǵaıdaı bolyp barady. Túbiniń jýandyǵy jeńdi bilekteı. Eshkige de mundaı múıiz bite beredi eken ǵoı. Al, óziniń úlkendigi sengen kisige qunajyn sıyrdaı.

Astyndaǵy ógizdi tebinińkirep jaqyndap kelse, shı túbinde eki kózi jamyraı jaıylǵan otarǵa qarap qasqyr jatyr. Júregi sý ete tústi. Qazir tıip berse, aıryldy deı ber bárinen. Ózi kún keshkirip kele jatqan mezgil. Ógizben qýa ala ma ony. Jan dalbasa áıteýir, «aıt, aıt» dep aıqaı saldy. Sol kezde qoılar da dúr etip bórte serkeniń tóńiregine uılyǵa qaldy. Sol-aq eken, qasqyr da oqshaýlaý qalǵan bir toqtyǵa tap berdi. Orynbaı sasqanynan «attanǵa» basty. O, ǵajap, múıizin shaıqap bórte serkeniń otardy aınala júgirmesi bar ma! Aıǵyrdyń úıirin qasqyrdan qorǵaıdy degendi estigeni bar, al serke qasqyrǵa aıbat shegipti degendi estise, qos qulaǵy tas kereń bolsyn. Mundaı qaterli sátte qaıta eshkiden ońbaǵan mal joq. Ógizdi qoıshynyń attanyn asa eleń qyla qoımaǵan qasqyr áldenege úmitker bop kóp uzamaı taǵy toqtady. Qudaı onyń tileýin bermeı tur. Shashaý shyqqan bir qoı joq. Tanaýlary edireıip, bir-birine tyǵylyp alǵan. Orynbaı da tym-tyraqaı bop qashýynan saqta qudaı dep tur. Bórteni arqa tutyp ózge eshkiler de múıizderin kezep, otardyń shetine shyqqan. Sonyń bárine qaramastan, qasqyr uılyǵyp turǵan otarǵa eki umtyldy. Orynbaı «attandaǵan» boıy qasqa ógizdi qamshylap shyr aınalyp júr. Ekeýinde de bórte serke múıizimen shaıqap jiberdi. Birinde tipti qasqyrǵa múıizi darydy da. Qańq ete qaldy. Qanshyǵy bolsa kerek. Orynbaıdyń oıyna laq kezinde muny kók tóbettiń qapqany, Kúljámılamen bolǵan janjal tústi. Sol kez bórte ózine serik bolady, qasqyrǵa qarsy aıbat shegedi degen úsh uıyqtasa oıyna kirdi deısiń be!

Attandaǵan daýysqa qara joldan kóringen eki atty tura shapty. Sol kezde baryp qasqyr saıǵa túsip zytyp berdi. MTS-tan kele jatqan Sydyq pen Náshen eken. Orynbaı júregi ornyna túsken soń bórte serkeniń erligin aıtyp taýysa almaı keledi: «At bermeısińder, osyndaıda qýyp ketse qaıtesińder?» — dep shaǵym da jasap qoıdy. «Atty qoıshy — ashýly qoıshy, ógizdi qoıshy — ólgen qoıshy» degen ras eken. Meni tipti pishtý qurly kórmedi. Qanshyǵynyń ózi sóıtedi, arlany bolsa qaıter em. Aınalaıyndar, osy aýyl ashsa alaqandaryńda, jumsa judyryqtaryńda ǵoı. Maǵan bir yńyrshaqty qısańdarshy. Áıteýir, jylqy aty bar ǵoı. Bıyl ózi qasqyr kóp. Anada jylqyǵa da shaýypty dep estidim. Qońyr aıǵyrdyń aıǵyrlyǵynan ǵana aman qalǵanǵa uqsaıdy. Ol janýar ińir tústi-aq boldy, mal bop shóp úzbeıdi deıdi. Úıirin sholýmen júretin kórinedi. Tilemis baıǵus qudaıdaı senýshi edi oǵan. Myna soǵys kezinde meniń túngi kómekshim qońyr aıǵyr deıtin. Sondaı jylqyshyny beker jiberdińder.

Qumar da jasynda jylqy baqqan ǵoı. Biraq keıin sholaq etek bop umytyp qalmasa... Tilemisteı tyndyrymdy bola qoıar».

Orynbaı bul arada Sydyq pen Náshendi de ilip ketti. «Bular da belsendi ǵoı, kóńilderine dyq alyp qalar ma eken» degen kisishe betterine bajyraıyp qarady. Olar eshteńe degen joq.

— Bórteniń áńgimesin aıtsańshy, — dep Sydyq úndemeı qalǵan Orynbaıdy sózge shaqyrdy.

— Sen bórteni qasqyrǵa qarsy turdy dep bósip kelesiń. Bir kúni abaısyzda qasqyr jaryp ketse, Kúljámıla seni jarar, - dedi Náshen kúlip, — ózgeni qoı da, aldymen bórtege saq bol. Mal da bolsa jalǵyzynyń kózi ǵoı.

Orynbaı kúrsindi, Sydyq pen Náshen de kúrsindi.

Bórte quryq boıy otar aldynda keledi. Óziniń kúndegi ádeti - sol. Óristen qaıtarda, óriske bararda qol bastaǵan sardarsha osylaı júredi de otyrady. Bitimdi shirkin. Eshki malynan týdy deıtin emes. Múıiziniń ádemisin! Júrisi de sesti. Basyn tik ustap, aıaqtaryn jeńil tastaıdy. Býyndarynyń syrtyldaǵany da jarasyp tur. Óskeleń júni onsyz da iri serkeni úlkeıtińkireı túsken. Ádemi jabý qusap eki jaǵyna salbyraı tógilgen. Ózge eshkilerdeı emes, munyń ústi taza. Júni jylt-jylt etedi. Kúljámılanyń onyń ústin kúnde taraıtyny, asty las qoraǵa jatqyzbaıtyny, kúnde ózine bólek jem beretini bul kele jatqandardyń bárine aıan. Sondaı kútimniń arqasy ǵoı bul bitim. İriligine, ádemiligine, múıizine tańyrqap, suqtana qaraýshylardy da jaqtyrmaıdy ol kempir.

— Nemene, eshki kórmep pe eń? Kóziń shyqqyr. Túkir qazir, túkir! — dep árkimmen aıqasyp jatqany.

Bul aýyl Kúljámılanyń minezine de, bórte serkeniń iriligine de, ádemiligine de úırengen. Habar-osharsyz ketken Dánekerden qalǵan bir belgi — osy. Osy serkeni kórgende Dánekerdi eske alady. Dánekerdiń atyn da shyǵaryp turǵan — osy. Sol sebepti de jurt keıingi jyldary «bórte serke» degendi tastap, «Dánekerdiń serkesi» degenge kóshti. Kúljámıla kempirge sonyń ózi úlken medeý. Bórteniń tiri júrgeni balasynyń tiri júrgenindeı. Bórteniń erkeligi basynan balasynyń erkeligindeı. Kúnde óristen kelisimen aldynan shyqqan Kúljámılanyń omyraýyna tumsyǵyn tyǵyp turady. Qos anarynyń arasyna bir úzim nan tyǵyp, osylaı úıretken ózi edi. Sol nandy bórte ylǵı alyp jeıdi. Omyraýyn túrtkilep, jybyrlatsa, ananyń soǵan alpys eki tamyry ııdi. Kúni boıy zildeı basqan qaıǵydan bir sát jeńildegendeı bolady. Kúnde osylaı ózin jubatady. Janǵa shýaq qudiretti belgisiz bir sezimdi kúnde ózine aldanysh etedi. Bórteniń jybyrlaǵan erinderi onyń mal ekenin de umyttyryp jiberetin.

Orynbaı aýylǵa kirisimen «maldaryńdy túgendeńder, qoıǵa búgin qasqyr shapty» dep aıqaı salǵan bolatyn. Otardyń aman ekenin jaqsy bile tursa da, óz baǵasyn asyrmaqqa jasaǵan áreketi edi. Kúljámılaǵa bórte serkeniń búgingi «erligin» aıta almaı tur.

— Mal ıesine tartpaı qoımaıdy eken ǵoı. Dáneker shyraǵym da batyl edi ǵoı, batyl! — dep kózinen jas shyqpasa da kózin súrtken boldy. Endi ǵana Kúljámılanyń omyraýyna bas qoıǵan bórteniń saýyrynan sıpady. Kúljámıla oı qushaǵynda.

Adam amaly taýsylǵan soń joqtan ózgeni dát qylady, á. Qasqyrǵa kórsetken eshkiniń aıbaty ne? Jaýǵa kórsetken qatynnyń aıbaty ne? Qatyn shaýyp qamal alǵan ba, eshki qorǵap qoı aman qalǵan ba? «It joqta shoshqa úredi qoraǵa» degen osy da. Azamattar bolsa, jetpisten asyp, qoı baǵyp, eshkiniń kórsetken erligin jyr qylyp neń bar edi, sen shaldyń. Basqa tústi, sen de kóndiń, men de kóndim. Jylap-syqtap mal baǵyp sen júrsiń, ahylap-úhilep Dánekerdi kúnde kútip men júrmin. «Qamal ala almas» degen qatyndar qanshama áskerdi asyrap jatyr. Bala-shaǵa óz aldyna. Basqa tústi, olar da kóndi. Kóndik bárimiz de, nebir sumdyqty da kórdik. Oh... shirkin dúnıe!» Sońǵy sózdi Kúljámıla daýystap aıtyp jiberdi. Uzańqyrap ketken Orynbaı artyna jalt qarady.

— Báıbishe, maǵan birdeńe dedińiz be?

Orynbaı sonaý jylǵy ıt ulyǵanda «Dánekerińe kórinsin» degen sózdi nege aıttym dep kúni búginge deıin barmaǵyn shaınaıdy. Qudaı aýzyna qaıdan salyp edi. Habar-osharsyz boldy da ketti sorly. Jyl ótken saıyn nemistiń oǵyna ózi ustap bergendeı bop júr. Kúljámılanyń esinde qalǵan-qalmaǵanynda sharýasy joq. Osy kempirdiń aldynda óle-ólgenshe aıypty sekildi. Qısyny kele qalǵan jerde qalbalaqtap, jarbaqtap qalatyny sol. Sol ádetimen artynan shyqqan daýysqa jalt qarady.

— Ádetim ǵoı ezimniń. «Oh... shirkin dúnıe!» dedim. Malyńa qasqyr shaýyp qaljyraǵan shyǵarsyń búgin. Demińdi al! — dedi qamqor únmen. Shaldý tartqan qasqa egizdi qos búıirden tepkilep, Orynbaı úıine qaraı ketip bara jatty...

Túnimen uıqysy kelmeı, belgisiz bir úreı kirip, Orynbaı ertesine beı-jaı bop turǵan-dy. Óriste de sol, boıy birtúrli aýyrlaı berdi. Nege ekeni belgisiz, júregi loblyp, aýzyna tyǵyldy. Qorqa ma, qýana ma? Nege ekenin ózi de bilmeıdi. Qasqa egizdiń ústinde qalqaıyp otyr, áıteýir. Qalǵyp ketken eken. Qoı dúr ete qaldy. Selk etip qasqa ógizdiń ústinen qulap qala jazdady. At bolǵanda Orekeń endigi jerde jatatyn edi. Qasqa ógiz jaı ǵana qozǵaı saldy. Sasqanynan «pismillá, pismillá», — dedi. Eshkiler edireıip qalǵan, qoılar qaıtadan otqa bas qoıypty.

Saı jaqtan bir adam keledi. Bul mańdaǵynyń birine de uqsamaıdy. Aıaǵyna kózi tústi, sý jańa bylǵary etigi bar. Belin qalaı býynǵan, kádimgi áskerden qaıtyp kelgender sekildi. Bas kıimi, kóılegi, shalbary bári sol. Áskerden qaıtqan bolsa, jolsyzda, en dalada nesi bar? Asynǵan myltyǵy nesi? Naızasy kúnge shaǵylysyp jalt-jult etedi. Basyn tómen salbyratyp, nyq basyp kele jatyr.

Orynbaı kózi buldyrap ketkendeı boldy. Jeńiniń ushymen janarynyń aldyndaǵy bylshyqty aldy. Álgi jaıaý tipti jaqyndap qaldy. Jylyushyrap barady. Osy aýyldyń balasy — Erden. Habar-osharsyz alǵashqy ketken on jetiniń biri. Qasqa ógizden qarǵyp túsip, «qulynym Erden-aı, aman keldiń be», — dep umtyldy. Jaıaý moınyndaǵy myltyqqa jarmasty. Orynbaıdyń aldynan kezep tura qaldy.

— Dymyńdy shyǵarma!

Sóıtti de, aınalasyna alaq-julaq qarady. Áldeneden qorqatyndaı. Biraq aıdalada kim bolsyn. Tiri pendeden Orynbaı, onyń aldyndaǵy mynaý mylqaý mal. Basqa ushqan qus ta kórinbeıdi.

Orynbaı túkke túsinse buıyrmasyn. «Qaljyńdap tur ma» deıin dese, túsi sýyq. Qaljyńdap turǵan adamǵa uqsamaıdy.

— Meni kórdim dep tiri pendege tisińnen shyǵarmaısyń. Myna otaryńnan bir mal beresiń.

Jaıylyp júrgen qoı-eshkige qarady da, «anaý turǵandy» dep sonadaıdan kóringen bórte serkeni kórsetti.

— Osy otardy túgel al, jónińdi aıtshy, qaraǵym. Qaıdan júrsiń? Basqa balalardan ne habar?

Orynbaı ish tartyp jaqyndaı berip edi, susty myltyq ózine qaraı qaıta kózdeldi. Shoshyp ketti, túsi manaǵydan da sýyq. Endi attasa atyp jiberetin túri bar. Aýzy sóıleýge kelmeı, Orynbaı shaldyń saqaly selkildeı berdi.

— Ornyńnan tapjylsań, ólesiń!

Shaldyń esten tanyp qorqyp turǵanyna kózi jetken Erden bórte serkege qaraı bettedi. Ol mańqıyp basyn kótere qarsy aldy. Aýyldaǵy úlken-kishiniń tumsyǵynan sıpaǵanyna úırengen bórte myna bógde adamnan da sony kútti. Biraq ol moınynan shap berdi. Sol sátte basyn shaıqap qalyp, qaraǵaıdaı qarýly múıizimen jat adamnyń qolyndaǵy myltyqty ushyryp túsirdi. Bórte serkeniń ashý shaqyrǵanyna bógde adam tas-talqan boldy. Qos múıizdiń arasynan myltyǵyn kezene bergende Orynbaıdyń qulyndaǵy daýsy shyqty.

— Atpa, oıbaı, atpa! Bórte serkeni atqansha meni at!

Álginde ǵana qazyq qyp qaǵyp ketken shaly ózine qaraı ókpesin alyp ushyp keledi. Bógde adamnyń sasqany shaldyń daýsy jer jaryp barady. Ol aınalasyna alaq-julaq qarady.

— Qansha qara júrek bolsań da, aıashy ana sorly kempirdi. Bul Dánekerdiń serkesi edi.

«Dánekerdiń» degen sóz Erdendi shalqasynan túsire jazdady. Ol sheginip ketti. Orynbaıdyń ashshy daýsynan qoılar taǵy da dúr etti. Eshkiler edireıip, myna eki pendeniń arasynda saýdaǵa túsip turǵan bórtege qaraıdy. Bórte janyna kelgen Orynbaıdyń jeńinen ıiskedi.

— Eshkimge kórdim dep aıtsam, ımanym buıyrmasyn dep ant ber. Basqa bir qoıyndy alam, endeshe.

— Imanym buıyrmasyn!

Erden shaldyń ózin jamsatyp ketsem qaıtedi degen bir jaman nıet jylt etti. Biraq ol izine qýǵyn salý ǵoı. Odan da bir malyn alyp, ázirge tasalaı turaıyn.

Myltyqty qaıta Orynbaı shalǵa kezedi de, «ımanym buıyrmasyndy» úsh qaıtala dep buıyrdy.

— Imanym buıyrmasyn! Imanym buıyrmasyn! Imanym buıyrmasyn!

Jalt buryldy da, qarsy aldyndaǵy qara ala qoıdy jylp etkizdi. Qasyndaǵy kepe qozy mańyrap jiberdi. Enesiniń baýyryn ıiskep bir-eki ret túrtip edi, ol da aıaǵyn bir-eki ret seripti de, sylq ete tústi. Erden ólgen qoıdy ıyǵyna salyp kete berdi. Enesinen sorǵalap aqqan qandy ıiskegen kepe qozy otar shetine deıin mańyrap, jat jaıaýdyń sońynan erdi.

Orynbaıǵa Erden qasqyrdan da meıirimsiz kórindi. Keshe Allanyń qasqyrynan otaryn aman alyp qalyp edi, búgin myna adamnyń qasqyrynan aman alyp qala almady. Júregi qobaljyp, basy aınalyp ketti. Erdenniń qaı jaqqa bet alǵanyn da baǵdarlaı almaı qaldy.

Bul kúni qoıdyń túske qaıtyp kelgenine jurt ań-tań. Kúz basynan beri keshke bir-aq ákelinip júrgen. Orynbaıdy úıiniń ishi qasqa ógizdiń ústinen áreń kóterip túsirdi. Ol úıge kire qusty, sol qusqannan mol qusyp, basyn kótermesten jatyp qaldy.

... Qara ala qoı Náshekeńdiki eken. Qozysy mańyraı bergen soń Náshekeń Orynbaıǵa kelgen-di. Orynbaı bárin aıtty, ımanymen ant bergeni esine kirip te shyqqan joq. En úlken kúná — bul oqıǵany jasyrý sıaqty bop kórindi oǵan.

— Shyn tanydyń ba? Múmkin, basqa bireý shyǵar?

— Qudaı biledi, Erden! Kóz aldymyzda ósken bala ǵoı. Astapyralla-aı, pátshaǵar múlde taǵy bop ketipti.

— Bul jaqsylyq bolmady. Masqara boldyq. Áskerden qashqan ǵoı ol. Al endi tisińnen shyǵarma! Bireýge aıtyp qoıǵan joqsyń ba?

— Joq ári. Ózimniń es jıǵanym osy.

— Kempirińe de lám-mım deýshi bolma!

— Aıtsam ımanym buıyrmasyn, Násheke!

Sol kúni tústen keıin keńse jaq kúbir-kúbir, jybyr-jybyr bop ketti. Úsh adamnyń basy qosylsa, kóńiline sekem alatyn Kúljámıla bir páleni sezgendeı. Taıaǵyn beline qystyryp, keńse jaqqa bettedi. Náshekeńnen jón surap edi, ol kisi «ánsheıin» dedi.

— Ánsheıinińiz ne? Myna erkekter neǵyp tunjyrap júr?

— Qartaıaıyn degensiz be, báıbishe. Azyn-aýlaq erkektiń bas qosqanyn da kóre almaısyz ba? Álde osy aqsaq-toqsaq, shal-shaqpyt bizdi de kópsinip júrsiz be? Aýyl qamy, aqyldasatyn sharýa bolady da. Taǵy da astyq ótkizý kerek. Sony qaıdan tabamyz dep basymyz áńki-táńki.

Ymyrt jabyla tórt-bes erkek Sydyqtyń úıine keldi. Kúbir-kúbir uzaq áńgimelesti. Úıge áıelin de kirgizgen joq. Náshekeń bul jınalǵandardyń qaq ortasynda.

— Búgin tún ol úıine soqpaı qoımaıdy.

— Qaıtsek te ustaý kerek.

— Oıbaı-aý, qarýy bar ǵoı?

— Áńgime sonda. Qarýy bar adamdy ustaýdyń qıyndyǵynda bop tur, — dedi Sydyq muńly únmen.

— Orynbaıdyń aıtýyna qaraǵanda, tym taǵy bop ketken deıdi. Esh nárseden taıynbaıdy ol. Oǵy bolsa, bárimizdi jaıratýy múmkin.

— Oǵy bolmasa qara ala qoıdy atyp ala ma?

Aqyry tań atqansha Erdenniń úıin torýǵa kelisti.

— Ol kelse ózi de ińirde kelmeıdi. El ábden uıqyǵa ketti-aý degende kelýi yqtımal.

Sydyq pen Náshen úılerine «bizdi aýyldyqsovet shaqyryp jatyr eken. Búgin kele almaspyz. Qona qaıtarmyz» dedi. Kúljámıladan da at baǵýǵa dep Ákimdi surap aldy. Kolhozdyń túnde turǵyzyp alyp júrgeni bir bul ma! Kúljámıla ábden oǵan úırengen-di. Qaıta óz úıinen bir azamattyń ájetke jarap, qolqabys etip júrgenine shúkirshilik etetin. Qaı ýaqytta jumsasa da bas tartpa deıtin ózi. Bir-eki ret qıqaqtaǵanda «sen túgil, men Dánekerdi de sabaıtynmyn» dep sybaǵasyn berip alǵan. Sodan beri Ákim qurdaı jorǵalaıdy. Kolhoz jumsasa da, Kúljámıla jumsasa da qaıt joq. Bul balany alaıyq degen Náshekeń bolatyn. Óte jylpyń. Kádege jaraıdy. Manaǵy ińirdegi kelisim boıynsha Ákimdi Erdenniń kelinshegi uıyqtasymen aýyz bólmege kirgizip jibermek. Eger myltyqty Erden bosaǵaǵa qoısa, ala qashatyn osy. Ákimge bárin táptishtep túsindirdi.

El jata bular Erdenniń úıiniń janyna keldi. Sháý ete túsken ıtke Ákim eki japyraq nan tastap edi, qoıa qoıdy. Sydyq pen Náshen otynnyń qýysynan oryn saılady. Egin sýynda júrgen Quljabaı men Imanserikti aldyrǵan-dy. Quljabaı eńgezerdeı, bir ózi eki adamdy óńgerip ketetin iri kisi. Imanserik te taramys myqtynyń ózi. Quljabaı qorada turmaq. Aldynan ótse, úıge jetkizbeı tarpa bas salmaqshy. Imanserik te úıdiń jalańash batys jaǵyndaǵy uıaǵa tyǵyldy. Qısyny kelse, artynan jarmaspaq. Kúni buryn jospar osylaı jasaldy. Ákim lyp etip aýyz úıge kirdi. Qarsy bólmede jatqan Búkir kempir tyqyrdy sezip qaldy ma, «bul kim-eı», — dep daýystady. Onyń esil-derti jalǵyz jatqan kelinine bireý-mireý kirdi me degen kúdik. Shapanyn jamylyp aýyz úıge, odan syrtqa shyǵyp edi, eshkim baıqalmady. Bir-eki jótkirindi de, bólmesine qaıta endi.

Tynyshtyq. Jandy jegen zil qara tas meńireý tynyshtyq. Úrker tóbege kep qaldy. Aı týmasa da aınala aıqyn kórinip tur. Sydyq bala uıyqtap qalar ma eken dep abyrjydy. Náshen ony «saspa, saspa, ózge uıyqtasa da ol uıyqtamaıdy» dep jubatty. Kútýshiler úshin bir tań emes, eki tań atatyn ýaqyt ótti. Kútkende qashan da osyndaı. Ýaqyt ótpeıdi. Ásirese, mynadaı jaǵdaıda. Sydyq búgin álde soqpas pa eken dep kúdiktendi.

It sháý ete qaldy. Kútip jatqandardyń júregi zý ete tústi. Úıdiń janyndaǵy ózekten bir jaıaý kórindi. Tún bolsa da kórinip tur, ústine kıgeni mana kúndiz Orynbaı shal sýrettegendeı. Qolynda myltyq, arqalaǵany bar. Itti aqyryn ǵana ózine shaqyrdy. Jerge birdeńe laqtyryp jiberdi. It tarpa bas saldy da, salp etkizdi. Laqtyrǵany etke uqsaıdy. Eki-úsh kesekti aýzyna salǵan soń ıttiń úni múldem óshti. Endi quıryǵyn bulǵańdatyp jaıaýdyń artynan erdi. Ol jan-jaǵyna alaq-julaq qarap aldy. Ańdýshylar oılaǵandaı otyn jaqtan kelmedi. Quljabaıdyń ýysyna túspeıtin boldy. Imanserik te tý syrtynda emes, janynda qyryn qaldy. Syrtqy esikten tyń tyńdady. Jan-jaǵyn taǵy baıqady. Orynbaı shaldan esh pále kelmegenin ishi sezgendeı. Iyǵyndaǵyny aqyryn jerge túsirdi de, esikti bildirmeı ashty. Jazda ilgek salmaıtyn aýyldyń baıaǵy ádeti eken. Óz bólmesine buryldy, myltyqty ala kirdi. Budan arǵysy syrttaǵylarǵa bımálim. Ákim kóz ilgen joq edi, bárin baıqap jatyr. Myltyqtyń dúbi buryshqa tyq ete qaldy. Bul bólmede esik joq, salqyn bolsyn dep jazda dáke ustap qoıǵan kúıi. Ákim jalańaıaq mysyqsha basyp bosaǵaǵa jaqyndady.

— Bu kim? — dep Erdenniń kelinshegi Úmit shoshyp oıandy. Úıde bireýdiń qarańdap júrgenin kórdi.

— Kimsiń?

Úmittiń daýsy qattyraq shyqty.

— Men Erden! Tysh-sh-sh!

— Erden! Qaıdaǵy?

Úmit aıqaılap jiberdi. Syrttaǵylarǵa onyń aýzyn bireý basa qoıǵandaı boldy. Tunshyqqan, talyqsyǵan, jylaý sekildi ún estildi. Erkektiń de eńkili emis-emis kelgendeı qulaqqa. Ákim dál osy sátte buryshtaǵy myltyqty lyp berip alyp, syp etip syrtqa shyqty. Sydyq úıdiń buryshynan qolyn bulǵady. Bári jınalyp tur eken. Terezege jaqyn kelip tyń tyńdady. Áıeli men kúıeýi kúbir-kúbir sóılesip otyr.

— Qashyp keldim. Qarýymmen qashyp keldim.

— Qurydyq qoı onda. Shyn sorlattyń ǵoı bizdi.

Úmittiń aýzyn ózi basty ma, Erden basty ma, taǵy da tunshyǵa jylaǵan daýys estildi.

— Tań atysymen meni bir jerge tyǵa tur.

— Apamdy oıataıyn!

Úmit ornynan turyp esikke bettedi. Terezege kózi túsip edi, qabyrǵaǵa jabysyp turǵan bir top adamdy baıqap qaldy bilem, baj ete tústi.

Osy kezde Sydyq qolyn sermep qaldy. Imanserikten basqasy úıge lap qoıdy. Qarańǵyda apyr-topyr. Buryshqa, myltyǵyna tura umtylǵan Erdendi Quljabaı men Sydyq kóterip soqty. Eki qolyn artyna qaıyrdy. Apyr-topyr, Úmittiń shyryldaǵan daýsynan shoshyp oıanǵan Búkir kempir kóılegin kıer-kımesten júgirip jetken edi. Oǵan Úmitti bireý baılap-matap alyp ketkeli jatqandaı kórindi.

— Bul qaı sorym taǵy da!

Osydan basqa sóz joq onyń aýzynda.

— Apa, keshir! Men ǵoı seni sorlatqan. Men, Erden!

— Ne deıdi? Qulynshaǵym, úzilgen úmitim!

Búkir kempir baılaýly jatqan balasynyń ústine kele qulady. Osy kezde qulanıektenip tań da atyp qalǵan eken. Jap-jaryq bop, úıdiń ishiniń bári kórindi. Balasy men sheshesi ókire kórisip jatyr. Úmit shymyldyǵyn dal-dul qylǵan kúıi tósegine qulapty. Jylap jatqanyn, talyqsyp jatqanyn aıyrý qıyn, qur yńyrsıdy. Sydyq, Náshen, Quljabaı, Imanserik, Ákim sostıyp-sostıyp qarap tur. Turǵan-turǵan jerinde bireý bulardy shegelep tastaǵandaı.

— Bosatyndar qolymdy. Eń bolmasa, anammen armansyz kóriseıin. Sosyn atyp tastasańdar da meıilderiń. Qaıda barsam da Qorqyttyń kóri eken.

Turǵandar Sydyqqa qarady. Sydyq Náshekeńe kóz burdy.

— Kórissin myna sorly kempirmen!

Ózi de kózine jas aldy.

— Bul aýyldyń adamynan ıti meıirli eken, — dedi Erden yzyǵa býlyǵyp.

Bul sóz Sydyqtyń shamyna tıdi. Álginde ǵana boıyn bılep turǵan aıanysh sezimi alaı-dúleı joq boldy.

— Adam qusap kelseń, altynnan kópir salyp qarsy almas pa ek? Qashqyn bop, qasqyr qusap kelgen ózińnen kór! Shirik neme!

Bul kúni aýyl qara jamylyp, qasiret jutty. Túske taman Erdendi qol-aıaǵyn baılaǵan kúıi ózi oqyǵan mekteptiń bir bólmesine ákep qamady. Terezeden syǵalaýshylar kóp. Bári de oǵan jıirkene qaraıtyn sekildi. Bala ekesh balanyń da boıynda bir sýyq sezim bar.

— Tfý... bul jatqan satqyn, predatel, — dep bir-ekeýi túkirip te ketti.

— Óriste júrgen qoıdy atypty.

— Dáneker aǵamnyń bórte serkesin áketpekshi bopty.

Erden jyndanǵan adamsha eki-úsh ret aýnap tústi. Kózderi qutyrǵan ıttiń kózindeı qyp-qyzyl bop qantalap ketken. Shatynaı qaraǵanda qoryqqanynan balalar tura qashady. Asa bir úreıli jabaıy daýyspen baqyryp jiberdi. Qazir eki qoly bosasa, ózin-ózi jaryp jiberýge ázir. Nege búıtti? Sonaý Brestiń túbinde Dánekermen birge nege qalmady? Nege ólmedi tutqyndar lagerinde? Qaıdan keldi qashý degen laǵnet atqyr sol bir oı? Qandaı shaıtan túrtken ony sol túni?

... Iá, jaý alǵashqyda janshyp jiberdi. Kók dirildep, jer silkindi. Bulardyń bólimshesi 21-ıýn kúni uzaq joryqtan kelip, qatty sharshaǵan edi. Tań ata titiregen aspandy kórdi. Snarád jarylyp, bomba túsip, aınala álem-tapyraq boldy. Kóp keshikpeı atys qalanyń ishine kirdi. Shýlaǵan bala, jylaǵan ana. Qorǵan bolady, shekarada jaýdy ustaı alady degen áskerler basy birikpeı berekesi ketti. Zulym jaý da esepti osy abyrjýshylyqqa qurǵan bolý kerek. Brest qamaly jaǵyndaǵy qarsylyq joıqyn dep estidi. Jaý qansha jantalasqanmen, qamaldy áli ala almapty. Bular qamaldy orap, Belobejsk toǵaıyna qaraı shegingen edi. Bir jarym kúnniń ishinde dushpan kóp qurbylaryn joq etti. Bólimshe sırep qaldy. Jan-jaqtan bytyraı qashqan áskerlerdiń basyn árkim biriktirip júr. Qalyń ormannyń ishinde jol eki aıyrylady. Basqalardyń keıin sheginýine múmkindik jasaý úshin jaýdy osy jerde ustaý kerek. Kim qalady? Qalyń seldeı qaptap kele jatqan jaýdyń jolyn tosýǵa kimniń dáti shydaıdy?

Dáneker «men qalam», — dedi. Qasyndaǵy Aleksandr ekeýi «Maksımdi» qalyń butanyń arasyna aparyp jasyrdy, kóp granat alyp qaldy.

— Erden! Hosh! — dedi ol qazaqshalap.

Aýyldan birge shyqqan 17 jigittiń bir toby Qamaldyń ishine ornalasqan bólimshede edi. Qalǵandarynyń qaıda ketkeninen habary joq. Bir jarym kún boldy, kóz jazyp qaldy. Bular sekildi olar da Belorýssıanyń qalyń ormany men qalyń batpaǵynyń arasynda jany janshyla sheginip bara ma eken?

Dáneker da qalyp barady. Erden oramalyn bulǵap, kózine jas aldy. Kóp keshikpeı, arttarynan «Maksımniń» saqyldaǵan úni estildi. Dáneker men Sasha. Nemistiń avtomattary da arada shýlap berdi. Aýyq-aýyq granatalar jaryldy. Iá, bul Dáneker men Sashanyń áli ólmegendiginiń belgisi. Qaptaǵan jaý olardy qazir-aq taptap óte shyǵady ǵoı. Ózderiniń de kúni bitken shyǵar. Iá óldi, ıá qolǵa tústi deı ber. Joq, uzap barady. Taqymdaǵan jaý joq. Úlken bir tosqaýylǵa tap bolǵandaı. Orman ishimen jyljı berdi. Eki dos bular úshin bastaryn ólimge tikti. Aman ba, jaman ba, habar joq. Tórt kúnnen keıin jol aıryǵyndaǵy shaıqas jaıly shegingen áskerdiń arasynan ańyz tarady. Qaptap kele jatqan jaýdy eki adam tórt saǵat ustapty. Pýlemettiń úni alǵashqyda jıi shyǵady. Keıinnen sıreı bastaıdy. Sirá, oqtaryn únemdegen bolsa kerek. Jaýdyń ábden mysy qurıdy. İlgeri jyljı almaı qalǵanyna nemis komandırleri kúıip-pisedi. Keıin ózderin tórt saǵat boıy bettetpegen eki-aq adam ekenin bilgende óz kózderine ózderi senbeıdi. Bul jerde búkil bir bólimshe bar dep uqqan eken olar. Osy áńgimeni sol tóńirektegi derevnálardan kelgen azamattar da tamsana aıtqan edi. «Bir orys, bir nasmen». Biraq olar qaza boldy ma, jaralanyp qolǵa tústi me, ony eshkim dáıektep aıta almady.

Keshe Orynbaı shaldyń aldynda «ol Dánekerdiń serkesi edi» degende kezep turǵan myltyǵyn kilt toqtatqan da osy oqıǵa edi. Qany qansha qaraısa da, júreginiń túkpirinde sol erlikke degen jylý qapty. Azapty bolsa da, áli kúnge deıin tiri júrgeni sondaǵy tosqaýyldyń arqasy shyǵar. Nege ǵana ólip ketpedi sonda, nemistiń bir oǵy jaıratpady muny!

Taǵy da sheginis. Taǵy da qorshaý. Aqyry jaralanyp qolǵa tústi. Hammalsbýrg qalasyndaǵy tutqyndar lageri. Eki jyldan astam ondaǵy azapty ómir. Aqyry qashyp shyqty. Biraq tutqynda bolǵany betine shirkeý boldy. Aıyptylar batalónynda jaýǵa qaıta shapty. Shaıtan tap sol túni túrtti. «Ne jazyǵym bar? Kúshi basym jaý tutqynǵa almaı esirkeı me. Esim joqta jaradar bop tústim ǵoı. Qashyp shyqtym odan da. El dep, jer dep, Otan dep. Erkimmen tússem júrmes pe edim nemistiń bir jaldaby bop. Ne úshin men aıyptymyn? Azap kórgenim úshin be?» Mine, osy arada «qash, eń bolmasa qart shesheńdi bir kórip, týǵan topyraǵyńdy bir súıip ol» dedi bir aram oı. «Áne ustalam, mine ustalam» dep únemi úreıdiń astynda úsh aı júrip áreń jetti. Úsh jyl nemisten qoryqty.

Úsh aı óz Otanynan qoryqty. Adaldyq pen satqyndyqtyń shekarasyn taba almaı alasurdy.

Ne bop ketti bul dúnıe? Qara men aq, kún men tún, jaqsylyq pen jamandyq mıdaı aralasyp, ne ekenin aıyra almaı eseńgiregen kezi edi. Aryq dep attaǵany quz bop shyqty, qulady da ketti. Qutqarar, qolynan tartar eshkim joq. Aýylym dep kelgende aǵaıyny baılap-matap ustap otyr. Anasy da baǵana úıden keterde «óltirdiń-aý, Erden, dosqa kúlki, dushpanǵa taba qyldyń, bir emes, myń óltirdiń, baýyzdap ket qolyńnan!» dep oıbaı saldy. «Qartaıǵan anam qurly qaýqar tabylmapty-aý boıymnan. Nemis shirkin shynymen-aq jigerimdi qum qylǵan ba? Jaýdy enteleı qýǵan shaqta jalt berippin sorly basym. «Shyǵasyǵa ıesi basshy» degen. Keshirimiń bolar ma eken, týǵan jer».

Qantalaǵan kózine jas toldy. Edenge tamyp-tamyp ketti. Terezede jypyrlaǵan bir top bala:

— Jylap jatyr, jylap jatyr, — dep shý ete qaldy.

Bárinen de mynaý pák kóńil sábılerdiń tabalaǵany batty-aý janyna. Jalbaryna, jasaýrap taǵy qarady olarǵa. «Keshir meni meıirimdi urpaq, keregińe jararmyn» dep jatqandaı.

Sydyq aýdanǵa telefon soǵardan buryn kóp oılandy. Búkir kempirdiń qandy jasy, bir-aq kúnde sýyq soqqan gúldeı solǵan kádimgi Úmit, kolhozdyń qaıratty Úmiti júreginiń bir jaǵyn syzdatsa, bir jaǵyn qarýymen qaıtyp kelgen qashqyn osy aýyldyń azamaty degen azapty oı syzdatty...

— Alo, aýdandyq qaýipsizdik bólimi me? Sizderge aıtar jaısyz habarymyz bar...

ALTYNSHY TARAÝ

Erdenniń bul kelisi búkil aýyldyń saǵyn syndyrdy. Kúljámıla barlyq jaıdy Ákimnen estigende bop-boz bolyp melshıip otyrǵan da qalǵan. Eki kúnnen soń bet-aýzy ár-ár jerden qyzaryp, teńbildenip shyǵa keldi. Ákim sheshesin Búkir kempirdiń úıine júgirer me eken dep edi. Olaı etpedi. Tóseginde sal bolǵan adamsha sulq jatty da qoıdy. Eshkiler Kúljámıla jatqan kúnderi jamyrap ketti. Bórte serke de kúnde aldynan shyǵatyn kempirdi izdedi. Aqyry úıden tapqanyna qýanǵandaı aldymen aıaǵynan, sosyn keýdesinen kelip ıiskedi. Kúljámıla serkeniń bul qylyqtaryn kóziniń astymen sýyq qana baıqap jatty. Múıizinen ustap, tumsyǵynan sıpamady. Aıaqtaryn kezek-kezek qozǵap, býyndaryn syqyrlatsa da Kúljámıladan esh ısharat bolmady. Sosyn bórte serke pań qalpynda jaılap basyp aýyzǵy bólmedegi úırengen ornyna baryp jatty. Eki kún eshkilerdi Ákimniń ózi saýdy. Sheshesi ne pisirgen sútti, ne qaınatqan shaıdy ishpedi. Til-aýzy baılanǵan adamsha ún-tún joq jatty da qoıdy. Ákim jaman qoryqty, aýylda peri qaǵypty degen aýrýdy jurt jıi aıtýshy edi, ózinshe sol ma dep oılady.

Besinshi kún degende Kúljámıla ornynan áreń turdy. Ákim bul úıge kelgeli onyń mundaı kúıde bolǵanyn kórgen emes. Tipten búkireıip ketken sekildi. Buryn tik júrýshi edi. «Mal ıesine tartady» demekshi, bórte serke de pandyqty osy kisiden úırengendeı kórinetin Ákimge. Betindegi qyzyl teńbil endi kógere bastady. Kádimgi kólbaqanyń terisi qusap kúldirep ketti. Neshe kúngi sulyq jatys bárinen de osy kisiniń ishindegi bar otty, tentek kempir atandyryp júrgen otty sóndirip ketkendeı. Aýyldy aralap qydyryp ketetin ádeti de sap tyıyldy. Syrtqa shyqsa, betinen basatyn jasyqtyq paıda bolǵandaı. Ójet kempirden góri beıshara, baıǵus, jasyq kempirge uqsap bara ma, qalaı?

Ákim ǵana emes, onyń aýyq-aýyq teńizdeı týlap, býyrqanyp turýyn búkil aýyl saǵyndy. Náshen men Sydyq ta Kúljámılany kópten kórgen joq. Anda-sanda kelip toqymdaryn qaǵyp ketýshi edi. Nasybaıy taýsylǵanda nasybaı atatyn kempir-shaldardy da birine-birin soǵyp alatyn. Nege ekeni belgisiz, osy kisiniń tentektigi ózine de úılesip, ózgeni de bir sergitip tastaıtyndaı tentektik edi. Ábdiniń oqıǵasynan keıin kelinshekterdiń de sybaǵasyn berip júrdi.

— Qaǵynǵan qarlar! Shal-shaqpyttyń, aqsaq-toqsaqtyń qurǵan tozaǵyna túsip qalyp júrmeńder. Erteń qol-aıaǵy balǵadaı bop jigitteriń kelgende mynalarǵa kóńilimiz ketipti-aý dep júzi qara bolasyńdar!

— Ápke, ápke! Siz turǵanda biz eshkimge jýı almaspyz, — dep máz bolatyn olar.

Aýdannan kelgen Álimjan ókildi byltyr bir emes, eki ret qatyrǵanyn bul aýyldyń bári biledi. Bir kúni ishi pysyp, keshke qaraı oraqshylardyń aldynan shyqqan. Bir-bir arqa otyny bar áıelder alystan qaraǵanda túıedeı tizilip kele jatty. «Bir dánnen tartyp qumyrsqa da qystyq azyq jınaıdy» demekshi, osylaısha arqalap tasyp, áıelder de qystyq otynyn alady. Keıde Kúljámılanyń olarǵa qatty jany ashıdy. Ári kolhozdyń oraǵyn orady, ári otynyn jınap úlgeredi. Mine, sol mehnattyń mol júgin arqalaǵan áıelder kún uıasyna kire qazdaı tizilip kele jatty. Otyndarynyń arasynda, árıne, birdi-eki kılo bıdaı da bar. Oraqshylardyń aldy Kúljámıla turǵan beleńge iline bergende sol jaqtaǵy ózekten tory atqa mingen Álimjan ókil shyǵa keldi. Iyǵynda sarjasy bar esepshi balaǵa «Qatyndardy toqtat, tintemiz! Arqalaryndaǵy otyn emes, urlyq bıdaı», — dedi. Áıelderdiń júregi zý ete qaldy.

— Eı, ókil! Sen nege óıtesiń? — dep sańq etti Kúljámıla, — Elge janyń ashıtyn sholaq eteksiń be, álde aspannan tústim dep júrgen bireýmisiń? Tintkeniń ne? Seniń aldyndaǵy arqa eti arsha, borbaı eti borsha bop júrgen kolhozshy ma, joq álde, árestan ba?

Tory attyń shaýjaıynan ustap alyp, Kúljekeń al ókildiń sybaǵasyn berdi deısiń.

— Tint, myna meni de. Meniń de urlyǵym bar shyǵar. Basy aýyrmaǵannyń qudaımen isi joq. «Qoıandy kórip, qaljasynan túńil» demekshi, sendeı ókilden bul halyq ne opa tabady eı? Óńsheń jesirdiń otynyn túrtkilegenshe, áýlıe bolsań toqtatshy ana soǵysty, sóılesshi ana qudaımen, bárimizdi qasirettiń quryǵymen qylǵyndyrǵan!

Shaýjaıyna jarmasa ketken tentek kempirdiń aıqaıynan ókil-ekeń qutylǵansha, jıyrma-otyz oraqshy ózekke túsip, jym-jylas joq boldy. Ymyrt jabylyp, qarańǵy tústi. Aýyldan jyltyldaǵan ottar anyq kórindi. Ókil óz betimen, Kúljámıla óz betimen kete bardy. Ertesine áıelder Kúljámılaǵa alǵysty jaýdyrdy deısiń.

— Áı, aıý ápkem, aqymaq ókildi táýbesine bir keltirdi-aý!

Kezdesken saıyn áıelder «Ápke, ápke! Aıtyńyzshy, ne dep sybadyńyz ókildi?» — dep Kúljámılanyń áńgimesin ishek-sileleri qata tyńdaıtyn.

— Ony qoıshy. Álimjan ókildi qudaıym meniń aldyma taǵy bir myqtap ákeldi ǵoı.

— Iá, ıá... aıtpaqshy, sony aıtyńyzshy!

— El jatysymen júregim loblyp, birtúrli jata almadym. Ádette ustaıtyn jynymnyń biri shyǵar dep qoıǵam. Denem qyzyp, kóz aldyma áldene elesteı berdi. Jyndanatyn shyǵarmyn dedim ishimnen. Tipti kóz ile alatyn emespin. Kıindim de, belimdi tas býyp dalaǵa shyqtym. Jurt shyrt uıqyda. Aýyldyń ıtteri de jalqaýlana ár-ár jerden mańq-mańq etedi. Esiktiń aldynda árli-berli júrdim de qoıdym. Bitirgen túk te joq, barlyq úıdi kózimmen, kóńilimmen túgendep turmyn. Balalar, azamattar esime túsip, kóńil qurǵyr da qulazı berdi. Túnniń bir ýaǵyna deıin basylmaıtyn olardyń shýylyn, kúlkisin saǵynǵandaımyn. Kózime jas ta kelip qaldy. Aýyldyń ústin meniń kóńilimnen de kúńgirt birdeńe basyp turǵandaı. Birese top-tobymen áskershe kıingen azamattar kelip qalǵan sıaqty bolady. Sóıtip turǵanda kózim Muqataıdyń úı jaǵyna tústi. Áskerge keterde «aıt, dva, aıt, dva» dep kúldirgeni, qaraǵymnyń jaısańdyǵy esime tústi. Eki kózime erik berdim. Áıeli Asyljan tósekte dóńbekship, úıyqtaı almaı jatqan sıaqty bolady. Atasynyń qaıtys bolǵany esime tústi. Atany kelin kútse, Asyljandaı-aq kútsin deımin. Sal bolyp jatyp qalǵan shaldy balasyndaı mápelep qandaı kútti. Sol yqylasy úshin ǵana qudaıym Muqataıdy áskerden aman keltiretin-aq jóni bar. Eki-úsh kún buryn ǵana kórip em ózin. Aq shabaqtaı týlap, jar qoınynda jatatyn-aq kezi eken. Ózi de qyzyl shyraılynyń ádemisi ǵoı. Renjigenin kórmeısiń, kúledi de júredi. Alǵashqy ketken 17-niń ekeýi ǵana áıeldi edi ǵoı. Muqataı men Erden ǵana. Kúıeýleri Dánekerimmen birge ketkendikten be, Asyljan men Úmit óz kelinimdeı ystyq kórinetin maǵan. Nege ekenin bilmeımin, Muqataıdyń úıiniń tóńiregine oıym uzaq aıaldady. Álden ýaqytta attyń dúbiri estildi. Aı týyp, edáýir kóterilip qalǵan. Bári saırap kórinip tur. Tanı kettim, álgi ókil, pále Álimjan. Kóldi aınalyp etti de, týra Asyljannyń úıine tartty. Baılaýly tynysh jatqan sıyrdy qamshymen bir perdi. Sıyr bas jibin úzip turyp ketti. Mynany jyn urǵan ba deımin ishimnen. Álde ókil bolyp kórmeı, sonyń býyn kótere almaı júrgen bireý me? Shyǵys jaqtaǵy tasaǵa atyn baılady da, úıge bettedi. Júregim zý ete qaldy. Myna qardy qudaı tóbesinen urǵan eken dedim. Asyljan buzylsa, bul dúnıede adal qatyn qalmas. O... qý soǵys, onyń da kózin qaraıtyp, esinen alǵan ekensiń ǵoı. Qatyn kel demese, túnniń bul ýaǵynda nesi bar ókildiń? Qoınyma bireý muz tastap jibergendeı selk ete qaldym. Shabynǵan býradaı óz-ózimnen zirkildep qoıa bermesim bar ma! Júgirip kelem. Ekeýin de shaınap tastaýǵa barmyn. Qaıdan ilingenin bilmeımin, qolyma aǵash kóseý túsipti. Osy aıqasty kútkendeı ózimniń de ińirden shyrt býynǵanymdy qaıtersiń. Ana ıt úıge kirip ketti. «Keshiktim-aý, keshiktim-aý!» dep ushyp kelemin. Aıqaılaıyn desem únim shyqpaıdy. Alyp-ushyp ilindim-aý úıdiń shetine.

— Ket, ıttiń balasy. Adam ba dep júrsem, adam keıpindegi ań ekensiń ǵoı.

Asyljannyń osy sózderin qulaǵym anyq estidi. Dármensiz boztorǵaı eń sońǵy kúshin jınap, ábjylannyń aldynda shyr-shyr etkendeı boldy. Býlyǵyp, úni kektenip shyǵady.

Tereze shyldyr ete qaldy. Periniń qyzyndaı bop Asyljan kóıleksheń syrtqa top ete tústi. Aıaǵy jalańaıaq.

Empeńdep kele jatqan meni kórip, bar daýsymen aıqaılap bas saldy. Búkil aýyldy basyna kótere jylady. Eńkildep sóıleı almaıdy.

— Kúnim apa-aý, netken qorlyq...

Osy sózderdi úzip-úzip áreń aıtty. Aıaǵyn áınek kesip ketipti. Daladaı qan. Men kóldeneń jatqan kúrektiń sabymen esikti syrtynan tireı qoıdym. Ókil-ekem bir-eki ret ıterip asha almady. Túnde shyqqan áıeldiń ashshy daýsynan kóp adam oıanyp ketipti. Jınalyp qaldy. Ókil-ekeń muny kútpese kerek. Sasqanynan Asyljan qarǵyp túsken terezeden ol da qarǵyp shyqty.

— Jastyq qoı, jastyq! — dep yrjalańdaıdy.

— Má, saǵan jastyq! — dep qolymdaǵy kóseýmen bastan qalaı perip jibergenimdi ózim de bilmeımin. Tútigip sóıleı ala jóneldim.

— Eı, urlyqshy ustaıtyn, qatyndardy tintetin neme emes pe eń, naǵyz ury óziń bolyp shyqtyń ǵoı deımin. Ury bolǵanda da eń surqıasy. Jáne qolǵa tústiń. Adal ardan dámeń bar, á! Sendeılerden nemistiń oǵy da jıirkener tegi.

Ózimdi-ózim umytyp ketippin. Ánsheıindegi jyndy Kúljámıla ketti deısiń. Tún ekeninde, aýyldyń uıyqtap jatqanynda sharýam joq. İńirden bastalǵan qurysym bir jazyldy-aý shirkin!

— Qyrman basynda qıqalańdap júretin esek dáme erkekterdiń bireýi shyǵar degem de qoıǵam. Albastydaı arsalańdap úıge keledi dep kim oılaǵan.

Ózine-ózi kelip, jınalǵan jurt aldynda Asyljan osylaı aqtalyp jatty. Betinen súıip úıine ákettim. Kóńili qaıta bosap, uzaq ýaqyt qushaǵynan bosatpaı qoıdy. Kórgen zábirden janymyz janshylyp, taǵdyrǵa ekeýmiz qosylyp shaǵyndyq.

— Jo...joq, ar jaǵyn, álgi raıkomǵa barǵanyńyzdy aıtyńyzshy!

...Qasqyr shapqan qoıdaı dúrligim basylsa she. Birdeńem tyrbaǵandaı kúni boıy býlyqtym da júrdim. Sol kúnniń keshine MTS-ke raıkom keldi degen habar tıdi qulaǵyma. Úıdi Ákimge tastap, Kúljekeń tartty da otyrdy. Qansha aıtqanmen aýdannan kelgen ókil ǵoı, aýyldaǵylar batyp Álimjanǵa eshteńe aıta almas dep oıladym. Onyń basynyp, qorazdanyp júrgeni de sol aýdannan keldim deıtin shyǵar.

Ózim jaıaý, qan sorpam shyǵyp MTS-ke áreń jettim. Jınalys ótkizdi me, uzaq kúttim. Sylanyp qalǵan bir qatyn «báıbishe, erteń kelińiz, búgin sharshady ol kisi», — deıdi. «Sharshamaı bizdiń shekemiz qyzyp júr ǵoı deısiń be», — dep men de bolmadym. El shyǵyp boldy-aý degen sátte álgi qaımıǵan qatynnyń kes-kestegenine qaramastan, kirdim de kettim. Qasynda bir orysy bar, álgi osy ózimizdiń aýylǵa kele beretin kombaın, traktordyń qojasy. Shashy kirpideı tikireıgen, egdeleý kelgen qazaq otyr. Dáý de bolsa izdegenim sen shyǵarsyń dedim. Kózi shúńireıińkirep ketipti. Sharshady dese sharshaǵandaı. Onda meniń sharýam qansha, janym kúıip kelip otyrǵan adammyn. İshimde alasuryp arystannyń balasy jatqandaı túrim de kisi shoshyrlyq bolsa kerek.

— Raıkom qaısysyń? — dedim amandyq joq, saýlyq joq.

Ekeýi de maǵan ári tandana, ári úrke qarady.

— Kirýge bolmaıdy desem, myna kempir kımelep ketip qaldy. Óziniń esi durys emes-aý deımin, — dedi álgi qylmıǵan qatyn meni qýa kirip.

— Qylmımaı arman ary! Meniń sharýam sende emes, raıkomda.

— Iá, báıbishe, túndeletip jaı júrsiz be? — dedi tikireıgen shashty qazaǵym.

— Men bilsem, bul kisi «Alǵabastan» bolý kerek.

Muny aıtqan orysym qazaqsha jylmıdy. «Meni qaıdan bilesiń» degen kisishe adyraıa bir qaradym da, raıkomǵa bolǵan jaıdyń bárin sol qalpynda jipke tizgendeı ǵyp aıtyp berdim. Sózimniń artyn tyńdaýǵa dáti shydamady ma, ol sup-sur bolyp ornynan turyp ketti. Qolyn artyna ustap, arly-berli júrdi de qoıdy, qabaǵy bir túıilip, bir ashyldy. Bas barmaǵy aýzynda.

— «Jaý jaǵadan alǵanda, bóri etekten» dep... Osyndaı aqymaqtardy aýylǵa ókil ǵyp qalaı jiberesińder?

Raıkomym bireý jaǵynan salyp jibergendeı kózi shatynap jalt qarady. Baıqaımyn, maǵan degen zili joq. Biraq ózi ózegi órtene bastaǵandaı qap-qara bop tútigip ketipti. Ózime dúrse qoıa berer me eken dep em, joq:

— Durys istegensiz, báıbishe! Ondaı uıatsyzǵa sol kerek, — dedi.

— Óz kelinińiz be edi?

Bir áıel daýsy syńǵyr ete qaldy. Baıqaımyn, álgi qylmıǵan qatynym bastan-aıaq artymda tyńdap turypty.

— Ózgeniki bolsa, ókil ataýlynyń astynda jata bersin dep pe eń?

Qazaqsha biletin orysym álgi qatyndy ala kózimen atyp jiberdi. Sol-aq eken, ol sútke tıgen kúshikteı súmireıip bólmeden shyǵa jóneldi.

— Báıbishe! Ýaqyt dep ýaqytqa jabamyz ǵoı. Bul adam qyzyq ózi. Bir túngi toıǵan astyń da, bir aıaq kójeniń de býyn kótere almaıtyn taıyzdar tabylady. Bireý toıyp sekiredi, bireý tońyp sekiredi... Osyndaı analardan aınalǵaı da. Osyndaı aıbattar qosylyp qoı, apa, keshegi óńmeńdegen jaýdy ókshelep qýyp bara jatqanymyz. Fashıser da talaı arýdy zarlatty... Jaqsy kún jaqyn, apa. «Kún kóterilgende tún artyn qysady» demekshi, áli-aq bári ornyna keler. Kózdiń jasy da tyıylar. Tún jamylyp shyǵatyn qany sasyq qandalalar bar ǵoı. Sol ǵoı ol. Ózińiz de myjyp jiberipsiz...

Júzine sál kúlki úıirildi. Ezýi jıyrylǵanda altynnan salǵan eki tisi kórindi. Meni ǵana emes, ózin de jubatyp turǵan sekildi. Barmaǵyn tistep, arly-berli júrgendegi keýdesin kernegen oılary bolý kerek. Tókti deısiń, tókti deısiń, tipti sheshen eken shirkin. Tegin adam raıkom bola ma!

— Bul kisiniń balasy kelgende soıaıyn dep júrgen dáý serkesi bar!

Orys maǵan qarap jymıyp kúldi. Bizdiń bórteni bul qaıdan biledi dep ań-tańmyn.

— Aýylyńyzǵa barǵanda kórgem. Estigem.

Biz dalaǵa shyqqanda esik aldynda eki at baılaýly tur eken.

— Apa, aýylyńyzǵa qalaı qaıtasyz? — dedi raıkom.

— Jaıaý qaıtam.

— Joq, bolmaıdy! Myna túnde...

Álgi oryspen ekeýi ózara birdeńe dedi de: «Kelińiz, mynaǵan minińiz», — dep bir atty sheshe bastady. Álgi qylmıǵan qatyndy ekinshi atqa otyrǵyzdy.

— Myna kisini aparyp tastap, tez qaıtyp kele qoıyńyz.

— Rahmet, qaraǵym. Myń jasa! Abyroıly bol!

Astymdaǵy sý tógilmes jorǵanyń ózi eken. Raıkom jaman at mine me. Kók ıirimniń sýynan óte-aq shaıqaltsyn kelip. Baıqaımyn, qylmıǵan qatyn amalsyzdyń kúninen áreń keledi. Ittiń atqa otyrysy da otyrys emes. Erdiń basynan ustap alyp qopań-qopań etedi. «E... bókseń erdi kóp ıiskep kórmegen bıkeshim ekensiń ǵoı» dedim ishimnen. Qarańǵyǵa kóz úırengen soń aınalanyń bári kórindi. Qandaı shaıtannyń túrtkenin qaıdam. Manaty esik aldynan kese-kóldeneń jibermegeniniń óshin bir qaıtaraıyn degen oı sap ete tústi. Ózi endi menimen sóıleskisi kep qıpaqtap keledi. «Jaman kempirdiń ónerin kórsin bul sylqym» dedim. Astymdaǵy jorǵanyń basyn tejeńkireı berdim de, qylmıǵan qatyndy alǵa saldym. Taqymymdy qymtańqyrap «óıt» dep qalyp em, eki at ala jóneldi. Qatynnyń astyndaǵy atty saýyrdan tartyp-tartyp jiberdim. Shý qara quıryq shaýyp bersin. Ózim de jorǵanyń basyn qoıa berdim. Oı, shirkin-aı, aǵyzdy-aý. Aldymyzdan soqqan samal gý-gý etedi. Álgi qatynnan kóz jazbaı kele jatqam, bóksesi birese olaı, birese bulaı bultaq-bultaq etedi. Aýyp túsip qalar ma eken dep qorqa bastadym. «Óldim, óldim, shappańyz» dep aıqaılap keledi. Qolynda tizgini ǵana, shylbyryn túsirip alypty. At súrindi bitti, qulap jatyr. Jorǵanyń basyn tez tejeı qoıdym. Álgi qatyn qoıqalaqtap-qoıqalaqtap baryp áreń toqtady. Kádimgi sý quıǵan mes sekildi bulǵaqtaıdy. İshegim qatyp saqyldap kúlip kelem. Kópten rahattanyp kúlgenim osy shyǵar. Ne jyn túrtip, qaı periniń jeliktirgenin qaıdam. Bireýdiń záre-qutynyń qalmaı qoryqqanynda sharýam joq, ózim mázbin. Ánsheıinde qaıqaıyp janǵa sálem bergisi kelmeıtin qatynnyń jany murnynyń ushyna bir keldi. Soǵan mázbin.

— Qulap qalsam qaıtesiz? — dedi ol esin jıǵan soń.

Manaǵy keńsedegideı kerbez emes. Synyp qapty batyryń.

Jalba-julba kempir tegin emes ekenin bildi-aý deımin.

Maǵan da keregi sol.

Aýyl áıeli bolǵan soń atqa júre almaıdy dep oılamasa kerek raıkom.

— Apa, men qalaı qaıtam?

Úninde diril, qorqynysh bar. Bir jaǵynan aıap ta kettim. Bul bıshara da shekesiniń qaı qyzǵandyǵynan kele jatyr deısiń. Sol eki ortada aýylǵa da keldik. Ákimdi tóseginen turǵyzyp, qylmıǵan qatyndy ózim kelgen jorǵaǵa mingizdim de, Ákimdi onyń atyna otyrǵyzdym. «Aparyp sal, tańerteń jaıaý kelersiń» dep tapsyrdym.

— Osy aýyldaǵy atyshýly Kúljámıla degen tentek kempir men bolam. Óziń de endi umytpaıtyn shyǵarsyń, — dep kúldim. — Jolyń bolsyn. Raıkomge rahmet de!

Sóıtip, «aıdy aspanǵa bir-aq shyǵardym» degen eken bir áýmeser. Sol aıtpaqshy, Álimjan ókildiń áleginen bireýdiń qatynyn óltirip ala jazdaǵanym bar. Aıtpaqshy, eki kúnnen soń aıaqasty Álimjannyń kózi qurydy. Meniń áńgimemdi tyńdaǵanda raıkom qatty renjip edi. Joq qyldy, áıteýir... Asyljannyń namysyn qorǵaımyn dep bul ápkeleriń sóıtip raıkomniń de aldyn kórgen... Oınamańdar menimen...

Aýyl áıelderi Kúljámıla osy oqıǵany qansha qaıtalap aıtsa da tyńdaýdan jalyqpaýshy edi. Tentek kempirdiń ózi de kóńildenip, rahattanyp qalatyn.

Mine, sol jurttyń bárin máz ǵyp nemese eki aıaǵyn bir etikke tyǵyp júretin Kúljámıla kórinbeı ketti. Úıinde otyryp júdep barady. Erden ustalǵannan beri osyndaı kúıge dýshar boldy. Tym-tyrys habarsyz bolǵanynyń ózi jaqsy edi ǵoı. Balamnyń áskerde ekenin mindet qyp, kókiregimdi tóbelep men júrgende, Erden qusap qashyp-buǵyp ol júrse. Tiri masqara sol ǵoı. Erden sorly jerdiń ústimen kelip, astymen ketti! Ne boldy? Ólmeli sheshesi men jaryn da ólmeshi halde qaldyrdy. Qudaı-aý, táýbe, qatyn almaı ketkenine shúkir. Balań qashqyn dep kelinim betime kúnde qara kúıe jaǵyp otyrsa, men oǵan shydaı almaspyn, jarylyp ólermin. Oıpyrm-aı, shynymen-aq Erden qusap júzi qara bop júr me eken... Álde tutqynǵa túsip tepkishekti teýip júr me? Ol da qaıbir jaqsy deısiń. Jazǵan qudaı-aý, soryma el shetine, jaý ótine aparyp qoıarmysyń. Tarpa bas salǵanda esi aýyp qaldy ǵoı, urys kórmegen beıbaqtar. Kim biledi, birden jetesinen qıyp jer jastandyrdy ma? Masqara bop elge qashyp kelgennen sonysy da jón shyǵar...

Jo, joq, astapyralla, ne dep turmyn. Bir kórip ólsem armansyzbyn deýshi me em, qashyp kelse kórem ǵoı. Ne deıdi, bu qudaı jaman oıdy basyma qaıdan tyqpalaıdy, jaralanyp kelse, eki qol, eki aıaǵy joq kelse demeýshi me em. Qashqyn degen Erdenmen ketsin. O, sorly neme. Qutylam dedi me eken. Qashqanǵa qashan da dúnıe tar. Qasha kórme, qulynym dep Dánekerdiń qulaǵyna quıyp jibersemshi. Syrtqa shyǵaıyn dese, «seniń de balań Erdenmen birge ketken. Seniń de balań qashqyn» dep jurttyń bári kózge shuqıtyndaı. Mundaı muńǵa tap bolǵannan tentek, erke kempir bop júre bergenimniń ózi artyq edi-aý.

Erden ustalǵannan beri elden de, jerden de, tipti jelden de, kúnnen de, túnnen de uıalatyn sekildi. Baılaýly jatqanda pátshaǵardyń eń bolmasa júzin kórmegen ekem. Baryp, «áı,

Dánekerdi kórdiń be?» dep suraǵysy kelgen. Biraq ánsheıinde eshteńeden qaıtpaıtyn, betiń bar, júziń bar demeıtin aıý kempirdiń, nege ekeni belgisiz, júregi daýalamaǵan. Oımen onyń bet-álpetin, qımyl-áreketin kóz aldyna keltirgen. Betiniń sekpili shubar jylannyń túlegen terisindeı keýik-keýik. Ne kúlgenge, ne ashýlanǵanǵa uqsamaıtyn bir mysqyl bar júzinde. Murnynyń tusy jybyr-jybyr etedi. «Jaqynda, jaqynda, jalmaýyz kempir. Seniń balań da osyndaı azaptyń arqanymen tańýly. Nege máz bop tiri júrsiń» dep ózine qarap yzbarlanatyndaı. Mynaý keshegi kelisti Erden emes, kemik súıekteı qup-qý birdeńe. Shashy qandaı appaq bolyp aǵarǵan. Anaý betin osyp túsken tyrtyq pa, joq álde, tyrtyqtaı bop syzylyp qalǵan kúıe me? Kóziniń aldy óz-ózinen qaraýytyp ketedi. Mynaý jatqan bireý emes, ekeý ǵoı. Oıbaı-aý, qasyndaǵy Dáneker me? Nege basyn kótermeıdi. Bet joq qoı, bet joq qaraýǵa. «Sumdyq-aı!» degen óz sózinen ózi selk ete qalady. Abyroı bolǵanda, eles bop shyqty, aldynda Erden de, Dáneker de joq. Sol eki arada qara bulttaı jaman oılar qaıta qaptaıdy. Eki apta boıy osyndaı halde. Jatsa da, tursa da osy.

Úıde otyra almaǵan soń seıileıin dep búgin qoı artynan óriske tartty. Kúnniń qaı mezgil ekenin de bilmeıdi. Aýyldyń shyǵys jaǵynda qońyr jotanyń ústinde tórt qulaqty zırat bar. Sol zırattyń ar jaǵy jar. Jardan ótken soń jazyq. Mal sol jazyqqa shyǵypty. Orynbaı shal tas jırenniń ústinde jarbıyp otyr eken. Anadaǵy eki oqıǵadan keıin — qoıǵa birde qasqyr, birde adam shapqan soń kolhoz Orynbaıǵa qasqa ógizdiń ornyna osy tas jırendi bergen. Jylqy aty bar, áıteýir. Ózi jelikpese, etinen et kesip alsań da shappaıdy ol. Sondyqtan da tas jıren atanǵan. Al bir elirse, ony toqtata almaısyń. Kúljámıla jardyń jaıdaqtaý jerinen ótip, otar qasyna keldi. Bórte serkeniń janyna toqtady. Ol ádetinshe jeńinen, omyraýynan ıiskedi, ernin jybyrlatyp, qaraǵaıdaı múıizin buǵysha shaıqap qoıdy. Orynbaı «qaıtsin, úıinde otyra almaǵan ǵoı, eń bolmasa serkesin kelip sıpaǵysy kelgen shyǵar» dedi ishinen. Óristiń ekinshi jaǵynda «sháıt, sháıt» dep aıqaılap qoıyp júr.

Bórte serkeniń janynda Kúljámılany oı úıyǵy qaıta tartty. Erden men Dáneker qosaqtasyp, janyn taǵy janshydy. Bórtege degen yqylasy da ashýǵa aýysyp, «tileýi jaman kebenek, taban astynda baýyzdap, etindi ıtke tastaıyn ba? Toıǵa soıylmaı, janazaǵa soıylyp júrmeseń jarar edi» dep qulaǵynyń túbinen bireý sybyr ete túskendeı boldy. Kóziniń aldy da, kókiregi de qap-qarańǵy bop ketti.

Batys jaqqa qarap edi, túsi jaman bir qoıý bult kele jatyr eken. Shópterdiń basy shaıqalaqtaı jóneldi. Bórte serkeniń qyryqtyqtan keıin endi jetilip qalǵan júni de attyń jalyndaı tikireıdi. Aınala teńiz betindeı tolqyndalyp barady. Sap-sary bop pisip turǵan alystaǵy egindik áldebir qudiretti kúsh qotaryp jatqan sary altyndaı sapyrylady. Birese synaptaı syrǵyp aýyp ketkendeı bolady. Óziniń kóńili me, álde kóz aldyndaǵy kórinis pe, ony Kúljámıla ajyratyp turǵan joq. Biraq boıyn sýyq jel keýlep tońazytyp bara jatqanyn biledi. Álden ýaqytta aspan aıyrylyp, shatyr ete qaldy. Kúljámılanyń tap qulaǵynyń túbinen bireý tars degizip atqandaı boldy. Orynbaıdyń áldene dep aıqaılaǵan daýsy emis-emis qana estiledi. Barmaqtaı-barmaqtaı tamshy túse bastady. Artynsha kún quıdy da ketti. Jańbyr emes, burshaq. Barǵan saıyn irilenip barady. Kúljámıla taıaǵyna súıengen kúıi qalshıyp qatyp qalǵan. Aspan astyn aq saıtandar jaılap, saqyldap kúlip, jarysa túkirip, onysy jerge atylǵan oqtaı oınaqshyp túsip jatqan sekildi. Birese Erden men Dánekerdi júndeı tútip sabap jatqandaı olar. «Sol kerek, sol kerek». Astapyralla, astapyralla!

Murnynyń ústinen tıgen bir burshaq selk etkizdi. Aıaǵynyń astyna qarasa, kútirlegen aq muz. İshinde túıeniń qumalaǵyndaı úlkenderi de bar. Á, úıden ajal aıdap shyqqan eken ǵoı. Dánekerdiń jaman habaryn estirtpeı, bulaı alaıyn degenińe de shúkir. Ol nemistiń oǵynan jaırasa, men óz oǵyńnan-aq jaıraıyn, jaratqan! Burshaq basylaıyn dedi me, sál saıabyrsydy. «Qap!» — dedi Kúljámıla áldenege ókingendeı. Aspan taǵy da qaq aıyryla shatyrlady. Shańytyp álemtapyraq birdeńe bastaldy. Kók pen jer básekemen sabaı sabap, jún tútkendeı boldy da ketti. Eshkilerdiń baqyrǵan daýsy estildi. Kádimgi baýyzdaıyn dep jatqandaǵy baqyrysyndaı. «Attan! Attan!» degen Orynbaı shaldyń ashshy úni kelip qosyldy buǵan. Kúljámılanyń shekesi tas tıgendeı shyń ete qaldy. Ekinshisi, úshinshisi.., ar jaǵyn bilmeıdi...

Esin jısa, kútirlegen muzdyń ústinde jatyr. Ústindegi eski shapany túte-túte. Jarǵa sarqyrap quıyp jatqan sýdyń daýsyn estidi. Qasynda ústinen sý shúmektegen bórte serke tur. Ózge eshki janyn qoıarǵa jer taba almaı baqyrǵanda bul jaryqtyq myńq demesten ıesiniń qasynda tursa kerek. Adam dep meni qara tutty-aý, á?

Ústi sý-sý bolsa da Kúljámılaǵa uıqydan turǵan kisideı bir sergektik paıda boldy. Neshe kún boıǵy janyn janyshqan muń mynaý burshaqpen shaıylyp ketken sekildi. «Osylaı jaýǵan oqtyń astynda júrgen qarǵamdy da aıypqa buıyrdym-aý, Erden baıǵusta ne kiná bar. Pende ǵoı, pende!» Munsha jasqa kelgenmen, burshaqtyń mundaı iri jaýǵanyn kórgeni osy. Orynbaı shal da bir jerde esinen tanyp qaldy ma eken dep oılady. Mynaý tóbedegi tóńkerilgen aspan sekildi munyń keýdesi de kenet tazaryp qaldy. Artyna qarasa, bórte serke, onyń sońynda shubyrǵan otar...

«Alǵabas» kolhozynyń ataǵy bul joly aıaqasty jaýǵan burshaqpen shyqty. Buryn onyń elden buryn astyq ótkizetini, elden buryn zaem jınaıtyny, áskerge eń jaqsy attar beretini sóz bolatyn. Et, maı, jún, jumyrtqa ótkizýde do aýdanda osy kolhozdyń aty atalatyn. Er-azamattyń joǵyn bildirmeı, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵara bilgen kempir-shal, qatyn-balalarǵa aýdannan, oblystan jaýatyn alǵys ta az bolmaıtyn. Tipti respýblıkalyq gazet betterinde de birneshe ret aýyzǵa ilikti. Osy maqtaý, madaqtaýdyń ózi júdeý tartsa da jurtty jumyldyryp tur edi.

Mine, endi kórdiń be, maıdan beti túzelip, jaý saǵy synǵan sátte bári qyrynan kelgenin. Áskerden qashqan soldat osy aýyldan shyqty. Egindi pisip turǵan kezinde typ-tıpyl ǵyp burshaq uryp ketti. Kúzdikti ǵana jınap úlgergen edi. Jazdyqtyń shyǵysy shyǵys-aq bolatyn bıyl. Mol ónimdi jańa tuqym — «qojabas» bıdaıyn ekken edi. Aqsý aýdanynyń «Kýbany» atalatyn bul kolhozǵa bıylǵy artylǵan senim sol sebepten de úlken-di. Amal ne, on ekenin, tús ekenin bilmeısiń, bári eki-aq saǵattyń ishinde joq boldy.

Qaıdan tús bolsyn. Barlyq jazdyqty atpen aralap turyp kórdi emes pe. Soıdıyp-soıdıyp sabaqtary ǵana qalǵan. Bastarynda bir dán joq. Jer kádimgi tyrma júrgizgendeı borpyldap jatyr. Ekinshi brıgadanyń egistigi ortasynan ótetin telegraf baǵanalarynyń ekeýi qulapty. Jel aralas burshaq bul arada tipti surapyl bolsa kerek. Bıdaıdyń sabaqtary kúzde basy qýraǵan kádimgi ıt quıryq sekildi sıdıyp-sıdıyp tur. Tipti kórer kózge súıkimsiz. Keshe jaıqalyp turǵan ǵoı, shirkin, ásirese pisken kezde osy bir óńirge altyn jalatqandaı sap-sary bop kózdiń jaýyn alýshy edi. Sol kóriniske kózderi úırengen Imanserik pen Quljabaı myna sıyqqa qarap, kúrekterine súıenip túnerip tur. Ákeleri jańa ólgendeı.

Túnermegende qaıtsin, esil eńbek. Jaz boıy janyn salyp, ekeýi eki brıgadanyń jazdyǵyn eki retten sýdan ótkizgen. Kánigi dıqanǵa eginniń jaıqalyp óskeninen artyq qýanysh bar ma! Sonaý kóktegen kezden bastap bári bulardyń kóz aldynda. Eginniń boı kótergeni — balanyń táı-táı basqanyndaı. Bas jarǵany — tulymshaǵy jalbyrap shaýyp júrgeni. Sarǵaıyp piskeni — erjetkeni, eseıgeni sıaqty. Balanyń ósýinen ana qalaı kóz jazbasa, dıqan da solaı. Erjetti-aý, eseıdi-aý dep turǵanda perzenti kóz aldynan ǵaıyp bolsa, ana qandaı bolar edi. Imanserik pen Quljabaı da dál sol kúıde. Olardyń kóz jasyn tógýdiń keregi joq. Esh bolǵan eńbekke jylamaı nege jylaısyń. Bir ǵana olardyń eńbegi me, mynaý búkil aýyldyń, arysy búkil eldiń eńbegi emes pe! Jaýdy dánmen atyńdar, mol ónim alyńdar dep jaqsy tuqym berdi. Qambasynyń aýzyn ashyp, Otan endi ákel dep turǵan.

Sumdyq-aý, bul apattyń dál osy kolhozǵa ǵana kelýinde ne syr bar? Túsindire alar jan bar ma?.. Oń jaqtaǵy «Úlgi» kolhozynyń, sol jaqtaǵy «Aǵartýdyń» eginderi din aman. Týra «Alǵabastyń» ústinen ádeıilep ákep tastaı salǵan pále sıaqty. Ne úshin, qandaı jazyǵy bar edi bul aýyldyń?

Bul abyroı degen turaqsyz bolýy kerek. Synapsha móltildep kóz aldynda turady da, bir kezde jalt berip joq bolady. Ustap kór sosyn. Túıirshik-túıirshikke bólinip, jan-jaqqa bytyrap aqyry joq bolady. Jaltyldap turǵanda jaqsy, qyzyǵasyń, qýanǵyń keledi, bólingende berekesi bolmaıdy. «Shirkin, «Alǵabas-aı», onyń eli, onyń eńbekqorlyǵy, onyń astyǵy, onyń partorgi!». Neshe predsedatel aýysty, bári áskerge ketti. Aýyspaıtyn ózi. Densaýlyǵyna baılanysty áskerge almady. Jasy da kelip qalǵan. Biraq maıdandaǵydan kem qıyndyq kórip júrgen joq. Aıyrmashylyǵy — jaýyp turǵan oq qana joq. Áıelderdiń jesirligi, balalardyń jetimdigi, bireýdiń ash, bireýdiń jalańash júrgeni sol oqtan da arman qınaıdy. Munyń júregi kúnine bir emes, myń jaralanady.

Aýyrlyq qansha zildi bolsa da, áıteýir abyroıy táýir edi. Sol abyroı synaptaı syrǵyp kóz aldynda qoldan ketip barady. Astyqtyń josparyn endi oryndaý joq. Aq saban bolyp jatqan dala anaý. Aldaǵy qysta ashyqpasa jarar edi. Avansty jazdyq bıdaıdan beremiz dep, kúzdiktiń bárin ótkizdirgen joq pa! Syǵyr qylǵanda endi qaıtedi? Ash eldiń basyn biriktirip kór. Myna qan sasyǵan qyrǵyn soǵys kezinde kim saǵan qaryzǵa astyq bermek? Ádeıi abyroıyńdy alaıyn dep kelgen apat qoı bul. Aýdannyń «Kýbany», aýdannyń «Kýbany» degenge máz bolyp júrsek... Otannyń Kýbanyn nemis oırandasa, Aqsýdyń «Kýbanyn» burshaq oırandady. Nemis te úndemeı qapty, burshaq ta qapyda soqty. Apyr-aý, myna doly kúshter bir-birine netken uqsas edi. Nemisti qýdyq, betin qaıyrdyq, al burshaq ákelgen apattyń betin qaıtip qaıyrmaqpyz, qaıtip toltyrdyq ana astyq josparyn... Amal bireý ǵana, akti jasaý, aýdannan, oblystan bıylǵy astyq josparyn qysqart dep suraý. Myna soǵys kezinde «qysqart» dep... Apat, tabıǵattyń apaty... Bar syltaý osy ǵana.

«Iá, «Alǵabas», osymen abyroıyń bitti. Sydyq sende endi ne syı bar. Toryq, toryqpa, kúńiren, kúńirenbe, tirelgen tuıyq osy. Bárinen de Álimjan ókil qandaı qýanyp júr eken. «Shoq, shoq, bir qatyndarynyń qoınyn qyzǵanam dep, aljyǵan kempirlerińe ústimnen aryz aıtqyzyp edińder. Ózderińe sol kerek, namysshyl batyrlar!». Kókten tilegenin jerden bergendeı qýanyp júrgen shyǵar. Astyq josparyn, eldiń ash qalǵanyn qaıtsin ol. Sondaı bolǵan jaqsy ma deımin. Kúnde malyń túgel, kúnde kóńiliń shat! Ýaıymnan sen aýlaqsyń, ýaıym senen aýlaq. Álimjansha, aqaqaýlap kún keshse, talaı tósekke aýnar edi-aý. Kúni úshin talaı jesir jatar ma edi qoınynda. Talaı ene ishten tynyp, qan jylap qarǵar ma edi!

Kimmin sonda? Adammyn ba, joq álde, aýyr kezeńdi arqa tutqan arsyzbyn ba? Joq, joq! Eshkimdi de jylatqam joq, esh áıelge erkek bolyp qorazdanyp kórmedim. Adal júrdim, adal abyroı qaladym. Azap kórgen osynaý taıpy jandardyń arasynda qaraýyl bop qalǵan soń, adal jolmen alyp shyqsam ba dep edim. Shamam oǵan jetetin sıaqty edi. Eki oqıǵa eki ret soqty-aý belimnen. Erden kelip bir soqty, burshaq kelip bir soqty.

Eńirep jylaýǵa da ázir. Biraq el ne deıdi? Men egilsem, olar tipti ezilmeı me? Tuıyqtan shyǵar jol bul emes. Eki kózdiń jasyna árkimniń-aq shamasy bar. Qaıratyń bolsa, osyndaı qıyn kezde shydap kór. Sen bosasań, el de bosaıdy. Sen shydasań, el de shydaıdy. Eldiń kózi eriniń qabaǵynda, erdiń kózi halqynyń jan azabynda bop turǵan ýaqyt qoı. Azapty kórip jylaǵan — osaldyq, azapty kórip shydaǵan — shyn myqtylyq!

JETİNSHİ TARAÝ

Tórt túıe shana boranǵa qarsy áreń keledi. Aldyndaǵy qara atan shaldyǵaıyn dedi me, baqyra berdi. Ústindegi jabýy men shomy tutasyp, qarǵa ábden istiktelgen. Basyn yq jaqqa qarap buryp qalǵanda shýdasy jel kótergen jelkendeı deldıedi de, qatty soqqan boran ózin teńseltip jiberedi. Sol kezde «baq» etedi.

Náshekeń qara atannyń basyn tartty da, arttaǵylarǵa: «Sary ingendi aldyǵa sal», — dep aıqaılap edi, ýildegen jelden eshkim daýsyn estimedi. Borannyń qattylyǵy sonsha, sońǵy eki shana buldyrlap kórinbeıdi. Adasyp ketti me degen sekem keldi kóńilge. Joq, qaraıyp kele jatyr eken. Bes-besten osy tórt shanada 20 adam otyr degenge kim senedi. Bir shanada áıeli, balasymen Tólep te kele jatyr. Qystaýdaǵy maldyń halin aıtyp Sydyq qınalǵanda, Tólep shydaı almaǵan-dy. «Biz de baraıyq, qazir dúkende jumys saıabyr ǵoı» degen. Bul pikirge Janar da qarsy bolǵan joq. «Ózimiz qınalǵanda aıanbaǵan Sydyqqa ol qınalǵan kezde qol ushyn bermeýimiz qalaı bolady? Balany birge ala ketemiz. Ekeýara baǵarmyz, qararmyz, kóldeneń kesirinen saqtasyn. Jurttyń bári áý dep attanǵanda qalyp qoıǵanymyz uıat shyǵar. El basyna týǵan kún ǵoı bul da». Osy uıat jalǵyz balasymen qosa, olardy da jolǵa alyp shyqqan-dy.

Shanalardyń ústi qur dóńkıedi. Náshekeń sezip tur, myna qatty boran jolaýshylardy eń aldymen tondaryna, sodan keıin bir-birine qýyp tyqqan. Óz shanasynan basqadaǵylardyń bári ústerine bir-bir tekemet jaýyp alypty. Túıelerdiń júrisi aýyr-aq. Jol boıy bireý «shók-shók» dep kele jatqandaı etpetinen jyǵylady. Ol qalyń qardan kótere almaǵan jerinde kúmp-kúmp túskeni edi. Shanalar deńkıip aýamen qalqyp kele jatqandaı.

Ekinshi shanadaǵy tekemettiń astynan qyltıyp Sydyqtyń ǵana basy kórinedi.

— Jáı ma, Násheke?

Ysqyrǵan boran daýsyn áreń estirtti.

— Qara atan da shaldyqty, meniń kózim de taldy. Sary ingenmen sen aldyǵa tús.

— Ózi adasyp ketkemiz joq pa? Qaı mólsherge keldik?

— Qopanyń shetine ilindik qoı deımin. Jyńǵyldar kórindi.

— Endi qyrańǵa shyǵamyz. Ol aranyń qary mynadaı qysta túıeni de kóteredi.

Aıtqandaı-aq, sary ingenniń júrisi jeńildeı berdi. Muz ústinde kele jatqandaı aıaǵyn alǵashqyda aıanshaqtana basqan edi, birazdan keıin úırendi bilem, búlkildep jeleıin dedi. Borap turǵan qar túıeniń maı tabanynan ǵana keledi, ar jaǵy qap-qatty, kádimgi tas jol sekildi. Jurttyń bári jyltıyp-jyltıyp tekemettiń astynan bastaryn keterdi. «Qar túıeni de kóterip ketti» degenge senbegendeı.

— Astapyralla, astapyralla! Myna qys jutar bárimizdi, — dep áıelder betterin shymshıdy.

Túıeler artyndaǵy shanalardy qańbaq qurly kórmeı jelip keledi. Ulyǵan borannyń úreıi olardy da qýzaı túskendeı. Balamysyń degen, Ákim qarǵyp túse qalyp, qatty qardyń ústimen júgire jóneldi. Qardyń túıeni de kótergeni oǵan qyzyq sekildi. Náshekeń shana artynan ergen balaǵa kóz saldy. Ústinde jańadan tigilgen ádemi sary ton, basyndaǵy malaqaıynyń da eltirisi óskeleń eken. Kádimgi ismer Kúljámılanyń qolynyń taby tur Ákimniń ústinde. Balasyn ábden jylylap jibergen eken. İshteı razy bolyp keledi. Aıaǵyndaǵy eski qara pımanyń tabanyn eki eli etip syrypty. Myna qasqyrsha ulyǵan dalaǵa tastap ketseń de bylq eter gúri joq.

Náshekeńnin áli esinde, detdomnan osy aýylǵa alǵash kelgende Ákimniń shalbarynyń balaǵy jyrym-jyrym, quıryǵynyń jamaýy shoqpyt-shoqpyt edi. Keýdesindegi kıimi de jeńiltek, jaǵynyń júni úrpıip sup-sur bop turǵan kezinde kórgen. Qazir eki beti narttaı, qyryq kún aıaz bolsa da qyńq demeıtindeı bolyp kıinipti. Tonynyń art jaǵyndaǵy jyryǵyna kózi tústi. Ádiptep qara matamen kómkergen. Kúljámılanyń kıimdi áshekeıleýge áýes ekeni esine túsip kúldi. Baıaǵyda kúıeýi Úristembektiń tony, ishik-beshpetteriniń arty da osylaı jyryq bolýshy edi. Atqa minýge jeńil bolady dep solaı jasaıtyn. Júrgen kezde de arty jyryq kıim keptelmeı, ádemi kórinedi eken ǵoı. Náshekeńniń óziniń de Kúljámılaǵa túıe jún shekpen tikkizgeni bar. Qashan tozǵanǵa deıin jarasatyndyǵy úshin ústinen tastamap edi. Úristembek marqum úrkinshilik jyly aqtardyń qolynan qaza bolǵanda Kúljámıla tikken sýsar bórki men masaty túlki pushpaq ishigin ústinen sheship áketken-di. Jaýǵa da jaqsy dúnıe qajet, qyzyqsa kerek. Dánekeri de jurttan eren kıinip júrýshi edi. «Syrly aıaqtyń syry ketse de, syny ketpeıdi» demekshi, mynaý Ákimniń ústindegi tonǵa qaraǵanda, qartaısa da Kúljámılanyń barmaǵy áli báz baıaǵy qalpynda sıaqty. Burq-sarq minezine qaramastan, bar ónerdi ózine úıip-tógip bere salǵan. Baıaǵyda munyń otaýynyń úzikteri, toqyǵan qorjyn, sandyq qaby el aýzynda ańyz bop júretin. Biraq áı, tentek-aý, tentek. Sonysy bárin jýyp-shaıyp ketedi. Degenmen jaıylyp túse qalatyn kezderi de az bolmaıdy. Úsh jyl qystaı áskerge arnap ton tigýdi ózi basqarǵan joq pa.

Aýyldyń áıelderin bir shybyqpen aıdap, byqpyrt tıgendeı qyldy. Ásirese, olaq qatyndardyń jazasyn myqtap berdi, kóbiniń tiginshilikke saýatyn ashty. Tonnyń úlgisin maıdannan kelgen sýretke qarap pishkeni de Náshekeńniń esinde. Qolyndaǵy jetim balany tap-tuınaqtaı ǵyp qoıǵanyn kórmeısiń be? Kúljámılanyń ismerligi jónindegi oıdy údeı soqqan boran bólip jiberdi.

Náshekeń aıqaı salyp aldyndaǵy shanany toqtatty.

— Jol qýalaı bersek, áli kóp júremiz. Kún de keshkirip barady. Túıeni de kótergen qardyń bir paıdasyn kóreıik. Tap osy aradan burylsaq, fermanyń týra ókpe tusynan túsemiz. Myna qysta ózen túbine deıin qatqan shyǵar.

Jolaýshylardyń bári de bul aqyldy jón kórdi. Náshekeń sary ingenniń ústine Ákimdi qonjıtty da:

— Anaý torańǵyny kórdiń be? — dedi.

Ákim kóp syǵalap qarady.

— Myna boranda torańǵy turǵaı, toǵaı da kórinbes. Jer men kók tutasyp, birese túk joq, birese bári torańǵy sıaqtanyp tur ǵoı.

— Oı, shirkin neme! Seniń kóziń shal menen de nashar boldy ǵoı. Týra qarashy aldyńa!

— Á...á... Kórdim, kórdim!

— Endeshe, sony mańdaıǵa al da, týra tart.

Náshekeń aıtqandaı-aq boldy. Bul jerdiń qary túıe túgil, pilińdi de kóteretin túri bar. Ábden nyǵyzdalyp qalypty. Bir aı úzbeı soqqan boran qylaryn qylǵan eken. Naǵyz juttyń ózi ǵoı. Mynadaı qarda qandaı jylqy tebin teýip jeı alady. Kúrek ashyp jaryta alsaq jaradyq. Amal qansha, odan basqa dalbasa joq.

Dekabr, ıanvar boıy bıyl qys bolmaıtyndaı edi. Kún maýjyrap, jylymshydy da turdy. Tipti jańbyr da jaýdy-aý. Ne nárse óz mezgilimen, mezgilsiz jaýyndy Náshekeń jaqsyǵa joryǵan joq-ty. Aıtqandaı-aq, fevral týysymen on kún boıy qar jaýsyn kelip. Kádimgi aspannyń túbi túsip ketkendeı jaýdy. At qulaǵy kórinbeıtin boran qosa soqty. Qyrda da, oıda da, maldyń bári qolǵa qarady. Azyn-aýlaq shóptiń arty kórinip qaldy. «Qoı men jylqy qyrylýǵa aınaldy» degen sýyq habardy alysymen aýyldaǵy ájetke jaraıtyndardy jınap shyqqandary edi. Qaıda qıyn bolsa, sonda Náshekeńdi salatyn ádeti boıynsha kolhoz bul joly da myna jurtqa ony bas etti. Aýyl jaǵy malǵa jańadan kelgen kolhoz predsedateli Sadyq Kıizbaevtyń ózi qaldy da, tómenge Sydyq attandy. Aýyq-aýyq Tólep pen Janardan «balany tońdyryp almadyńdar ma?» dep surap qoıady. Senetini — Janardyń pysyqtyǵy. Jaıshylyqta qonaǵa jetetin jerge bular ara qonyp áreń keldi.

Tótelep jańaǵy burylǵan jerden-aq Náshekeńniń júregi múzdap, ishi bir sumdyqty sezgendeı. Qar betine shyǵyp turǵan bir qylta joq. Qansha qar jaýsa da boı bermeıtin sheńgel de jym-jylas. Ony jasyrardaı jaýǵan qar shynymen-aq sordyń qary. Ózen boıyn tipti úrip saldy deseńshi. Myna qyrdaǵy úrýge kelgen qardy kúni-túni soqqan boran sonda tyqpaǵanda qaıda tyqty. Keshe maldyń hali nashar dep habar jetkizgen adam qyzyl aıǵyrdy qasqyrdyń qarǵa qamap jegenin aıtqan edi. Sonda-aq jany túrshikken. «Qyzyl aıǵyrdy qasqyr emes, qys qoı onda jegen» dep edi ishi kúıip. Mine, etektegi sol qysty ózi kózimen kórip keledi. Qaıran janýar-aı, mal-aq edi! Oń jaqtan úrgen ıttiń daýsy estildi. Aıtqyzbastan Ákim túıeniń basyn solaı burdy...

Náshen men Sydyq ferma meńgerýshisi Imanáliden barlyq jaǵdaıdy bildi. Úsheýi túni boıy sóılesti. Sıyr fermasynyń hali ázirge shúkirlik eken. İsine bap Imekeńniń kúni buryn qamdanǵany qandaı jaqsy bolǵan. Qora qasyna shop mol jınalypty. Qoı fermasymen qatynasyn úzgenine, mine, onynshy kún. Boran bastalǵanda shóbi áli dalada, maıada tur dep estigen. Azyn-aýlaq tasyp alǵanyn endigi jep bitken shyǵar. Al jylqyǵa bul kolhoz ǵumyry shóp daıyndap kórgen emes. Óz aıaǵymen kún kórip, tebinde jatqany sol. Qumar salqyn tıip, qatty aýyryp jatyr dep estidi. Ózi sondaı halde jatqanda balasy qyzyl aıǵyrdy qasqyrǵa jegizip apty.

— Senesińder me, oshań etip shyǵa almaı qaldyq. Fermalardyń arasyna túıesiz júrip bolmaıdy. Bul jaryqtyq qumda ǵana emes, qatqan qarda da mal eken ǵoı. Bar túıeni senderge jiberip, eki qoldy murynǵa tyǵyp otyrdyq ta qaldyq, —dedi Imekeń.

— Al, Imeke! Myna boran qashan toqtaıdy? Qys jaman bolady, jaman bolady dep aıtýdaı-aq aıtqansyz, aıtqanyńyz keldi. Biraq qysqa jip kúrmeýge kelmeı qalǵan joq pa? — dedi Sydyq.

— Meniki tájirıbe ǵoı, qaraqtarym. Qaıbir bilgishtik deısiń. Men bilsem, bul boran tań ata toqtaıdy. Ótken ólaradan bastap soqqan. Sender jaqsy keldińder. Erteń kún ashylsa kerek.

— Al qystyń jaman bolatynyn qaıdan bildińiz?

— Qystyń jaman bolaryn sáýirde bildim. Jasymnan kele jatqan ádet qoı ózi. Ákem jaryqtyq úıretken bolatyn. Sáýir týǵanda dalaǵa bir shelek sý qoıamyn. Sol sý tań qylań berip kele jatqanda kilegeılenip qatyp tursa, ol jyly qys jumsaq bolmaıdy. Al bıyl shelegime bir eli muz qatypty. Meniń qara kúzde oıbaılaǵanym sol ǵoı. Aıtqanym keldi me, — dep Imekeń jymıyp kúldi.

Bul arada ol kisige daý aıtýǵa eshbir negiz joq edi. Jalańbas baqsy qusap, qumalaǵyn shashyp otyrǵan joq, tájirıbesinen aıtyp otyr. Ári tup-týra.

— Álgi Jalańbas neme bıyl qys bolmaıdy depti ǵoı jurtqa.

— E... ol ıt aýzyna kelgenin ottaı beredi. Ol soǵys byltyr bitedi dep te ketken.

— Al endi damyldadyq. Erteńge de sóz qalsyn.

...Tańerteń jurt tursa, keshegi dúleı borannan iz de joq.

Aınala jym-jyrt. Kún kóterile aq qar shaǵylysyp kózdi uıaltty. Qyzyq-aý, bul tabıǵat keshe ǵana doly qatyndaı jer-kókti julyp jep, alasapyran etip tur edi, ashýly edi. Búgin jylmıyp kúlip, jymsyraıa qapty. Buǵan da shúkir. Keshegi kúıimen turǵanda búgin eshqaıda tyrp etip shyǵa almaıtyn edi. Qoı otarlaryn aralaýǵa múmkindik týdy. Qara atan da áldenip qapty. Kelgen adamdarǵa búginshe tynyǵýǵa mursat berdi de, qara atanǵa shana jegip, Sydyq, Náshen, Tólep otarlarǵa ketti. Kimniń qaı jerde otyrǵanyn Imanáli aıtyp berdi. Ózderi de san aralap júrgen qystaý ǵoı. Ózgeshelik myna bıylǵy qardyń qalyńdyǵy ǵana. Qorasymen múlde basyp qalmasa, tabatyndary daýsyz.

On otardyń beseýi tilin tistep tur eken. Beseýinde ázirge talshyq bar. Náshekeń óz kózine ózi senbedi, biriniń biri júnin jep qoılar ólip barady. Mal ábden aryǵan. «Nár syzbaı qamaýly qalǵanyna úsh kún boldy» dedi qoıshylar. Oǵan deıin qoldaǵy bardy talshyqtap berip kepti. Eńiregende etekterine jasy tolady. Keıbiri tútegen borannyń astynda úı irgesindegi quraqty oryp tasımyz dep bala-shaǵalaryn da umytyp ketipti. Malmen qosa, janǵa da qaýip tóngen sekildi. Myna shanaǵa salyp alyp shyqqan undy bular puttap úlestirip keledi. Aldymen jan aman bolsyn. Doly boran eki qoranyń tóbesin tik kóterip julyp áketken. Bular otarlar ári ash, ári sýyqqa tońyp ádeýir qyrylǵan da. Ólgen qoılardy qoıshylar yqtasyn etip úıip tastapty. Tirileri solardyń da júnin jep ólip barady. Bular kelgende qara atannyń shýdasyna shabýyl jasady. Shananyń ústindegi qý qýraıdy túk qoımaı jaıpap jep qoıdy. Sona jabylǵandaı qara atan baq-baq etedi. Osy jasynda Náshekeń talaı jutty kórgen edi. Tap mynadaı sumdyqty kórgen emes.

Jylqynyń hali tipti aýyr eken. Ash qasqyrdaı báriniń búıirleri qabysqan. Aıaqtary shashaýlarynan tómen qyp-qyzyl, keıbiriniń sıraǵynyń da terisi ketken. Kúrtik qardy tóbe-tóbe qyzyl taban bolyp qaljyraǵanǵa uqsaıdy. Búgin boran joq bolsa da shetinen tońyp dir-dir etedi. Taı-qulyndardan shyǵyn ájeptáýir. Jylqyǵa kelgen apattyń sumdyq ekenine Náshekeńniń kózi qońyr aıǵyrdy kórgende jetti. Jaılaýdan jaly jerge tógilip, saýyrynan bıt domalap túskendeı bop bara jatqanyn kórgen-di. Janýar arsa-arsasy shyǵyp arypty. Esik pen tórdeı iri denesi men jer syzǵan jalynan qońyr aıǵyr ekenin tanydy. Oqyranyp basyn kótergen boldy. Ádettegi ózine jarasatyn pandyq joq. Qur súlderi baıǵustyń. Eń bolmasa yq bolsyn dep qalyń toǵaıdyń qoınyndaǵy osy bir alańqyǵa salǵan eken jylqyny. Ózge jerden qary da júmsaq sekildi. Qumar baıǵustan kiná joq. Biraq ash baýyrdan kelgen qardy teýip jeý úshin de jylqyǵa ál kerek qoı. Qyzyl aıǵyrdy qasqyr jegennen beri onyń úıirin de qońyr aıǵyrǵa ákep qosypty.

Úıine kelgende Qumar bulardy tanymady. Qyzýy qatty kóterilip, sandyraqtap jatyr eken. Sydyq Lepsidegi aýrýhanaǵa ózi alyp barýǵa dereý qam jasady. Úsh fermadaǵy barlyq tirlik Náshekeń men Tóleptiń moınynda qaldy.

Tań atqansha kóz ilmeı jatqandaǵy kelgen qorytyndysy mynaý edi: keıingi bes túıe shana da jetken bolar. Eki-eki adamnan bir-bir túıe shanany hali nashar bes otarǵa bermekshi. Dalada maıada turǵan shópti qora qasyna tasysyn olar. Nasharlagan otarlardy toıyndyryp, sosyn talshyǵy barlarǵa kómek beredi. Al qalǵan tórt túıeni jáne ishindegi áldilerin osy toǵaı ishindegi jylqyǵa ákeledi. Túıeni tyrmaǵa jegip, myna qardy buzady. Temir tyrmalardyń tisin Tólepke úshkirletpekshi. Tyrmaǵa kónbegenin kúrekpen arshıdy. Óris ashý kerek, basqa amal joq.

Bári Náshekeńniń josparlaǵanyndaı boldy. Kúrek ashý degendi estigeni bolmasa, kórmegender kóp eken. Sonyń biri Ákim bolatyn. Ol tyrma súıretken bir túıeniń basyna mindi. Kádimgi kóktemde egiske salatyn temir tyrma. Bir túıege sonyń ekeýi tirkeldi. Qalyń kúrtik qardy uzynynan, kóldeneńinen tilgiledi kelip. Ár tyrmanyń artynda tórt áıelden. Tyrmadan keıin qardy kúregimen solar bosatady. Yǵyp turǵan jylqylar qasynda bastalǵan zor maıdanǵa tańyrqap qaraıtyndaı. Myna adamdar nege áýre bop júr?

Túıeler maltyǵyp áreń júredi, aldy baqyldap baqyra bastady. Júzderi qarǵa kirsh-kirsh túsken tyrmany tartý ońaı emes. Birazdan soń tórt túıeden de býdaq-býdaq ter shyqty. Qardyń beti kádimgi oıylǵan muz sekildi kesek-kesek bop ýatylyp jatyr. Tórt túıeniń joly kóktem saıyn kóretin Lepsiniń betindegi seń sıaqty. Ras, muzdary odan góri keýik, odan góri usaq. Baryp-baryp túıeler sol izben qaıta qaıtady. Bir jermen eki júrgende qar esilip-aq qalady. Esilgen qardyń arasynan qara qoshqyldanyp shópter kórindi. Kúrek ustaǵan áıelder sol shópterdiń qalyń-aý degen jerin taqyrlańqyrap arshıdy. Olardyń da mańdaıynan ter shyǵyp, yzǵyryq aıazben aq qyraý bop qaıta qatyp jatyr. Júzderine qarasań, osy bir alanda Aıaz ata qaptap ketken sıaqty. Betteri de, óńirleri de aq qyraý.

Qý tamaqty qoısańshy. Qaljyrap turǵan jylqylar ilbip kelip, ashylǵan shópke aýzyn qoıdy. Áıenshektene tebindeıdi. Olardyń kúrt-kúrt ottaǵandary kúrek ashýshylardy qýanta bastady. Endi eki kún keshikse, eki úıir jylqydan túk qalmaǵandaı eken. Myna áıelderdiń qaıraty qanshaǵa jetpek? On-on bes kún kúrek asha alsa, onda — apattyń bul fermadan aýǵany. Ash ózegine túsip ketti me, jańa ǵana ottap turǵan bir jabaǵy sylq etip qulaı ketti. Eki-úsh umtyldy da, tura almady.

Qasynda kúrek ashyp turǵan Janar jylap jiberdi. Áldebir úreıli oılar záresin aldy. Osynaý apatqa ózderimen birge ala kelgen Jeńisi de jańaǵy jabaǵydaı mert bolatyn sekildi kórindi. Mynaý qys jalmar talaıdy. Tólep kelgen bette jumysqa belshesinen batty da ketti. Saqyldaǵan sary aıazda tyrmalardyń júzin ashyq dalada ushtap júr. Qıraǵan, qulaǵan qoralarda da ustaǵa qarap turǵan jumys kóp. Qaıda júrse de tumsyǵynan shanshylyp úırengen baıǵus munda da sol kúıge tústi. Jeńisti «úıden shyqpa» dep ózi kelgenshe tastap ketedi. Balanyń aty bala emes pe, kim biledi? Fermada qaıbir bas-aıaǵy bútin ońǵan úı bar. «Osy balany aq qar, kók muzda beker ákeldińder» dep Teńge Janarǵa urysqan bolatyn. Qaıda tastaıdy, jurt sekildi ata-enesi bar ma? Ógeı jeńge ózine qarap alsa jeter, oǵan bala tastap ketý ólimge tastap ketýmen teń. Áýeli jazym qylýdan da taıynbas ol. Úıdegi jalǵyz sıyrdan ózine úsh ýaqyt shop salyp, sýaryp tur degenge áreń kóndi. Onda da Tólepke birde bolmasa, birde isi túsetin bolǵan soń...

Teńgeniń aıtqany ras bolmasa jarar edi. Janar qatty shoshynaıyn dedi. Júregi loblyp, qystaýǵa ketkisi keldi. Eń bolmasa, balasyn bir kórip qaıtsa. Talaı jer, maltyǵyp jetkenshe qaı zaman... Taǵy bir jabaǵy qulap tústi.

— Oıbaı, ólip barady, ólip barady, baýyzdańdar!

Náshekeń jabaǵyny tamaǵynan oryp jibergende, solmıe qarap turǵan qońyr aıǵyrǵa kózi tústi. Janýar kúrsingendeı kórindi. Bir qushaq quıryǵyn ázer buryp ári qarap ketti. Urpaǵynyń myna apat qystyń qurbany bolǵanyn kórgisi kelmegendeı. Jerge basyn salmaı sulq turdy da qoıdy. Tógilgen jal men qalyń quıryq aryǵan kezde jaraspaıdy eken, qos qaptalyn maı japqan kúıli aıǵyrdyń boıynda jalt-jalt, jalp-jalp etip sándi kórinýshi edi. Ásirese, oqyranyp shaba jónelgende jelmen jelkildep sýsyldaǵany qandaı shirkin! Sol aıǵyrda da, sondaı sulý jalquıryqta da búgin tipti sıyq joq.

Taǵy da eki-úsh jerden shyqqan oıbaı eki-úsh jylqynyń pyshaqqa ilingenin ańǵartty. Áıelderdiń záresi ketti. Pyshaqqa ilingen janýarlarǵa jandary ashyp, eki kózge erik beripti.

— «Jut jeti aǵaıyndy» degen ras eken-aý, eń bolmasa kúnniń zári synsashy! — dedi Teńge.

— Gıtlermen segiz aǵaıyndy bolyp turǵan joq pa! — dedi Janar.

Osy sózben kópten ózegin órtep júrgen sherdi syrtqa shyǵarǵandaı boldy.

Keshe ǵana qalyń boranda qatqan qardyń ústimen júgirýdi qyzyq kórgen Ákim de kóp nárseni endi túsingendeı. Sol qardyń myna malǵa ajal, aldynda turǵan myna adamdarǵa azap bolatyny jas júregine ábden jetti bilem, óńi qashyp, úreılene qaldy. Ótken kúzde mynaý áıelderdiń burshaq soqqan eginniń topyraǵyn sapyryp tolarsaqtaǵanyn kórip edi, endi qardy arshyp, qan jylap turǵanyna kýá. Osynyń bári neniń zardaby?

Bala qıal, balǵyn qıal talaı jerdi sharlap ketti. Jańa ǵana jyǵylǵan jabaǵynyń jaýǵa shabar tulpar bolmasyna kim kepil? Myna bıemen bir mal emes, eki mal ketti. Enesi pyshaqqa ilinse de, ishindegi qulyny birazǵa deıin jybyrlap jatty-aý. Janardyń qaraýǵa dáti shydamaı, jylaǵan kúıi balasyna ketip otyrdy. Qarny ashty ma, joq álde, osynyń bári ózegin órtedi me, Ákimniń de ishi ý júrip ótkendeı ashyp ketti. Kózine kernep kelip qalǵan jasty toqtata qoıdy. Álde bir asaý kek qysyp ketti. Sol kektiń oty kózindegi jasty jalmap jutty ma, joq, jas kektiń otyna aınaldy ma, áıteýir ystyq tamshy óńirine domalap túspeı, qos janary ýyttanyp jyltyrady da qaldy.

Onyń osy keıpin baıqap qalǵan Náshekeń janyn janyshqan bir túıinge jaýap tapqandaı boldy.

— Ákim! Sen osy jylqyda qal. Qumardyń balasy Senbi de kóp keshikpeı kelip qalar. Qoryqpaısyń ba?

— Joq! — dedi Ákim yzbarlanyp. Biraq munysy narazylyǵy emes edi. Manadan beri bala júreginde turǵan ottyń ushqyny edi.

Shópte, jemde turǵan Kókalanyń tizginin Ákimge ustatty da, túıe shanalardy fermaǵa burýǵa buıryq etti Náshekeń. Ólgen jylqylardy bul arada qaldyrý qate. Birinshiden, terisi kerek, ekinshiden, bul arada qaldyrý — myna jylqyǵa qasqyrdy shaqyrý degen sóz. Náshekeń barlyǵyn da shanaǵa salǵyzyp, ferma basyna alyp júrdi. Artyna qarasa, Ákim Kókalanyń ústine tuıǵyndaı jabysyp, jylqynyń shetin qaıyryp júr eken. Mynadaı qysta, ózi qaljyraǵan jylqyny on bes jasar balaǵa tabystady. Qınalǵan kezde soqyr kózden jas shyǵady demekshi, bul arada Ákim jigit ornyna qaldy. Jylqyǵa bildeı bir azamat ıe dep-aq jurt senimmen ketip bara jatyr. Qaıtesiń, ýaqyt solaı.

Tek Náshekeńniń ishi ǵana álem-tapyraq. Eń bolmasa, eki kún ıe bolýǵa jarasa... Oǵan deıin eresekteý bireýdi tabar edi. Oıy Málikke, baıaǵy poshtashy qara shalǵa toqtady. Ol qoı fermasyna meńgerýshi bop júretin. Bes otardy zar ǵyp aıtyp, keshe «Asan qaıǵyny» soqty. Qaırattan góri qaıǵyǵa berilgish. Bekinýdiń ornyna bosaı beredi. Qudaı bergen minez, amal bar ma! Osydan eki jyl buryn qarala qaǵaz kóbeıip ketti, arqalaǵanym pochta emes, qasiret dep qara sómkeni keńsede Sydyq ekeýiniń aldynda atyp urǵany da esinde. Keshe mynaý páleden meni qutqaryńdar dep taǵy zarlady. Qumar táýir bolǵansha jylqy baqsyn. Náshekeń óz-ózinen myrs etip kúldi.

Qoı fermany Imanálige qosa tapsyramyz. Oǵan da aýyr, amal bar ma! Amalsyzdyq kóbeıip bara jatqan kezeń boldy ǵoı bul. Shydaıyq, tózelik. Maıdan habary janǵa medeý áıteýir. Jaý jeńilýge aınalǵan sekildi. Bir ashtyqtyń bir toqtyǵy bolmas deısiń be! Er-azamat kelgende eliniń eseńgiregenin kórmeı, etek-jeńiniń jınaqy ekenin kórse, bizge odan artyq ne kerek.

Kún keshkirip, sýytaıyn dedi. Shana sońynan jaıaý ergen áıelderdiń kóbi beti-qolyn ýqalap, búlkildeı bastady. Tańerteńgideı emes, fermamen eki orta jol bop qapty. Túıelerdi qýzap aıdaýǵa týra keldi. Aınalany qamap kele jatqan qarańǵylyqpen qosa, mynaý shana ústinde sereıip jatqan jylqylar da úreıdi kúsheıte túsedi. Sýyq jel Qysqash taýy jaqtan soqty. Náshekeńe tanys jel. Álden ýaqytta unamsyz bir ún estildi. Qulaqqa túrpideı tıip, júrekti jylandaı shaǵatyn ún — qasqyrlardyń shýlap ulyǵany. Kele jatqandar únsiz bir-birine qarasty. Anda-sanda baqyldap qoıatyn túıeler de tyna qalypty. Taǵy bir ún estildi. Taǵy da qasqyrlardyń shýlaǵany ma, joq, án salǵan Ákimniń daýsy eken. Bórilerdiń jańaǵy ulyǵanyna ózinshe kórsetken aıbaty.

— Erkek atyńnan aınalaıyn. Bala bolsa da kórsetken bajaıyn kórmeısiń be, — dedi Teńge tynyshtyqty buzyp.

Ashyq daýsy shyńyltyr aıazda anyq estilip tur. Birinen soń biri shyrqap, aýylda aıtylyp júrgen talaı ándi eske saldy. «Qaıbir óneri tasyǵan deısiń, jalǵyzdyǵyn umyttyrýǵa jasaǵan amaly da» dedi Náshekeń ishinen. Ana shýlaǵan bórilerdi oǵan jolatpaýdyń bir-aq joly bar. Tún bolsa da myna jylqylardyń bir-ekeýiniń terisin sypyryp alǵan soń etin túıe shanamen sonaý qarama-qarsy jaqqa aparyp tastaý kerek. Jemtiktiń ısin sezbeıtin qasqyr bolmaıdy. Tań atqansha aldanyp jatsyn. Óıtýge erinsek, Ákimniń aldynan búgin túnde taǵy birneshe jylqydan aıyrylýymyz haq. Qasyna Teńgeni alyp, bul sharýany ózi tyndyrýǵa bel býdy.

Janar bulardan sál-aq buryn kelgen-di. Jeńis qazandyqtyń aldynda jylynyp otyr eken. Eki beti narttaı. Sheshesiniń záresi ushty.

— Nemene, qyzýyń bar ma! Ákeń qaıda?

— Jańa dalaǵa shyqqam. Sodan kishkene... Ákemdi qoı otaryna alyp ketti. Búgin kelmeımin dedi. Ózi qatty jóteledi.

Janar Jeńistiń basyn ustady. Ottyń qyzýy ma, etiniń qyzýy ma, ystyq sıaqty kerindi. Kishkene otyrǵan soń bala qalǵı bastady. Tósek salyp, sheshindirdi. Lezde uıyqtap ketti. Jatqan soń, basy salqyndady. Janardyń júregi sonda baryp ornyna tústi.

Esil-derti Jeńiste bolyp, Tólepke bul kúnderi asa nazar aýdarǵan joq-ty. Bala da bolsa ańǵaryp, Jeńistiń jańaǵy «ózi qatty jóteledi» degen sózi eleń etkizdi. Ótken túni aýyz jappaı, budan eki kún buryn qoı fermasynyń sharýasymen júrip, apaq-sapaqta Lepsiniń jylymyna túsip ketkenin aıtqan. Mynadaı aıazda qatpaǵan neǵylǵan jylym deseńshi. Sorlynyń soryna tap bolýyn kórdiń be. Sodan fermaǵa jetip, ot qyzǵansha ushyp kete jazdadym degen edi. Buǵan deıin jóteline asa mán bermegen-di. Munda ekiniń biri jóteledi. Kúrek ashyp júrgenderdiń ishinde de kúrk-kúrk jótelýshiler az emes. Qatty jótelse, qaıtadan jumysqa nege ketti eken? Biraq ol baıǵus qulap túskenshe tynym kórmeı júre berýge bar ǵoı. Tymaǵyn basa kıip, belin shart býynǵan shalyn kóz aldyna keltirdi Janar. Tonynyń keýde tusy tompaıyp turǵan sıaqty. Jeńistiń kishkentaıynan koınyna salyp júrgennen bolǵan ol. Balasy qoınyna tússe boldy, aıaǵyn sanap basyp, yńyldap on salady. Ábden uıyqtaǵansha arly-berli júredi de qoıady. Jeńis te Tóleptiń munysyna jaman úırengen-di. Kótermese uıyqtamaıdy. Jańa ákesi ketip qalǵan soń amalsyzdan ot basynda qalǵyǵan ǵoı.

Aýyrmaı-syrqamaı óz oshaqtaryna oralsa eken. Janardyń boıy birtúrli titirkep ketti. Jastyqtyń lapyly basylyp, «jaman shaldan jarylqa» degen táýbaǵa kóshken shaǵy. Mynaý soǵys ta talaı asaýdy jýasytyp, talaı keýdeni basty ǵoı. Sonaý tátti shaq kómeskilene tústi me qalaı? Jetelep júrgen Jeńis qana ol syrdy umyttyrmas kýá sekildi. Ózi de soıyp qaptap qoıǵandaı uqsap barady.

İshteı Tólepten qysylady Janar. Biraq ol baıǵustyń kóńilinde alań joq. Ólip-túsip júrgeni. Osynda kelgeli de oılaıtyny tek Jeńis. Túni boıy san oıanyp, orap-qymtap, aınalyp-úıirilip, kúbirlep sóılep júrgeni. Osy alańsyzdyǵy, aq nıeti úshin de Janar ony syılaıdy, ózge oıǵa qımaıdy. Ákesine jany ashyǵannan aıtty-aý, jańaǵy sózdi Jeńis. Asqynyp ketpese jarar edi. Aıaqasty kóńiline bir úreı kirdi.

Úı sýyp bara jatqan soń júgirip dalaǵa shyqty. Otalyp, jınalyp qoıǵan jıde aǵashyn ákelmekshi. Aıaz shunańdap tur eken. Tólep ketken otarǵa baryp qaıtsam ba dep qaldy. Ushyp óledi ǵoı sorly. Aıaqasty jaman ún shyqty. Taǵy da qasqyrlardyń ulyǵany. Netken úreıli. Sol eki ortada adam aıtqan óleń estildi. Tunyq aıaz bárin de dál qulaǵynyń túbinen aıtylǵandaı saq-saq jetkizip tur. Kórshi úıden shyqqan Teńge de ańyryp turyp qalypty.

— Mynaý kim, óneri tasyp bara jatqan? — dedi Janar.

— Álgi Dánekerdiń inisi emes pe. Mana jylqyda qalǵan. Qaıbir óneri tasyp aıtyp júr deısiń. Ana shýlaǵan qasqyrlarǵa aıbary da ózinshe.

«Dánekerdiń» degendi Teńge ádeıi aıtqandaı kórindi Janarǵa. Tosylyp qaldy da, otalǵan butalardy úndemeı etegine sala berdi. Teńge de otyn alýǵa shyqqan eken. Ol irileýin qapqa salyp jatyr.

Qasqyrlar taǵy da ulydy. «Jalǵyz qaıtyp, osy shýlaǵan qasqyrǵa tap bolmasa jarar edi». Tólep Janardy taǵy osylaı alańdatty. Anaý jylqyshy balaǵa da jany ashyp tur. Bir aıaýly esimmen birge ataldy ǵoı ózi. Denesi qaltyrap ketkende baryp Janar áli dalada júrgenin sezdi.

Aıaz da ár-ár jerin qaryp barady. Qasqyrlar da ulyǵanyn ulǵaıta tústi. Úıge tezirek kirip, balasynyń qasyna jetýge asyqty.

Arpalyspen ótken on kúnde talaı istiń basy qaıryldy. Maıadaǵy shóp túgel derlik qoraǵa jetti. On otar qoıdan jeti otar qoı qaldy. Buǵan da shúkir. Jabaǵy taılardy da shópke qoıdy. Alda áli kemi jıyrma kún qys bar. Aryp shyqqan malǵa kóktemniń qara sýyǵy qaqaǵan qystan jaman. Sol sebepti de Sydyq jer qurǵap, kók shyqqansha biraz adammen osynda qalmaq boldy, Náshekeń órge, aýylǵa qaıtpaq boldy. Aman alyp qaldyq dep aıtý áli erte, degenmen kóńilge toq bir is istelgen sekildi. Bul jaqtyń biraz qarbalasyn rettegen soń Náshekeń aýyldy oılady. Zavhoz bolǵan soń ortalyqqa úıilgen bar shóp osy kisiniń qaramaǵyna berilgen. Ózi joqta sony ıt-rosýa etip jumsap jatqandaı kórindi. Qazir taýysyp alsa, jumys kóligin túgel júdetti degen sóz. Sosyn kóktemde nemen egin salyp, nemen jumys ister eken. Aýylǵa asyqtyrǵan birinshi sebep — osy.

Qońyr aıǵyrdy ala ketkisi keldi. Myna jerdegi ottasy múlde unamaıdy. Tyshqan bolǵan jylqydaı kóbine sileıip turǵany. Jońyshqaǵa baılap, jem berse tez ońalyp keter. Qumardyń uly Senbi bala bolsa da tóselgen jylqyshy bop qapty. Sózi de nyp-nyq, paıymdaýy da úlken adamdaı. Qyzyl aıǵyrdy qasqyr qamaǵan aımaqty kórsetti.

...Ákem aýyrmaı turǵanda men kúndiz, ózi túnde baǵatyn. Sodan ábden sýyq ótip, jatyp qaldy. Amal qansha, túnde de ózim júrdim. Ol kúnderi kúndiz, tún deıtin emes, bári tún boldy. Kóz ashtyrmas tútegen boran, kúnniń qashan shyǵyp, qashan batqanyn bilmeısiń. Jylqymen birge súıegim dalada qalatyn shyǵar dep oıladym. Aýystyryp minetin attardy ǵana qorada, shópte ustadyq. Sheshem aýrý ákem men sol attardy kútýden artylmady. Táýligine eki ýaqyt kelip, tamaq iship ketem. Ákem-sheshem «at kóteredi, jyly kıin, jyly kıin» dep zar ıleıdi. Úıdegi bardy qabattap-qabattap ústime japsyryp alamyn.

Qyzyl aıǵyrdy oılaǵanda jylaǵym keledi. Jylqy bolǵanda qandaı edi shirkin! Qasqyr da qýyp jetedi-aý degen júırikti ańdıtyn kórinedi ǵoı. Sizderge ótirik, maǵan shyn, aqtalǵanym emes, qyzyl aıǵyrdy jerdiń aldynda bir úıir qasqyr jylqyny on kún aınaldyrdy. Úıden myltyq ákep atyp ta júrdim. Syǵyr qylǵanda jeke oq bolsashy. Qus atatyn bytyraǵan. Dárimen tarsyldata-tarsyldata ıt-qustyń etin de úıretip aldym-aý deımin. Myna qońyr aıǵyr, men bilsem, dál sol kúnderi zoryǵyp ketti. Úıdi shyr aınalyp, osqyrynyp shapty da júrdi. Qasqyrdyń ıisin sezisimen damyl kórmeıtin ádeti edi janýardyń. Qyzyl aıǵyr budan góri jýastaý, mundaı alasurǵan joq. Biraq ol da úıirin túgendep, qoryp júrdi. Eki úıirdi jaqyn ustadym. Jaıshylyqta ózge úıirdi mańyna jolatpaıtyn qońyr aıǵyr ondaı minez kórsetpedi. Alasapyran boranda ol da serik izdedi-aý deımin.

İńirdegi kúıis kezi. Aınala ysyldap qaptaǵan jylan sekildi, boran soǵyp turǵan. Jylqy dúr etip úrikti. Qońyr aıǵyr kúńgirletip kisineı ala jóneldi. Mundaı kezde jylqylar uıysa qalýshy edi. Eki úıir birigip te ketetin. Qyzyl aıǵyr qońyr aıǵyrdan jasqanshaqtap shetteý turatyn. Jazda jaılaýda birneshe shaınap tastaǵany bar. Sodan júregi shaılyqqan ba, álde ólerine kórinip júrdi me janýardyń, áıteýir oqshaýlaý turatyn. Myltyqty basyp-basyp jiberdim. Jylqylar sýsyp turmaıdy bir ornynda. Qarańǵyda bir jaqqa júrip bere me dep záre joq. Álden ýaqytta kózim shalyp qaldy, oqshaý odyraıyp turǵan aıǵyrym ata jónelgeni.

Syrtqa qarap turǵan, sol betimen tartyp bersin. Quıryq jaǵynda shubalańdaǵan birdeńe kórgendeı boldym. Attan saldym. Meniń attanymdy aıdalada kim estıdi. Ákem men sheshemniń túri bolsa anaý. Áıteýir dalbasa, ózime-ózim attandadym. Surapyl boran saqyldap mazaq qylǵandaı meni. Aıǵyrdyń shapqan dúbiri me, qasqyrdyń dúbiri me, borannyń gýili me, qulaǵyma opyr-topyr birdeńe keledi. Aıǵyrdyń artynan keteıin desem, jylqyny basqa bir úıir qasqyr andyp turǵandaı. Men ketisimen tarpa bas salatyn sekildi. Attandadym, attandadym da qala berdim.

Ertesine, borannyń jyny sál basylǵandaı bolǵan kezde izge tússem, janýar týra ózenniń tabanyna tartypty. Qasqyr keminde tórteý, shapqan jerleri esilip jatyr, izdi boran basyp úlgermegen. Janýar muzdan ótip, ana torańǵynyń sol jaǵyndaǵy araldy úsh ret aınala shaýypty. Ózi de júırik edi ǵoı. Sol jerge deıin jetkizbese kerek. İzden basqa belgi joq. Ajalyna qaraı araldan qabaqqa qaraı tartypty. Qabaqqa jete tamshylaǵan qan bar, qasqyrdyń tisi tıse kerek. Siresip jatqan kúrtik jibere me, qaıran maldy ustaǵan da bergen. Qasqyrǵa keregi de sol, qatty qardyń ústimen aǵyzyp kelip shaptan jaryp jibergen. Janýar jantalasyp qamaýdan shyqpaq bopty. Qardyń qalyńdyǵynan aıaǵy jerge jetpeı, asylyp turǵan da qalǵan. On kún boıy tisine túk tımeı, alasuryp júrgen atańa náletter jemegende ne isteıdi. Súıeginen basqa túgin qaldyrmapty. Jylaı-jylaı úıge keldim.

Mine, bar jaı — osy. Qyzyl aıǵyrǵa tımeımin dese, bir emes, eki jylqy berýge bar edim. Aqyldasyp shaba ma qasqyr, shirkin.

Senbi de, Málik te Náshekeńniń qońyr aıǵyrdy alyp ketem degenine qarsy bolǵan joq. Qasyna jelindeı bastaǵan tórt-bes bıeni qosyp bermekshi boldy. Jalǵyzsyramasyn.

...Aınala aq kúmisteı jaltyrap kózdi uıaltady. Kún barǵan saıyn sáýlesin molaıtyp kele jatqan sıaqty. Áneýkúnderi sıaqty emes, zári synaıyn degen. Shananyń syrǵanaǵan tabanynan synaptaı jyltyrap iz qalady. Bula jolǵa keshe shyqqan edi. Bir shanaǵa qaıqaıtyp turyp balaýsa shóp tıedi. Kádimgi qozy jesin dep shapqan ózen qoınaýyndaǵy kók ulpanyń ózi. Dańǵyrap jatqan jolmen qara atan shóp tıegen shanany qınalmaı tartyp, mań-mań basyp, mańǵaz keledi. Onyń artynan shubyrǵan bir top jylqy — bes býaz bıe men qońyr aıǵyr. Jylqylardan soń Náshekeńniń shanasy. Áneýkúnnen bergi úrdis dalada júrýden kózi qaryqqan ba, aınalasyna qaraı almaıdy. Kúnge shaǵylysyp shaqyraıǵan aq qar qarsy aldynda janǵan ot sekildi buqtyrady. Shanany Teńgege aıdatyp, ózi etpetinen jatqan. Anda-sanda aıaqtaryn ilbı basqan jylqylarǵa ǵana qaraıdy. Shóp tıegen shanada qonjıyp Ákim otyr. Aýyq-aýyq sýyryp jylqylarǵa shóp tastap qoıady. Jol boıy osylaı. Eger bular ury bolyp, arttarynan qýǵynshy shyqsa, op-ońaı-aq taýyp alar edi. Jol boıy shashylǵan shóptiń izi qaıda jibersin. Júris ónimsiz, shashylǵan shóptiń jeýin kútedi. Jıi-jıi toqtap, ottatyp alady olardy. Alǵash shyqqanda úlken maıadaı bop kóringen shana da ortaıaıyn degen.

Bıelerdiń bári tyń sekildi. Náshekeń shóp jesinen baıqaıdy. Eń samarqaýy osy qońyr aıǵyr. Janýar osy eki kúngi joldy kótere alsa jarar edi. Bir jarym kúni artta, Qaırannyń jotasynan da qulady, tórt-bes shaqyrym júrgen soń aýyl kórindi. Bárinen de qýanyshty Ákim sekildi. Shananyń ústinde birese turyp, birese otyryp, birese yńyldap on salady. Qaıtsin bala júrek, aýylǵa alyp ushady da. On kúngi kúrek ashý Teńgeni de qaljyratsa kerek, beti totyǵyp qońyraıyp ketipti. Osy bir qyzyl shyraıly kelinshektiń qabaǵynan Náshekeń esh ýaqyt kirbiń kórmeýshi edi. Kolhoz qaıda aıdasa sonda tartynbaı júre beretin. Degenmen damylsyz aýyr jumys qoısyn ba, óńi eskireıin depti. Kúıeýi Ahmetjannan kelgen jaman qaǵaz áli Sydyqtyń sandyǵynda jatyr. Osydan eki jyl buryn qaza boldy dep bir kúnde habar kelgen tórt jigittiń biri. Sol kúni Sydyq, Málik úsheýi otyryp keńsede jylaǵany, Kúljámılanyń bulardyń shańyn qaqqany Náshekeńniń áli esinde. Teńge sonda stansıadan asyl aıǵyr ákelýge ketken. Ǵumyry quryq tımegen asaýdy osy bir taldyrmash kelinshekke ákel depti-aý. Bular da júrek jutqan eken. Mana Qumardyń balasynyń aıtýyna qaraǵanda, myna bes bıeniń beseýi de ótken jazda sol asyl aıǵyr «Samardan» shyqqan.

«Samardyń» hali qazir qudaıdaı. Aýylda sulyda, jońyshqada baılaýly. Myna qońyr aıǵyrdaı júdep turǵan joq. Janýardyń ózi de syndy-aý. Kádimgi túlkige qosar qumaı tazydaı jiptikteı bolady da turady. Qansha jemdegenmen, qarny shyqpaıdy. Salqy tós, bota tirsek, aqqý moıyn, qamys qulaq ádeminiń ózi. Aqalteke degendi estýi bar edi, kórgeni osy. Tegi túrikmender jylqy jandy halyq bolsa kerek. Bar jylqysy bizdiń Samardaı bolsa, jylqy ósiredi dep solardy aıtý kerek. Myna bes bıeden bir-bir Samar týsa, «Alǵabastyń» jylqysy da asyl bolyp ketti deseńshi. Biraq janýar úıirdiń aıǵyry bolmaý kerek. Qolda ustap, kúılegen bıeni aldyna ákep shaǵylystyrmasa... Byltyr jazda úıir bólip beremiz degende myna jaryqtyq qońyr aıǵyr tartyp alǵan-dy. Tipti ózin shaınap tastaı jazdady. Sodan qolda, ońasha ustalady, ońasha kútiledi. Sýarýǵa jetelep shyqqandaǵy syny-aı, shirkinniń! Mal dep aıtýǵa aýzyń barmaıdy.

— Teńge, sen ana jyly «Samardy» jalǵyz óziń qaıtip ákeldiń?

— Oı, nesin aıtasyz, Násheke. Ol joly meniń kórgenimdi qudaı eshkimniń basyna bermesin.

Náshekeń tyńdaǵysy kelgendeı syńaı bildirdi. Teńge qyrynan burylyńqyrap áńgimesin bastady.

... Biz stansıaǵa barǵanda jylqy tıegen poıyz bes saǵattan soń keledi dedi. Kúttik. Basqa kolhozdardan da kelipti. Bári de erkek jibergen. Jalǵyz áıel menmin. Poıyz kelip tura qaldy. Jabyq vagon eken. Tizip-tizip qoıǵan, júziktiń kózinen ótkendeı ádemi jylqylar. Baılaýly turǵanǵa bas biledi, úıretilgen eken dedik. Qaıdan, vagonnan túse shapqysy kelip. Qudaı kórsetpesin, tý asaýdyń ózi. Ol jerdegini qoıshy, áıteýir adam kóp qoı. Myqtap noqtalap alǵan soń bireýler jetektep, bireýler at arbanyń qosaǵyna tirkep áketip jatyr. Men túıe arbamen barǵanmyn. «Samardyń» túıeden úrkip shapshyǵanyn kórseńiz! Poıyz basyndaǵylar ózderińizdiń sybaǵalaryńyzdy da berdi-aý.

Ne kerek, estimegenim joq. Soldattar barlyq vagonnan keldi-aý deımin. Tańyrqaı qarap tur. Báriniń kózi mende. Janym kúıip ketti. Kókke shapshyǵan «Samardy» noqtasynan ashýmen tartyp qaldym. Tik etip jerge tústi. Joq, jaı júrý degendi bilmeıdi. Tek shapshı beredi. Ne kerek, soldattar jýan kendir arqandy eki qabattap arbanyń artqy kindigine myqtap baılap berdi. Túıe ilgeri tartady. «Samar» tabandap artqa tartady. Biraq kókke shapshýǵa dármeni joq, qysqa baılanǵan. Týlap júrip dóńgelekke aıaǵyn tyǵyp arandaı ma dep qorqamyn. Elden aınalaıyn, stansydan shyqqansha bireý túıeni jetektep, bireý artynan shoshytyp shyǵaryp saldy-aý.

Áli kóz aldymda, kádimgi dóreki jigittiń qolyna túsken qyzdaı dármensiz tartynyp turady, turady da, amalsyzdan júredi. Álden ýaqytta bulqynyp-bulqynyp qalady. Alǵashqyda arbanyń saldyrynan úrkip pále boldy. Sosyn oǵan úırendi. Áıteýir turmaý kerek. Tursań, qaıta qozǵalǵanda bulqynyp pále qylady. Kesh túsken soń kózim ashyldy. Túıeni, arbany, meni qara tutty ma, bulqynǵandy qoıyp, búlkildep jeldi de otyrdy. Yzyndap, sodan soń daýystap óleń aıttym. Oǵan da úırettim. Aldynda bir jerge aıaldap, qonsam dep kele jatqam. «Samardyń» bulqynǵany basylǵan soń túndeletip júre bergim keldi.

Shynymdy aıtsam, ol túni qasqyrdan da, qarańǵydan da qoryqqanym joq, «Samardyń» bulqynyp týlaǵanynan qoryqtym. Ertesine tús aýa aýylǵa keldim ǵoı. Kúndiz ózine janym ashydy, bıik jylqy ǵoı, moıny qandaı uzyn. Basyn tik ustap úırengen janýardy arbaǵa tym tuqyrta baılappyz. Qaıtemiz, obaly asaýlyǵyna. Aýylǵa jetkende janýar jup-jýas bop keldi. Túni boıy tuqyrtyp súırep otyrsa, jýasymaq turǵaı jýasyr. Sóıtip, Sydyq qaınaǵamnyń ol jolǵy tozaqqa salǵany ǵumyry esimnen ketpeıdi. Qazir qandaı qıyn jumys bolsa da «Samardy» ákelgennen qıyn deısiń be dep kirisem. E, Násheke, ne kórmeı kelemiz! Áıel ekenimizdi umytyp kettik qoı».

Teńge kózine jas aldy. Totyqqan júzi odan ári kúreńitip ketti. İshińde áldebir aıaýly da názik sezim oınaq salǵandaı.

— Sydyq ta qaıbir shekesi qyzǵannan jumsady deısiń. Jigit ornynda júrgenińe maqtan, qaraǵym, — dep Náshekeń jubatqandaı boldy. Biraq óziniń keýdesinde de keshegi doly borandaı birdeńe uıytqyp ala jóneldi.

— Oıpyr-aı, álgi Tólep baıǵustyń hali ne bolar eken. Qatty jyǵyldy ǵoı ózi.

— Ózi de qyzyq. Bala-shaǵasymen kelgenin qaıtersiń.

— Eı, qaraǵym, qaıbir óneri tasyp keldi deısiń. Qaırat kórseter adam tappaı, sasqan joqpyz ba? Ǵumyry eshkimniń sózin jyqpaı ótken baıǵus áıelin ertti de, júre berdi. Bul jerdegi onyń jasaǵany keremet endi. Búkil qoı qorany bir ezi jóndep shyqty. Sýyq tıgizip alǵanyn kórdiń be?

— Lepsige aýrýhanaǵa aparyp, jany qalmasa.

— Anaý balasyn da qaıda tastaryn bilmeı Janar sasyp otyrǵan.

— Oı, ol shirkin de qaıratty-aý, áneýkúngi kúrek ashysyn kórmeısiń be. Ári balasy, ári aýrý shaly eki ottyń arasynda qaldy baıǵus. Aqyry qaıyr bol syn.

...Shana toqtap qaldy. Qazdaı tizilgen jylqylardyń arasymen Ákim júgirip keledi eken.

— Násheke, myna qońyr aıǵyr aýzyna shop almaıdy. Aıaǵy da táltirektep bara jatqan sekildi.

Bári de qasyna kelip edi, kózi kilegeılenip tur eken. Basyn kótergen boldy, biraq álsiz. Basqa jylqylar shashqan shópti jep jatyr. Bul sulq tur. Denesi dirildeıtin sekildi.

Ákim qara atanǵa «shý» dedi. Jylqylar aqyryndap qozǵala bastady. Eń artynda qońyr aıǵyr. Qozǵalmas buryn ol táltirektep ketti. Súıretile bıelerdiń sońynan erdi. Beli ıreleń-ıreleń etedi. Náshekeń jalynan sıpap biraz júrdi. Qolymen sıpap kórip edi, jal degennen túk qalmapty. Jelke sińiri ap-aıqyn bilinip tur. Artynan qaraǵanda eki ashamaıy da arbıyp súıkimsiz kórindi. Saýyry oı túsip ketken eken. Áneýkúngi óristegiden de álsiregen sekildi. San eti tipti bosap ketipti, aıaǵyn basqan saıyn ortaıǵan dorba sekildi bolp-bolp etedi. Náshekeńniń záresiniń ketkeni tilersegi bir-birine qaqtyǵady. Jylqy jaryqtyqtyń artqy eki aıaǵy júrgende de, turǵanda da bir-birine jaqyndamaıdy ǵoı. Tilersegin qaǵystyra júretin sıyr ǵana. Kóz aldynda qońyr aıǵyr emes, qońyr sıyr kele jatqandaı. Júrisi de sıyrdykindeı ilbigen birdeńe.

Náshekeń aýylǵa qansha qalǵanyn bilgisi kelgendeı aldyǵa qarady. Aýdanǵa baratyn jolǵa qosylǵandaryna kóp bolypty. Endi keshikpeı úshinshi brıgadaǵa jetedi. Ar jaǵy tıip tur. Qaırannyń jotasy pildeı dóńkıip sol jaǵynda qaldy. On jaǵy shetsiz, sheksiz aq teńiz sıaqty. Sonaý Alataýǵa deıin jap-jazyq. Jazda kózge birden túsetin jar, jyralardy bir qudyretti kúsh typ-tıpyl ǵyp tegistep ketkendeı. Sol tegiske jaltyraǵan aq atlas kórpe tósep tastapty. Qaraýǵa kóziń uıalady. Bul tóńirektegi túsi bólek qara noqat jol ústinde kele jatqan ózderi ǵana.

Qońyr aıǵyrǵa kózi tústi. Qıpalaqtap toqtaǵysy keletin sıaqty. Boldyrdy ma eken. Baıaǵy juttarda ashyqqan jylqy turyp-turyp bir-aq qulap, sodan turmaýshy edi. Mynanyń da qulasa tura alatyn túri joq. Jolǵa qulaı ma, ombyǵa qulaı ma? Aryq mal turǵaı, álgi maldyń ózi bıylǵy ombydan áreń shyǵady. Jamanatqa qońyr aıǵyrdy Náshekeńniń qıǵysy kelmeıdi.

Apyr-aý, osy aýyldaǵy tól basy emes pe. Shabysymen de, úıirdi qoryǵandaǵy shaharlyǵymen de, jeldeı esken jelisimen de, esik pen tórdeı bitimdi kelisimimen de aty shyqqan «Alǵabastyń» qońyr aıǵyry edi. Osynaý jolda osydan biraz jyl buryn aýyl balalaryn áskerge apararda arbaǵa jegilip, synymen, júrisimen aýdandy tańdandyryp kelgen qońyr aıǵyr emes pe. Náshekeńniń esine qońyr aıǵyrdy jegýge bermeımin dep jylqyshy Tilemistiń typyrlaǵany tústi. Qasynda shaǵyr bıe, aldyndaǵy arbada shulǵyp turǵany keldi kóz aldyna. Azamattar mingennen keıin arbany ala jónelgeniniń ózi bir sýret edi. Tanaýy deldıip, moıny qazdaı ıilip, aıaǵyn bıleı tastap jónelgende áskerge bara jatqandar ǵana emes, qarap turǵandardyń da kóńili ósip qalyp edi. Sol jolǵy ketken jigitterden áli habar joq. Saıdyń tasyndaı sol jigitterdi aparyp salǵan, sonda oınaqtap turǵan myna qońyr aıǵyrdyń halin qara. Jeńis toıynda shaýyp, báıgeńdi almaısyń ba, janýar. Aýyr kúnder seniń de ábden tıtyǵyńa jetti me! Júrmin ǵoı men de súıretilip.

Osy oılar Náshekeńniń óz tirligi de tap qazirgi qońyr aıǵyrdyń ilbigenindeı kórinip ketti. Senbiniń aıtqany qaıtadan qulaǵyna kelgendeı. Boran bastalǵannan tynym kórmeı typyrlap shapqan aıǵyr bul. Úıirimnen shashaý shyqpasyn dep jantalasqan janýar. Antalaǵan qasqyrǵa jasaǵan aıbaty edi ol. Qalyń qarda, birneshe kún qan sorpa bop úıir qorý ońaı ma. Zoryqqany ras boldy. Úıirim dep ózi ólerin bilmegen ǵoı janýar. Óstip júrip biz de bir kún tyrqıarmyz zorlanyp.

Náshekeń zildeı basqan aýyr oıdy seıiltkisi kelip, aldyǵa qarady. Qar qursanyp, melshıip jatqan mynaý meńireý dúnıedegi tirliktiń belgisindeı syzdyqtap shyqqan tútin kórindi. Soǵan jetse, manadan beri boı kótertpeı, qos ókpeni qabyndyryp kele jatqan qapas seıilip, myna dúnıe keńıtin sıaqty. Kún de art jaqtan órtengen úlken shardaı qyzara batyp barady. Jer betindeginiń bárin aýdarmaı sýretke túsirip alǵan dóńgelek úlken aına sekildi. Anaý kóz qaratpas qyzyly maıdanda qyrylyp jatqan adamnyń, apat qystyń tyrnaǵyna ilingen maldyń sýdaı shashylǵan qany sıaqty. Qara qoshqyl áldeneler qybyrlaıdy júzinde. Órtteı janǵan qyzyldyń qasynda jáı ánsheıin birdeńe ol. Ólmestiń kúnin kórip, ógizdiń júgin kótergen ózderindeı kórindi sol bir qyshqyl.

«Oıbaı» degenge jalt qarasa, qońyr aıǵyr tórt taǵandap turyp qalypty. Kádimgi jansyz aǵash at sekildi. Náshekeń shanadan túse tura umtyldy, kózdi ashyp-jumǵandaı bolǵan joq, aıǵyr oq tıgendeı ushyp tústi. Arqasynyń qyrymen joldyń shetine qulady da, ombyǵa aýnap ketti. Tanaýy pyr-pyr etip, aıaǵy sereńdeı berdi. Tógilgen jaly aq kıizdiń ústindegi at kórpedeı jaıylyp qapty. Ákim men Teńge de júgirip kelip, jylamsyrap qarap tur. Náshekeń qynynan pyshaǵyn sýyryp aldy da, tamaǵyna taqady. Janýar-aı, tipti jalynyshty qarap jatyr eken. Qolyndaǵy pyshaqtyń karta súńgip joq bolǵanyn ol sezbedi de. Tap jańa qulardyń aldynda sileıip turyp qalǵan qońyr aıǵyrdyń ózindeı qalshıyp qatyp qapty. Teńge endi ǵana baıqady. Náshekeńniń eki jaǵy sýalyp, tipti júdep ketken. Qaryǵyp qyzarǵan kózderine qaraýdyń ózi aıanyshty. Saqal-murtyndaǵy býryl da kóbeıe túsken sıaqty. Ánsheıindegi shyp-shymyr, typ-tyǵyz denesinde álsizdik bar. Eńkishtene túsken be, qalaı? Sol turǵan kúıinde shalqasynan qulap túspese jarar edi... Qońyr aıǵyr aıaǵyn sońǵy ret seripti de, sulq jatyp qaldy. Sol kezde Náshekeń betin basyp otyra ketti. Qulaǵy shýyldap, áneýkúngi boran qaıta soqqandaı boldy. Sonyń yzǵary óńmeninen ótip, buǵa túskendeı. Basyn ishine tyǵyp búgilip barady. Kúńirengen borandy jara kúmbirlete kisinegen qońyr aıǵyrdyń úni keldi qulaǵyna. Tógilgen jalymen jer syzyp, úıirin shyrq ıirip barady. Kezin ashyp alsa, uıyqtamaı kórgen tús sekildi birdeńe. Kúmbirlete kisinep bara jatqan aıǵyry aldynda sereıip jatyr. Jáı ánsheıin eles eken ǵoı...

— Sen ekeýiń aýylǵa tezirek jetińder de, bizge kisi jiberińder! Úlken jaıdaq shanamen kelsin. Aram ólgenmen de aýylǵa aparamyz. Baýyzdaýǵa dátim barmady, — dedi Náshekeń daýsy qaltyrap.

Teńge men Ákim bes bıeni aıdap, eki shanamen aýylǵa ketti. Qońyr aıǵyr men Náshekeń japan dalada qalyp barady. Qoıý qarańǵylyq úıirilip, shanalardy kóp uzamaı kózden jasyrdy.

* * *

Oıdaǵy maldan kelip Náshekeń bir-eki kún es jıǵan boldy. Úıde kóp jatatyn ýaqyt pa. Keńsege kirip edi, tóbeden jaı túskendeı Tóleptiń qazasyn estirtti. Lepsidegi aýrýhanada qaıtys bolypty, sol áneýkúngi tıgen sýyq jalmap tynypty.

Náshekeń sylq etip otyra ketti. Kolhozǵa predsedatel bolǵanyna áli kóp bolmaǵan Sadyq jańa ǵana Sydyqtan alǵan telefonogramny oqyp berdi. Qos janary terezede. Qolyndaǵy aǵash qalammen stoldy qur tyqyldata beredi.

Oıly. Ózi qara adam tipten kúreńitip ketipti. Náshekeńe solaı kórindi me, predsedateldiń murty jybyr-jybyr etkendeı boldy. Túıilip, tyǵylyp otyr.

— Áneýkúni men senderge Tólepke tımeńder dedim. Sydyq ekeýińiz boldyńdar ma. Al endi qarań qaldy ana usta dúkeni.

Kolhoz bastyǵynyń Tólepti jibergisi kelmegeni ras edi. Ol jaqtaǵy jaǵdaıdyń aýyrlyǵy shymbaıyna batyp turǵan Sydyq pen Náshekeń adam jetpeı jatqan soń áreń kóndirgendi. Ólimniń aýzyna týra ózi aparyp tyǵyp jibergendeı bolyp tur qazir. İstiń bulaısha sumdyqqa soǵaryn qaıdan bilgen.

— Balasy aman ba eken sorlynyń?

Náshekeńe nebir jaman oılar keldi. Bir sot Janardan da, Jeńisten de aıyrylyp, bir úıli jandy túgel qurtyp jibergendeı boldy.

— Basqa jamanat joq. Úıin baryp kórińder. Ot jaqqyzyńdar. Sydyqtyń aıtýyna qaraǵanda, erteńder súıegin alyp kelip qalar.

...Kúnniń raıy synaıyn degenmen, qar bul jaqta da áli siresip jatqan. Tóleptiń ólimi búkil aýyldy tikesinen tik turǵyzdy. Kempir-shal, bala-shaǵa biri qalmaı, kóńilderin bildirip, jylap kelip jatyr. Jýas ta bolsa qadirli ekenin qazasynyń ózi-aq kórsetti. Jylamaǵan jan joq. Aýyl asa bir aıaýlysynan aıyrylǵandaı. Súıegi kelgennen beri Sadyq ta, Sydyq ta, Náshekeń de kezek-kezek osy úıden shyqpaıdy.

Kóktem ıek astynda turǵanda ustadan aıyrylý kolhozǵa ońaı ma. Tólep eske túsken saıyn bul úsheýi osy tuıyqqa tirele beredi. Aldymen ólikti bar qurmetimen jónelteıikshi, sosyn kóre jatarmyz. Janardyń joqtaýyna jurttyń bári rıza. Ásirese, kempirler erinderin sylp-sylp etkizip:

— Kókem-aý, qaı jerinen shyǵyp jatyr munsha joqtaý, — deıdi.

Qos jetim ek, súıeý bolǵan birimizge birimiz,

Ne bolady, oý, halaıyq, endi bizdiń kúnimiz.

Bul soǵystyń sen de boldyń erte ketken qurbany.

Bir Allanyń qashannan edi, bul tozaqty qurǵany.

Qadirińdi bile almasam, qaryz qylma, kesh meni,

Temirińnen bul jurtyńa kim syzar endi kesteni.

Janardyń joqtaýlary jurttyń aýzynda osylaı jattalyp ketti. Eldiń bárin egiltken qabirdiń basynda Jeńistiń «kim meni endi koınyna salyp júredi», — dep shyryldaǵany boldy.

Aýylǵa qara qaǵaz qansha kelip jatsa da, kózben kórmegen soń kóńil senbeıtin sıaqty edi. Al myna Tólepti óz qoldarynan jóneltkendiki me, aýyldyń qabyrǵasy qatty qaıysty.

Náshekeńniń usta dúkeniniń qasynan ótken saıyn kóńili buzylady. «Altynnyń qolda barda qadiri joq», Tólep soqqan tóstiń shyńyly damylsyz tirshilik tynysyndaı eken ǵoı. Endi, mine, kórdiń be, typ-tynysh. Maldan qyzyl aıǵyr, qońyr aıǵyr, adamnan Tólep bıylǵy juttyń qurbany boldy. Aýyrlyqty kóterýge jaralǵan jan edi, aýyrlyqty ózimen birge ala kete aldy ma eken. Momyn dep moıyn burmappyz, orny qandaı oısyrap tur, marqumnyń.

Qadirińdi bile almasam, qaryz qylma, kesh meni.

Janardyń joqtaýynyń osy joly esine túsip ketti. Shirkin neme, qalaı taýyp aıtqan. Tólep marqumnan osy keshirimdi bárimiz de suraǵanymyz jón-aý ózi. Moıymaǵan momyndardan aınalsaqshy...

SEGİZİNSHİ TARAÝ

Kún quryq boıy kóterilgende jurt birtúrli maýjyrap sala berdi. Soqa ustaǵan áıelder de, ógiz aıdaǵan balalar da qalǵyp keledi. Kóktemniń jupar ısi kóterilgen kúnniń qyzýymen qosylyp, osynaý qońyr beldiń ústinde júrgenderdiń bárin mas qylǵandaı. Eger qazir qulaı ketse, myna qara buıra topyraqta qus tósekke jatqandaı qor ete túseri haq. Biraq eshkimniń de toqtaǵysy joq. Bir aınalym bolsa da óne bersin.

Kúndegi ádeti boıynsha bular egis basyna tań biline kelgen. Salqynda istegen jumys qashanda ónimdi ǵoı. Sáskege deıin óndirip tastamaq-ty. Mezgilsiz buzylǵan tań aldyndaǵy tátti uıqy endi óz esesin jibergisi kelmegendeı ýysyna alǵan sıaqty. Kún qyzýy maldyń da, jannyń da arqasynan ótip, boılaryn bosatyp barady. Ógizder de mamyrlap aıaqtaryn erine basady. Bir kishkene kóz shyrymyn alýǵa dińkelep kele jatqandar az emes. Biraq bári eń shetki soqadaǵy Teńgege qaraı beredi. Sol toqtasa ǵana toqtamaq.

Basyn ala gúldi shytpen shart baılap alǵan Teńge soqanyń sońynan kerbez basady. Ústindegi kónetoz ıýbka, kúnge qýrap aǵara bastaǵan, ár jerine jamaý túsken kógildir keýdeshesi bar. Soqanyń qulaǵyn súıep qana jeńil ustap keledi. Eńkeıińkiregen tósi kógershinniń tósindeı tompıyp tur. Syrt pishini de qulyn jondy, ádemi. Basyn bir túsirip, bir kótergen osy bar keıpinde tabıǵı sylań kerbezdik, ózine jarasymdy órlik bar. Ógiz aıdap kele jatqan balaǵa kóz tastaıdy da, anda-sanda bir kezdesetin sekpili bar qyzyl shyraıly júzine ádemi kúlki úıiredi. Ákim eki aıaǵyn bir jaǵyna salyp, mol sáýleli kún nuryna rahattana kózin jumyp qarap otyr edi. Bir kezde basyn shulǵyp qaldy. Iegi jalańash tósine taq etti. Teńge áli qyzyqtap keledi. Qanbaǵan uıqy, kúnniń qyzýy, ógiz júrisiniń terbeýi — bári bala nemeni balqytyp bara jatsa kerek.

— Eı, qaǵynǵyr, aıda ógizdi!

Ákim selk etip, qulap qala jazdady. Kózin jypylyqtatyp Teńgege qarady. Bul túri kisi kúlerlik edi. Shańyttanyp, jaryla bastaǵan sopaqsha beti jybyr-jybyr etedi. «Shynymen uıyqtadym ba?» degen kisishe jalbaryna qaraıdy. Jańa qulaı jazdaǵandaǵy erbeńdegen qol-aıaǵy, myna túri Teńgeniń ishek-silesin qatyrdy. Kúlem dep soqanyń qulaǵyn da qoıa berdi.

— Eı, ózderiń ǵana máz bolmaı, bizge de aıtsańdarshy, — degen daýys shyqty ortańǵy borozdadan. Bulaısha syzyla aıqaı salǵan Janar edi.

Osy kezde Ákim «qaıt, qara sholaq, qaıt!» dep tiliktiń basynda ógizderin shyrq ıirdi. Teńge soqany jyǵa saldy. Ákim jańaǵydaı emes, shunań-shunań etip, qolyndaǵy jylan baýyr aq qamshyny sart-sart etkizedi. Ógizder de tepeń qaǵyp, janushyryp buralyp keledi. Ásirese, erekshe belsendisi udaıy aldyǵa, borozda jaqqa jegiletin «Ahmetjan qara sholaq». Teńge men Ahmetjan úı bolǵanda satyp alǵan sıyrdyń alǵashqy buzaýy. Taıynsha kezinde kolhozǵa bergen. Qazir osy aýyldaǵy asa belgili maldyń biri. Soqata shyqqanda, shóp tartqanda, astyq tasyǵanda jurt oǵan jatyp kep talasady. Ári júrdek, ári ábden turalap qalǵansha aıanbaı tartatyn áldi mal. Soqaǵa salǵandaǵy bir ǵajaby borozdadan aýmaı, qaıtatyn jerde «qaıt» dese, qamshy saldyrmaı ózi buryla beredi. Qara sholaqtyń júrgishtigin, júk tartqyshtyǵyn áskerge ketpeı turǵanda «mal ıesine tartady» dep jurt Ahmetjannyń ózine syndyrýshy edi. Endi Teńgege tartqan desetin boldy. Onyń taǵy bir keremet qasıeti arbaǵa jekkende erge qaraı, júk aýyr bolsa, aldyńǵy eki aıaǵyn búgip jiberip, tizerlep tartady. Boıyndaǵy bar mini quıryǵynyń sholaqtyǵy ǵana. El basyna kún týyp, surapyl soǵystyń aýyrlyǵy aýylda adamnan — áıelge, maldan — ógizge túsken shaqta Teńge de, qarasholaq ta kolhozǵa úlken súıeý boldy. Osy kóktemde soqaǵa shyqqanda da qara sholaqqa jurttyń bári talasqan. Aqyry Teńge jeńip shyqty. «Ógizden qara sholaqty, baladan Ákimdi bermeseńder, soqaǵa barmaımyn» dep otyryp aldy. Óz qadirin, óz salmaǵyn biletin áıel bul tilegin oryndatatynyna senimdi edi. Brıgadırler úshin kóktem kezindegi eń aýyr is — soqaǵa bala men ógizdi bólý. Pysyq balany, jaqsy ógizdi árkim-aq alǵysy keledi. Barlyq bala Ákimdeı ot, barlyq ógiz qara sholaqtaı «aqyldy» emes. Janjal basy qashanda osy ógizge talastan shytady. Qara sholaq jaıly el aýzynda jıi aıtylar Ákimniń óleńi de bar.

Qopadan elge kelem tóteletip,

Arbamdy qara ógizge jeteletip.

Áskerden Dákeń aǵam aman kelip,

Artynan erter me eken kókeletip?

Osy óleńin kóńili hosh kezinde Kúljámıla kempir de qaıta-qaıta aıtqyzyp, Ákimniń betinen súıetin. Jylan baýyr uzyn aq qamshyny da Ákimge ustatqan osy óleń. Oǵan deıin tóbeden jerge jetip, tor aldynda ilýli turýshy edi. Anda-sanda maılap qoıyp, qasyna jan jýytpaıtyn. Óıtkeni, Dánekerden qalǵan eki-aq belgi bar. Bórte serke men osy uzyn aq qamshy. «Birge týmasań da, týǵandaı óleń shyǵarypsyń, tileýiń durys eken, bet-júzin kórmeı kóke degeniń úshin» dep aq qamshyny ustaýǵa ruqsat etken-di. Anda-sanda maqtanǵysy kelgende bolmasa, Ákim de ol qamshyny kóp alyp shyqpaıdy. Jańaǵy sart, sart etkizgeni «meni, aq qamshymdy kórdińder me» dep ses kórsetkeni. Onyń ústine, ózin mazaq qyp kúlgen kelinshektiń aldynda da «erkek» bolýy kerek qoı.

Teńge Janardyń aıqaıyn estidi, demalsaq degen emeýrinin túsindi. Óziniń de boıy saldyrap, qulaı ketkisi keledi. Bul óıtse, ózgeniń de toqtaıtyny sózsiz. Biraq qazir damyldyń ýaqyty ma! Kolhoz bıyl egiske kesh shyqty. Kún asqan saıyn jer keýip barady. Eldiń bıylǵy úmiti osy qońyr beldiń ústi — jańadan ıgerilip jatqan tyń. Myna jyrtyp júrgenderi tary sebetin jer. Bul belge sý shyǵarýdyń ózi qansha ábiger etti. Kóktemniń alǵashqy kúnderinde sonaý tereń jardan toǵan ótkizýdiń, sol toǵandy osy belge jetkizýdiń áýresi az bolǵan joq.

Mynaý keń jazıra jerdi ıgerýdi usynǵan Náshekeń eken. Elden estýine qaraǵanda, byltyr burshaq urǵan jerge egin salýǵa ol kisi úzildi-kesildi qarsy bopty. Óıtkeni qansha aıtqanmen ol jerde dán qaldy. Ol dánniń erte kókteıtini haq. Onyń ústine tuqym sepsek botqa bop ketedi. Erte óngen dán men kesh sebilgen tuqym sońyra egin piskende de ala-qula bolyp berekeni alady. Onyń ústine ol jer tozǵan jer, jyl saıyn ónimi tómendep barady. Sondyqtan eki-úsh jyl demaldyrý kerek. Ol jerde bıyl jabaıy bıdaıdy shópke shaýyp alamyz.

Náshekeńniń bul aıtqany kókeılerine qonǵanmen, qońyr beldiń ústin ıgerýdi ózgeler qıynsynǵan. Qazirgideı soǵystan álsiregen kezde oǵan shama kele qoıar ma eken. Bekerge ne tyndy ıgere almaı, ne eski jerge egin sala almaı eki ortada dát dep qalarmyz. Onyń ústine myna jotaǵa sý qalaı shyǵady? «Menińshe, eń qıyn sharýa sol, sý shyqsa, bul dalańqyny ıgerý — yrys. Kók qasqa shymdy da jyrtady ǵoı. Al bul dala jýsan men qara ot. Jýsan men qara ot bar jer qashanda qunarly. Naǵyz astyqtyń astynda qaldyratyn jer. Sýǵa keletin bolsaq, osy belge bizdiń babalarymyz egin salǵan. Tap ana tórt qulaqty beıittiń túbinde qazirgi Kúljámıla kempirdiń atalarynyń dıqanshylyq etkeni esimde. Solar qalaı sýardy eken?» — dedi Náshekeń.

Ózi osy beldiń qyrymen ótetin ózekke kópten kóńil toqtatyp júretin. Bir kúni atpen bastan-aıaq aralap shyqty. Qońyr beldiń ózi tap myna tórt qulaqty beıitten bastalady da, Shóltumsyqtan baryp bitedi. Bul eki ara shamamen on-on bes shaqyrymǵa sozylady. Álgi ózek kádimgi dap-daıyn jotatoǵan qusap júredi de otyrady. Ony arshý asa qıyndyqqa túspeıdi. Bıyl sonyń bes shaqyrymyn arshyp, shyǵys jaǵyna egin salsa, dúnıeniń astyǵy shyǵady. Biraq álgi jotanyń qyrymen júrip otyratyn ózekshe tórt qulaqty beıittiń túbinen bitedi de, ar jaǵy qulama yldı bop ketedi. Osy tórt qulaqty beıit turǵan beleńge sýdy qalaı shyǵarý kerek? Negizgi bas aryq tórt qulaqty beıit turǵan tóbeniń tómengi jaǵyndaǵy jardyń arǵy betimen ótedi. Qońyr belge qaraı bas aryqtan shyǵatyn eski bir silem bar. Biraq ony álgi jar kesip tastaǵan. Jardan shyqqan soń silem qaıta jalǵasady da, tórt qulaqty beıit turǵan tóbeniń túbinen kelip joǵalady. Náshekeń osy silemmen kelip, qońyr beldiń ústine sý shyqqan deıin dese, órge qaraı ol qalaı júredi? Bul aradaǵy ór keminde júz-júz elý metrdeı bolady-aý. Bar gáp osynda, Náshekeń osy aranyń jumbaǵyn uqpaı qoıdy.

Jurtty qorqytatyn da jar men osy alqym. «Náshekeń aljıyn degen shyǵar». «Tóbeniń túbinen basyna sý shyǵýshy ma edi?» Mundaı sózderdi aıtýshylar da tabyldy. Ári oılap, beri oılap ábden basy aýyrǵan soń, «sýǵa ketken tal qarmaıdy» demekshi, Náshekeń Kúljomıladan aqyl suraýǵa bel býdy. Kúljomıla uzaq oılanyp otyryp qaldy da:

— Iá, ol beldiń ústine sý shyqqan, — dedi.

— Qaıtip, qalaı?

Náshekeń balasha aıqaılap jiberdi.

— Umytpasam, on jastaǵy kezim. Bıyl alpys bestemin ǵoı. Budan elý jyldan astam buryn. Dáneker meniń otyz toǵyzymda týdy. Bıyl týra 26-ǵa kelipti. O, qarǵam-aı, — Kúljámıla kókiregi qars aıryla aýyr kúrsindi.

— Aman bolsa, áli-aq keledi, bári bir kúndeı bolmaıdy, báıbishe, balańyz kelip, bórte serkeniń basy domalap jatqanyn kóresiz!

Náshekeń nyǵarlap-aq aıtqandaı boldy. Biraq óz júreginde de bir kúdik bar sekildi. Ony Kúljámıla baıqamaı qalǵan joq. «Aldaısyń-aý» degendeı ala kózimen bir qarady da, sózin ári jalǵastyra berdi.

— Birdi aıtyp birge ketedi degen osy. Sýdy aıtyp, Dánekerge ketippiz. Sol on jasymda tóbe ústinde egin sýaryp júrgen atama sýsyn aparatynmyn. Sý sonda qyzyl asyǵymnan keledi. Álgi aryqpen júrgende tóbege qaraı órlegendeı emes, jaıdaq jermen bara jatqandaı bolatynmyn. Sóıtip otyryp beldiń ústinen bir-aq shyǵam. Tóbede turyp tań qalatynmyn, myna bıikke sýdy qalaı shyǵarǵan dep. Atamnan san suradym da. «E, qaraǵym-aı, adamnyń qolynan ne kelmeıdi. Bes rýly el osy toǵandy bes jyl qazdy. Ana ıreleńdi kórdiń be, gáp sonda, sol ıreleń arqyly jetekteısiń de otyrasyń. Sonda órdiń ózi yldı sekildi bolady. Sýǵa sol yldı bolsa bitti, júre beredi. «Qalaýyn tapsa qar janady, suraýyn tapsa sarań myrza bolady» degen emes pe. Suraýyn taptyq, myna sarań jotanyń bermesin alyp otyrmyz» degeni áli esimde. Sol egin salýdan meniń ákem ájeptáýir baıyp, keıin mal bitti.

— Jylansha oralǵan dedińiz be?

Basqa sózdiń bárin esinde ustaı almaı qalǵandaı Náshekeń tap osy sózdi nyǵyrlap qaıta surady. Kópten sheshe almaı áýre bop júrgen jumbaǵyna jaýap tapqandaı.

— Eger birge barsaq, sol joldy taba alasyz ba?

— Qaıdam, qanshama ýaqyt ótti!

Kúljámılanyń kómeıinde «taýyp ta qalarmyn» degen ekiushty senim turǵandaı boldy. Náshekeń ertip baryp, ekeýi altyn izdegendeı uzaq júrdi, bolar-bolmas bir izdiń sońyna túskendeı. Kúljámılany Náshekeń bas aryqqa aparatyn silemmen de tanystyrdy. Ol silemniń bir jartysy jardyń ar jaǵynda byltyr ózin burshaq soqqan jerde qalady eken. «Tap myna arada qulap jatyppyn», — dedi kúlip.

Osydan keıin tý bastaǵy pikirine taban tirep, aqyry kolhoz predsedateli Sadyq Kıizbaev pen Sydyqty Náshekeń kóndirgen bolatyn. Qar sýy kebe uzyndyǵy 50 metr, bıiktigi 10 metr jarǵa shabýyl jasady. Úsh brıgadadaǵy ketpen, kúrek kóterýge jaraıtyndardyń bári jabyldy. Bes kúnniń ishinde jardyń tabanynan ústine deıin eni úsh metr jal kóterdi. Jaldyń ústimen eski silemge jalǵastyrylyp toǵan tartyldy. Ol toǵan tóbeniń etegine jetip, odan ári ırelendegen jylan aryq qazýǵa kiristi jurt. Jylan aryqtyń ár metrin Tileýjan degen toǵan basymen birge Náshekeńniń ózi ólshep berip turdy. Ol aryq qońyr beldiń ústindegi ózekshemen kelip jalǵandy da. «Kóp túkirse — qol» degen ǵoı, sóıtip, úlken bir is bitti. Tóbe basyna sý shyqqanda kolhoz úsh qoı soıyp toı jasady.

Teńgeniń áli esinde, jańa qazylǵan jylan aryqpen sý júrgende Náshekeń:

— A, qudaı, a, qudaı! Aqsarbas! Aqsarbas! Qara qazan sur balanyń qamyna qalǵan qaıratty qum qyla kórme, qudaıym, — dep elpeń qaǵyp sýmen birge júgirdi de otyrdy. Úlken adamnyń munysyn eshkim de ersi kórgen joq.

Ras, bul jumys talaıdy zoryqtyryp, talaıdy dińkeletti. Muqattyń aıaǵynyń jarasy ashylyp, Baljan aýdanǵa aýrýhanaǵa áketipti degendi estidi. Ábdiniń kelinshegin alǵannan beri ol ózin aýylda súıkimsizdeý ustap júrýshi edi. Áneýkúni jardy bekitkende janyn sala jumys istedi. Jal bıiktep, tómennen topyraq tastaýǵa áıelderdiń qarymy jetpeı qalǵanda bes-alty jigitke salmaq tústi. Sonyń biri — osy Muqat. Oǵan jurt razy boldy. Baljan ekeýi kinásin biraz jeńildetkendeı. Eki bala súıse de, ózderi jurttan áli qysylatyn-dy. Bir jaqqa ketip qalmaq ta boldy. Biraq týyp-ósken aýyldy qımady. Erkeligińdi de, eserligińdi de tegi óziń ósken ortadan artyq kim kóteredi? «Kisi elinde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol» degen emes pe! Ýaqyt óter, túsiner jurt bizdi de dep júretin olar. Tatý turýǵa, taba bolmaýǵa tyrysatyn. Óz aýlynyń namysy úshin ólýge ázir ekenin bildire almaı, qusa bop júrgen jaıy bar-dy. Sonyń sáti kelgen sekildi, aıanǵan joq. Kúsh túsip ketken ǵoı sorlyǵa, jarasy ashylǵansha jantalasyp qaıtedi eken? Biraq qıyn-aý, qatyn-bala qumyrsqasha qımyldap jatqanda jaralymyn dep qalaı shydap turady. Onyń ústine jańaǵydaı janyn jegen dert bar.

Deni saý Teńgeniń ózi de burlyǵyp bir kún jatyp turdy. Janardyń qaıratyna da talaılar tańdaı qaqty. Kóziniń aǵy men qarasy — Jeńisi de osy toǵan basynda boldy. Jurtpen birge tamaqtanyp, jurtpen birge jatty. Tólep qaıtqannan beri kóp jesirdiń qataryna bul da qosylǵan. Biraq bul shyn jesir-di. Keshe ǵana túsken kelinshek sıaqty edi, cap qaryn tartyp bara ma, qalaı? Shirkin, ýaqyt-aı, eldiń kóbin erte qartaıta bastaǵan. Biraq maıdan jaqtan habar bolsa, bul da eleńdep turady. Bul da áldekimdi kútetin sıaqty. Áldebir eles emis-emis jastyǵyn eske túsirgendeı. Jurttyń osy bir jardy bekitip, jylan aryq qazǵanyna Sadyq basqarma qatty rıza bolypty deıdi. Kóringen jerde «elden aınalaıyn, kárisinen jasyna deıin tóbege kóteretin jandar eken, mundaı kolhozǵa kelgen meniń de baqytym bar shyǵar» deıtin kórinedi. Sadyqty sarań dep júrgen jurt ta úsh qoı soıǵan soń jaıylyp túsip, bárin umytty.

Teńgeniń qaıran bolatyn bir adamy bar. Ol - Náshekeń. Osy bir tuıǵyndaı ǵana kishkene shaldyń qaırat qaı jerinen shyǵa beredi? Syr bermeı shar bolattaı qashan da shymyr júrgeni. Áneýkúngi topyraq tastasyn kórseń. Qońyr aıǵyr ólgen jerde qajyǵandaı bop kóringen júdeý shalǵa múlde uqsamaı ketti. Judyryqtaı bop jurttyń bárin súırep júrgen bireý. Osy shal qajysa, búkil aýyl qajıtyndaı. Sony bilip sharshasa da, sharshaǵysy kelmeı me, áıteýir bir sıqyry bar. Basqarmanyń bas salyp urysqany, brıgadırdiń aıqaı-attany Náshekeńniń tóbesin bir kórsetkenine turmaıdy. Keshe ǵana osy arada bolyp: «Qaraqtarym, eńbek esh bolmasyn, jer qurǵap barady, qýzańdar!» — degen-di. Ol sózden Teńge kóp jaıdy uqqan-dy. Jaryqtyq, osy bir qońyr belde jaıqalǵan egindi kórýge asyǵa ma eken. Kún kóterilgen saıyn qyzýy kúsheıip, denelerin balbyrata tússe de, toqtap damyl alýǵa mursha bermeı kele jatqan kúsh — sol shaldyń aldyndaǵy uıat. «Sengen qoıym sen be ediń, Teńge!» — dese, ne betin aıtady. Teńge aýyl aldynda uıalatyn bolsa, myna júrgender Teńgeniń aldynda uıalatyn sekildi. Bir uıat bir uıatty qamshylap, qońyr beldiń ústinde qyzý jumys júrip jatty. Maılanbaǵan keıbir soqa dóńgeleginiń shıqyly men moıyn aǵashtardyń syqyry ǵana estiledi.

Aýyl jaqtan jalbaqtaǵan bir atty kórindi. Ógizdegi balalar da, soqa ustaǵan áıelder de jalt qarady. Shaldyqqan ógizder tura-tura qaldy. Esh bala «shý» dep aıdaǵan joq. Bóri attyny kózderimen tesip barady. Júrekteri dúrsildep qoıa berdi. Osyndaı attynyń talaıynan tórt jyl boıy jaman habar estip, jabyrqaǵandar az emes edi. Taǵy da kimniń sory qaınap, kimniń kózinen jas aǵaıyn dep tur eken. Áıelder men balalar bir-birine únsiz jaýtań-jaýtań qaraıdy. Sóıtedi de, aýyl jaqqa taǵy tesiledi. Álgi atty qamshylana túsedi. Erigip kele jatqan eser balanyń biri me deıin dese, up-uzyn bop soraıǵan bireý otyr. Birinshi brıgadanyń brıgadıri Asqarbaıǵa uqsaıdy. Tizesinen tómen bir aıaǵynan aırylyp, osydan eki jyl buryn áskerden kelgen-di. Buryn jurt «Qıahmettiń Asqarbaıy» dese, endi «aǵashaıaq Asqarbaı» deıdi. Aǵaıyndy tórteýi túgel ketip, ázirge oralǵany osy ǵana. Asqarbaıdy tanysymen eń aldymen eki jeńgesiniń — Bátıma men Jaqıanyń záresi ushty. Jaqıa — eń úlkeni Bazarbaıdyń, Bátıma — Ázimbaıdyń áıeli.

— Qudaı-aı, ne sumdyq, myna Ortanshym nege shapty sonsha? — dep Teńgeniń qasyna keldi olar. Teńge de qup-qý bop ketken. Ahmetjannan habar úzilgeli úsh jyl.

— Múmkin, bireýden súıinshi suraıyn dep kele jatqan shyǵar.

— A, qudaı, solaı bolǵaı!

Álgi atty ózekke quıyndatyp tústi de, órge qaraı qaıta qamshylandy. Sol kúıi soqashylarǵa jetti. Kún de ystyq, onyń ústine ózi qara jigit órt sóndirgendeı tútigip ketipti. Ter odan da, budan da ketken. Astyndaǵy qońyr tóbel qan sorpa. Áıelderdiń qasyna attyń tura qalǵanyna qaramastan, tebinip-tebinip qalyp, Teńgeniń basyndaǵy oramaldy julyp aldy. Jelkesine túıip qoıǵan burymy saý etip arqasyn japty. Ákimge Teńge tym sulý kórindi. «Kúıeýi kelip, baǵy ashyldy-aý, baıǵustyń», — dedi ishinen. Asqarbaı omyraýlatyp basa jazdap, eki jeńgesiniń de, Janardyń da shytyn julyp aldy. Ákimniń qalpaǵy da tústi qolyna. Til-aýzy baılanǵan adamdaı ún joq. Tasyrlatyp basqa soqalarǵa qaraı shaba jóneldi. Áıelderdiń oramalyn, balalardyń qalpaǵyn shetinen sypyryp júr. Ógizder úrkip, borozdadan shyqty. Asqarbaı Teńgeler turǵan jerge qaraı qaıta shapty.

— Shermende qylmaı aıtsańshy, Ortanshym-aý, bul ne? — dedi Bátıma.

— Súıinshi, súıinshi! Soǵys bitti! Jeńis!

Aýyldan shyǵa shapqannan ári entikken, ári óziniń de júregi attaı týlap tur ma, qyr-qyr etip úni shyqpaı qaldy. Teńge «Súıinshi! Jeńis!» degen sózderdi áreń-áreń estidi. Saqqulaq Ákim ǵana qaǵyp alyp, Asqarbaı aıtqan kúıi:

— Súıinshi, súıinshi! Soǵys bitti! Jeńis! — dep aıqaı saldy.

Janar tilik basynda kóleńkede otyrǵan balasyna júgirdi.

— Jeńis! Jeńis!

— A, qudaı! Aqsarbas!

— Ras pa, Asqarbaı, kúnim-aý, shynymen sondaı kún týdy ma?

— Atyńnan, seni tapqan anańnan aınaldym.

— Qudaı-aý, bári jolyna sadaǵa, shybyn janyn qaldyra gór!

Kimniń aýzynan ne shyqqanyn bilý qıyn. Jamyrasqan osyndaı sózder. Shaýjaıyna jabysyp, Asqarbaıdy at ústinen bireýler betinen súıip jatyr. Antalaǵan qatyndardan qońyr tóbel úrkeıin dep edi, áıelder aldy-artynan qorshap tyrp etkizbeıdi. Asqarbaıdy aradaı talap, úlkendi-kishi bári bas salǵan. Attyń jalyna jyǵyp alyp betinen, kezek tımegeni qolynan, tipti aǵash aıaǵynan súıip júr.

Áıelderdiń qorshaýynan «Ýh» dep qutylyp, aınalasyna qarasa, soqanyń bári doǵarylyp qapty. Aýylǵa qaraı balalar bir-bir ógizben sabap barady. Bas kıimderin bulǵap:

— Jeńis! Jeńis! — dep aıqaı salady.

Eń aldynda qara sholaqty qamshylap bara jatqan Ákim.

Asqarbaıdyń da delebesi qozyp ketti bilem, qońyr tóbeldi bura aýylǵa tartty. Qoıny toly áıelderdiń oramaly. Qaıda, nege shaýyp bara jatqanyn ózi de bilmeıdi, áıteýir attyń basyn qoıa bergen. Balalardyń bárin basyp ozyp, qara sholaqqa jetti. Ákim ozdyrǵysy kelmeı, biraz qamshylap edi, at qoıa ma! Onyń oıyna bir qýlyq tústi bilem, shaýyp bara jatqan ógizdiń ústine tikesinen tik turdy. Ózi qatarly balalarǵa buryn san kórsetip júrgen óneri. Janaı bere «eı, qulaısyń, ólesiń» degen sózdi Asqarbaıǵa aıtyp úlgertpeı, atynyń saýyryna qarǵyp baryp mysyqsha jarmasty. Qara sholaq bas jibin shubyrtyp óńkildep shaba berdi. Basqa ýaqyt bolsa myqtap ursar edi. Bul joly Asqarbaı Ákimdi mingestirgen kúıi shaba berdi.

Artyna qarasa, jotadan qulaı jaıaý jarysyp áıelder keledi. Asqarbaıdyń kóz aldynda ǵajap bir sýret turdy. Oımaqtaı bult joq, ashyq aspan, bar peıilimen tamyljyta nuryn tókken qýatty kún. Arttaǵy anaý beldiń bergi qabaǵynda kilemdeı túrlengen qyrdyń qyzǵaldaǵy. Jer-ananyń ózi myna qýanyshqa qyzyl jalaýlaryn qaptatyp, tóskeı ataýlyǵa túgel tigip jibergen sekildi. Sol qyrda úsh túrli jarys — jaıaý jarys, ógiz jarys, at jarysy jańa ǵana bastalǵandaı. Mynaý ǵajap sýret. Jaıaý ógizden, ógizdi attydan aýylǵa buryn jetkisi keledi. Atty kimnen ozbaqshy? Ol da asyǵady, alyp ushqan kóńilden ozǵysy kelgendeı. Qýanyshtyń qaıtyp oralmas kórikti sáti tur kóz aldynda! Qylqalam ıesine taptyrmaıtyn kórinis qoı bul. Qaıtalanbaıdy, qaıtalanbaıdy myna sýret!

Qaıda bararyn bilmeı, áıteýir attyń basyn qoıa bergen Asqarbaıǵa aıaqasty bir oı keldi. Artynda salaqtaǵan Ákim saldy ol oıdy. Kúljámıla kempirdiń úıine tartý kerek. Aýyldaǵy azyn-aýlaq kempir-shal da áldekimnen qulaqtanyp qalǵan-aý tegi. «A, qudaılap» ýda-shý bop, aıqaılasyp júr eken. Kúljámıla esiginiń aldynda kózin kólegeılep, aǵyzyp kele jatqan bularǵa tesile qarap turdy.

— Soǵys bitti, súıinshi, ápke! Súıinshi! — dedi Asqarbaı. Ákim buryn aıtyp qoıar ma dep qyzǵanǵan kisishe alystan aıqaılady.

— Al, qaraǵym, al. Sol qıamet shynymen bitse, qalaǵanyńdy al, qaraǵym! Kúndi ber deme, kúshim jetpeıdi. Aıdy ber deme, álim kelmeıdi. Qalǵanynyń bárin al!

Bul sózderdi Kúljámıla ózinde joq bólekshe sabyrlyqpen aıtty. «Kúndi ber deme, kúshim jetpeıdi, aıdy ber deme, álim kelmeıdi. Qalǵanynyń bárin al!» Sóz parqyn túsinetin Asqarbaı osy bir habar myna turǵan ana úshin, mynaý jatqan dala úshin qandaı qymbat ekenin bar júregimen jańa uqqandaı boldy. Qarǵyp túsip, Kúljámılany qushaqtap turǵan Ákimdi, ana tósinde selkildegen onyń bilte shashty basyn kórdi. Astyndaǵy aty da aýyzdyǵyn qarsh-qarsh shaınap, qýanysh qurmetine bılep turǵan sekildi. Ózi ǵana ne isterin bilmeı ańyryp qapty. Qoıny toly áıelderdiń oramalyn aldy da, shashyp jiberdi. Biri qyzyl, biri kók, biri sary, biri qońyr, biri aq. Aqyryn soqqan samal jel ilip alyp jelkildete jóneldi. Jel de jesirlerden súıinshi surap jatqandaı. Kımesheginiń ústinen tartqan oramalyn aldy da, Kúljámıla da laqtyryp jiberdi. Kári kóńil de tasyp ketse kerek. Úlken aq shúberek tóńkerilip, tóńkerilip baryp, shop basynda jelbirep turyp qaldy...

* * *

Kúljámıla aýyl ortasynda asyq oınaǵan bir top baladan kóz almaı tur. Buryn jaıaý júrýge pysyq-aq edi. Endi eki attasa júregi aýzyna tyǵylyp, entigetindi shyǵardy. Qaıta bul myqty júrek deseńshi deıdi ózine-ózi. Dáneker ketkenniń kelesi kúni-aq úzilip kete me dep em. «Adam ıt jandy» degen ras eken ǵoı. Súıretilip áli júrmiz. Tatar dámim taýsylmaı júrgen shyǵar.

Úsh aı boldy. Kúljámıla namaz oqýdy da pyshaq keskendeı tyıdy. «Osy qudaıdyń adal pendesi shyǵarmyn deýshi edim. Ǵumyr boıy qulshylyq qylyp bes ýaqyt namazymdy qaza qylmaı oqyp júrdim. Sondaǵy jarylqaǵany osy ma: kúıeýimnen erte aıyrdy, qudaı saldy, kóndik dedim. Endi jarylqar degende jeti qursaqtan jalǵyz qalǵan Dáneker taǵy ketti. Kóppen kórgen uly toı, kóndim dedim. Aq tileýimdi aıtyp, Allaǵa kúni-túni jalbaryndym. Kóz jasymdy kórer dedim. Kóretuǵyn túri joq. Soǵys bitkeli jyldan asty, aman bolsa, endigi kelmes pe edi. Ne jylaǵanyńdy, ne qulshylyq etkenińdi kórmeıtin kórsoqyr qudaıǵa nesine jalynam osy?». Keýdesin yza kernep, ózegi ottaı janǵan osyndaı bir sátte jaınamazyn atyp urǵan. «O dúnıede beretin ımanyńmen óziń-aq bol. Jaryq dúnıede jalǵyzymdy bir kórsetpegen saǵan endi jalynsam tas tóbemnen úr».

Sońǵy sengen táńirimen de arazdasqan soń Kúljámıla burynǵydaı emes, eńkishtenip júdeı bastady. Janary da taıaıyn dedi me, kózin ylǵı kólegeılep júrgeni. «Óıtpesem, kóre almaımyn», — deıdi.

Jańaǵy asyq oınaǵandarǵa taǵy da qarap tur. Osynda turǵandardyń eń kishkenesi Jeńis kózine ottaı basyldy.

— Sen kimniń balasysyń, eı!

Kúljámıla bar daýsymen aıqaı saldy. Jeńis shoshyp ketip, aýzyn burtıtty da:

— Tóleptiń! — dedi.

Tosylyp qalǵan kempir balalardyń qasynan Baıboldyń Tóleshin kórdi. Áskerden kelgenine alty-jeti aı bolǵan, kádimgi Dánekermen birge ketken Tólesh. Qos baldaǵy bir qolynda, erinbeı-jalyqpaı, shoıqań-shoıqań etip asyq atyp jatyr. Óz-ózinen saq-saq kúledi. Bir ýaqytta kóndegi bar asyqty sypyryp alyp, «shnel, shnel» dep, aıaǵyna oq tıgen andaı aqsańdap, úıine qaraı júgire jóneldi. Balalar ańyryp qarap qalypty.

— O, beıbaq! — dedi Kúljámıla daýystap.

Tólesh áskerden qyzyl qyrman kezinde kelgen. Kolhoz qońyr beldiń astyǵyn jınap ala almaı, alasapyran bop jatqan-dy. Qasyna ana Galfıngerdiń qyzy Klaradaı aq halat kıgen bir jas orys áıelin ertip keldi.

Galfıngerdi osy aýyl túgel «Qalpanger», áıeli Anneldi «Ánel», qyzy Klarany «lóktir Kúler» deıdi. Nemis degen atyna bola alǵashqyda jurt tyjyryna qarsy alǵan-dy. Ózderi de eńseleri kóterilmeı, qońyltaqsyp júrdi. Jurtqa juǵysaıyn dese til bilmeıdi. Onyń ústine eldiń bári bularǵa «nemis» dep ala kózimen ata qaraıtyn sıaqty. Bir kúni aýyl balalarynyń terezeleriniń aldynan «fashıs» dep júgirip ótkenin estip, úı ishimen jylap kolhoz keńsesine kelgen bolatyn. Olardyń qandaı nemis ekenin túsindirý jónindegi aýyrlyq partorg Sydyqqa tústi. Talaı balaǵa qol jumsap, ustamsyz talaı adamnyń aýzyn qarýǵa týra kelgen.

— Bular Edil boıyndaǵy ózimizdiń nemis. Jaý nemiske úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy.

«Jylqy kisineskenshe, adam sóıleskenshe» demekshi, ózderi de sińise bastady. Qazaqsha tipti tez úırendi. Qalpangerdiń salǵan maıalaryna jurt tamsana qaraıtyn boldy. Bir ǵajaby, qardyń sýy ózge maıalardyń tóbesinen tabanyna bir-aq jetse, muny maıasy ústińgi qabatyn alǵanda qup-qurǵaq bop turady. Rahmetti el oǵan, ásirese, jut jyly jaýdyrǵan-dy. Qopadaǵy Qalpanger salǵan maıalardyń arqasynda ǵana azyn-aýlaq mal aman qaldy. Shirkin, endi ózi salǵysh-aq. Qyzdyń jıǵan júgindeı qyry synbaı turady ǵoı.

Bárinen de Qalpangerdiń osy kolhozdy sýǵa jarytqanyn aıtsańshy. Qasynan ótetin esh ózen, bulaq joq bul aýyl jazda toǵan sýyna qaraıtyn da, qysta qar eritip ishetin. Malǵa da sol. Ásirese, kóktemde qıyn. Qar ketip, toǵanǵa áli sý túse qoımaǵan kezde jurt sonaý bes shaqyrym jerdegi Kıikbaıdyń týmasyna shaýyp áýre bolatyn. Keıbireýler erte kóktemde uraǵa, orǵa qar kómip álek. On kúnge jeter-jetpes kóktemniń osy shaǵy jurtty qınap-aq tastaıtyn. San ret aýyl ortasynan qudyq qazyldy. Biraq bári de biteledi de qalady. Qazir Qalpanger men Quljabaıdyń qudyǵy degen qudyq bar. Qysy-jazy tup-tunyq móldir sý úzilmeıdi. Ózi de óte tereńnen shyqty. Jıyrma bes metrden deı me nemene. Eń sońynda qudyqtyń túbine túsýge eshkimniń dáti barmaı, Qalpanger men Quljabaı ǵana táýekel depti. Qalpangerdiń de Quljabaı sekildi boıy uzyn. Ógizge, atqa minse, eki aıaǵy salbyrap jer tireıdi. Jeńi men balaǵyn ǵumyry túsirmeı júretin ádeti. Eki baltyry men bileginde kepe qozynyń júni bar dep kúletin jurt. Maıaǵa shóp laqtyrǵanda bir shómeleni bir-aq kóteredi eken. Qandaı qaýyrt jumysta júrsin tamaq ýaqytyn ómiri qaza qylmaıdy. «Menikı qaryn ashty» dep kez-kelgen kóleńkege otyra ketedi de, órt alyp bara jatyr deseń de tamaǵyn ishpeı turmaıdy. Aýyl adamdary da onyń bul ádetine úırengen, «al Qalpangerdiń namaz oqıtyn ýaqyty keldi» dep ózderi de otyra ketedi. Tipti qudyq arshyp júrgende de «Quljabaı, toqta, menikı qaryn ashty» dep qudyqtyń túbinde otyryp tamaq ishipti. Tas tımeý úshin ekeýiniń basyna temir qalpaq oılap tapqan da sol. Sýdy shyǵaryp, qudyqtyń túbinen erneýine deıin shegendegen de sol Qalpanger. Mal da, jan da qaryq bolyp, aýyzsý degende talaı tarlyq kórip júrgen aýyldyń sóıtip kózi ashylǵan. Qalpangerdiń eń jaqsy kóretin adamy Náshekeń. Ol kisini kórgen saıyn «áı, myqty shal, molodes shal» dep basyn shaıqap turǵany.

Ánel de áıelderdi aýzyna qaratyp aldy. Sút tartatyn mashınasy rahat boldy onyń. Buryn maı salyǵyn óteý úshin qoldan shaıqap áýre bolýshy edi. Endi Ánel tileýiń bergir, aparyp tastasań tartady da qoıady. Aýyl áıelderimen kádimgideı abysyndaı syrlasatyndy shytardy. Kúljámılamen de bir kúni kóp-kórim syr aıtysty. «Qyzym kúıeýge shyǵar jastan ketip barady, sizdiń aýylda ony kim alady?» dep kádimgideı qaıǵyryp aıtty. Bul halyq ta qyzy kúıeýge kesh shyqqanǵa qorlanady eken ǵoı dep túıgen Kúljámıla.

— Balam kelse, qyzyńdy maǵan beremisiń? — degen qaljyńdap.

— Qudaı ondaı kún keltirse, berem, — degen ol da kúlip.

— Eı, mynaýyń qudaıdy da biledi, bulardyń da qudaıy bolady eken ǵoı dep oılady Kúljámıla. «Tipti ondaı kún týsa» dep qoıady. Maǵan jany ashyp otyr baıǵustyń. Bar yqylasymen eljirep aıtady ózi. Nemistiń de nemisi bar ma deımin. Áı, anaý soǵys salǵan mundaı nemis emes shyǵar, anadan týmaǵan bolar olar.

Kúnqaǵary bar qalpaq kıgen balany «kápir boldyń» dep qýalap júrip uratyn Kúljámıla anaý ýkraın shaly Ostappen de shúıirkelesip ketti. Qıraǵan kesesin, tesilgen tabaǵy men shelegin eki aıtqyzbaı jamap beredi. Úsh jyldyń ishinde ol da qazaqsha sóılep ketti. Dánekerdiń balǵa soǵatyn dúkeninde Tólep usta ekeýi ne istemedi! Ketpen-kúrekti ǵana emes, soqa, tyrma, tipti traktor, kombaındy da jóndedi-aý. «Bir kezde «kápir» dep at-tonymyzdy ala qashýshy ek, bilmestikten ishken ý eken de. Adaldyǵyn, kisiligin aıtsańshy! Adamdy, adamdyqty tanýǵa bolady ǵoı! Kúni keshe eline kósherde Ostap ádeıi kelip qosh aıtty. Bir shóńkesin tastap, shashaqtap toqylǵan nan salatyn dorbany attaı qalap alyp ketti. «Kózińdeı kórip júrem», — deıdi. «Báıbishe, jylama, bala keledi», — deıdi. Meniń kóńilimdi aýlap, óziniń tórt balasy birdeı habarsyz ketkenin aıtty. Men sekildi onyń da kókiregi sherli eken. Biz áıteýir ósken jer, týǵan eldemiz ǵoı. Qonystan aırylyp, qoparyla kóshkemiz joq. Al ol sorlylar beri qaraı bir úrikti, «elim» dep jaý shapqan jurtqa taǵy jóńkip barady. Kóńilge bolmasa, Ostaptyń orny osy aýylǵa kórinip-aq qalǵan sekildi. Tólep ólgennen keıin kóp qaırat kórsetken sol edi. Qaýǵalaqtaǵan aq kóńil neme ózi».

Qalpangerdiń qyzy da osy aýyldyń óz balasyndaı. «Kúler» dese kúler ózi. Ylǵı kúledi de júredi. Álgi burshaq soqqan jyly ózin ólim aýzynan alyp qalǵan sol Kúler emes pe. Týǵan qyzyndaı úsh kún tapjylmaı qasynda otyrdy. Zapyran sekildi ashshy bir sary dárini berdi de jatty. Jan shirkinniń táttisi-aı, ánsheıinde «al qudaı, al qudaı» dep zarlaıtyn Kúljámıla sonda tiri qalǵysy keldi. «E, táńirim, ulǵaıǵan saıyn adamnyń jany tátti bolady degen ras eken. Baıaǵyda toqsanǵa kelgen bir shal úlken balasymen qatar aýyryp, máńkir-múńkir jan alýǵa kelgende ony balasyna jumsaǵan eken deıdi. Sol sekildi «Dánekerińdi me, ózińdi me?» degenge ne der edim. Áı, qý jan qansha tátti bolsa da, janalǵyshty Dánekerime jibere qoımas edim-aý. Bul ajal shirkin aqyldasyp kelse arman ne!».

Kúler sonda «apa, balańyz sempatı eken» dedi me, ne dedi? Áıteýir tórdegi sýretine tesilip qaraı berdi. Meniń túsinbeı qalǵanymdy baıqap, «sulý, sulý» dedi-aý. Sýrettegi sulý bolǵanyn qaıteıin, jaryǵymnyń. Qandaı ekenin umytyp ta baram ba ózi?

Tólesh kelgende topyrlaı jınalǵan tamam kempirge qasyndaǵy jas áıeldiń sózin qazaqshaǵa aýdarǵan da osy Kúler bolatyn. Ol sózder Kúljámılanyń kúni búginge deıin qulaǵynda.

— Bul kisiler Brest degen jerde turǵan. Ol arada bizdiń shekara. Jaýdyń alǵashqy soqqysyn solar kórgen. Óte qıyn soǵys bolǵan ol jerde. Kóp adam ólgen. Fashıser úlken aıýandyq jasaǵan. Soldattarmen qosa áıelderdi, kishkene balalardy da atqan, azaptaǵan. Baıbolov joldas aýyr jaralanyp jatqanda qolǵa túsirgen. Sodan Germanıaǵa lagerge áketken. Germanıada qar kóp bolatyn jerge — Norvegıaǵa aparǵan. Onda da jer qazdyryp, aýyr jumys istetken. Ash bolǵan olar. Kóp kisi sol ashtyqtan ólip ketken. Nemister tutqyndarǵa óte jaman qaraǵan. Tóleshke aıaǵyń aqsaq dep ıt baqqyzǵan. Kisi jeıtin qasqyr ıtter de bolǵan ol. Qarny ashqan soń Baıbolov sol ıtterge bólgen etti, taǵy basqa tamaqty urlaǵan. Tutqyndaǵy joldastaryna bergen. Biraq Tóleshtiń ol urlyǵyn bilip qoıǵan. Itterge talatqan. Sodan osyndaı bolǵan, — dep álgi áıel óz-ózinen yrjyńdap otyrǵan Tóleshke qarady. Jurt ne bolǵanyn endi túsindi.

— Astapyralla, neǵylǵan aıýandyq, — dep kempirler jaǵasyn ustady. «Shnel, shnel» dep Tólesh otyrǵan jurtty basa-kókteı shoıqańdap dalaǵa ketti. Álgi áıel áńgimesin qaıta jalǵastyrdy.

— Sodan joldastary tastamaı ala kelgen. Adresin, bárin jazyp bizge ákeldi. Eki aı emdedik. Eshteńe shyqpady. Mıǵa úlken zaqym kelgen. Tilden de aırylǵan. Aıta alatyn sózderi «Shnel, shnel», nemisshe «tez, tez» degen sóz. Taǵy bir sózderdi aıtady. Ony biz túsinbedik. Tegi qazaq tilinde ǵoı deımin, «Aınash, Aınam», áıteýir osyndaı birdeńe.

Kempirler bir-birine qarady. «Osyndaǵy jýas Beısenniń qyzynyń aty ǵoı. Bul eki balanyń ýádesi bar deıtin». Kúler kempirlerden «bul ne?» dep surady. Olar osyny aıtty. Kózine jas alyp, úndemeı otyryp qaldy. Beıtanys áıel nege jyladyń dep surady bilem. Kúler oǵan oryssha bárin túsindirdi. Ol da jylady. Kempirlerdiń keıbireýi kemsendep ketti. Myna eki jastyń Aınashqa kelgen jerde bosaǵanyna olar da bosady. Úndemeı ǵana bári úlken qaıtynyń ýyn jutyp otyrǵandaı boldy.

Orys qyzy qaıta sóz bastady:

— Aldaryńyzǵa ákeldik. Qalsyn deseńizder qalady. Qalmasyn deseńizder, alyp ketem. Bizderde mundaı syrqatty baǵatyn jer bar.

Qaryndasy Nurysh, týǵan aǵa-jeńgesi jylap-syqtap alyp qalǵan. Álgi qosshy bolyp kelgen áıelge rahmetin aıtyp, jol azyǵyn berip shyǵaryp salǵan.

Mine, mynaý sol Tólesh. Soǵystyń tiri kúıigi. Áıteýir, eshkimge zıany joq deıdi. Yrjalaqtap kúlip, «shnelin» aıtyp, shoıqańdap júretin kórinedi. Keıingi kezde aýyldyń usaq balalaryna qosylyp oınaıtyn bopty. Anada bir Kúljámıla bórte serkeniń artyna shoqıyp otyryp kele jatqanyn kórdi. Jany shytyp kete jazdady, amal bar ma, ashýyn áreń toqtatty. Esi durys adam bolǵanda qaq mańdaıdan otyrǵyzatyn edi. Burynǵydaı emes, qartaıaıyn dedi me, bórte serkeniń aıaq alysy da aýyrlaı bastady. Qoıdyń aldynda emes, artynan qalyp keletin bop júr. Biraq Kúljámılanyń omyraýyn ıiskeýden óli jańylǵan joq. Áli eshkilerden bólek aýyz úıte, sonaý laq kezinen bergi úırengen ornyna jatady. Kishkentaı kezde buryshta basyn qaıyryp tompıyp qana jatýshy edi, qazir múıizi sereıip, jarty úıdi alady. Jatqannyń ózinde syrttan terezeden qaraǵanda múıizi kórinip turady. Ákim qysta shóptiń bar jyly-jumsaǵyn da osy bórtege beredi. Burynǵydaı emes, bórteligi buzylyp, aqshyldanyp bara jatqan sekildi. Dánekerdiń atyn óshirmeı turǵan osy ǵana. «Dánekerdiń bórtesi», «Dánekerdiń serkesi!». Aýyl bop qyl jýytpaı, aýyl bolyp aıalap júrgen sol serkege Tólesh at qusatyp minip apty. Eki baldaǵyn múıizine ilip qoıǵan. Esi ketip, saq-saq kúledi. Kúljámıla jelkesinen julyp aldy da, «shnel» dep úıin kórsetti. Baldaǵyn qolyna berdi. Ańyryp biraz qarap turdy. Bet-aýzy sý betindegi usaq tolqyn qusap jybyrlap ketti. Jan daýsymen baqyryp jiberdi de, otyra ketti. Kózdi ashyp-jumǵansha bolǵan joq, saq-saq kúlip jata qalyp ata bastady. Bir baldaǵyn ekinshi baldaǵynyń ústine kóldeneń qoıyp alǵan. Sosyn atyp turdy da, úıine qaraı «shnel, shnel» dep tońqańdaı jóneldi.

Kúljámılanyń paıymdaýynda, jaý tyrnaǵyna alǵash ilingender túgi qalmaı qyrylyp qaldy bolatyn. Biraq olaı emes eken. Erden men Tóleshtiń taǵdyry aıanyshty bolsa da «Dáneker bir jerden shyqpas pa eken» degen úmit sáýlesin shashqandaı. Biraq bul ekeýinen de dáıekti esh nárse bile almady. Biri óz basymen ózi qaıǵy, biri esi aýyp jyndy bop keldi. Baıqaıdy, bul jaý ońaı bolmaǵan. Ońaı bolsa soǵys tórt jylǵa sozyla ma? Alǵashqyda tipti Máskeýge deıin jetti deıdi ǵoı.

Úndemeı qabatyn ıt tarpa bas salǵanda adam sasyp qalmaı ma. Es jıǵan soń biraq ony aıaǵyń kelmeıdi. Áliń kelse, óltirýge tyrysasyń. Óıtkeni, taǵy bireýdiń taǵdyryna qaýiptendirýi yqtımal. Bul jaý da sol sekildi. Úndemeı kelgen ıtten úrip kelgen ıt jaqsy. Osy aýyldaǵy Ámirhan shaldyń tórt kóz ıtin úndemeı qabatyny úshin óz qolynan attyryp edi. Álgi Gıtler ıtti de tap sóıter edi-aý. Átteń shirkin, moınyna qyl shylbyr sap, támám eldi jaıaý aralatyp betine túkirse, óltirmeı ǵana ár aýyldyń ıtine talatsa, tórt jyl boıy qan jylaǵan ár ananyń julýyna berse. Anadan týmaı ketkir, óziniń de túbine jetken sol analardyń qarǵysy shyǵar. Sumdyq-aı, adam degen qanypezer bola beredi eken, á?! Ittiń tamatyn urladyń dep ıtke talatqany nesi eı? Bir kún ashyqsa, ol ıt óle me? Astapyralla, ondaı qanquılynyń tabanyna túsken bolsaq, ne bolar ek? Myna Tólesh sekildi bárimizdi de ıtke tastap, esalań ǵyp... bolmasa qyrady da. Oq kórmeı-aq, ot kórmeı-aq osy aýylda otyryp qan juttyq qoı. Eldiginen, erliginen aınaldym Sovetimniń!

— Jaryǵym, barmysyń, joqpysyń? — dep Kúljámıla aıqaılap jiberdi. Keıingi kezde bul onyń ádeti. Óz-ózinen sóılep qoıady. Alǵashqyda «apam aljıyn degen joq pa» dep kúdiktene qaraıtyn Ákim de úırendi oǵan. Aýyl adamdary da «qaıtsin, qaıǵy ábden qajytqan ǵoı» dep aıaıdy da qoıady.

«Jarytymdy» ol asyq oınaǵan balalardyń qasynan ótip bara jatyp aıtty. Balalar Tóleshke arnalǵan sóz dep uqty. «Anada bórte serkeniń ústinen julyp ap edi, endi «jaryǵym» dep keledi, osy kisiniń minezi de qyzyq ózi». Kúljámıla tigýli turǵan asyqqa qarady. Birneshe jyldan beri aýyl balalarynyń asyq oınaǵanyn kórgeni osy. «E, baıǵustar, bular da eńsesin kótereıin degen eken. Asyr salyp, asyq oınar shaqtaryń ǵoı. Oınańdar, oınańdar. Ókpelemeńder Tóleshke. Senderdeı shaǵynda bulaı bolam dep oılady deısiń be, ol sorly», — dedi ishinen.

Anada Aınashtyń jylap kelgeni esinde. Eń aqyrǵy úkimdi ózinen kútkendeı. Kelerden buryn baıǵus bala kóp qınalǵanǵa uqsaıdy. Qurbysy emes, qurdasy emes, qalaı ǵana aıtady, qalaı ǵana syrlasady kempirmen. Soǵys jyldary sóz salǵan qyrqyljyńdar qazir ózin tabalaıdy. «Qara, óne, shnelińe! Qansha kúttiń sen ony» dep kózge shuqıdy. Osy aýylda basar jeri tarylyp bara jatqan sekildi. Ne isterin bilmeı dal boldy. Óz sheshesi de «kári qyz atanyp qadiriń ketti» deı beredi. Menen kórgen zalaly joq. Qoıma ustadym, qońdy turdyq. Qolymnan kelgenshe Tóleshtiń týǵan-týystaryna da járdem berdim. Men de ish tarttym, olar da ish tartty. Bizden ne kiná bar, apa-ay! Osy aýyldan qysylatyn jónim bar ma? Adaldyq aıyp pa eken? Bul dúnıe dál qazir men úshin nege taryldy? Shirkin-aı, tátti úmittiń ózin kútip júrgenim-aq jaqsy eken. Nege keldi, nege kórdim bul kúıinde. Áneýkúni Nurysh ekeýmiz ońasha soǵysqa deıingi jazǵan hatyn oqyp, kórisip turyp jyladyq. Tóleshti tirideı joqtadyq. Tyńdańyzshy, apa-aý, myna sózder búgingi Tóleshtiń sózine uqsaı ma! Osy hatty tumar ǵyp taǵyp, osy sózdi arman ǵyp kútip júrdim ǵoı.

«Aıaýly, Aınashym! Hatty qandaı sózden bastasam eken. «Aıaýly» degen sóz ózińdi ábden jalyqtyrǵan joq pa? Men úshin qaıtalap aıtqan saıyn osy sózdiń ózi aıaýly bola túskendeı. Senseń, seniń atyńdy atap uıyqtap, seniń atyńdy atap turam.

Tipti myltyq atqanda da saǵan syıynam. Keı kezde qıalymdy da qıaǵa alyp ushasyń. Áskerden aman-esen aýylǵa baram, seni qushamyn, qushamyn da mas bolyp qulaımyn. Qulaımyn da turamyn. Bir sát ekeýmiz Almatynyń ádemi parkinde júrgendeı bolamyz. Oqýǵa baryppyz deımin. Ekeýmiz de on segizdegi qalpymyz. Maǵan ásker boldyń dep mektep bitirgen qaǵazdy bere sapty. Esińde me, jazýshy bolǵym kelýshi edi ǵoı. Sol armanym burynǵydan da ulǵaıa túskendeı. Ásker ómiri degeniń qyzyq. Kóp nárseni úıretip jatyr. Tek sonyń ózin jazsań qansha kitap bolar edi. Alysta júrgendegi ańsaý degenniń ne ekeni jaıly birdeńe jazsam deımin. Jas jigittiń súıgen qyzy bar. Qandaı qıyndyq kórse de mahabbat kúshi ony jasytpaıdy. Oıyma osyndaı bir nárseler keledi. Shynymdy aıtaıyn ba, álgi qyz týra sen sekildi. Sen qusap kúledi, sen qusap júredi. Tipti sen qusap ashýlana ma deımin. Esińde me, áskerge keterde súıgizbeı ashýlandyń ǵoı. «Súıý qaıda qashady, úlgeresiń, aman kel», — dediń. Sol ashýyńdy saǵynǵanymdy kórseń! Jaza bersem, ar jaǵymnan aıtatyn sóz quıylyp kele berer túri bar. Ony qaǵazǵa túsirý úshin ýaqyt kerek. Qazir sapqa turamyz. Úzilis kezin paıdalandym. Bir-eki kúnde uzaq joryqqa attanar túrimiz bar. Úlken synaqtan ótemiz-aý deımin.

Jigitterden qasymda Dáneker, Qurmanáli, Erden. Dáneker burynǵysynsha óleń jazady. J...syna, árıne. Bárimiz jabylyp oqımyz. Biraq ol jazǵandaryn jibere almaıdy. J...nyń jaǵdaıyn bilesiń ǵoı, kúıeýi bilip qalar dep tartynady. J...dan kelgen hatty oqysań... Láılá men Baıannan da ondaı hat kelmes edi. Tilge netken baı neme. Tógiltkende eriksiz eljireısiń. Budan keıin Dánekerdiń jaǵdaıyn túsin óziń. Biraq bir tilegim, bul hatty eshkimge kórsetpe. Dostyń syryn jarıa etý — jarasymsyz. Sen ózimsiń. Sosyn jazyp otyrmyn. Qurmanáli burynǵysynsha án salady. Bir ýaq, Tólegen ǵyp zarlatyp, aýyldy eske alamyz. Qurmanáliniń ánderi «Alǵabasty» túgel aldymyzǵa ákelgendeı.

Besbaqsynyń samalyna keýde tosyp turǵandaı bolamyz. Men jańa bildim, týǵan jerdiń topyraǵyna jeter eshteńe joq eken. Nebir ásem jerlerdi kórip júrmiz ǵoı. Solardyń bári Tasaryqtyń taqyr oıy men qyryna jetetin túri joq. Erden Úmiti men sheshesin aıta beredi. «Úılenbeı sender durys istedińder. Jastyń aty — jas, kári sheshemdi tastap, táıt dep ketse ne isteımin. Sheshem baıǵustyń densaýlyǵy da shamaly», — deıdi. Ózi ýaıymshyl-aq. Onyń qasynda Muqataı kóńildi dep estımiz. Olar bizden bólek. Hat kelip turady. Asyljanyna menen sálem.

Aınashym! Seniń «kútem» degen sózińniń ózi maǵan qandaı kúsh beredi. Keıingi hattaryń ádemi jazylǵan. Jastyǵymnyń astyna qoıyp, túnniń bir ýaǵynda turyp oqımyn. Oqımyn da qýanam.

Bul hatty taǵy da Nurysh arqyly jiberip otyrmyn. Kindigi birge týys qoı. Ekeýmizdiń syrymyzdy eshkimge jarıa ete qoımas. Ózi de qý, biledi. Retin taýyp jetkizer.

Al, myń qaıtara qushtym, aýylda júrgende qusha almasam da, áskerde júrgende qushtym. Kóriskenshe kún jaqsy.

Tólesh. 20.06.41».

— Soǵys bolardan eki-aq kún buryn jazylǵan hat. Apa-aý, sol Tólesh qazirgi Tóleshke uqsaı ma? Aldyna barsań, tanymaıdy áýeli. Yrjalańdap kúle beredi. Meni kórse esi kirer dep te úmittendim. Nuryshpen birge ońashasyn taýyp, kezdestim de. Betime ańyryp qarap qaldy. «Men Aınashpyn», - dedim.

— Aınash! — dedi ap-anyq qyp. Nurysh ekeýmiz de qýanyp kettik. «Iá, ıá, Aınash, Aınash!» dedik jarysa. Otyra qaldy da, qos baldaǵymen tyryldatyp ata bastady. Óz-ózinen máz bolyp, saq-saq kúldi. «Shnel, shnelin» aıtyp, dalaǵa ketti. It eken-aý, kisi eken-aý degen joq. Apa-aý, qandaı aýyr, mundaı syrqat jazyla ma ózi, joq, ǵumyr boıy osylaı ketkeni me Tóleshtiń? Aıaǵynan, qolynan, qabyrǵasynan, jaǵynan aırylyp kelip jatyr. Meniń soryma kórmeısiń be? Shynymdy aıtaıyn, kórmegenim jaqsy edi, kóńilim sýyp barady. Dáriger ǵoı, Kúlerden de suradym, jazyla ma dedim. Ol úndemeı qaldy. Sosyn bylaı dedi: kontýjin bolsa, baryp-baryp jazylar edi. Bul shoshyǵan, ıtterdiń talaýynan qatty qorqyp esi aýǵan, ekitalaı dep, odan ári kóńilimdi sýytty. Nekeli áıeli emessiń, seniń baqytyń aldynda, ózińdi tekke júdetpe deıdi. Qudaı osynsha qarǵaıtyndaı esh kúnám joq edi. Alǵashqy mahabbatym ǵoı, aıaımyn baıǵusty.

— Sen aıaǵanmen, qudaı aıamaǵan, qaıtesiń! Kúlerdiki durys. Ol qudaı eshkimdi aıaı ma ózi? Bar ma ózi? Baqytyńdy baılama bosqa!

Kúljámıla tik aıtty. Ómirdiń osy bir jaýapty burylysynda Aınashqa «tart bylaı» dep jelkeden túıip jiberetin qatty bir judyryq kerek bolǵan shyǵar. Múmkin, ol sony izdep kelgen bolar. Áıtpese, osy kempirdiń aldyna nege júgindi? Ashshy bolsa da ádil, aq júreginen shyǵatyn úkimin estigisi kelgen shyǵar.

Aıtaryn aıtty, biraq ózi de azapty oıǵa qaldy. Dánekeriniń qalyńdyǵy qol bulǵap, qashyqtap bara jatqan sıaqtandy. Taı-qulyndaı tebisip birge ósken, qan maıdandy da birge keshken teń qurbysynyń kúni bul. Bir keshken deıdi-aý, Dánekerdiń ne ólisi, ne tirisi belgisiz.

Anasyna ártúrli bolyp elesteıdi, ol qazir. Birese qaıyrymsyz jaýǵa qarsy turyp qaza tabady. Tórt jyl boıy qoly tımeı el endi ǵana azan-qazan typ estirtip jatady. Óldi-aý degen úkim óz júreginen shyqqandyqtan ba, Kúljámıla tyrs etip jylamaıdy. Baıaǵyda-aq bilgenmin dep bedireıip qarap turady. Jınalǵan jurt ań-tań. Aıý kempirdiń qattylyǵyna balaıdy muny. Bes jyl boıǵy jylaǵan soń kóziniń jasy taýsylǵan ǵoı deıdi bireý. Ernin tas qyp tistep, jurt aldynda qur kógeredi.

Birese kisi qarar túri joq, tór artynda tutqyn bolyp turady. Aqyrǵy demim bitkenshe tabanyńa túspeımin dep tisin qaıraıdy dushpanǵa. Sup-sur bolǵan eńgezerdeı nemister kep dúre salady, ıtter talaıdy, «berildim» dep aıtpaıdy. Aıqaı salyp, ótinish etedi elinen. Keshir deıdi, men erkimmen túskem joq. Aram deseń bylǵamaı-aq topyraǵyńdy qanymmen, mert bolaıyn osynda dep oqqa tósin tóseıdi.

Birese sap-sarala orden tolǵan omyraýy, elden jyraq, jaý tylynda júrdim dep kúlim qatyp kelip turady. Qasyndaǵy áıel zatyn kórsetýge qaımyǵady. Buıra shashy qobyrap sálem berip tur onysy. Shegedeı qyp úıretkenge uqsaıdy.

Túregep júrgenniń ózinde tap osyndaı elester maza bermeıdi. Sóılegish te bop ketkeni sondyqtan. Al kórgen túsi taýsylmaıtyn bir kitap. Shetsiz, sheksiz muhıtpen úlken keme júzip keledi. Sý ústinen qylań etip Dánekerdiń basy kórinedi. Salbyraıǵan qara shapandy laqtyryp tastap, tura umtylady. Keme ústinen atylǵan uzyn arqanǵa ózi de kelip jarmasady. Tartyp keledi, tartyp keledi. Sýdan endi kóterile bergende dáý jaıyn kep sylq etkizip jutady da qoıady.

Oıbaı sap oıansa, túsi bop shytady. Apalap qasynda Ákim turady. Bórte serke de údireıip úrke turyp ketedi.

Taty birde túsinde: kúnniń kózin bulttaı jaýyp ordaly jylan ysyldaıdy. Mundaı qalyń bolar ma! Qanat baılap ortasynda Dánekeri júredi. Aq semserin ońdy-soldy siltegende álgi jylandar týralyp jatady. Biraq jerge jańbyr bop túsedi. Semseri otqa salǵandaı qyp-qyzyl. Eń sońǵy jylannyń jeti basy bar eken. Tamaǵynan qylǵyndyryp, quıryǵyn beline orap jerge túsedi. Bult eken dese, kúnniń kózin kórsetpeı turǵan jańaǵy jylandar eken. Quıryǵymen jer sabalap tiri qalǵan álgi jylan balasyna jýytpaıdy. «Qulynym-aý, tamaǵynan qysa salsańshy», — dese, «tuqym qalsyn» dep qaljyńdap kúledi.

Taǵy birde tamyljyǵan baqsha-baýdyń ishinde. Kádimgi jumaq dersiń. Neshe túrli jemis kózdiń jaýyn alady. Ózi baıaǵy qyz kúıindegideı kıinipti. Nebir jupar ıisti gúldiń arasynda aıandaı basyp keledi. Dánekerdi bir tasaǵa tyǵyp qoıady. Qolynda qanjary. Óziniń oıy — ústindegi ásem kıimdi jurtqa kórsetý. Dáneker qanjaryn jarq etkizip edi, kúnge shaǵylysyp ot tutandy da, álgi baqty órt áketti. Laýlaǵan ottyń qaq ortasynda keledi, biraq ózi kúımeıdi. Dáneker Tólep ustanyń qatyny Janarmen qol ustasyp ketip otyrady. Tólep kebinin súıretip kelip onyń alqymynan alady.

Aınash Tóleshtiń hatyn oqyǵanda Kúljámılanyń esine tap osy túsken-di. Umyt bolyp bara jatqan Janar keldi kóz aldyna. Bosana almaı jatqanda shaqyrǵany, qyrman basynda alǵan báıgesin baılaǵany, balasynyń keshe asyq oınap júrgeni — bári-bári esine tústi. Kúıeýge erte shyqqany bolmasa, osy Aınashtar qatarly eken-aý, ol baıǵus. İshi birtúrli jylyp sala berdi.

... Osy túsi taǵy da esine túsip, artynan asyq oınaǵan balalarǵa qarap turǵan. Úıdiń ar jaǵynan baldaǵyn syrtyldatyp Tólesh shyqty. «Shnel! Aınash!» — dedi. Sóıtti de, manaty alǵan asyqtaryn shashyp jiberdi. Balalar japa-tarmaǵaı bas salyp talasyp jatyr. O, qý tirlik. Anaý Janardyń uly tym shıraq. Tólesh saq-saq kúledi. Kúljámıla birese otan, birese balalarǵa qarap basyn shaıqady da, júrip ketti...

... Jas kezinen tynyshsyz edi. Hálimiz onsha bolmaı, Lepsi jaqtaǵy naǵashylaryma ketkenmin. Úsh jasqa tolar-tolmas kezi. Qaıtyp kelsem, balam joq. Sodan joq, sodan joq. Bir arbaly adamǵa ilesip bara jatyr edi degen emis-emis habardy estigenim bar. Kim ol, qaıdan kelgen, qaıda ketti, jan adam bilmeıdi. Sol jylǵy súzekten sheshesi qaıtys boldy. Jylaı-jylaı joǵaldyǵa sanadyq ta qoıdyq. Ózim áskerge ketkende ekinshi áıelim tórt balamen qaldy. Áskerde júrgende detdom jaıly, otyz ekinshi jylty joǵalǵandardyń sodan tabylyp jatqany jaıly ártúrli áńgimeler estidim. Kele izdeý saldym. Ózimizdiń Alakólden bastadym. Aqsý, Sarqant, Almaty, Jambyl, sodan qaıta Almaty, Qarasý, aqyry osy kolhozdan kelip shyǵyp otyrmyn.

Náshekeń aldyndaǵy áskerı kıingen, mosqaldaý adamnan kóz alǵan joq. Ákim osy kisiniń aýzynan túsip qalǵandaı. Tipti murnynyń jotasyndaǵy tómpeshigi, kúlgende betiniń shuqyraıa qalatyny da tap ózi. Eshbir kúmáni qalyp otyrǵan joq. Janyn jep bara jatqan basqa oı. Kúljámıla baıǵustyń hali ne bolady endi?

— Biraz sabylǵan ekensiz. Dál taýyp kelip otyrsyz. Balańyz senimdi qolda. Azamat bop bireýdi asyrap júr.

— Úılenip aldy ma? — dedi álgi adam shoshyna daýystap.

— Joq, — dedi Náshekeń sál jymıyp qana. — Osynda bir kempir bar. Jalǵyz balasy áskerden kúni búginge deıin habarsyz. Sonyń qolynda. Týǵan balasyndaı bop ketip edi.

Sońǵy sózdi Náshekeń kúrsinip aıtty.

— Úsh jasynda joǵaltyp, on jeti jasynda tapqan siz de baqyttysyz. Biraq sorly Kúljámıla qaıter eken?

Ekeýi de únsiz otyryp qaldy. Árkim óz oıymen. Náshekeń: on tórt jyl kórmegende de shydadyńyz, balańyzdyń tabylǵanynyń ózi qýanysh, ary ketkende eki-úsh jyldan keıin úı bolyp, báribir bólek shyǵady, ana kempirdi jylatpasańyz degisi kelgendeı. Al álgi adam: quda da tynysh, qudaǵı da tynysh, kempir de jylamaı, men de balaly bop qaıtsam, sonyń jolyn tabatyn osy aýylda bireý bolsa, sol bir qıyn sharýaǵa ózińizdi salsam dep otyr.

Osy sátte Náshekeńniń on bester shamasyndaǵy jalǵyz uly Muqajan kirdi. Eń kenjesi. Qalǵanynyń bári qyz. Áskerge oz kindiginen ul jibermese de, Náshekeń osy aýyldaǵy barlyq azamatty Muqajanynan kem kórmeıdi. Bireýdiń ólgenine, bireýdiń kembaǵal bop kelgenine solardyń áke-sheshesinen az qaıǵyryp júrgen joq. Ákimniń osy aýyldan keteıin dep turǵany da qabyrǵasyna batatyn sekildi.

— Álgi Kúljámılanyń balasy aýylda ma? — dedi Muqajanǵa.

— Aýylda.

Úıde otyrǵan qonaqqa Muqajan baqyraıyp qarap qapty. Bala bolsa da myna adam men Ákimniń arasynan uqsastyq tapqandaı. Ony Náshekeń sezip otyr.

— Tamaǵyńdy tez ish te, jumysyńa bar. Brıgadır renjip júrmesin.

— Bıyl kúzde oqýǵa bersem deımin. Bir-eki jyl qalyp qoıdy. Aýylymyzda orta mektep joq. MTS ortalyǵynan oqytýǵa jaǵdaı bolmady. Jas qoı, tynyshtyq, endi bularǵa oqý kerek, — dedi Náshekeń áńgimeni basqa jaqqa buryp.

— Ákim qansha oqydy eken?

— Sonyń anyǵyn bilmedim, qaraǵym. Shynyn aıtsaq, bizge onyń oqýynan buryn, jumysy qymbat boldy. Ýaqyt solaı boldy. Kózińizge maqtaǵanym emes, janyp turǵan bala. Azamat ornyna júrdi. Kúljámıla turǵaı, sol balany ózim de qımaı otyrmyn.

— Qımaǵanmen, qarsylyq etpeńizder! Ol balany men alyp qaıtaıyn. Ákesimin ǵoı. On tórt jyl opyq jegenim de jeter.

— Osy sharýaǵa meni salmashy, qaraǵym. Ana kolhoz basshylaryna baryp sóıles. So bir sorly kempirdiń jylaǵany az emes edi. El esin jıyp, ólgeni tirilip, joǵalǵany tabylyp jatqanda taǵy da zar ılep, zapyran qusqanyn kórgim kelmeıdi. Myna saqaldy onymen birge talaı jýǵanmyn... Jylaýdan sharshadyq, qaraǵym.

Jurt Kúljámıladan qorqyp júrse, qıǵylyqty Ákim ózi saldy. Barmaımyn dedi. «Jasymda izdep tappaǵan ákeniń eseıgende keregi joq. Tórinen kári jaqyn kempirdi tastap ketsem, meniń atym kim bolady?». Ákesi ne keterin bilmeı, ne ketpesin bilmeı, bir apta aıaldady. Sol kezdegi onyń túrin kórip, Kúljámıla aıap ketti. Aıyrylý degen qandaı qıyn, á?! Ólse adam kúder úzedi, kóńili sýıdy. Tirideı aırylý tumyr boıy azapta bolý, óle-ólgenshe ókinishi ketpeý degen sóz ǵoı. «Ózim sondaı azapta júrip, bireýdi taǵy azapqa salmaqpyn. Joq, bul qylyǵymdy qudaı da, adam da quptaı qoımas.

Ras, úırenip kettim. Ul ornyna ul, qyz ornyna qyz ǵyp ustadym. Jaıylyp jastyq, ıilip tósek boldy. Bul bolmaǵanda endigi tiri júrýim de neǵaıbyl edi. Osynyń jıǵan otyn-sýy, osynyń tapqan eńbekkúni emes pe kún kórgenim. On shaqty eshkiniń mal bop ósip-ónip turǵany da osynyń arqasy. Árıne, men úshin óte qıyn. Baýyr basyp kettik. «Áskerden Dákem atam aman kelip, artynan erter me eken kókeletip» degen sóziniń ózi ne turady. Sizden ketpeımin dep bajaqtaıdy. Kóńilime qaraıtyn bolar. Shyn nıeti de shyǵar».

Biraq jaqsy bol, jaman bol, týǵan ákege ne jetsin. Kim ákesiz bolǵysy keledi? Dánekerdiń «ákem neǵyp erte óldi, ne quny bar aqtarda» dep jasynda san jylaǵany esimde. Áke — bala úshin asqar taý, aıdyn darıa. Bıikke samǵatatyn da, aıdynǵa qulash urǵyzatyn da sol. Óz balamdy ákesiz ósirdim, ákesiz ómirdiń teperishin kórdik. Ózge de solaı bolsyn demekpin be. Joq, munym qaraýlyq. Ólsem eshkimniń obalyn, kóz jasyn moınyma almaı jaıyma óleıin.

Ońashada osynyń bárin Ákimge aıtty. Ana men baladaı aǵynan jarylyp aqtaryla sóılesti ekeýi. Kúljámıla bosamady, jylamady. Bosasa, Ákimdi búldirip alam ba dep qoryqty. Qart júregine qaırat shaqyrdy.

— Qıyn kezde súıeý boldyń. Aldyńnan jarylqasyn. Seniń qyzyǵyńdy da az kórgem joq. Endi ózińniń ákeń de kórsin. On tórt jyl ózeginiń órtengeni ońaı azap emes. Janyna batyp júrgen jarasyn jaz. Men rıza, Alla rıza satan. Tilim tıse, qolym tıse keshir. Óziń kórdiń, esi birde bar, birde joq aljyǵan kempirmin. Qudaı bar bolsa, meniń de úmitimdi kespes. On tórt jyldan soń ákeń seni de tapty ǵoı. Dánekerim de meni tabar.

Sheshesiniń bul sózi Ákimdi kóp tolǵantty.

Shalǵysyn alyp shabyndyqqa ketti. Eń bolmasa eshkilerge qysqa jetetin shóp daıyndap ketpek. Qońyr belge kózi tústi. Egin teńizdeı tolqyp tur. Etegi de burynǵydan keńeıe túsipti. Náshekeń qazdyrǵan jylan aryqtyń sýy synaptaı jyltyrap tóbeni orap jatyr. Tómennen qaraǵanda ana bıikke sý shyqqanyna tańqalasyń. Munyń onda da úlesi bar. Qaırannyń jotasyn, qońyr aıǵyrdy esine túsirdi. Náshekeńniń júdeý, sharshaǵan kezi. Osynaý mańaı ózine tipti ystyq bop barady. Birtúrli ish-baýyry eljireıdi. Detdomda da talaı qyzyqty jyldar ótti ǵoı. «Asharshylyqta jegen quıqanyń dámi ketpes» demekshi, «Alǵabasta» ótkizgen jyldar bárin basa beretin sıaqty. Ýaqyt muny erte eseıtti, tap osy jerde eseıtti. Ómirge qazirgi kózqarasy da basqa. Ár nárseni salmaqtap, ekshep elegisi keledi. Keshegi Tekelige baryp un satqany, Erdendi ustatqany, qys qatty bolǵan jylǵy qıyndyq, jylqy baqqany — bári ómir joly, shynyǵý joly bolǵan sıaqty. Buryn uıyqtar uıqy men isher tamaqty ǵana oılasa, endi ár nársege kókirek kózin júgirtkisi keledi. Boıy ǵana emes, oıy da ósip qalǵandaı.

Qulashtap-qulashtap biraz jer júrip berdi. Ótkir shalǵy kók maısa shópti ustaradaı sypyrady. Osy shalǵyny saptaǵan da, shyńdaǵan da ózi. Úıde asha, tyrma, ketpen, kúrek, tós, balǵa bári bar. Kádimgi eresek erkegi bar úıden kem emes. Bir jaǵyna jalbyraǵan qalyń shashyn tershigen qolymen qaıyryp tastady. Sheshesine shaı kerek, ári shashyn aldyrsa, erteń Antonǵa bazarǵa baryp kelse me eken? Kolhozdyń sekretar qyzy da «barsań ala ket» dep qylmyńdap júr edi. Aldaǵy oqý jyly ol qyz onynshy bitiredi. Qý soǵys ózin oqytpady da. Jetinshi bitirgeli qashan. Oqımyn degenmen endi kishkentaı balalardyń arasynda somadaı bolyp qalaı otyrady? Álde ákesi oqy der me eken?

Biraz demalyp aldy. Kóılegin sheship tastady da, shalǵyny qaıta sermeı jóneldi. Tap osy bir oıpańnan bir shoshaq shóp shyǵaıyn dep tur. Qysqa jetip jatyr. Erteń bul bazarǵa ketkende shóp te keýip qalady. Búrsigúni birden úıge tartyp alsa... Kolhoz ógiz-arba beretin shytar...

Ákimniń qozǵalmańyz degenine qaramastan, ákesi de kómektesýge shyqty. Qoranyń ústinde balasy laqtyrǵan shópti jaıǵastyryp júr. Kóziniń astymen aýyq-aýyq Ákimge qarap qoıady. Kádimgi jigit bopty. Kókiregin ýdaı ashytyp, kózinen tasa bop ósken tula boıy tuńǵyshy. Jotasy qaqpaqtanyp, bulshyq etteri oınaı bastapty. Qol-aıaǵy sap-cay, kózi-murny bútin, jigit kúıinde ókimet shirkin má dep ustata salǵaly tur. Aman-esen jetkizgen ókimetke, odan soń myna abzal kempirge myń da bir rahmet. Úıdegi tórteýdiń qulaǵyna «aǵalaryń bar» dep quıatyn da júretin. Áıeli de munyń aty-jónine qanyq. «Ákimim-aı» degende ishken asyn jerge qoıatyn kúıeýiniń syry da málim oǵan. Balasyna qaraǵan saıyn mynaý shop ústinde tipti bıikteı túsetin sıaqty. Ózimen áli samarqaý sóılesedi. On tórt jyl kórmeý ońaı ma! Qaıta Kúljámılamen ashyq-jarqyn. Degenmen alǵashqydaı emes, týlamaıdy, moıyndap qalǵan sekildi. Myna kempirdiń sózi ózine Allanyń ámiri sıaqty eken. Birdeńe dep sabynsha buzylyp júrmese... Sózi, júris-turysy áneýkúnnen berginiń ózinde salmaqtanyp qaldy.

Ákim de ara-tura ákesine kóz saldy. Qımylynda aıypty adamnyń abyrjýy bardaı. Bozǵyldanyp, óńine qan júgire qoımaıdy. İshinde bir derti bar sıaqty. Áneýkúni keýdemde oskolka bar dep edi-aý. Jelke sińiri ashany kótergen saıyn badyraıyp, aıanysh týǵyzady. Tamaǵynyń tamyrlary da kógerip, bileýlenip ketedi. Shamasy kelmese de tyrashtanyp, jaqsy atanǵysy keletin balalar bolatyn. Ákesiniń myna keıpi tap sol sıaqty. Ondaı balanyń murny da pyshyldap, damyl tappaı sý aǵýshy edi. Ákimniń ákesi de tanaýyn tarta beredi. Baıqaıdy, bastyrmalatyp tastap jiberse, ákesiniń sasyp qalatyn túri bar. «Sóıtshi» dep bir shaıtan túrtip qaldy da, lezde júregine aıanysh sezimi uıalaı ketti. Mynaý bir buryn-sońdy bolmaǵan kúshti sezim. Ákesi ekeýiniń kózderi de kezdesip qapty. Ákeniń balata, balanyń ákege degen meıirimi ot shashqandaı. Dál osy bir ystyq sátti Kúljámıla da kórip tur edi. «Á, tabıǵat, kúshti ǵoı seniń qudyretiń» dedi ishinen. Ákim taǵy bir úlken asha shópti laqtyra bergende teńselip baryp qulaı jazdaǵan ákesin kórdi. Manaǵydan da bozaryp, óńi qashyp ketipti. Sulq turyp qaldy. Ashanyń saby ǵana demeý.

— Áke! — dedi Ákim kózi sharasynan shytyp. Basqyshpen dereý tóbege tartty.

Manaty bir meıirli júzben ákesi taǵy qarady. «Júregiń bildi-aý birdeńe. «Áke» dediń-aý, qulynym». Óńine qan júgirip, boıy balqyp ketkendeı. Álsizdigin umytyp, qushaǵyn jaıdy. Ákim qalaı kirip ketkenin bilmeı qaldy.

— Júrińiz, túsińiz! Aıttym ǵoı, shyqpańyz dep.

Balasy súırep, ákesi súıenip, basqyshpen tómen qaraı túsip kele jatty. Tómende turǵan Kúljámılanyń kózine jas úıirildi. Ákesi de balasyna kórsetpeı bir saýsaǵymen aqyryn ǵana kózin súrtti.

Keshine Ákim úıge Kúlerdi shaqyrdy. Jarasy jóninde qaǵazdy oqyp, ári qarap, beri qarap Kúler dereý Sarqantqa aparýdy usyndy.

— Bul kisige aýyr nárse kóterýge bolmaıdy. Oskolkasy qozǵalyp ketken. Jáne ol júregine taıaý eken.

Ákim bop-boz bolyp ketti. Kúlerge bir, Kúljámılaga bir qarady. Ákesi balasynyń ishindegi álemtapyraq daýyldy kórip tur.

— Saspa, balam! Apańnyń shóbin jınap, unyn tartqyzyp ber. Meni dárigerlerge sosyn kórsetersiń.

Ákim sıpalaqtap kóp júrdi. Bir kirdi, bir shyqty. Kúljámılanyń kóz aldyna sonaý bir jylǵy elesti ákeldi. Áskerge keterde Dáneker de tap óstip edi. Myna beıbaq ta qımaı júr-aý. Bórte serke syrt-syrt basyp aýyz úıden dalaǵa shyqty. Esik aldynda qumalaq tastap kerildi. Ákimniń ákesi tańyrqap qarap tur. Kádimgi taýteke dersiń. Úlkenin-aı, shirkinniń. Tuıaqtary aıyrlyǵy bolmasa, kenje týǵan qulynnyń tuıaǵyndaı. Qoradan shyqqan ózge eshkilerdiń jambasy saltaq-saltaq. Bórte serke tap-taza. Eshkilerdiń eń pań aqsúıek tuqymynan jaralǵandaı. Qaraǵaıdaı múıizben aqyryn ǵana artqy sanyn qasydy da, qulaǵyn edireıtip, shyǵyp kele jatqan kúnge qarap tura qaldy. Kún nurymen kózi jalt-jalt etedi. Saqalynyń bitimi de ádemi eken, kúmisteı jaltyrap tur. Ákim kelip moınynan qushaqtady. Bórte ernin jybyrlatyp, onyń ıyǵynan ıiskedi. Ákimniń kózi jasaýrap ketti. Tumsyǵynan sıpap keıin burylsa, Kúljámıla bularǵa kóz almaı qarap tur eken. Bórte qozǵalǵan soń óriske qaraı ózge eshkiler de qozǵaldy. Quryq boıy ilgeri ketip barady. Arqasynda bir adam shalqasynan erkin jatqandaı. Jaltyraǵan jony kúıli jylqynyń tóńkerilgen saýyryn elestetse, salbyraǵan baýyr jáne balaq júnderi arǵymaq atqa jabylǵan ádemi jabýdyń shashaǵy sekildi. Qaraǵaıdaı, tal beline ıilip kelgen jýan múıizi tipti jarasymdy.

Óziniń júrisinde de asa bir pandyq bar. Ákim ákesimen birge tańyrqap uzaq qarap qapty.

— Úıge kirelik!

Ekeýi únsiz úıge kirdi. Kúljámıla sandyqty ashyp jatyr eken. Arǵy túbinen bir nárse izdegendeı. Álden ýaqytta ádemi qorjyndy aldy. Áskerge keterde Dáneker azyq salǵan, jurttyń bári qyzyqqan qorjyn. Áliniń bar kezinde boıyndaǵy bar ónerin salyp ádemilep toqyǵan edi. Dáneker posylkamen qaıtaryp jibergen-di. Sodan tilektes buıymnyń biri bolyp jatatyn. Kúljámıla sony Ákimge bergisi keldi. Qorjyndy silkip edi, shashaqtary saýyldap túse bastady.

— Kótek, mynaý ne sumdyq?

Kúıe qyryqqan. Bir-ekeýi arasynan domalap ta tústi. Qorjynnyń eki basyn abaılap qarap edi, shurq-shurq tesikterdi kórdi. Kúljámılanyń kóńili de tap osyndaı shurq tesik bop ketti. Óńi buzylyp, Ákimge qarady:

— Qaraǵym, adal kóńilimmen aǵańnyń zaty dep bergim kelip edi. Kúıe jep qoıypty. Qansha shydasyn, ol ketkeli de talaı zaman bopty ǵoı. — Biraz únsiz otyrdy da:

— Men de osylaı bir kúni úgitilip iske aspaı qalatyn shyǵarmyn, — dedi.

Ákimniń ákesiniń júregi taǵy qysylyp ketti. Biraz tynystatty da, Kúljámıla ekeýi súıep arbaǵa otyrǵyzdy.

— Alla aldaryńnan jarylqasyn, rahmet!

Ákim Kúljámılany bas saldy. Eki ıyǵy búlkildep uzaq turdy. Dánekerdi de osylaı shyǵaryp salǵan edi. Ákim es bilgeli bulaı qulazyp kórgen emes. Ózegi jylan júrgendeı ashyp, birtúrli bop barady. Arba ústinde alqynǵan ákesiniń daýsy taǵy estildi. Eki tizesi birdeı dirildep solaı qaraı buryldy...

Kúljámıla Ákim úıgen shóptiń ústine shyǵyp, bulardyń sońynan uzaq qarap turdy. «Qasym balasyn on tórt jyldan keıin tapty ǵoı» dep áldekim qulaǵyna sybyrlaǵandaı... On tórt jyldan keıin, á! Dánekerdiń ketkenine qansha boldy?..

TOǴYZYNSHY TARAÝ

Bul aýylda áskerden kelgenderdiń ishinde eń úlken ǵoı Kelbettiń toıy boldy. Juman aqsaqal túgin de aıanǵan joq. Bir «Alǵabas» emes, Kókózek MTS-tyń tabanyndaǵy kolhozdardyń bárinen — «Aǵartýdan», «Oktábrden», «Kırov», «Lenın» atyndaǵy kolhozdardan, tipti myna jaty Sarqant aýdanynan da qonaq shaqyrdy.

Aýyldyń shet jatynda úlken aq úıi bolýshy edi. Sonyń aldyna birneshe kıiz úı tikti. Birneshe jerden bylqyldap, ısi murnyńdy jaryp, qazan asylyp jatty. Ol kúnderi bul aýyldyń adamdary turǵaı, ıtteri de osy mańnan tabylatyn edi. Qaıshylasqan bala-shaǵa, qatyn-qalash. Bári de qyzyl tanaý. Árkim óz álinshe qyzmet kórsetýde. Jumystyń saıabyr kezi ǵoı dep eldi eki kúnge kolhoz basshylarynan Júmekeń surap alǵan. Pishen shabý men egin oraǵynyń arasynda osyndaı qalt etpe.

Alty jyl habarsyz ketken balasy aspannan túskendeı bolǵan soń, Juman shabylmaǵanda kim shabylady! Ári osy aýyldyń beldi bir belsendisi. Náshekeńnen keıin, Asqarbaıǵa deıin, birinshi brıgadany basqardy. Soǵys zaemynyń aýyrtpalyǵyn da óz ıyǵymen kóteristi. El sekildi Juman da juqarǵan-dy. Biraq barly-joǵyn salyp, bir myqty toı jasaǵysy kelgendeı. Namys ta qamshylasa kerek...

Juman áýletinde es qalmaı meılinshe qýanyp júrgen Ýázıpa. Ol —Jumekeńniń keıingi áıeli. Alǵashqy áıelinen Kelbet, Qaısha, Moldajan degen balalary bar da, Ýázıpadan Qarabek qana. Ýázıpany ógeı sheshe dep eshkim aıtpaıdy. Balalary da týǵan sheshelerindeı kórip ketken. «Kózaıym boldyń ba» degen kisige «oıbý, nesin aıtasyń, Kelbetimdi qudaı tóbeden tastaı salǵan joq pa» dep qalbalaq qaǵady. Úıde otyrǵan balasyn jurttyń kózinshe súıip-súıip ketedi. Ýázıpa jasap júrgen sharýa da joq. Qur dabyrlap úı men úıdiń arasynda shapqylaýda áıteýir. Aldymen kezdese qalǵan bala-shaǵaǵa eki qaltasyn toltyryp alǵan qurt, baýyrsaqty úlestiredi. Tipti osy aýyldyń ıtteri de qaryq bop qaldy. «Seniń de tileýiń durys eken» dep Ýázıpa olarǵa da tastap ketedi.

— Mende es joq, menen es suramańdar. Kelbetim kelip, qudaıym jarylqady! — Ýázıpanyń eki sóziniń biri osy.

Barlyq isti jaıǵastyryp, búkil toıdyń tizginin qolyna alǵan Qaısha. Aqsıyp kúlip, aqjarqyn júr. Atasy otyrǵan úıge kóp barmaıdy. Kelbet áskerge ketkende oqýdaǵy qyz bolatyn. Boıjetken soń áke-sheshesi kúıeýge berdi. «Kelbet kelsin, aldymen sol úılensin» degenge bolmaı zorlap jiberdi. Kúıeýi osynda bir kolhozdyń bastyǵy. Neshe kún boldy, aýzy araqtan bosaǵan joq. Qaısha namystanyp, «attyń basyn tartsańshy» dep bir-eki ret eskertip edi. «Baýyryń kelgende, aq túıeniń qarny jarylyp jatqanda menen araq aıaısyń ba» dep jeńip ketken. «Neǵylsań o ǵyl» dep qoıǵan sosyn. Kelimdi-ketimdi kisiden de artylar emes. Qaıshanyń týǵan sheshesi óte ismer, ǵumyry júzinen kúlki úzilmeıtin, aýylǵa syıly adamnyń biri edi. Erterek dúnıe saldy. «Qaıshanyń juǵymdy, baısaldy, aqyldylyǵy óz sheshesine, al kisi alalamaıtyny, aqkóńildiligi Ýázıpaǵa tartqan» deıdi jurt. Osy toıdaǵy bárin baıqap, bárin jaıǵap júrgen júrisin tup-týra sol burynǵy sheshesi dersiń.

Aǵasynyń ne aıtyp, ne qoıǵanyn tyńdaǵysy-aq keledi. Maýqyn áli basa da qoıǵan joq. Biraq ol joqta kúıeýge tıip ketkeni betine shirkeý sekildi, kire almaıdy. Kelbet kelgeli qansha kún boldy. Sodan beri úsh-tórt-aq ret kórdi ózin. Keıingi kúnderi toı jabdyǵynan sińbirýge shamasy kelmeı ketti. Ákesi barlyq sharýany osyǵan tapsyryp, osymen aqyldasyp júr. Ýázıpa anda-sanda «Kúnim-aý, kúnim-aý, ras pa, ótirik pe» dep qasynan dabyrlap júgirip óte shyǵady. Birneshe kún bolsa da, balasynyń kelgenine áli senbeı júrgendeı. Osy aýyldaǵy úlken-kishiniń báriniń betinen súıip boldy. Náshekeń Jumannan úsh-tórt jas úlken-di. Soǵan qaramastan, ol kisiniń de betinen súıip apty. Jurt muny qaljyńǵa aınaldyryp, «qaınaǵańdy qaıtip súıdiń, qaıtip súıdiń» dese, «oıbaı-aý, es joq basym, qaıdan bileıin, apyl-ǵupyl úıden shyǵyp kele jatsam, bir shal kezdese ketti. Aı shaıǵa qaraıtyn Ýázekeń bar ma, bas saldym da súıip aldym. Sosyn baryp es kirip, «oıbý, Náshekeń ekensiz ǵoı» deppin. Ol kisi jymıyp kúldi de, qýanyshta bola beredi, qaıyrly bolsyn, qaıyrly bolsyn! Kelini súıgen qaınaǵa qartaımaıdy» dep kúldi.

Kelgen kúnniń erteńi. Qaısha atasy otyrǵan úıge bir kirgende soǵys jaıly áńgime jańa bastalǵan eken. Barlyq sharýany tastap tyńdaı qaldy. Oń jaǵynda tizesine tizesin tıgizip, Muqataıdyń kelinshegi Asyljan otyr. Áskerge birge ketse de, Muqataıdyń Kelbetten eki-úsh aılyq úlkendigi bardy. Ári ózderi atalas bop keledi. Sondyqtan ba, Asyljan Kelbetti qaıny sanap, «oqymystym» deıtin. Óıtkeni sol ketkenderdiń ishindegi eń bilimdisi — osy Kelbet. Toǵyzynshy klasta júrgende shaqyrylǵan.

— Oqymysty-aý, yńǵaılanyp otyryp aıtshy, — dedi Asyljan kózin tóńkere saǵynyshty nazben.

— Seni qushaqtap otyryp aıtsam qaıtedi?

— Meıliń, senderdiń qushaǵyńda ólsek arman joq edi.

Asyljan kúrsinip jiberdi. Kelbet muny túsindi. Muqataı habarsyz eken. Jeńgesine burynǵydan da jaqynyraq otyrdy da, áńgimesin bastady.

... Bizdiń turǵan jerimiz naǵyz ottyń aýzy edi. Ózimizdiń Lepsi sekildi Býg degen ózen bar. Sonyń arǵy beti Polsha jeri de, bergi beti bizdiki. Polshany nemister jaýlap alǵan. Bizdiń áskerdi olar kórip, olardy biz kórip júrdik. Biraq soǵys bolady degen qaperde joq. Eki eldiń arasynda bitim bar. Sol bitimge óz basym qudaıdaı sendim. Degenmen 1941 jyly biz turǵan shekarada ózimizdiń ásker kóbeıe bastady. Oıyn da burynǵydan qatty boldy. Aýyldan birge barǵan jigitterden jalǵyz júrgen men edim. Brest degen, jalpy, úlken qala. Onyń tóńireginde ásker bólimshesi kóp. Shekarada, qalanyń ózinde, Brest qamalynda. Ásirese, qamalda ásker kóp turady. Muqataı sol qamaldaǵy garnızonda edi.

Keıin estidik, qamalda soǵys qyrǵyn bopty. Jaý ilgeri ketip qalsa da, bizdiń jigitter berilmepti. Nemisterdiń jasamaǵan aılasy qalmaǵanǵa uqsaıdy. Kókten bomba tastap, jerden zeńbirekpen atqan. Syrtpen barlyq qatynasty úzip, qamaldaǵylardy ashyqtyrǵan da. Qasynda aǵyp jatqan ózenge jibermeı, sýdan da qatyrǵan. Biraq qamal kópke deıin berilmepti.

— Bizdiń jigit qyp-qyzyl tozaqta qalǵan eken ǵoı, — dedi Asyljan jylamsyrap.

— Iá, — dep kúrsindi Kelbet.

Dáneker, Qurmanáli, Erden, Tólesh qala janyndaǵy bólimshede bolatyn. Men berirek edim. Soǵys bastalardan bir kún buryn bizdi oqýǵa jibermek boldy. Erteń júremiz dep otyrǵanbyz. Qatty dúrsilden shoshyp oıansam, tereze saldyrap qırap, tóbeniń sylaǵy túsip jatyr eken. Syrtqa qarasam, kók te, jer de ot bolyp janyp jatyr. Qarýǵa tura-tura umtyldyq. Bireý kıingen, bireý kıinbegen. Kún shyǵa ormanǵa qashtyq. Belorýssıanyń jeri batpaqty, ormandy keledi. Jandy saqtap qalǵan sol. Ózimiz turǵan bólimsheniń qaıda ketkenin bilmeımiz. Qańǵyrdyq ta qaldyq. Ne isteý kerek? Jaý aldymyzdy orap, ilgeri ketti. Basqan qadamymyz qaýipti. Sandalyp Polese degen jerge jettik, partızandarǵa qosyldyq. Oktábrsk atty poselke bar eken. Brest qamaly sıaqty bul jerdi de jaý 1942 jyldyń martyna deıin ala almady. Taıly-taıaǵymen, kempir-shalyna deıin qarý alyp urysqa shyqty. Biz de partızan boldyq, temirjol buzyp, poıyz qulattyq, kópirlerdi qırattyq, tutqıyldan jaýdyń shatyn otrádtaryna shabýyl jasap, qarýlaryn tartyp aldyq. Qoıshy, ormannan ormanǵa kóship júrip kún keshtik. Nemister partızandardan záredeı qoryqty.

Bir kúni bizdiń kúzette turǵan jigitter eki adamdy alyp keldi. Qarasam, bireýi — ózimizdiń Dáneker.

— Dáneker! — dedi úıde otyrǵandar túgel shýlap.

— Iá, ıá, Dáneker. Ekeýmiz jylap kóristik. Júdeý eken. Eki-úsh kún áldenip aldy da, bizge qosylyp ol da partızan boldy. Bul 1943 jyldyń qysy edi.

Soǵystyń alǵashqy túni Dánekerler de bizdiń kebimizdi kıipti, keıin sheginipti. Biraq olar bytyramaı, Belobınsk degen toǵaıǵa toptana sheginedi. Qurmanáli men Tóleshten soǵys bastalysymen-aq kóz jazyp qalady. Shegingenderdiń ishinde Dánekerdiń qasynda ózimizdiń aýyldan Erden ǵana bolady. Álgi ormannyń ortasynda úlken tas jol eki aırylady. Bul Dánekerdiń óz sózi, — dedi Kelbet. — Sodan komandıri Sasha deıtin orys jigitimen ekeýin bir pýlemet berip, aıyryqta jaýdy bógeýge buıryq etedi. Sol jerde eki adam qaptap kele jatqan qalyń qoldy tórt saǵattaı ustaıdy. Aldymen Sasha óledi. Jaý qaýmalap kelip qalady. Qolyndaǵy sońǵy granatyn laqtyrady. Qolǵa túspes úshin ózin-ózi atam degenshe ókpe tusynan gúrs etip mına jarylady. Ar jaǵyn bilmeıdi... Kózin ashyp alsa, tutqynda, nemisterdiń qolynda. Byldyrlap sóılegenin estıdi. Basy máńgip, oń ıyǵy áketip bara jatady. Ári kontýjen, ári aýyr jaraly bopty. Nemister emdetip, jazylǵannan keıin jaýap almaqshy bolady. Emdeýdi tutqyndaǵy sovet dárigerlerine tapsyrady. «Osy soldatty óltirmeı jazyp shyǵasyńdar. Ólse, senderdi qosa qurtamyz», — deıdi. Álgi aıryqtaǵy qarsylyqqa nemisterdiń ózderi qaıran bopty. Tórt saǵat boıy eki-aq adamnyń ustaǵanyn bilgende yzadan jyndanyp kete jazdapty. Sonyń birin tirideı qolǵa túsirgenine qýanyp, jazylǵan soń jaqsylap jaýabyn almaq bolsa kerek. Dárigerler Dánekerge bir sumdyqtyń ázirlenip jatqanyn aıtady. Ózderine de oı keledi. Qaharman soldatty qaıtip qutqarý kerek? Munyń bári Polsha jerindegi Bála Podláska degen lagerde bolǵan. Aınala toq júrgizilgen temir qorshaý. Kúzet myqty. Dánekerdiń jarasy da tez jazylmaıdy. Ásirese, kontýzıasy qatty qınaıdy. Degenmen burynǵydan ońalyp qalady. Dárigerler súzek boldy dep, muny súzekpen aýyrǵandardyń arasyna aparyp tastaıdy. Nemister, ásirese, ofıserler súzek aýrýynan juqpaly dep ólgenshe qorqady eken. Qaıtys bolǵandardy lagerden kóp qashyq jerde tutqyndardyń ózderine kómdirip júripti. Bir sapar ólgenderdiń ishinde Dáneker de kete barady. Ákelgen tutqynǵa tiri ekeni jaıly ol belgi beredi. Álgi tutqyn ony shala kómip ketedi.

Qoıshy, sodan shyǵa qashady, buǵa-buǵa ózimizdiń jerge keledi. Partızandarǵa qosylady...

Osy kezde bir bala júgirip keldi.

— Kúljámıla kempir kele jatyr.

Kelbet te, Asyljan da ornynan atyp turdy.

Eń aldymen taıaǵy, sosyn kirleı bastaǵan kımeshegi, tóbesin shoqıta baılaǵan kónetoz qońyr shálisi kórindi. Qaptap otyrǵan jurtqa kózin kólegeılep qarady da:

— Álgi Jumannyń uly qaıda? — dedi.

Áskerden kelgenderge barǵanda aıtatyn sózi osy óziniń. «Pálensheniń uly qaıda?». Sosyn qushaqtap súıip, «aman keldiń ǵoı, áıteýir» dep bajyraıa qarap alatyn. Jurt Kúljámıla bul joly da sóıtedi dep oılady. Biraq óıtpedi.

Ásker kıimdi, túregep kúlip turǵan Kelbetti kórisimen daýys saldy. Qushaqtap turyp joqtaý aıtyp zarlady.

— Qaıta oralǵan qarlyǵashym-aý!

— Qaıta týǵan qulynym-aý!

— Óksitseń de óz úıirińe qosylǵan jaryǵym-aý!

— Janyńdy shúberekke túıip, japandaǵy uıańa qonǵan jas qyranym-aý!

— Ezilgen eńseni kóterýge kelgen kógershinim-aý!

Sóıtip, jurttyń saı-súıegin syrqyratty. Úı ishi toly adam túgel jylady. Kelbet te kópke deıin kóz jasyn toqtata almady. Kúljámılany qaıta bas sap kóristi. Bir sát osynaý shańyraq kisisi kelgen úıge emes, kisisi ólgen úıge uqsap ketti. Kelgen de, kútken de saǵynyshtyń ashshy zapyranyn aqtara tókkendeı boldy.

— Já, — dedi Kúljámılanyń ózi toqtaý aıtyp. Qolyndaǵy taıatynyń ushy shoshań etti. — Súıengen baldaǵyń joq, eki qolyń da ornynda, basyń bútin, kóziń bútin, qulaǵyń bútin. Qaıyn jurtyńnan kelgendeısiń ǵoı óziń!

— Sizdeı analar jaman bala taba ma? Sýǵa salsa batpaıtyn, otqa salsa kúımeıtin, oq ótpeıtin, qylysh kespeıtin ǵyp týmaı ma! — dedi Kelbet te qaljyńdap. Otyrǵan jurt dý kúldi. Ekeýiniki de oryndy, ekeýiniki de jarasty shyqty.

— Dánekeriń qaıda? Birge ketip, bólek kelgeniń qalaı?

«Ýh» dep Kúljámıla úıdi basyna kótere bir kúrsindi.

— Jańa áńgimesi tap Dánekerge kep toqtap edi. Iá, oqymystym, ary qaraı, — dedi Asyljan.

Kelbet Kúljámıla úshin áńgimeni basynan qaıta bastady. Dánekerdiń qalaı jaýdy bógegenin, tutqynda bolǵanyn, odan qalaı qutylǵanyn aıtty. Jańaǵydaı emes, anasynyń aldynda balasynyń kórgen azabyn aıtý ońaıǵa túspedi oǵan. Ózi tutqynǵa túskendeı, óliktermen birge ózi kómilgendeı qınaldy. Mańdaıynan shyp-shyp ter shyqty. Onyń ústine Kúljámıla da egilip jylap otyr. Qostaýshylar da kóbeıip ketti. Eski jaranyń aýzy tyrnalǵandaı, óz denesi de qaqsaı jóneldi. Júregi syzdap, boıyn ot sharpydy. Ar jaǵyn aıtýǵa shamasy kele me, kelmeı me? Jurt bolsa áńgimeniń aqyryn kútip otyr.

...Sonymen, Dáneker óz jerimizge keledi. Sosyn basqa partızan bólimshelerinde júredi. Onda da kórmegen azaby joq. «Kóppen birge tartqan azaptyń aýyrtpalyǵy bilinbeıdi» degen ras bolsa kerek. Bir ret jaralanypty, jeńil áıteýir. Sóıtip, ekeýmizdi taǵdyr 1943 jyldyń martynda qosty ǵoı qaıta. Sylpyldaǵan kóktem, ózi batpaǵy qalyń jerde, oı kóresini kórdik-aý. Biraq birimizge birimiz es bolǵanymyz sondaı, qasymyzǵa el kóship kelgendeı bop júrdik.

1944 jyldyń basy. Kún sýyq. Bizdiń ásker nemisterdi ysqyryp qýyp keledi. Áne kezdesemiz, mine kezdesemiz dep turǵanbyz. Úlken bir eldi-meken edi. Nemister sol jerge áskerin tóge bastady. Orman arasynda jatqanbyz. Bizdiń bólimshege álgi jerden til ákelýge tapsyrma berildi. «Til» degenimiz — nemisti tirideı ustap ákelý.

— Oıbaı-aý, ol ólse ustata ma, — dedi bireý.

— Báli, ustaǵanda qandaı. Qolǵa tússe, nemisiń ógiz sekildi. Aýzyn tyǵyndadyń bitti, óńkendep júre beredi.

Buryn san jasap júrgen isimiz ǵoı. Kisi dánigip ketedi eken. Joryqqa shyqsań, «til» ákelem dep turasyń. Sodan kettik. Qaıda barsaq ekeýmiz birge suranamyz. Ólsek birge óleıik deımiz. Bes adambyz.

Kesh bata álgi mekenniń tap irgesine kep jattyq. Baıqaımyz, kúzet kúshti sekildi. Túnge qaraı fashıser qorqaq bolady.

Úlken garaj, odan ári alańqynyń shetinde terezeden shamy kórinip bir úı tur. Úıdiń ishinde on shaqty erkek, áıel. Bılep júrgenge uqsaıdy. Kúzette eki adam júr. Biri ári júrgende, biri beri júredi. Jaqyndaý múmkin emes. Biri bolmasa, biri kórip qoıady. Álden ýaqytta álgi úıden bireý shyqty da, kúzetshige qarlyqqan daýyspen birdeńe dedi. Ol úıge kirdi. Dalada jalǵyz-aq kúzetshi qaldy. Ózi búrseńdep tońyp júr. Ne de bolsa qımyldaý kerek. Garajdyń túbine keldik. Kúzetshi keri buryla bergende Dáneker mysyqsha atyldy. Dereý aýzyn tyǵyndadyq ta, shınelin, bas kıimin sheship aldyq. İshimizde boıshań orys jigiti bolatyn. Sony kıindirip jiberip, nemistiń ornyna qoıa qoıdyq. Ol salbyrap álgi kúzetshideı boldy da qaldy. Ári-beri júre bastady. Aýmaǵan quddy nemistiń ózi. Dáneker tasada sony kútip qaldy. Biz álgi «tilmen» biraz uzaǵan soń ózderi de qashpaq. Úsh kisi tutqyndy jetektep ketip baramyz. Toǵaıdyń ishine kire artymyzdan atys estildi. Granat jaryldy. Nemister ýlap-shýlap kóbeıip ketkendeı boldy. Itter arsyldady. Bizdiń jolymyzdy olar biledi, shyǵysqa qaraı ketýimiz kerek. Dáneker men Vasılıı batysqa qashqan sekildi. Ondaǵysy jaýdy sońymyzǵa túsirip almaý. Iýda-qıý birdeńe. Toǵaı shetine olar da ilikken sıaqty. Biraq atys basylǵan joq. Biz uzap kettik.

Ákelgen «tilimiz» kóp derek berdi. Jaý úlken shabýylǵa ázirlenýde eken. Tań atqansha Dáneker men Vasılııdi kúttik, kelmedi. Erteńinde álgi mekendi nemister tastap ketip otyrdy. «Til» áketkenge qaraǵanda, jaqyn jerde partızandardyń úlken otrády bar dep qoryqsa kerek. Jáne maıdan da jaqyn. Túndegi atys bolǵan jerge qaıta bardyq. İzderi jatyr, ózderi joq. Partızandar turaqtap turǵan ba, biz de kóp uzamaı qonys aýdaryp ketip otyrdyq.

— Janaǵy jerde óldi deseńshi! — dedi Kúljámıla jylaı-jylaı qyzarǵan kózin bajyraıtyp.

— Oı, sheshe-aı! Senińiz, qudaı biledi. Qansha súzip qarasaq ta ólik kezdestire almadyq. Ásirese, partızandarda ne qıly jaı kezdese beredi. Men de keıin óz otrádymnan adasyp, Polsha tústim, odan Iýgoslavıadan bir-aq shyqtym. Onda da partızandyq tirshilik. Aqyry dál soǵys biterde kontýzıa alyp, aýrýhanada bir jarym jyl jattym. Mende til de, qulaq ta joq bolatyn. Kádimgi tas kereń mylqaýdyń ózi bolatynmyn. Kórmeısiz be, saırap otyrǵanymdy...

Kelbet jurtty ılandyryp tastady.

— Iá, perishte qaǵyp, bir jerde júrgen shyǵar.

— Tirideı kómip tastaǵanda da saqtaǵan qudaı saqtamaıdy deısiń be?

— Kim bilsin, taǵy da qolǵa túsip, endi-endi bir jerden bosap kele jatyr ma eken?

Munyń bári Kúljámılaǵa aıtqan jurttyń jubatýy edi. Kelbet eshkimge de qosylmaı, tunjyrap qaldy. Shıqany syzdap otyrǵan jan sekildi qabaǵy kirbiń tartty...

Esikten Úmit kórindi. Áldene eńsesin basyp áıenshektene kirip keledi. Bosaǵadan attaı bere ernin jybyrlatty. Jurtqa amandasqany ol. Bezgekten jańa turǵan adamdaı júdeý eken. Osydan bir jyl buryn enesi Búkir kempir qaıtys bolǵan. Erdenniń jaǵdaıyn keshe Kelbet estigen-di. Baıqaıdy, Úmit amandasýdyń ózine jasqanyp, jasyp keledi.

Kelbet ornynan turyp, aldynan shyqty. Eki betinen kezek-kezek súıdi. Úmit jylap jiberdi. Qoltyǵynan ustap qasyna ákep otyrǵyzdy. Basynan sıpap edi, shyty syrǵyp jelkesine tústi. Samaıyna urlanyp aq kiripti. Qyz kúnindegideı burymy áli jýan eken. Júdegendikten be, at jaǵy soraıyp shyǵyńqyrap tur. Jalańash shashynan taǵy sıpady. «Sende ne kiná bar» degendeı.

— Janar kele jatyr, Janar! — dedi esik jaqta turǵandar.

— Shaly qaıtys bolǵan, kóńil aıt, oqymystym, — dedi Asyljan.

Janar kire aıqaı salyp kóristi Kelbetpen. Túıdek-túıdegimen saǵynysh zaryn tókti deısiń. Keı sózderi Kúljámıladan da asyp ketti. Ózi de qumarynan shyǵa jylady, jurtty da jyl atty.

Kelbet Dáneker jaıly aıtyp úlgergenine qýandy. Úshinshi ret qaıtalaý ol úshin óte aýyr edi. Tólep ustanyń qazasyna kóńil aıtty. Janar úndemeı basyn shulǵydy. Kelbet ony kózimen bastan-aıaq sholyp shyqty. Kádimgi salıqaly áıel bolǵan. Qyz kúnindegi júdeýliktiń izi de joq. Muńy da bar, nury da bar. Oıly kózderin Kelbetten almaı, áli qıal qushaǵynda otyr.

— Óńsheń sur boıdaqtyń arasyndaǵy eki arý — Úmit pen Asyljan, sender edińder. Úılerińe kezek-kezek baryp, tamaq jasatyp sharshatýshy ek, esterinde me? — dedi Kelbet Janar kelgennen bergi únsizdikti buzyp.

— Ondaǵy sharshadyq degenimiz — ánsheıin asqandyq, erkelik eken ǵoı, — dedi Úmit jańaǵydan góri jadyrańqyrap. — Endi senderdiń aralarynda kúni-túni otpen kirip, sýmen shyqsaq qyńq demes em. Ondaı kún bolsa...

— Qulyn-taıdaı tebisken qaıran qurby-aı. Úsheýiniń ǵana seltıip otyrǵanyn qarashy. Eki áıelge bir erkek...

Kúljámıla myrs-myrs kúldi. Kúlkisinde qasiret te, mysqyl da bar.

Kelbet áńgimeni basqa jaqqa buryp ketti.

— Al, aýyldyń jańalyǵyna kósheıik. Maıdan jaıly biraz aıttym-aý deımin. Menińshe, kelinshekter sol qalpynda. Myna Úmit pen Asyljan, Janar áli úrip aýyzǵa salǵandaı.

Otyrǵan jurt dý kúldi.

— Keshe Teńge, Zylıqa, Álısha, Jamıǵa, Bátıma, Jaqıalar kelip edi. Jaınań qaǵady.

— Atasynyń basy, — dedi Kúljámıla. — Sol óziń ataǵan altaýdyń úsheýinde baı bar, úsheýinde baı joq. Nemenege jaınań qatady.

Jurt taǵy dý kúldi.

— Anada bir Sydyq pen Náshekeńe jolyqtym. Men qaıbir suramaı júrem. Kolhozdan birdeńe suraıyn dep barǵam. Ne suraǵanym qazir esimde joq. — Kúljámıla sanyn bir saldy.

— Sonda álgi ekeýi eseptepti. Osy aýyldan kárisi bar, jasy bar 110 azamat ketken eken soǵysqa. Sonyń myna senimen 30-y ǵana oralypty. Qalǵanyn soǵys jutpaı, men jutty ǵoı deısiń be! Osy aýylda ne kóp, qysyraǵan qatyn kóp. Biraq ádilin aıtsaq, osy aýyldyń aýyl bop qalǵany da sol qatyndardyń arqasy. Myna, myna aınalańda otyrǵandardyń bar ǵoı, — Kúljámıla saýsaǵymen túgel sholyp shyqty, — tesik ókpe bolmaǵandary joq shyǵar. Oı, men bul dúnıede qatynnan myqtyny kórmedim. Bul shirkinder ne kórmedi, qaraǵym...

Bir-eki qyz art jaqtan syqylyqtap kúldi.

— Eı, nemenege jyrqyldaısyńdar, — dep zekidi Kúljámıla.

— Sender de qatyn bolasyńdar. Qaıta baqyttaryń bar eken. Soǵys bitti, birtindep bolsa da jigitter kelip jatyr. Qol-aıaqtaryńdy baılap turyp qosamyz osylarǵa.

Álgi eki qyz úıden ata jóneldi. Jurt dý kúldi. Kúljámılanyń jylamaı osyndaı áńgime aıtqanyna máz. Manaǵydaı emes, kóńili órbip otyrǵan sekildi.

...Ana jyly ózimmen ózim erigip otyryp oıǵa qappyn: osy aýyldyń balasy nege asyq oınamaıdy? Essiz basym-aý, bala týmasa, ol qaıdan oınaıdy. Aıtyńdarshy, shildehanaǵa barmaǵandaryńa neshe jyl boldy? Asyq oınaýǵa jaraǵandardy aparyp jumysqa saldyńdar. E... bul soǵys ne kórsetpedi. Áke men sheshe balamnan qudaı topyraq buıyrtsyn, sonyń aldynda al syn deıdi eken. Bul — tabıǵattyń zańy. Al qandaı áke balamnyń artynda qalaıyn, qolymnan oǵan topyraq salaıyn deıdi.

— Astapyralla, báıbishe, joq sumdyqty aıtatynyńyz ne? Shorabı shaldan úırengenbisiz? — deıdi bir kempir.

— Eı, joq sumdyǵyń ne? Artynda qalmaǵanda, súıegimizdi súıretip ákemizdiń basyna júrmiz be? Ózińniń kúıeý balań endi saǵan topyraq salady ǵoı dep pe eń? Dáneker kep meni kóme me? Pishtý! Jurttyń bári aman qalsa, onda ol soǵys bola ma? Áıteýir bireý ólý kerek qoı. Ol seniń jarlylyǵyńa, jalǵyzdyǵyńa qaramaıdy, — dedi álgi kempirge burylyp. — Anaý Qıahmettiń úsh balasy — Bazarbaı, Ázimbaı, Asqarbaı túgel keldi. Ábdirahmannyń Qurmanálisinen basqasy túgel qaıtty. Bári solaı ma? Joq, olaı emes, bireýdiń ákesi balasymen, qaınysy naǵashysymen joq. Ana Qydyrbaıǵa qara. Balasy da, ózi de allaýákpar. Bir qarassa, qudaı ekeýmizge qarasýy kerek edi. Kátke — seniń jalǵyz kúıeý balań. Ol da endi óz balań esepti ǵoı. Dáneker — meniń jalǵyz ulym. Osy jalǵyzdar jardan ushpaǵanda tiri júr ǵoı deısiń be! Eshbir aıaý, esirkeý degen joq qoı qudaıda. Qudaı, qudaı dep bekerge jalbarynyp júrippiz. Eger soǵysty qudaı oılap tapsa, «aljyǵansyń» dep osynyń ózin joq qylsa bolar edi... Shorabı shal deısiń! Eldiń aldymen ólip aqyldy sol Shorabı tapty. Sózi qısyq bolǵanmen, onyń saraıy túzik bolatyn. Qaıǵydan ketti. Bile bilseń, ony da soǵys óltirdi. Jaýdyń oǵy tımegenmen, qaıǵynyń oǵy tıdi. Qısyq adam mort bolady. Emenshe ıilmeı turady, turady da, shart bir-aq synady. Ólekseńdi súıretip júrgenshe sol da jaqsy ózi.

Kelbetti myna sózder túpsiz tereń tuńǵıyqqa batyrǵandaı. «Qandaı áke balamnyń artynda qalaıyn, qolymnan oǵan topyraq salaıyn deıdi?». Sumdyq aıtylǵan sóz ǵoı. Myna soǵys solaı etkizdi-aý...

Eńseni basqan oılardan serpilgisi kep basyn kóterip edi, jurttyń bári ózine tesile qarap otyr eken. Bir jol taýyp áńgimeni basqa jaqqa búrý kerek.

— Bizder ketkendegi kishkentaı balalar jigit bopty. Ótip bara jatqan ýaqyt-aı, deseńshi!

— Ana ózińniń Moldajanyń sen áskerge ketkende qanshada edi?

— On birde.

— On birge altyny qos. On jeti degen sol emes pe. Tiriniń aty — tiri. Ol ósedi, erjetedi, qartaıady. Ómirdiń óz zańy bar, — dedi Kúljámıla taǵy da ózi sóılep. — Ómirdi ólim jeńe almaıdy. Eger ólim jeńgen bolsa, tirshilik bolmas edi. Myń adam ólip, myń bir adam týatyn kórinedi ǵoı. Sol bir adamnan taraǵan urpaq kórinemiz osy bárimiz. İshemiz, jeımiz, kúlemiz, uıyqtaımyz. Tamaq arsyz, uıqy arsyz, kúlki arsyz. Ashynǵanda tirshilikke ókpelegende aıtar sózimiz bul. Al shynynda tamaq bar, uıqy bar, kúlki bar jerde tirlik bar. Tirlik degeniń — ómir. Anaý on jetige kelgen Moldajandar sol ómirdiń jalǵasy. Qudaı baqytyna aspanyn ashyq qyp, kózderin qurǵaq qylsyn.

Daladan alqym-julqym bop eki bala kirdi. Bireýi — Qarabek.

— Atam artısermen kelisipti. Olar toı kúni keletin bopty.

Qarabek Jumekeńdi «ata» deıtin.

— Artıseri qaısy?

— Aqsýdaǵy she!

— Álgi Raqyshtyń Saǵymbegi júrgen be?

— Iá!

Raqyshtyń Saǵymbegi Moldajanmen túıdeı jasty. Ákesi usta, biraq erte ólip qalǵan-dy. Sheshesi Baıza erkek keskindi, qarýly adam. Búkil egindi jalǵyz ózi sýaryp, úshinshi brıgadany súırep júrgen sol.

Saǵymbektiń artıs bolǵany da qyzyq. Qopaǵa shóp shabýǵa bara jatyp, pishenshiler jolda bir kolhozǵa aýdandyq teatr oıynyn kórýge toqtaıdy. Shóp mashınasynyń basyna minýge tıis Saǵymbek te ishterinde. Onyń óleń aıtatyny bar-dy. Kelinshekter sharshaǵan, zerikken kezde aýyq-aýyq án saldyratyn. Bir jaqsysy báldenýdi bilmeýshi edi, aıt dese qoıa beretin arzan aıqaıshynyń tap ózi bolatyn. Erke bop ósken, qyljaqbas-ty. Tilin shaınap sóıleıtini úshin jeńgeleri «saqaý Saǵymbek» dep ketken. Sol saqaý Saǵymbek artıs bolady degen úsh uıyqtasa eshkimniń qaperinde joq.

Pishenshiler orta jolda olja oıyndy kóredi. Kópten kóńili basylyp júrgenderge bul da medeý. Ertesine Qopaǵa qaraı bet túzese, qasqa ógiz ben Saǵymbek joq. Al izde, jerden izde, kókten de izde, Saǵymbek joq. Bala men ógiz suratyp, aýylǵa habar ketedi. Saǵymbektiń joǵalǵanyn estip, Baıza zar jylaıdy. Úlken uly Ǵalymbek áskerde, Qanabek degen kenjesi áli kishkentaı. Bar súıengeni — on tórt jasar Saǵymbegi. Ol da ushty-kúıli joǵalyp otyr. Shyryldaǵan ana kolhozdan ruqsat alyp, pishenshiler qonǵan mandaty qoǵa, qamystyń bárin tintip shyqty, tappady. Óldige sanap, ah urǵan kúıi aýylǵa qaıtty.

Sóıtse... Sol oıyn bolǵan kúni artıserdiń artynan erip ketip otyrypty. Qasqa ógiz mingen bir bala sońdarynan qalmaıdy. Keshine jarbıyp oıyn kórip otyrǵany. Ertesine taǵy ilesedi.

— Oý, sen neǵylǵan balasyń? Aýylyń qaıda?

— Aýylym «Alǵabasta».

— «Alǵabas» qaıda, bireý qaıda? Nege qaıtpaısyń?

— Artıs bolǵym keledi.

Teatrdyń adamdary ishek-silesi qatyp kúledi. Mazaq qylady ózin.

— Myna sen, boqmuryn, artıs bolasyń, á!

— Iá, bolǵym keledi.

Artıser muny kózge ilmeı, Saǵymbek olardan qalmaı, el aralap kete barady. Baıza balasymen qosa, kolhozdyń bir ógizine jyǵyndy bolady.

Kelesi bir aýylǵa kelgende Qozynyń rólinde oınap júrgen basty artıs aýyryp jatyp qalypty. Kolhozdan aqsha alynyp, el habarlanyp qoıǵan. Endi qaıtti? Aýystyratyn adam joq. Artıser sasady. Saǵymbek Aısha degen eresek bireýine kelip:

— Tátetaı, men shyǵaıynshy? — deıdi.

— Sen qaıtip shyǵasyń? Sózin bilmeısiń!

— Bilem!

— Al, aıtshy?

Ana aktiden, myna aktiden suraıdy. Jaman bala saırap beredi.

— Qaıdan úırendiń?

— Sizderge ileskeli jattap aldym.

Amal joq. Endi osy balany jiberý kerek. Boıshańdyǵynyń da kómegi tıedi. Qozy ǵyp kıindirip, táýekel dep kózdi jumady. Jap-jas, taldyrmash naǵyz Qozynyń ózi. «Buryn sahna kórmegen, bir jerinen jańylyp, masqara bolar ma ekenbiz» dep artıser jiberýin jiberse de júrekteri dúrsildep, shymyldyqtyń artynan qarap turady. Qozy bop oınap kelgen artısiń jasaıtyn qımyly, aıtatyn sózi, salatyn áni — bári tup-týra, aınytpaıdy ánsheıin. Atylyp oınaq sap júrgen bala Qozynyń ózi. «Boqmuryn» dep mensinbeı kelgen artıser úziliste qýanǵandarynan kezek-kezek betinen súıedi.

Sóıtip, ustanyń balasynan bir-aq túnde talantty artıs shyǵady. Artıs bolǵanda qandaı, anaý-mynaý emes, basty rolde. Balasynan keıin habar alyp, Baızanyń da qudaıy jarylqaıdy.

...Kelbet kóz almaı qarap otyr. Jurtqa da nazar saldy. Osy aýylda bul oıynǵa kelmegen jan joq sekildi. Basqa kolhozdan kelgen qonaqtardyń astyna kıiz tóselgen.

Aýyldyń óz adamdary kók maısa shóptiń ústinde. Tún de maýjyrap janǵa jaıly. Qoldan jasaǵan sahnanyń eki jaǵynda eki sham, qaq mańdaıynda bir sham tur. Úsh shamnyń jaryǵy sahnada ne bop, ne qoıyp jatqanyn túgel kórsetedi. Kúni boıy qujynaǵan aradaı bolǵan kıiz úıler mańy da qazir typ-tynysh. Jer oshaqtardyń da oty sóngen. Kelbetti bir ǵana jaı yńǵaısyzdandyryp otyr. «Balasy kelgende Juman tipti teatr satyp alypty» dep erteń el shýlaıdy-aý. Osyǵan nesine áýre boldy eken, toıdyń basqa qyzyǵy da jetedi ǵoı. Jo... joq, ákesi mynaý halyqtyń kóńil kóterýge shólirkep qalǵanyn bilgen sekildi. Yzyń etken masa daýsy bilinbeıdi. Jurt qumarta qarap otyr. Kópten mundaı oıyn kórmegeni aıdan anyq. Óziniń de teatr kórmegenine talaı zaman boldy emes pe. Artıserdiń saqyldaǵan daýsy ǵana maýjyraǵan túndi selk-selk etkizedi.

Qozy shyqqan saıyn elmen birge ózi de qol soǵady. Raqyshtyń Saǵymbegi! Basqa jerde kórse tanymas edi. Oıynynda min joq. Daýsy qandaı ádemi. Balǵyn da batyr, ójet te ótkir jas Qozynyń ózi. Kúndiz Moldajanmen birge kelip sálem bergen. Ádemi bop ósipti. Aýyldaǵy óz qatarynan munyń aıyrmasy jer men kókteı. Intellıgent. Kózimen tintip kóptiń ishinen Moldajandy tapty. Qasynda qatar qurbylary, eki-úsh qyz da bar. Saǵymbek 14 jasynda artıs bolsa, Moldajan 15 jasynda sotqa hatshy bolǵan. Erte eseıtken ýaqyt-aı!

Óz sheshesiniń qasynda Baıza, Kúljámıla otyr eken. Saǵymbek shyqqan saıyn sheshesi aınalyp-úıirilip esi ketedi. Birese kúledi, birese oramalymen kózin súrtedi. Jurt dý kúldi, ózi de kúldi.

Kelbettiń esine sonaý jyldary osy aýylda ózderi qoıatyn oıyn, óz qurbylary tústi. Tólegen bop suńqyldaıtyn Qurmanáli, óziniń Bekejan bop oınaıtyny kóz aldyna keldi.

Tólegendi atqanda sheshesi Ýázıpa da «oıbý, qýdyń balasy, bireýdiń balasyn óltirdiń ǵoı» dep aıqaı salǵan. Onda da jurt Ýázıpanyń munysyna dý kúlgen. Qandaı uqsastyq.

Jastyq shaq netken ystyq eń. Qalaısha biraq qysqa boldyń. Kórgen tústeı eles bop óte shyqtyń-aý. Adam aıtqysyz apatyn, azabyn aıtsańshy. Qansha qurbysy qasynda joq qazir! Jalǵyzsyrap ketti. Saǵymbek pen Moldajanga qyzyqqandaı. Óz qatary, óz teńimen gúl-gúl jaınap sheshek atyp kele jatqan urpaq sekildi. Osy gúlder úsikke urynbasa eken.

Baıannyń zaryna jandary janshylyp, Janar, Asyljan men Úmit aǵyl-tegil jylap otyr. Qodardaı doly, dúleı kúsh bulardyń Qozysyn da on ekide bir gúli ashylmaǵan shaǵynda qyrshynynan qıǵandaı. Kelbettiń qabyrǵasyna Baıannyń kóz jasynan góri qasynda otyrǵan úsh jesirdiń kóz jasy batyp bara jatty. Qozynyń anasymen qosylyp, Kúljámıla, osynda otyrǵan kempirlerdiń bári jylady. Ozbyrlyqqa ana ataýly kúńirenip ketkendeı boldy. Jańa ǵana sezdi, Besbaqsynyń jumsaq samaly ekpindeı soqqan eken. Bul joly ol biraq yzǵarly bop tıgendeı boldy betine. Qulazyǵan kóńilin jurttyń sartyldatyp soqqan qoly buzdy.

Oıyn artynan shaǵyn konsert boldy.

— Juman, qudaı kóńilińdi kótersin!

— Bala-shaǵańnyń ıgiligin kór!

Eń sońynan etek-jeńderin qatyp, shal-kempirler turyp jatty. Dabyr-dubyr, gý-gý sózder, sylqyldaǵan kúlki jurt kóńiliniń bir marqaıyp qalǵanyn ańǵartqandaı. Án estildi. Áıelder daýsy. Sol daýys kópke deıin aýyl ústinde qalqyp turyp aldy...

Erteńine toı asyn jep bolǵan soń jurt qyzyq kórýge shyqty. Aspanda oımaqtaı bult joq. Kún de nuryn molynan tógip, beıildengen eken. Úı artyndaǵy kermede tizilgen attar.

Talaı jyl boldy, bul aýyl mundaı kermeni, munsha atty kórgen joq. Kúnniń ystyqtyǵynan ba, álde jańa ǵana iship-jep shyqqan jas et, jas sorpadan ba, eldiń bári qyzara bórtip, jaınań qaǵady. Keshe oıyn kórsetken artıser de jubyn jazbaı osynda júr. Bala-shaǵa tańyrqaı qarap, olardyń sońynan uzaq eredi. Ásirese, keshe ǵana osy aýyldan shyqqan Saǵymbekke tesilgen kóz kóp. Túndegi batyr kıiminiń ornyna búgin úırenshikti sur kostúmin kıipti. Bul aýylda ondaı kostúmdi adam joq.

Kókala atty oınatyp Sydyq shyqty ortaǵa. Eskiden bar jóteli keıingi jyldary kúsheıińkirep, qaıta-qaıta jatyp qalyp júr edi. Soǵan baılanysty brıgadırlikti áskerden kelgen Aldońǵarǵa berip, partorgtik jumysqa biryńǵaı kóshken-di. Óńi solǵyndaý bolǵanmen, kesheden bergi toı qýanyshy ony da jeliktirgenge uqsaıdy. Osy toıdyń aty Jumandyki bolǵanmen, qyzyǵyn kolhoz kórip jatyr. El eńsesin bir kóterip, neshe jylǵy soǵys zilin bir sát seripkendeı.

Artıserdi shaqyrý jónindegi oıdy da aıtqan Sydyq bolatyn. Endi, mine, toıdy ózi basqardy. Kolhoz predsedateli Kıizbaev kelgen qonaqtarmen birge. «Senderde osyndaı toı boldy ma» dep ózgelerge qyr kórsetkendeı ol. Artıserdiń kelýi onyń da mereıin ósirip tastapty. Eki sóziniń birinde «osy toıǵa ádeıi arnap shaqyrdyq» dep qoıady.

Sydyq ortaǵa shyqqan soń onyń kóńili ornyna tústi. Jurt Sydyqty jaqsy syılaıdy. Kóp jınalǵan jerde, ásirese, toı bolǵan kezde eń keregi tártip. Sydyqtyń atqa minýiniń ózi-aq tártip.

— Keıin, keıin, shegin, shegin! — dep ortadaǵy kók maısa alandy bosatyp júr. Bul arada kúres bolmaq. Bala kúres, áıel kúres, erkek kúres. Kúrestiń úsh túrine báıge bar.

— Al, qane, brıgadırler, balýandaryńdy saılańdar!

Eki baltyrdy túrinip, eki jeńdi sybanyp, beldi býyp, shapannyń etegin myqynyna qystyryp, ortaǵa Quljabaı shyqty. Jańa ǵana jegen ettiń bar maıyn jaǵyp alǵandaı kómirdeı qara shoqsha saqaly men murty jylt-jylt etedi. Aqsıyp kúledi. Kún júr deseń kún, tún júr deseń tún júrgen, anaý tereń qudyqtyń da túbine túsken, eginniń bar sýyn moınyna alǵan, birinshi brıgadanyń qajymas qara nary atanǵan Quljabaıdyń ózi. Eshkim shyqpaı, irkilip qaldy. Denesiniń iriliginiń ózi-aq jóbishendi adamdy qorqytqandaı. Asqarbaı «shappaı alam báıgemdi» dep tur. Brıgadasynyń balýany.

Bir top adam Qalpangerdi súırep kele jatty. Jurt dý kúldi.

— Senen basqa kim shyǵady? Ózgeni boıymen bassa da jyǵady Quljabaı, — dep Aldońgar zorlap júr ony. — Qaıtsin, ekinshi brıgadanyń namysy ketip barady.

— Men qazaqsha kúres bilmeıdi, — dep kúle beredi Qalpanger.

— Jyǵylsań jer kóteredi, qoryqpa!

«Al qazir eki taý soǵysady» dedi bireýler máz bolyp.

Quljabaı men Qalpanger shartpa-shurt ustasa ketti. Qalpanger shý degennen Quljabaıdyń belinen qapsyra ustap kóterip-aq jónelgeni.

— Óı, myna nemisiń qaıtedi!

Ý da shý balýandardy kótermelegen aıqaı: Quljabaı sereń ete túse jazdap, Qalpangerdiń ýysynan áreń qutyldy. Ony ishke jiberýdiń qaýipti ekenin endi sezgendeı. Ekeýi tiresip kóp júrdi. Shynynda da, taý men taý soǵysqandaı boldy.

— Átteń, on jambasyna kelmeı júrgeni-aı!

Jurt muny Quljabaıǵa aıtyp tur.

Jaıymen júrgen ekeýi tapyr-tupyr julqysa qaldy. Quljabaı lyp berip ishke kirip, Qalpangerdi oń jambasqa salyp-aq jibergeni. Kózdi ashyp-jumǵansha bolǵan joq, taý qulaǵandaı gúrs ete qaldy. El shý ete tústi. Ekeýi de aqsıyp kúlip oryndarynan turdy. Entikkende eki ıyqtarynan dem alady. Birin-biri qushaqtap kele jatyr. Quljabaı báıgege alǵan bir kez qyzyl shytty Qalpangerdiń qyzy Kúlerdiń basyna tartty.

— Taǵy kim, taǵy kim?

Bir top áıel kolhoz predsedateli Kıizbaevty ortaǵa súırep shyqty. Kúrespeımin degenine qoıar emes. Kópke ne isteıdi, bilegin sybanyp, tizesin búgip, kádimgi balýandarsha otyrdy deısiń.

— Basqarmaǵa basqarma shyqsyn!

«Bastaýysh» kolhozynyń bastyǵy Qaıshanyń kúıeýi Álıge tústi jurttyń kózi. Eshkim zorlamaı-aq ol ózi kele jatyr eken. Qyzba jigit deýshi edi, shydamaǵan bolsa kerek. Sadyq Kıizbaev onyń qasynda shal.

Basqarmalardyń tireskeni qyzyq boldy. Aıaqtarynda hrom etik, galıfe shalbarlary bar. Gımnasterkeleriniń belinen jalpaq bylǵary beldikpen býynǵan. Eki kolhozdyń namysy synǵa tústi. Kúresýshi balýandar da sezgendeı ony. Beldeskenshe kúlip júrgenimen, beldesken soń ekeýi de qaıratqa mindi. Sadyq jata qalyp Álıdi basynan asyra laqtyrdy da, tyrp etkizbeı ústine minip aldy. «Alǵabas», «Alǵabas», — dep jurt ular da shý bop uran saldy.

— Qaınaǵamnyń toıynda báıgeni ózim alam ba?

Álı bir qyzaryp, bir bozaryp, osylaı dep aqtalǵan bolady.

— Saǵan kim shyq dedi? Ózińe de sol kerek.

Kúıeýin tabalap Qaısha da máz bop júr. Álıdiń jyǵylǵany emes, toıdyń qyzyq bop bara jatqany qýantqandaı ony.

Basqarmalar kúreske shyqqan soń onsyz da elirip turǵan jurt tipti jeligip ketti. Sheshinip tastap ortada Muqaı otyr. Soǵysqa deıin jaýyryny jerge tımegen osy aýyldyń eń myqty balýany edi. Bir jaq qabyrǵasy túgel qırap, onyń ústine ókpesine de zaqym kep qaıtqan. Qyzyp ketse kerek. Sol bir tórt múshesi túgel kezinde óstip ózinen-ózi masattanyp otyratyny bolýshy edi. Eshkim batyp shyqpaı, báıgeni kúrespeı alatyn. Muqaıdy kúrestirmedi, bir jerine zaqym keler dep qoryqty.

Bir qarasa, taramystaı qatyp Imanserik otyr. Saqalyn sıpap, qolyna túkirip-túkirip qoıady. Shaldardyń ókili. Óne boıy egin sýynda júrgendiki me, baltyrlarynyń tamyry bileý-bileý bolyp kógerip ketken. Egde áıelderdiń ishinde Baızaǵa eshkim shaq kelmedi. Julqyp tastap, julqyp tastap qarap tur. Saǵymbek sheshesiniń kúreske shyqqanyna bir jaty artıserden uıalsa, bir jaǵy túgel jyqqanyna ishteı razy bolyp masattanyp tur. Ersi túgi de joq. Bári qýanysh, qyzyq úshin! Jas kelinshekterdiń ishinde bas báıgeni Janar aldy. Qalpangeri jyǵylǵanmen, Janaryna teń túsetin eshkim tabylmady. Aldońǵar soǵan máz. Shaldardan Imanserikke de eshkim bata almady.

Eń qyzyǵy bala kúres boldy. Balapan áteshterdeı biri jeńip, biri jeńilip jatyr. Qyzyp ketkenderi sonsha — bular, tipti qoıar emes.

— Anań qara. Tóleptiń qýy tipti shydatar emes. Kádimgideı shalady.

Jurttyń nazary quıryǵy bultyńdap júrgen Jeńiske aýǵan.

— O, qudaıym, mynaý da kúresýge jarap qalǵan ba?

Janar jalt qarasa, Kúljámıla eken.

— Túkirińiz, ápke. Suqtanyp qaıtemiz.

— Mende adamǵa tıer kóz qaldy deısiń be. Qoryqpaı-aq qoı.

Jurt qaýmalap aıqaılap jatyr.

— Ýa, ýa, Tóleptiń arýaǵy, káne, káne. İshten shal, ishten shal.

— Tóleptiń deıdi. Bul álgi habarsyz ketken... — dep betin jyrtqan bir-eki áıeldi Janar baıqap qaldy. Kúljámıla da eleń ete tústi.

Sol arada kúresip júrgen balalar umar-jumar bola qaldy.

— Jeńis jyqty, Jeńis jyqty.

— Myna Janar balasymen ekeýi búgin báıgeniń bárin aldy-aý.

Eki tanaýy deldıip, entigin basa almaı turǵan balasynyń betinen súıdi Janar. Jeńgen degen jaqsy eken-aý, bıiktep qalǵanyn qarashy. Osynaý toı óz toıyndaı kóńil qusyn qalyqtatyp jiberdi. Kelbetpen birte kópten kórinbeı ketken saǵynysh qusy qaıta oralǵandaı ma, qalaı?

— Kúljámıla óleń aıtyp jatyr.

Bul sóz Janardy eleń etkizdi. Jeńisti jetelep, kıiz úı jaqqa qaraı asyqty. «Oı, baıǵus-aı, ol da bir serpileıin degen eken». «Dúbir shyqsa kári dúldúl tura almaıdy degen ǵoı».

Jalǵyz atqa jegetin tórt dóńgelekti jeńil arba. Sonyń ústinde kúndigin tóńkere tartqan qart ana tur. Aq jaýlyǵy ústindegi qara shapanyn keýdesine deıin japqan. Kók sáten belbeýmen belin úsh orapty. Bir qoly belbeýinde, bir qoly taıaǵynda. Daýsy ashyq, aıqyn estiledi. Jurt lezde jınala qaldy. Kádimgi úlken mıtıńi bolyp, qaq ortasynda sheshen sóılep turǵandaı. Jaıly da sazdy qońyr ún keledi qulaqqa:

Ýa, jurtym, maǵan da bir jelik keldi,

Án sal dep myna halqym erik berdi.

Shamamnyń kelgeninshe sóıleıin bir,

Kempirdiń jelikkenin kórip pe ediń?

Topqa sap neǵylaıyn bolmasty men,

Jasymda jarqyldaǵan almas til em.

Bir toılyq sodan sarqyt qalǵan shyǵar,

Án-jyrsyz toıdyń orny tolmas bilem.

Bul jyldar beıbaq kózben ne kórmedik,

Eleńdep kelmesti de keler dedik.

Al olar tóbeshik bop jatqan bolar,

Yq jaǵy kúrek boıy kemerlenip.

Kóz tozdy kórýmenen jesir óńin,

Oıymnan ony alaı óshiremin.

Qýanysh eritti me qaıǵy muńyn,

Bul toıda sherimdi aıtsam, keshir elim!

Kóktem kep kósilgende qyrqa, qumdar,

Jesirler, zarlap júrip, shyrqadyńdar.

Nesine jasyraıyn, eı, aǵaıyn,

Bilmeıtin shyn ákesin urpaǵyń bar.

Ne kiná, jesir qalǵan qatyndarǵa,

Muny aıtsam, jylamaýǵa haqym bar ma?

Áıeldiń jany túgil kúte-kúte,

Kúıe jep, shirip ketti toqymdar da.

Barynda jasymaspyn boıda demim,

Men buryn dál osylaı oılap pa edim.

Qýanysh jasytyp tur jurtym meni,

Aıtyńdar, Dánekerim qaıda meniń?

Áıeldiń ana atanǵan biri edim men,

Besikke bilegimdi súıedim men.

Anaǵa bala júrek emes pe edi,

Men qalaı kúder územ júregimnen?

Osy kún jan azabyn kóp tartamyn,

Sarqylyp bar qýaty ketti arqanyń.

Az ǵana órligim men sabyrymdy,

Jalǵyzdyq jep qoıa ma dep qorqamyn.

Bul sózdi ashynbasam aıtar ma edim,

Sherimdi jurt aldynda shaıqar ma edim.

Eı, táńir, bar tilegim bir ózińnen,

Ulymdy aman-esen qaıtar meniń!

Jarq etip shyqsyn da bir kúnim jańa,

Estıin «Apa» degen únin ǵana.

Sodan soń júregimdi julyp alyp,

Rızamyn, ıtke tasta, jyrymda da.

San qıal qamap alyp túnde meni,

Del-sal ǵyp janshyry bar muń deneni.

Sondaı tún turmaı qalsam tósegimnen,

Jurtym-aý, men beıbaqty kim kómedi?

Meniń de muńym bar ǵoı talaıǵa tán,

Muńaısam, úmitimdi araılatam!

Sóıtkenmen jalǵyzym kep jerlemese,

Qý jerde qarań qalǵyr qalaı jatam?!

Aǵaıyn, toı ústinde óksittim be?

Oılama zarlaıdy dep óstip kúnde.

Men búıtip zarlaý túgil, toı ústinde

Keýdeniń kúrsingenin estippin be?

Jalǵyzym habarsyz bop bara jatyr,

Men júrmin telmirýmen dalaǵa qur.

Týyp ap, ósirip ap joqtar bolsa,

Nesine jaraldy eken ana paqyr!

Qaıteıin sherim kóp-aý sherte bersem,

Ýa halqym, aq jýyp kóm, erteń ólsem.

Óleńim muńsyz asqaq shyǵar ma edi,

Kelbet-aý, Dánekerdi erte kelseń!

Ketkeni aman kelip jaıǵasqandar,

Kempirdiń bul nesi dep oılaspańdar.

Men-daǵy qýanyshtan syrt emespin,

Halaıyq, toı bastańdar, toı bastańdar.

— Boldy endi! — dedi Kúljámıla ári jylap, ári kúlip turyp. Aıaǵyn arbanyń úzeńgisine sap aqyryn túsip kele jatty.

Úlkenniń de, kishiniń de júregi eljiregenge uqsaıdy. Aǵyl-tegil bolǵan sheshesine Jeńis tańyrqap qarap qalypty...

Kermeden attar sheshile bastady. Juman toı tarqaýǵa kókpar bermek. Ásirese, basqa kolhozdan kelgenderdiń dámesi úlken. Asqarbaı birneshe kúnnen beri qońyr tóbeldi jaratyp júrgen-di. Bul baıaǵy ataqty qońyr aıǵyrdyń balasy. Sydyq, Sadyq, Náshekeńder de «bir jarasa, osy jaraıdy» degen.

Basy joq kók serkesh úımelegen attardyń ortasynda domalap jatty. Birin-biri omyraýlap, birin-biri qaǵyp, kókparshylar álgi serkeshti ár jerinen julqylaıdy. Sytylyp ketken eshkim joq. Kókpar qaıta-qaıta jerge túsedi. Álden ýaqytta «Aǵartýdan» kelgen tapal ker shyqty-aý jyrylyp. Qıqýlap jurt sabap berdi sońynan. Basqarma Sadyq «Samardy» erttetken. Qumaı tazy sekildi tym symbatty ol shirkin. Shabysy, júrisi sulý bolǵanmen, topqa jolamaıdy. «Alǵabastyń» jylqysynda sulý qunandar paıda bola bastap edi. Osy «Samardan» eken ǵoı dep túıdi jurt. Orǵyp, oınaqshyp tur. Biraq kókpardyń mańyna jýytatyn túri joq. Sydyq ta kókalany biraz tópep kórdi, baıqaıdy, óziniń ókpesi kúıip barady.

Tapal ker uzaı berdi. Ústindegi endi ketken shyǵarmyn degen kisishe artyna maqtanyp qaıta-qaıta qaraıdy.

— «Aǵartý» áketti, «Aǵartý!» — dep jurt shýlap jatyr. Kóbisi úı-úıdiń tóbesine shytyp ketken. Qaı attynyń kim ekenin aıyryp ta bolmaıdy.

Qoıý shań suıylyp, shubatyla bastady. Keıbireýler attaryn tekirektetip qaıtyp keledi. Jete almasyna kózderi jetkendeı. Qońyr beldiń teristigindegi qasqa jolǵa tússe, bitti, birjolata áketkeni.

Tapal kerdiń artynda bir ǵana qara qaldy. Barǵan saıyn jaqyndaı túskendeı. Bul qońyr tóbeldegi Asqarbaı edi. Janýar shabysyn endi túzegen sekildi. Tapal ker men eki ara tipti taıaý. Bul kezde aýyl kókpardan kúder úzgen-di. Jurt gý-gýlesip úıdi-úıine taraı bastaǵan. Qońyr tóbel tapal kerdiń oń jaǵyna bir, bul jaǵyna bir shyqty. Asqarbaı óńgerilgen serkeni julyp aldy. Anaý sıraqtan qaıta jarmasty. Ekeýi edáýir jer talasty. Sóıtse, Shóltumsyqtyń tusyna jetken eken. Qońyr tóbel bir oıpańnan yrǵyp ketkende tapal kerdegi kókpardan aıyrylyp qaldy. Asqarbaı attyń basyn aýylǵa burdy. Tapal ker barǵan saıyn uzap qala berdi.

Aýyldaǵylar qońyr belden qaıta burq etken shandy kórdi. Qońyr tóbeldi, Asqarbaıdy tanydy. Aldynda kókpar. Attan túse qoımaǵandar qıqýlap taǵy shapty. Kete almaǵan qonaqtar da bar edi onda. Taty kókpar, taǵy talas. Eti qyzǵan qońyr tóbel jýytar emes. Náshekeń qyzyǵa qarap tur. Jaryqtyq qońyr aıǵyrdyń óstip oıqastap shabatyny bolýshy edi. Týra aýmaǵan ózi. Qońyr aıǵyrdyń óletinin bilgende muny pishtirmeıtin edi-aý. Jaqsy at bop kele jatyr eken.

Asqarbaıdyń da boda-bodasy shyqqan. Kókpardy eshkimniń ala almaǵanyna maqtanǵandaı. Aǵash aıaǵynyń ókshesimen qaǵyp qoıyp, qońyr tóbeldi yrǵyta túsedi.

Sytylyp taǵy shyǵyp ketti. Betalysy — Kúljámılanyń úıi. Ol kisi toı kıimin aýystyryp, esik aldynda kúıbeńdep júr eken. Satyrlaǵan dúbirdi estip jalt qarasa, aǵyzyp kele jatqan Asqarbaı. Serkeni sylq etkizip tastaı berdi...

— Ápke, yrym bolsyn! Toıǵa jazsyn.

— Ámın, qaraǵym, rahmet, myń jasa!

Qońyr tóbel aýyzdyǵyn shaınap, oınaqtaı basyp bara jatty. Basqalar da attarynyń basyn buryp-buryp keri qaıtty. Asqarbaıdyń taýyp ketkenin bári de ishten quptaǵandaı. Kún de kúle qarap uıasyna kirgeli jymyńdap tur edi. Keshki azan-qazan shý aýyldaǵy búgingi toıdyń áli basylmaǵan jeligindeı kórindi...

ONYNSHY TARAÝ

Kúljámılanyń esiginiń aldy búgin yǵy-jyǵy adam. Daladaǵy jeroshaqtan syzdyqtap tútin shyǵady. Eki erkek kúresinniń qasynda kúıbeńdep júr.

Bórte serkeni mana óristen alyp qalǵan kezde jaqsylap qarap alǵan-dy. Qoıǵa ere almaı júrgeni bolmasa, ózine sol baıaǵy qalpy sekildi. Dalada turyp kerildi, ádetinshe múıizimen artqy sanyn qasydy. Týǵaly moınyna jip baılanǵany osy shyǵar. Basqa eshkiler munyń mánisin qaıdan bilsin. Artyna qarap mańyraıdy. Bórte serke de mańyrady. Bir-eki ret julqynyp edi, qyl arqannan bosap shyǵar túri joq. Typyrlaı-typyrlaı tynyshtalǵan. Eki kózi óriske ketip bara jatqan eshkilerde. Qulatyn edireń-edireń etkizedi. Kúndegisinen sergekteý sekildi búgin.

Kúljámıla bórte serkeni ózgege ustatty, ózgege baılatty. Asa bir kıeli zatqa qol tıgizýge qorqady ǵoı kisi, tap sondaı bórte serkege qoly tıse kúıetindeı titirendi. Eń az jasaıtyn eshki ekesh eshki de bıyl toǵyzǵa ketti, ıesin toǵyz jyl kútipti. Qartaıdy, ózinen de arman súıegi saldyrap bara jatqan sekildi. Máńgi jasamaq malǵa da joq qoı. Eger eshkide paıǵambar jasy bolsa, bórte serke soǵan kelgen shyǵar. Bir kúni dalada qalyp aram ólse qaıtedi? «Osy serkeniń etin tarat, balań sonda kelip qalar» degen jurt sóziniń de jany bar sıaqty. Baıaǵyda jolaýshyǵa qoıǵan asty jep alsa, jolaýshy tez oralady dep jatpaýshy ma edi! Dánekerdi bógep júrgen osy qý serkeniń de uzaq tirligi me eken.

«Bórte serke ekeýmizde shandyrdan basqa ne qaldy» dep kónbeı júrýshi edi, búgin táýekelge beldi bekem býdy. Dánekerden artyq pa, aıttym jolyna. Buryn tirideı aıtsam, endi ólideı aıttym. Bu qudaı tym bolmasa bir eshkini qımadyń dep shynymen maǵan qydıyp júrgen shyǵar. Qıdym! Anaý-mynaý emes, bórte serkeni qıdym. Malymnyń basy, balamnyń kózi bolsa da qıdym! Bári sol balam úshin. Aq júzin bir kórset dep qıdym. Odan keıin ózimdi alsań da rızamyn!

Búgin osy sheshimge tas túıin bop kelgen, bórte serkeni sosyn ustatqan. Orynbaı shalǵa baýyzdap ber dep edi, at-tonyn ala qashty. «Túıe soı deseń soıaıyn, biraq bórte serkeni baýyzdaı almaımyn». Ol sóziniń orny da bar. Ózinen keıingi laq kúninen beri erkeletip ósirýshiniń biri osy shal. Ózge ózge, Orynbaı ekeýi bórtemen birge jasap, birge qartaıyp kele jatqan sekildi. Orynbaı mal baǵýdan qalsa, bórte serke qoı bastaýdan qaldy. Qasqyrdyń tisinen de, Erdenniń oǵynan da qorǵap júrgen bórteni qalaı ǵana baýyzdar? Ózi nege dirildeıdi, Orynbaı da solaı shyǵar.

Imanserik pen Quljabaıdy ertip kelgen. Mal baqpaıtyn dıqandar ǵoı. Orynbaıdan góri aıanyshtary az bolar. Kúresinniń túbinde kúıbeńdep jatqan solar bolatyn. Bórte serkeni baýyzdaǵandy kórýge dáti shydamaı, Kúljámıla úı aınalyp ketti. Ózinen-ózi sóılep, búgjeńdep júrgen Orynbaıdy kórdi.

— Bórte serkeniń de dámi taýsyldy, báıbishe, á!

Eshkiniń jan daýsy shyǵyp baqyrǵany estildi. Ekeýi de qulaǵyn tars basa qaldy. Odan keıin baqyrdy ma, joq pa, ony estigen joq. Kúljámıla kózine jas aldy. Orynbaıdyń da kóńili buzyldy. Shuqyrǵa qan-jynyn tógip, tapyr-tupyr júgirisken áıelderdiń aýzynda tynym joq.

— Janýardyń qarny sıyrdyń qarnyndaı eken.

— Múıizin tór aldyna qaǵyp qoıar ma edi.

Mundaı sózder Kúljámılanyń júregine shanshýdaı qadaldy. Qımas zaty qıraǵandaı ókinishti sezim osyp ótti ózegin. Tap júreginiń túbinen bireý qanjar suǵyp alǵandaı boldy. «Úh, a» dep keýdesin basa qaldy.

— O ne, báıbishe, bir jerińiz aýyryp ketti me?

— Eskilikti shanshý ǵoı.

Qasyndaǵy Orynbaıdy da kórgisi kelmedi. Japadan-jalǵyz úıinen uzap ketkisi keldi. Taıaǵyn beline qystyryp, máńgirip bara jatty. Orynbaı bylshyqtanǵan kózin ýqalap qarap tur. Búgilip-aq qalypty, baıǵus. Oq jylandaı ysqyryp, hanǵa sálem bermeı júretin kempirdiń ázi edi. Osy keıingi eki jyl jep qoıǵan ba, qalaı? Kelbettiń toıynan keıin eleń etip serpilgenin kórgen emes. Tómendeı berdi, tómendeı berdi. Alysta judyryqtaı bop qaraýytqan kempirge taǵy tesildi. İshi birtúrli eljirep ketti. Áıeldiń perisi Kúljámıla ma deýshi edi, ony da qaıǵy dińkeletken eken. Qaıtsin, sońǵy dalbasasy ǵoı. Kele me degen esek dáme úmitpen eń aqyrǵy aldanyshy bórte serkeni de soıdy. Aı, jaratýshy-aı, ádilettigiń joq-aý...

Úı ishi gý-gý etken adam. Kúljámıla kóńildensin degendeı, árkim árneni aıtady. Bári de onyń otyrsa otyrysynan, júrse júrisinen kóz almaıdy. Qaljyń aıtysyp, qaǵysyp ta qalady. Býy burqyrap tabaqtar keldi. Bilegin túrinip otyrǵan jurt lap qoıyp, qunjyńdasyp jatyr. Eki-úsh shal bákilerin alyp, jalmań qaǵysty.

— Baıaǵyda Dáneker qaraǵym soǵyp berip edi.

Imanserik jurttyń bárin ózine qaratty. Asyǵystaý soǵylǵan dúnıe bolsa kerek. Asa áshekeılenbepti. Saby da temir, júzi de temir. Kútiminde min joq sekildi. Lyp-lyp etedi. Imanserik etti japyraqtap týraı bastady. Dánekerdiń óz bákisi óz serkesiniń etin parshalap jatyr. Mana bórteni baqyrtqan da, baýyzdaǵan da osy pyshaq shyǵar. Kúljámıla teris aınalyp ketti. Imanseriktiń qolyndaǵy pyshaq tamaǵyna taqalǵandaı titirendi. Onysyn biraq jurtqa sezdirmegen bolady.

— Alyńdar, alyńdar!

— Bısmılla! Bısmılla! — degen daýystar estildi. Sylp-sylp, sorp-sorp. Keıbireýler tipti qomaǵaılana asaǵan sekildi.

— Alyńyz, báıbishe, alyńyz! Qudaıy tamaq. Ózińiz nege almaısyz?

Sonda baryp Kúljámıla tabaqqa qarady. «Bısmılla» dep saýsaǵynyń ushymen ǵana bir túıir etti ala berip edi, qoly qalt-qalt etip, aýzyna jete almady. Bireý keńirdeginen ustaı alǵandaı boldy. Asaǵandaryn endi ǵana juta bergen jurt ta Kúljámılany kórip túıilip qalǵandaı. Keıbireýleri urttary tompıǵan kúıi sileıip otyryp qapty. Jańa ǵana gý-gý etken jurt qulaqqa urǵan tanadaı tynysh. Kádimgi meńireý tynyshtyq.

Mana qaıtyp kelgende Kúljámıla jeroshaq basynda áli úıitilmegen bórte serkeniń basyn kórip edi. Kózi jumylmastan kógildirlenip jaltyrap jatyr eken. Múıizi áli qaǵylmapty. Temir soqanyń artyndaǵy qos balaǵy qusap qaıqaıyp tur. Kózin jybyr etkizip, múıizin shaıqap qalǵandaı boldy. «Oıbaı» dep yrshyp ketken. Úıitýshi áıel basty eski qappen jaba qoıǵan. Kúljámıla ketken soń qaraǵaıdaı uzyn múıizden ustap, úıite bastaǵan. Ot qolyn kúıdirmek turǵaı, mańaılaǵan da joq. Ádette bas úıitkende tyǵatyn istik aǵash ta kerek bolmady. Keıin túbi bosaǵan múıizdi de alý ońaı boldy.

Jańa et asaǵanda bórte serke tap sondaǵydaı kózin jybyr etkizip, múıizin shaıqap qalǵandaı boldy. Sonaý tańerteń tarsyldap, aýzyna tyǵylǵan júregi loblyp ketti. Saýsaǵynyń ushynda turǵan et te jybyr-jybyr etip, jan bitip kele jatqandaı kórindi. Kózin tars jumyp otyryp qaldy. Et alaqanyna tústi. Jumyryǵy jumylyp barady. Qolyndaǵy ettiń sorpasy saýsaqtarynyń arasynan shyp-shyp syrtqa shyqty. Óz janyn da bireý osylaı ýystap, syǵyp bara jatqan sıaqty. Mańdaıynan da shyp-shyp ter shyqty. Otyrǵandar talyp bara jatyr ma dep qaldy.

— Báıbishe, júregińiz qysyp otyr ma? — dedi Náshekeń salmaqty únmen.

— Jeı berińder. Ánsheıin. Úırenshikti syrqat qoı. Ózin-ózi qystap Kúljámıla áreń degende kózin ashty.

Qalqıyp otyr, áıteýir. Biraq etten tatyp alǵan joq, qoldan qolǵa kóshken bórte serkeniń basyna da qaraı almady. Manaǵy jaltyraǵan kózdiń orny úńireıip qapty. Tipti úreıli. Anaý óziniń tósin túrtip, alpys tamyryn ıitetin tumsyǵy... Onda da eshbir sıyq joq. Shegirtkeniń murtyndaı edireıgen úshkir eki súıek qalypty, onyń arasynda jyqpyl-jyqpyl keńsirik. Bireý soǵan qors etkizip pyshaqty salyp qaldy. Kúljámıla selk ete tústi.

Jınalǵan jurt sorpa ishken soń qaıtsaq degendeı qoztalaqtaı bastady. Náshekeń qolyn jaıyp bata qyldy. Kúljámıla da qolyn sozdy. Náshekeń aýzyn jybyrlatyp áli otyr, áli otyr. Álden ýaqytta baryp «allahý akbar» dedi. Jurt ta betin sıpady.

— Dánekerdi qudaıym aman keltirip, degenińe jet! Kúljámıla úndegen joq. «Oıbaı, oıbaı-aı, belim-aı» dep kempir-shaldar ornynan turyp jatty. Kúljámıla jalǵyz qaldy, tórde ilýli turǵan balasynyń portretine nazary aýdy. Álgi bórte serkeniń kózindeı Dánekerdiń kóziniń tusyndaǵy áınek te jyltyrap ketti. Jybyr ete túskendeı boldy. Kúljámıla sheginip qalyp, áli jınalmaǵan tapal ústeldi saldyr etkizdi. Dalada asylǵan qazandardy, ydys-aıaqty jýýǵa qalǵan bir-eki áıelden basqanyń bári taraǵan sekildi. Asyljan úıge kirip, ústeldiń ústin tazalaı bastady. Ekeýinde de ún joq. Esikten shyta berip, Asyljan «oıbaı» dep belin ustaı aldy.

— Kiltildeıtindi shyǵaryp júrgeni.

— Kempir bolǵansyń ǵoı!

— Jasymyzǵa jetpeı qartaıdyq qoı. Qudaı týa kempir bolýǵa jazǵan soń, amal bar ma!

«Qudaı! Qudaı! Qulaǵy joq qý shunaq, meıiri joq sur shunaq! Kóz jasyn da kórmeıtin, tilekti de bermeıtin sen bir turǵan jyn shunaq!».

Kúljámıla shubyrta jónelgende-aq Asyljan osyny aıtatynyn bilgen-di. Keıingi jyldary namaz ornyna oqıtyny osy bolatyn. Asyljannyń ózi de ishteı Kúljámılanyń bul qarǵysymen keliskendeı. Biraq syrtqa shyǵaryp aıtýǵa áldeneden qorqady.

Asyljan úıge qaıta kirgende Kúljámılanyń esine Muqataı tústi. Tap osy esiktiń aldynda «aıt, dva», «aıt, dva» dep óz-ózinen arly-berli júrgen Muqataı. Myń bolǵyr, renjý degendi bilmeıtin, aqjarqyn neme edi. Dáneker áskerge keterde daýyl bop kóterilip, tulan tutqanda sabasyna túsirgen sol bolatyn. Áskerge barmaı jatyp, alasurǵanyna kúlgen-di. Muqataıdyń sol qylyǵy esine túsip taty da myrs etti. Tórde Dáneker ekeýiniń qatar turǵan sýretine qarady. Baıaty jaısań kúıi... Al myna Asyljan belin ustaıdy, «kilt etpesi bar edi» deıdi. Ýaqyt bulardy qartaıtyp, jigitterdi sol kúıinde qaldyrǵandaı. Muqataı áli ýyzdaı jap-jas. Asyljannyń betinde andyz-andyz ájim. Kelbettiń de óńi eskirip qalǵan. «Erte ólgender qartaımaıdy», á!».

«Ólgen» degen sóz ot bop basyldy júregine. Keýdesin taty ustaı aldy. Asyljan shoshyp ketti.

— Apa! Nemene, bir jerińiz...

— Úırenshikti syrqat qoı.

— Qısaıyp jata tursańyzshy.

Asyljan jastyq áperdi. Kúljámıla shyntaqtap jatty.

— Asyljan, — dedi Kúljámıla ár-berden soń salmaqty únmen, — sen nege boq jep júrsiń? Shesheńnen balańdy nege almaısyń?

Muqataı men Asyljan tuńǵysh balalaryn týysymen Asyljannyń ákesi — Muqannyń baýyryna salǵan. Asyljandy qazir ol táte deıdi, týǵan ápkem dep biledi. Kúljámıla bul jaǵdaıdy jaqsy biletin.

— Oıbaı-aý, ol meni sheshem eken demeıdi.

— Ottapsyń! Týǵan shesheden bala eshqaıda qashpaıdy. Muqataıdyń atyn óshirme! Sen ekeýiń turǵanda Muqan shaldyń aty óshpeıdi. Ólmegen Muqannyń urpaqsyz qalǵanynan, ólgen Muqataıdyń urpaqsyz qalǵany qıyn bolar! Al balańdy!

Muqataı óldi dep eshkim áli aıta qoıǵan joq edi. Asyljan qalshıyp qatyp qaldy.

— Nemenege qalshıasyń? Ólmese osy ýaqytqa deıin aı qarap júr me! Qaıda? Keler jurt kelip boldy. Kúderdi úzgen de jaqsy. Shıqandy myń kún syzdatqansha, bir kún jar demeı me!

Asyljan jylaryn da, jylamasyn da bilmedi. Kesh bolyp qalsa kerek. Mańyraǵan maldyń daýsy estildi. Moıny salbyrap úıine ketip bara jatty. Ádemi órilgen uzyn burymy arqasynda bylǵaq-bylǵaq etedi... Sylańdap júretin-aq shaǵy, baıǵustyń...

Áli jeroshaq basynan ketpeı, ydys-aıaqty jýyp júrgen Janar bolatyn. Kúljámıla kempirdiń búgingi kúıi oǵan tipti unamady. Ońashasyn taýyp tildeskisi kelgendeı. Osy úıge kelýge buryn áldeneden ımenetin edi. Keıingi ýaqytta ol ımený qaldy. Jıi kelip-ketip júredi. Biraq Kúljámıla kempir ekeýi kep tildespeıdi. Ol da oqtalyp-oqtalyp áldeneni suraǵysy keledi de, ózin-ózi ustaıtyn sekildi. Bul da aktaryp tastaǵysy keledi de, aıta almaıdy. Sol bir qupıaǵa ekeýi de eljireıtin, biraq ekeýi de odan seskenetin sıaqty. «Qudaı bilgendi anasy da bilsin de» dep Janar oqtalyp-oqtalyp turady da, bata almaıdy. Bilgennen ne paıda. Janyn artyq jaralaǵannan basqa ne tabady. Janardy kórgen saıyn Kúljámıla oıly júzben uzaq qaraıdy da úndemeıdi. Ekeýi jáı kákir-shúkirdiń tóńireginde sóılesedi de qoıady.

Bir kúni Kúljámıla tórde ilýli turǵan Dánekerdiń sýretine uzaq qarap turǵan Janardyń ústinen shyqty. Janar uıalyp qaldy.

— Qara, qara. Qaraǵannan basqa ne qaldy. Men de qaraı-qaraı sharshadym. Ekeýmizdi qaraı-qaraı qartaısyn, eki kózi tórt bolsyn dep jaralǵan jan boldy ǵoı ol.

«Ekeýmizdi» degenge Janardyń ishi jylyp ketken-di. Jaqyn tartqany da. Odan artyq ne desin. Sonymen qosa aıap ta ketti. Qartaıǵanda jalǵyz qalý — qandaı qıyn. Janardyń óz taǵdyry da osy adamǵa uqsap bara jatqan sıaqty. Jeńis te jalǵyz ǵoı. Ol da erteń áskerge ketip qalsa... Shúkir, mine, úshinshi klasqa kóshti. Balanyń qadirin balaly bolǵanda bilersiń. Qandaı keremet aıtylǵan sóz. Kúljámılanyń jaıyn osy Jeńis týǵannan beri tipten uǵa túskendeı. Et-júregiń sýyrylyp turady eken ǵoı. Sol qymbatyń kóz aldyńnan ǵaıyp bolsa... Qudaı-aý, saqtaı gór, myna Jeńis te Dánekerdeı jalǵyz eken-aý. Ol da sheshesimen qalǵan, bul da sheshesimen qaldy. Osy oılar kelgende Janardyń záresi ketetin. Kelmeýge aıaıdy, kelýge qorqady. Eki ottyń ortasy. «Onyń beti ári bolsyn, qudaı-aý, saqtaı gór» dep jalbarynady. Jeńisi, jalǵyzy úshin jalbarynady. Sonaý bir Dánekerge degen sezimdi balaǵa degen analyq meıirim basyp-basyp ketedi. Kúljámılanyń saǵynyshyn, qaıǵysyn Janar sóıtip uqqan-dy.

Birde Jeńisti osy úıge ertip kelgisi kelip edi. Biraq jalǵyz ataýlyny jutyp qoıatyn tabaldyryq sekildi kórindi. Ózi-aq kelip-ketip júrse de bolar. Sol tabaldyryqtan Jeńisin attatyp qaıtedi. Ýaqyt jaqsaryp keledi. Jeńisiniń taǵdyry, múmkin, basqasha qalyptasar. Tynyshtyq bolsa eken. Boıda qaırat bar. Bireýden ilgeri, bireýden keıin asyrar, áıteýir. Sonaý Tólepti jutqan qys esine túskende tula boıy titirep ketedi. Myqtap saqtady ǵoı. Sol joly saqtaǵan qudaı ne bopty, áli de saqtar. Men baıǵusty jasymnan zarlatqanyń da jeter, bárine de rızamyn. Endigi berer bar jaqsylyǵyńdy osy Jeńiske ber. Janardyń jatpaı-turmaı jaratýshydan tileıtini — osy.

Bul oılar jeroshaq basynda taǵy da qamalady. Kúljámıla óz balasymen áýre, bul óz balasymen áýre. Biri — ishte, biri — syrtta. Eki anany eki bala týraly batpan oılar ǵana tutastyryp turǵandaı. Aıyrmashylyǵy — biriniń úmiti ólip, biriniń úmiti údep kele jatqanynda.

Janar keshtiń batqanyn da bilmeı qalypty.

— Men kettim eı, ustanyń qatyny,— degen Asyljannyń sózi selk etkizdi ony.

— Jolyń bolsyn, men de qazir qaıtam.

Apyl-ǵupyl qolyn súrtip, úıge kirdi. Kúljámıla shyntaqtap sulq jatyr eken.

— Ápke, sham jaǵaıyn ba, qarańǵy ǵoı, — dedi Janar.

— Óshken shamdy qaıtesiń jaǵyp. Úıińe baryp óz shamyńdy jaq.

Janar Kúljámılanyń qarsylyǵyna qaramastan sham jaqty.

— Al, ápke, kettim men.

— Eı, Janar, toqtashy. Mynany álgi balańa bershi.

Kúljámıla sandyqtyń ishinen bir dorba asyq aldy.

— İshinde Dáneker oınaǵan saqa da bar.

Eshkiler mańyrap bórte serkeni izdedi. Dalada, bosaǵa qasyna qoıylǵan eki múıizin ıiskep, pysqyryp-pysqyryp qaldy. Saǵal eshki jer tarpyp edireń qaqty. Bir sumdyqtyń bolǵanyn sezgendeı. Aıtarǵa tili joq. Qasyndaǵy shybyshqa qarǵyp asyla bergen qara laqty múıizimen qaǵyp jiberdi. Kúljámıla bárin baıqap tur. «Óli arystannan tiri tyshqan artyq!». Bórte serkeniń barynda kóz salmaıdy eken, myna laqtyń qutyrýyn. Keýdesinde orny tolmas opyq bardaı. Erine basyp kele jatqan bórte elestedi kózine. Mine, mine, omyraýyna kep tumsyǵyn tyǵady. Óz-ózinen keýdesin asha berdi. Bórte joq. Onyń jybyrlaǵan jyly tumsyǵynyń ornyna qoınyna sýyq jel kirdi. Boıy da muzdap bara jatty. Óne boıyn balbyratyp, bir sát mas qylatyn sezim ornyna sup-sýyq jylan jybyrlap júrgendeı boldy ústinde. Qoranyń aýzyn jaba salyp, úıge baryp jatqysy keldi. Endi eshkim kelmese eken. Osynaý qarańǵy qapas túnde shyn jalǵyzdyqtyń ne ekenin kórgisi kelgendeı. Aýyq-aýyq úıde pysqyryp jatatyn bórte serke de joq qoı búgin.

Janar ketken soń yza bop shamdy óshirip tastaǵan. Sıpalap kelip tósegin tapty. Kózi ilinip ketken eken, shymyr-shymyr etkizip, qap-qara qara uıyq tartyp barady. Qarmanar bir tal bolsashy qasynda. Keńirdegine jetti, aıaǵyn qozǵaýǵa qorqady. Qozǵasa ary qaraı bata túsetin sekildi. Endi bir tolǵansa boldy, bitti. Keńirdeginen qysyp turyp bireý laqtyryp kep jiberdi. Qarasa, qaraǵaıdaı múıizimen sýyryp alǵan bórte serke. Moınynan qushaqtap jylap jiberdi.

Óz daýsynan ózi shoshyp oıansa, túsi eken. Bórte serkeniń búgin soıylǵany esine tústi. Ózegi órtenip ketti. Aıqaı sap jiberdi. Manaty bórte serkeniń baqyrǵanyndaı daýsy ashshy shyqty. Óne boıy órtenip, eti kúıip-jandy. Kórpesin laqtyryp tastap turǵysy kelip edi, býyndary qalt-qalt etip qaıta qulady. Eńbektep bórte serke kúnde jatatyn jerge keldi. Etbetinen qulaı taqyr jerdi qushty. Aǵyl-tegil bolyp jylady. Kúni boıy býyp júrgen ashshy sezim bulqynyp syrtqa shyqqandaı. Bórteniń ornynda ózi jatyr.

Bári, bári kóz aldyna keldi. Dánekerdi úsh aınaldyryp, qudaıy malyń dep ataǵany. Orynbaıdyń kók tóbetiniń qapqany, sondaǵy sholtańdap júgirgeni, sol úshin Orynbaımen araz bolǵany. Qolynan qant, nan jeıtini. Jybyrlaǵan erni, jypyńdaǵan kózi...

Odan serke bop eseıgeni. Qoı bastap oq boıy aldynda júretini. Qaraǵaıdaı bop ósken múıizi, jylt-jylt etken júni, jup-jumyr bolǵan jony...

Orynbaı adamnan esti ǵyp aıtýshy edi-aý munyń jyryn. Qasqyr shapqandaǵy qaıratyn. Qulaǵynda áli sol sózder:

— Oı-poı, janýarym-aı, múıizin tósep turyp aldy deısiń. Bir ýaqytta sheginip kelip perip jiberip edi... Qańq ete qaldy.

Kúljámılaǵa úıge qaptap qasqyr kele jatqandaı boldy. Kóldeneń turǵan bórteni qorǵaǵysy keldi.

— Qaıda, qaıda? Qamshy qaıda?

Tórde ilýli turatyn aq qamshyny izdedi. Qabyrǵaǵa qoly tıdi. Joq. Ákim oıyna tústi. Soǵan bergen eken ǵoı. Dánekerden eshqandaı belgi qalmapty-aý...

— Ákim, Ákim! Ákelshi beri!

— O ne, báıbishe? Sham nege joq?

Úıge Náshekeń keldi. Sıpalap júrip sham jaqty. Aýyz úıde taqyr jerde jatqan Kúljámılany kórdi. Shashy jaıylyp ketken. Ábden sharshap jylaǵan. Qara jerdi qapsyra qushaqtap alǵan. Bórte serkeniń jatatyn jeri. Qoltyǵynan súıep túp úıge tósegine ákeldi. Ortada alasa ústel, onyń ústinde bir kese, bir pyshaq jáne bórte serkeniń mujylǵan basy tur eken. Náshekeń ony tereze aldyna qoıdy da, eski oramalmen jaba saldy. Bir soıqannyń bolaryn mana kúndiz-aq sezgen-di. Túsi buzylyp, qaıta-qaıta qany qasha berip edi. Aýzyna bir túıir et te salmaǵanyn kórgen. Baladan qalǵan jalǵyz belgi, eń sońǵy úmit-ilgishegi bul serkeden de aırylǵanyna kúızelip otyrǵanyn ishi sezgen edi. İńirde ádeıi soqqan-dy, qulazyp, jylap otyrǵan joq pa eken? Tap solaı bolyp shyqty.

Kúljámıla uzaq únsiz jatty.

— Násheke! Nege keldiń? Ólimime bóget boldyń ǵoı.

— Tek! Olaı demeńiz, báıbishe! Dám taýsylmaı ólmek joq.

— Dáneker aman kelip...

Kúljámıla Náshekeńniń sózin bólip jiberdi.

— Aıtpa, aıtpa ony! Aldamańdar meni. Qolyńnan kelse, aq ólimdi ákel maǵan. Qudaıdan emes, senen suraımyn. Qudaı menimen egesip alǵan. Ólimin de qıǵysy kelmeıdi.

Náshekeń bul dúnıeden kúder úzip, ashynǵan adamdy kórdi. Aldandyrmaq boldy, anany aıtty, mynany aıtty. Kolhozdardyń irilenip jatqanyn aıtty. «Bul aradan kóshetin boldyq» dedi. «Jańa qonysta aldymen ásker semásyna, sonyń ishinde saǵan ádemilep úı salamyz. Oı-hoı, mynadaı toqal tam emes, tóbesi shıfrly, terezesi úlken, aldynda shyny bólmesi bolady».

— Qaı mezgil? — dedi Kúljámıla jańaǵy áńgimede sharýasy bolmaı.

— Eldiń aldy endi jata bastady.

— Tań atyp qalǵan eken desem... Qoı, tynyǵalyq. Sharshap qappyn. Meniń qaıbir ustamaı júrgen qoıanshyǵym. Násheke, alań bolmańyz. Rahmet. Kirshiksiz peıilińizge árqashan rızamyn. Qudaı seni jylatpasyn. Úıińizge baryp demalyńyz.

Bul sózderden Náshekeń «e, sabasyna tústi» dep oılady. Tynysh uıqy tilep, shyǵyp ketti.

Náshekeń ketisimen júregi qaıtadan tarsyldap soǵa bastady. Keýdesin taǵy da úreı keýledi. Úıde janyp turǵan sham ǵana es. Qabyrǵalar qozǵalyp kóship bara jatqandaı boldy. Birese bir-birine jaqyndaıdy. Mine, endi-endi qysyp qalady. Ýyqtar shatyr-shatyr etkendeı boldy. Kúljámıla súrine-jyǵyla ornynan turdy. Bórte serke de qysylǵandyqtan, aýyz úıde baqyrǵandaı boldy. Janýardy dalaǵa shyǵaryp jibermekshi. Náshekeńdi shaqyryp, joldan qaıtarmasa bolatyn emes.

Aıaǵynda qońyltaıaq kıgen kebisi. Iyǵyna shapanyn jelbegeı jamyla saldy. Qalt-qalt etip esik jaqqa áreń kele jatyr. Aýyz úıge shamnyń jaryǵy úzilip qana túsip tur. Syrtqy esikti ashty. Kúzdiń salqyn jeli shapanyn jelbir etkizdi. Bórte serke shalǵaıynan múıizimen ilip qalǵandaı boldy. Jalt qarady, qarańdap birdeńeler júgirip ótti. Kózin súrtip taǵy qarady, endi eshteńe kórinbeıdi. Bul búksheńdep shyqqansha, Náshekeń de uzap ketse kerek. Kórinbedi. Aı bultqa bir tyǵylyp, bir shyǵyp tur eken. Onyń júrisi de óziniń júreginiń soǵysyndaı shapshań. Bultqa asyǵyp kiredi, asyǵyp qaıta shyǵady. Shyqqan kezde tóńirek jap-jaryq.

Qoranyń tóbesine kózi tústi. Jaltyrap birdeńe jatyr. Bórte serkeniń terisi. Kózin basa qaldy. Úıge tura qashqysy keldi. Jalma-jan burylyp edi, eki bosaǵaǵa kezek soǵyldy. Bireý keńirdeginen alyp túıip-túıip jibergendeı boldy. Sasqanda adamnyń óz aıaǵy ózine bóget eken ǵoı. Onyń ústine bir kebisi túsip qaldy. Ony izdeýge murshasy joq, apyl-ǵupyl úıge kirdi. Bosaǵada turǵan bórte serkeniń múıizine súrindi. Ushyna qoly tıip edi, shoshyp ketti. Saldyr etip múıiz jerge qulady. Sasqalaqtap sham turǵan bólmege qashty. Qabyrǵaǵa súıenip áreń keledi. Tizeleri dir-dir etip, birese sýyq qabyrǵaǵa soǵylady, birese shapanyna oralady. Qolymen sıpap jyljyǵan saıyn, qabyrǵalar kórdeı kórinedi. Óz denesi óz úıinen shoshyp tur.

Jyljı-jyljı tereze aldyna keldi. Náshekeń jóndep qondyrmaǵan ba, shamnyń póziri qaraıyp barady eken. Sonaý ushynan bastalǵan kúıe túbine qaraı ulǵaıa túsipti. Óz kóńili de tap sondaı qaraıyp bara jatqan sekildi. Oty ósher úıdiń sóner shamyna uqsaıdy. Bórte serke keıde osylaı sham janyp turǵanda kúıis qaıyryp jaryqtan kóz almaı jatýshy edi. Aýyr múıizdi basyn shaıqaǵanda salaly saqaly jalt-jalt etip terbeletin. Dánekerdiń kishkene kezinde besiginiń basynda bir shoq úki bolatyn. Bórte serkeniń saqaly sony eske túsiretin. Terbegende shaıqalatyn sol bir shoq úkideı, kúısegende bul da ádemi, aqyryn ǵana qozǵalady.

Sham qaraıyp barady, bórte serke de kúıisin toqtatyp kózin jumdy. Aqshyldanyp aýyz úıde bólmeniń teń jartysyn alyp jatyr. Tizeleri syrtyldap turaıyn dedi me qalaı, art jaty dóńkıip kóterilgendeı boldy. Túnniń bir ýaǵynda turatyny bolatyn. Zor syndyrǵysy kelgeni ol. Kúljámıla ózine úırenshikti taıpaq shóńkeni astyna qoıatyn. Tosyp alǵan baladaı zárin dalaǵa tógip kep jatatyn. Buǵan bórte serke de úırengen, Kúljámıla da úırengen. Sol mezgil bolyp qalǵan ba, turaıyn dedi ǵoı. Kúljámıla buryla berip edi, qoly tereze aldynda turǵan oramalǵa tıdi. Oramal syrǵyp jerge tústi. Kóz aldynda kúndiz mujylǵan bas. Bórte serkeniń basy. Soıylǵany, et bolǵany esine tústi.

Shoshımyn dep qulap qaldy. Eki kózi terezede. Qaraıyp bara jatqan sham sónse eken, kórmese eken eshteńe. Qasaqana úıdiń ishi jaryq bola tústi. Keńsirigi alynyp, eki kózi oıylyp, aldy da, arty da úńireıgen bas záresin aldy. Bórte serkeniń endi qaıtyp oralmasyna kózi jetkendeı. Kóńili qulazyp ketti. Nege soıǵyzdy, búıtip nege azapqa saldy? Artynda qalǵany-aq jaqsy edi ǵoı. Ózi ólgenshe es edi, Dánekerdiń ózi bolmasa da kózi edi!

Bórteni qolynan soıǵyzyp, Dánekerdi de qolynan baýyzdatqandaı boldy. Álgi úńireıgen bastan qorqyp tórt taǵandap tósegine qashyp keledi. Tars búrkenip basyn jaýyp aldy. Qarańǵyda jatsa da eki kózin jumyp alǵan. Pále, úreı ataýlyny qaptatatyn sol kózi sekildi.

Sharshaǵany ma, uıqy ma, meń-zeń áıteýir. Denesi aınala túgel ıne shanshyp qoıǵandaı tyz-tyz etedi. Sheke tamyrlarynyń soǵysy at shapqandaı estiledi. Qazir tars etip jarylyp ketetindeı. Basyn máńgirtip áketip barady. Óńi ekenin, túsi ekenin bilmeıdi.

Eki qoly artyna baılaýly, mektep úıinde alasurǵan Erden jatyr. Balalar terezeden qarap saq-saq kúledi. Olardy qýyp jibermekke jetip bardy. Qarasa, baılaýly jatqan — Dáneker. Betin kórsetpeı teris qarap buǵa berdi. Terezeni perip jiberip, qarǵyp ishine tústi. Ar jaǵynda omyraýy tolǵan orden, aqsıa kúlip Erden shyqty. «Apa, aıybymdy ótedim. Tipti orden de taqtym» dep kókiregin soǵady.

— Dáneker qaıda?

— Áne, áne buǵynyp tur. Siz qaıter eken deıdi.

Tólesh ekeýi aqsańdap shyǵa keldi. Arttarynda arsyldaǵan kók shunaq ıtter. Taıaqtaryn sermelep ekeýi de jantalasyp jatyr. Tólesh qutylyp ketti, Dáneker ıtterdiń astynda qaldy. Soıyl alyp tura umtyldy, ıtter toz-toz bop qashty. Balasyn bas saldy, jym-jylas joq. Ornynda bórte serkeniń jańaǵy mujylǵan basy jatyr. Úlkeıip barady, úlkeıip barady, álgi bas dáý jartastaı boldy. Asty úreıli úńgir. Qap-qarańǵy. Ar jaǵynda aıý bardaı jaqyndaýǵa qorqady. Túbinen bir jaryq kórindi. Aıýdyń jaltyraǵan kózi sıaqty. Samaladaı sham jandy. Asynǵan myltyqtary bar, qol ustasyp Kelbet pen Dáneker shyqty. Aıaqtarynyń ushyna deıin súıretilgen shınelderi sýdaı jańa. Bastarynda salpań qulaq shoshaq qalpaq. Aýylǵa áskerden kelip jatqandardaı emes, bulardyń kıimi bólek, qol-aıaǵy bútin.

— Kúnim, zaryqtyrǵan jaryǵym!

Qushaǵyn jaıa umtyldy. Kelbet aldyna bórte serkeniń terisin tósep jiberip edi, taıyp qulap qaldy. Taǵy da jym-jylas, Dáneker joq. Álgi teri muhıt bop ketti. Sol muhıt jutty ma, joq, áıteýir... Kelbet jaǵada turyp saq-saq kúledi. Dáneker artynda tyǵylyp tur. Sheshesiniń tunshyqqanyna ol da máz.

— Áneýkúngi óleńińizdi aıtyńyz. Sonda myna sý tartylady. Balańyzǵa jetesiz.

Aýzyna tússeshi. «Oı, syǵyr, qudaı-aı. Sen qaıbir maǵan bolysqansyń. Tilimniń ushynda turǵanyn qarashy. Jibershi, baılamashy tilimdi!».

Kórpesin julyp alsa, qan sorpa bop terlegen eken. Shamnyń bir búıiri áli qaraımapty. Sonyń ózinen úıdiń ishi alakóleńke jaryq. Tizesi dirildep ornynan turdy. «Kórdim ǵoı, jaryǵymdy. Aıdyn muhıt aramyzdaǵy uzaq jyldar ǵoı. Aýylǵa kelgen Kelbettiń qasynda júr. A, qudaı! Til-aýzymnan tapqan ekem. Keledi eken, tipti qasyna keldim. Keshir, Alla, esi ketken pendeńdi. Myń da bir quldyq ózińe». Óz-ózinen sóılep júr, sóılep júr. Sandyǵyn ashyp, ústine taza kóılek kıdi. Kamzolyn, jańa baıpaǵyn kıdi. Kúndigin tartýǵa kóp ýaqyt ketti. Saýsaqtary dirildep, ıkemge áreń kónedi. Shapanyn kıip belin býdy. Dánekerdiń sýretiniń janynda ilýli turatyn aınaǵa alakóleńkede kózi tústi. Júzi nurlanǵandaı sekildi. Aınanyń qasynda sýret. Óziniń Dánekeri. Jar degendegi jalǵyzy. Kúndeı kúlip tur ánsheıin. Jańaǵy túsindegi túri de tap osyndaı. Qolyn soza beredi.

— Jaryǵym, jalǵyzym! Zaryqtyrǵan qulynym! Ózińsiń ǵoı, ózińsiń ǵoı, kúnim!

Portretti alyp baýyryna basty. Shóp-shóp etkizip súıdi. Óz erniniń qyzýy ma, sýret betindegi sýyq áınek balasynyń yp-ystyq betindeı bop tıdi aýzyna.

— Apa, súıinshi! Bórte serkeni soıdyń, Dánekeriń keldi! Súıinshi! Súıinshi!

Soǵys bitken kúni dalbalaqtap shaýyp kelgen Asqarbaıdyń ózi. Astynda aýyzdyǵymen alysqan qońyr tóbel.

— Al, súıinshińdi, jaryǵym. Muny bilgende bórteni baıaǵyda-aq soıatyn edim ǵoı.

Esikke qaraı antalap keledi. Óıtkeni, Asqarbaıdyń daýsy sol jaqtan shyqty. Baýyryndaǵy Dánekerdiń kózine kózi tústi. Býyny quryp barady. Oıpyrmaı, bir súıýge de álim kelmeı me dep qorqady. Qazandyqqa súıene kelip shókesinen otyrdy. Dánekerdiń kúlim qaqqan kózi, qyr muryny, tip-tik eki ıyǵy... Óz balasy, eziniń ózegin órtegen Dánekeri. Kóktegi kúni, aspandaǵy aıy. Búkil ómiri, tirshiligi! Emirene súıgisi kep qushaǵyn jaıdy...

— Sózimde turdym. Bir kórset dep em ǵoı. Kórdim! Endi alsań, Alla, rızamyn.

Omyraýyn ashyp, keýdesine balasyn qysa tústi.

Saǵynyshtan, zaryqqannan esi aýyp ketkendeı boldy...

...Mal óriske shyǵar ýaqyt bolsa da Kúljámılanyń úı jaǵy tym-tyrys. Esik aldynda eshkiler kórinbeıdi. Náshekeńniń júregi zý ete qaldy. Aman bolsa jarady. Keshe óte bir qıyn halde kórgen sıaqty edi.

Eshkiler qoranyń esigin syndyrardaı typyrshyp tur eken. Ashyp qalǵanda birin-biri kımelep topyrlaı shyqty. Japatarmaǵaı shýyldap, mańyrap qoıa berdi. Náshekeńniń qulaǵy tunyp ketti.

Aýyz úıdiń esigi shalqasynan ashyq. Aldynda syńar kebis jatyr. Kebis jatqan jerge kelgende Náshekeńniń kózi qora tóbesindegi bórte serkeniń terisine tústi. Sıyrdyń terisindeı úlken eken ózi. Jel qaǵyp, kún tıip, beti qabyrshaqtanǵan.

«Altyn apam! Menen habar úzilip, eki kóziń tórt bolyp júrgen shyǵar. Amanmyn, tirimin. Aldymen aıtarym osy. Bul soǵys kimdi aıyrmady, kimdi jylatpady, shyda! Tutqynda boldym, odan qashyp shyqtym. Qazir partızan bop júrmin. Tutqynda, jaý tylynda talaı sumdyqty kórdik. Aq shashynan súırep, analardy azaptaǵan eń jıirkenishti jaýyzdyq eken. Sondaı jaýdyń sońǵy soldatyna deıin qurtqyń keledi. Habarsyz júrsem de, qarap júrgem joq, keýdemde qaınaǵan kek.

Bul hatymdy alaryńa da kózim jetpeıdi. Ózimizdiń elmen qatynas óte qıyn. Degenmen «úmitsiz shaıtan ǵana» demekshi, bir qısyny kelip, jiberip qalam ba dep jazyp otyrmyn. Qaıratty ediń ǵoı, qajyma, shyda! Amandyq bolsa, áli-aq kórisermiz, apa!

Jan anam, altyn anam, aıaýly anam,

Tozaqtyń otynda júr týǵan balań.

Bári de bir kúngideı bolmas edi,

Ózińdi otbasynan kórsem aman!».

Mine, Dánekerdiń amanaty degenim — osy.

Kelbet solqyldap jylap turǵan jurtqa qarady...

Janar da jylap tur eken. Óńi eski tartyp, mosqaldanyp qalypty. Bir kezde ol daýys saldy. Segiz-toǵyz jasar balasy sheshesin aıap jaýtań qaǵady. Aýmaǵan Dáneker. Soıyp qaptap qoıǵandaı. Kelbet óz kózine ózi senbedi. Aqjarqyn, ádemi kelinshek edi. Dánekerdiń oǵan qyzyqqanyn eshqaısysy aıyp sanamaıtyn. Myna taǵdyrdy qara. Ózi de kóz jasyna ıe bola almady. Kelbet jylaǵan soń jurt odan ári eljiredi.

Kúljámılanyń súıegin salǵan arba jyljı bergende Kelbet:

— Toqtaı turyńdarshy! — dedi.

Manaǵy sarǵysh tartqan hatty tórt búktep, arba ústinde aq kıizge oraýly jatqan ananyń basynyń astyna qoıdy.

Basynda jazǵan haty, qasynda Dánekeriniń jansyz sýreti... Aýyl bolyp aıaýly anany aqyrǵy saparǵa shyǵaryp saldy...

EPILOG

Náshekeń erte turypty. Ózi jatqan tósekti búktep, jıyp qoıypty. Jýynyp-shaıynyp alǵanǵa uqsaıdy. Búgin qaıtpaqshy. Almatyǵa dárigerge kózin qaratýǵa kelgen eken. Qolymnan kelgen járdemimdi kórsetkem. Kózildirigin kıip, gazet qarap otyr eken. Appaq qýdaı shal. Gazet. Tosyn, biraq jan tebirenterlik kórinis! Fotoaparat bolsa, qolma-qol túsirip-aq alatyn. Óte sırek kezdesetin etúd shyǵar edi. «Qumarlyq» dep pe, «Álem tamyry ne dep soǵady» dep pe, áıteýir qalaýyńsha ataýǵa bolady. Apparat bolmasa da, júregimmen túsirip aldym. Osy kisini, osynaý shúıkedeı shaldyń áńgimesin keshe júregimmen, asa bir ystyq yqylaspen tyńdadym.

Meni kórisimen tym tuqyryp ketken appaq basyn kóterip aldy.

— Qur keýde, áıteýir. Baıaǵyda saýatsyzdyq joıǵan kezde qara tanyp qalǵanymyz bar. Eskishe biraz oqyp em. Sonymnyń paıdasy tıdi. Tez hat tanyp kettim. Soǵys kezinde onym ájeptáýir ájetke jarady. Qoıma ustadyq, zavhoz boldyq, brıgadır... Áıteýir, qaraıyp júrdik qoı. Qazir kóz jóndi kórmeıdi, nashar. Mynanyń bári buldyrap tutasyp ketedi.

Náshekeń qolymen gazetti kórsetti.

«Áıteýir, qaraıyp júrdik qoı». Joq, bárimen kelissem de, bul sózimen kelise almaımyn. Ol — sol bir qıyn kezdiń iri tulǵasy, suńǵyla shejiresi. Sonshama jyldan soń qandaı dám aıdap keldi eken bizdiń úıge? Talaı jyl ashylmaı jatqan asa bir asyl kitapty oqyǵandaı boldym-aý. Náshekeń aıtpaqshy. Birge ere ketkim keldi. Balalyqtyń osynaý asyl da aýyr jyldary ótken jerdi ár butasyna deıin túgeldep qaıta kórsem... Ol butalar shırek ǵasyr boıy jańaryp, shırek ǵasyr boıy qaıta jasaryp ósse de, mynaý meniń kóńilim sekildi sol bir jyldardy umyta qoımaǵan bolar. Shırek ǵasyr neshe mártebe sheshek atsa da, qyrdyń qyrmyzy gúli sonaý bir soǵys bitken jyldaǵydaı áli ádemi yrǵalyp turǵan shyǵar. Qyr kórip, gúl kerip júrip, sol bir jylǵy ásem tóskeıdi áli kezdestire alǵam joq. Múmkin, ol kóńilden shyǵar. Bala kóńil bolsa da sol sýretti umytpastaı este qaldyrǵan eken. Erekshe bolatyny sondyqtan shyǵar.

Náshekeńmen birge baryp sol tóskeıdi, sol jerlerdi qaıta aralasam. Bul kisideı kim aıta alady, bul kisi endi qansha jasaıdy?! Oı, qanshama ýaqytty bos ótkizip alǵam! Náshekeńniń keshegi qıssasyn budan birneshe jyl buryn aıtqyzsamshy. Iá, qıssa dep qatelesip otyrǵam joq. Qıssa tyńdaǵandaı súısinip, qıssa estigendeı tebirenip otyrdym. Ómirdiń ol bir shaǵy urpaqqa áli-aq qıssadaı bolady. Joq, kesh aıtqyzdym dep ókinbeımin. Keteıin birge, kóreıin taǵy kózimmen. Náshekeńdeı shejire endi kezdese me, joq pa?! Jumysta ekenimdi de umyttym. Kettim erip Náshekeńmen. «Kóńil júırik pe, kók dónen júırik pe?». Aýylda júrmin.

Árıne, búgingi aýyl — basqa. Keshegi toqal tamdardyń biri de joq. Sý tapshylyǵy «Alǵabasty» aqyry Kókıirimniń qoınyna qaraı ákep tyǵypty. Tóbesi shıfrly shaǵaladaı appaq úıler. Burynǵy mektep, burynǵy keńse emes. Olardyń bári kóp qatarly bolyp ketken. Samaladaı elektr shamdary, sańǵyrlaǵan radıo. Aýyl beınesi, adam beınesi ózgerip ketken. Jeńis atty jigitter ne degen kóp.

Náshekeń óz úıine tart dedi. Mana stansıadan aldymyzdan shyqqan Muqajan mashınasyn shetki úıge burdy. Sonaý jylǵy on bes jasar Muqajan. Oqý bitirip, muǵalim bopty. Byltyrdan beri sovhoz jergilikti komıtetti basqarýdy tapsyrypty. Myna jeńil mashına óziniki. Náshekeń qoıarda-qoımaı alǵyzypty. Mana ol kisi art jaqta qalǵyp otyr edi. Muqajan ekeýmiz sóılesip kelemiz. Oıǵa ketem. Bul ómir qyzyq ózi. Sonaý jyldary kolhozdyń bir jaǵyn eńserip ákesi júrse, búgin sovhozdyń bir jaǵyn eńserip balasy júr...

Meniń aldymda ózimniń balam Nurtas otyr. Aýyldy kórsin dep ádeıi ertip kelem. Onyń oıynda túk joq. Stansıadan shyǵysymen bastalǵan shaǵyl-shaǵyl qumdarǵa tańyrqaı qaraıdy. Oǵan bári tań. Qum da tań, joldy kesip ótken kesirtke de tań. Anda-sanda aspannan sorǵalaǵan qus ta tań. «Anaý qandaı qus?» dep suraıdy. Daladaǵynyń bári tań buǵan. Qalada ósken bala ǵoı...

— Áne, túıe, túıe, — dep aıqaı saldy.

Náshekeń onyń daýsynan oıanyp ketti. Mashınany ádeıi toqtatty. Túıelerdiń qasyna bardyq. Nurtas botany kórdi. Onyń jumsaq júninen sıpady. Náshekeń eki órkeshiniń arasyna otyrǵyzdy. Nurtas botamen, bota Nurtaspen oınaǵysy keledi. Ekeýiniń kózine kózim tústi. Botanyń da, Nurtastyń da kózi móp-móldir, tunyq. Alańsyz, erkelik mol janarlary jalt-jalt etedi.

— Sonaý jylǵy sary ingenniń urpaqtary bular, — dedi Náshekeń.

Sary ingen, sarǵaıyp ótken bir jyldar tústi esime. Boıym dir ete qaldy. Nurtas bıyl on ekide. Soǵys bastalǵan jyly men de týra on ekide edim. Óz oıymnan ózim shoshyp kettim. «Osylar kórmese eken, osylar bilmese eken sondaı surapyldy...».

— Myna jol esinde ǵoı. Teńge úsheýmizdiń astyq tartqan jolymyz, — dedi Náshekeń.

Jańaǵy bir sýyq oıdy bólip jibergenine qýandym. Muqajan mashınasyn zyrlatyp keledi. Aldymyzdan mashınanyń ekpinimen ádemi samal esedi. Sonaý jyldary eki qonyp jetken jerge eki saǵatta jetip keldik. Jol qysqarǵan ba, joq álde...

Náshekeńniń qorasynda byqynǵan qaz-úırek. Garajǵa deıin asfált tóselipti. Aýlanyń túpkirinde baıaǵyda jylqy qora turýshy edi. Shabdar bıe turatyn. Endi tap sol jerde garaj. Muqajan mashınany garajǵa áketti. Náshekeńdi «atalap» kelip tórt-bes bala bas saldy. Nemereleri... Nurtas solarmen oınap ketti.

— Osydan eki úıden soń Tólep ustanyń úıi. Áne, jumyrtqadaı ádemi bolyp tur. Janardy bilesiń ǵoı. Bári sonyń eńbegi. Balasy da erjetti, oqý bitirdi. Biraq munda emes.

Aýyl shetine kózim tústi. Shańqandaı aq beıit tur. Kúljámıla kempirdiń beıiti. Anaý jyldary stýdent kezimde kórgende de osyndaı appaq edi. Sol qalpy.

Bórte serke, Kúljámıla, Dáneker... Sonaý bir jyldardaǵy aýyl ómiri. Aq beıit bárin eske túsirdi. Sol bir kezeńdegi shydamnyń, shyńdalýdyń, aýyrlyqtyń, armannyń, aq nıettiń, tarytýdyń, zaryǵýdyń eskertkishi sıaqty ol maǵan.

— Kúljámılanyń beıitine qarap tursyń ba?

— Iá,— dedim Náshekeńe kúrsinip.

— Ákim osy aýylǵa kóship kelgen. Qazir úıli-barandy. Jyl saıyn aǵartyp, jańǵyrtyp turady. Ol beıittiń salynǵanyna da, mine, qanshama jyl, sol qalpy.

İshteı Ákimge rıza boldym. «Zıratty jańǵyrtpaıdy deýshi edi ǵoı» qazaqta. Ákim jyl saıyn aqtap, jańǵyrtyp turady eken. Onysy óte durys. Sol bir jyldar kónermesin kóńilde.

— Papa! Papa! Anaý úı kimdiki? Nege ońasha tur? — dep surady Nurtas.

— Ol — zırat, balam. Osy aýylda Kúljámıla atty ardaqty ana bolǵan...

— Jaqynda ólgen be?

— Joq, osydan jıyrma bir jyl buryn...

— Beıiti jańa ǵoı. Ol kisi qandaı kisi bolǵan?

Balamnyń bilgisi keledi... Kúljámıla ǵana emes, myna Náshekeńdi de bilsin. Shúıkedeı dármensiz shal dep oılaıdy ǵoı ol qazir. Náshekeń kárilikke berilse, endi ǵana berildi, ol kezde...

Ol kezde úlken tulǵa edi. Meniń júregimde áli solaı. Balamnyń júreginde de solaı bop qalsyn. Osy aýyldyń da ótkenin bilsin ol. Osynaý dala da, dalada ornap jatqan qala da dál osy qalpynda tura qalǵan dep oılar. Adamdar mashınaǵa minip týǵan dep júrer. Ógiz, túıe, jylqy zooparktiń ǵana túlegi dep uǵar. Olardyń da kezinde qandaı tulǵa bolǵanyn bilsin. Jazaıyn! Mynaý aýyl shetindegi kónermeı turǵan aq beıittiń tarıhyn bilsin. Meniń kóńilimde ol kúnder qandaı kónermese, balamnyń kóńilinde de sondaı kónermesin.

Sol bir jyldar júregimde dál qazirgideı sýymaı turǵanda jazaıyn. Náshekeńe, onyń úıime kelgenine rahmet. Ol kisini kórgen kezdegi sezim, tyńdaǵan kezdegi tebirenis qaıta oralyp kele bermes. Shúıkedeı shal shynymen shabytymdy oıatyp ketti me? Ras pa? Jazaıyn onda, jazaıyn. Qaıda qalamym? Sıa quıshy saýytqa...

---