InfoHub Logo

Saýat ashý sabaǵy.
Sabaqtyń taqyryby: J dybysy jáne árpi.
Sabaqtyń maqsaty: J dybysynyń aıtylý artıkýlásıasymen tanystyrý. Basqa dybystardyń ishinen aıyra bilýge, sózge dybystyq taldaý jasaýǵa, sózdi býynǵa durys bólýge úıretý. Sýret arqyly zattyń ataýyn bilý, oılaý qabiletterin arttyrý.
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, túsindirý, oıyn, kórnekilik, jumbaq sheshý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Sýretter, kespe býyndar, jańa áriptiń baspa jáne jazba úlgisi.

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıyndyq.
Amandasý úlkenge,
Tárbıeniń basy ǵoı.
Al qanekeı bárimiz,
Sálem deıik úlkenge.
Balalar qonaqtarmen amandasady.
Bizdiń uranymyz.
Biz kóńildi balalarmyz! Eshteńeden qoryqpaımyz
Kelgen qonaqtarǵa,
Ortaǵa bilimimizdi salamyz!
2. Dybys pen áriptiń qandaı aıyrmashylyǵy bar? Dybysty estımiz, aıtamyz, al áripti kóremiz, oqımyz, jazamyz.
Dybystar sózdiń qaı jerinde kezdesedi? Sózdiń basynda, ortasynda, aıaǵynda kezdesedi.
Úı tapsyrmasyn tekserý =Y= dybysyna sóz oılap kelý.

3. Jańa sabaq. Balalarǵa "J" dybysynan keletin sózderge baılanysty jumbaqtar jasyrý.
1. Kúndiz bári qashady,
Túnde aspandy basady. (Juldyz)
2. Tóbeden tónedi,
Tamshysyn tógedi. (Jańbyr)
3. Aǵaıyndy bári.
Shyqsa jasyl,
Tússe sary. (Japyraq)
4. Kúndiz tipti ushpaıdy,
Túnde tyshqan ustaıdy,
Kózi shamǵa uqsaıdy. (Japalaq)
(sýretter)
- Osy barlyq sózder qandaı dybystan bastalady?
- J - dybysynan.
- Durys - aq. Olaı bolsa búgingi tanysatyn jańa dybys - J dybysy men árpi.
Mynaý J dybysynyń baspa jáne jazba túrleri.
- J - dybysy qandaı dybys?
Qandaı tekshemen belgileımiz?
Álippe - dápterimen jumys.

4. Sergitý sáti:
Altyn, sary, qyzyl, kók,
Alýan – alýan japyraq.
Kúzgi baqta kúlimdep,
Kóz tartady atyrap.
Oı, alaqaı, tamasha
Shashý shashty japyraq,
Baqtyń ishi alasha.

5. Jumbaq jasyrý:
Gúlderge qonady,
Shyrynyn sorady.
Túr – túsi sary ala
Bul ne? (Ara)
Durys, ara. Ara qandaı dybys shyǵarady?- j - j - j - j - j - j
Ara, ara, aralar,
Ormannyń bárin aralar.
Gúlderden soryp bal alar.
Magnıttik taqtada gúlderdiń sýretteri.
Ara qaı gúlge qonady, sol gúlde aranyń tapsyrmasy bolady.
Aranyń tapsyrmalary:
1. Áripter arasyna jasyrynǵan - J - árpin taýyp syzyńdar.
(sýret)
2. "Ne artyq?" Kartochkadaǵy artyq zatty tap, ol nege "artyq?"
(sýret)
3. Jolbarys
Jylan
Japyraq
Osy sózderge dybystyq taldaý jasaý, sóılem qurastyrý.
4. Dıdaktıkalyq oıyn:"Býynǵa býyn qos".
Maqsaty: bastalǵan býynǵa býyn qosyp, sóz qurastyryp, aıta bilýge, shapshańdyqqa, zeıindilikke baýlý.
Ja - ǵa, jý - an, jań - ǵaq, jyl - dam, Jas - lan, jań - byr, jy - lan, jas - tyq, jú - zim, jul - dyz, je - mis, jum - baq, jı - haz.
5. Taqtada ár – túrli sýretter ilingen (júzim, mashına, qonjyq, túıe, dop, kójek, jylqy). Osy sýretterdiń ishinen – j – dybysy bar sýretterdi taýyp, atyn atap býynǵa bólý.
- Balalar, biz aranyń barlyq tapsyrmalaryn oryndadyq.

6. - Balalar, búgin qandaı dybyspen tanystyq?
- J - dybysy daýysty ma, daýyssyz ba?
- Balalar, sender búgin óte jaqsy jumys jasadyńdar, jaraısyńdar.
- Balalar, sender – Qazaqstan Respýblıkasynyń kishkentaı azamattarysyńdar. Keleshekte bizdiń Qazaqstan elimizdiń belgili juldyzdary bolyńdar, sondyqtan men senderge mynadaı juldyzsha syılaımyn. Qazaqstan – táýelsiz memleket. Táýelsizdikke bıyl 20 jyl bolady.
On altynshy jeltoqsan -
Táýelsizdik alǵan kún.
Merekeni el toqsan,
Atammenen barǵan kún.
On altynshy jeltoqsan -
Táýelsizdik alǵan kún.
Erekshe bolyp máńgilik,
El janynda qalǵan kún