1 deńgeı muǵalimderine kómek
Mektep ózgerisi úshin men qandaı ádister men tásilderdi qoldanamyn?
Qazirgi tańda oqý prosesin jańashalandyrýdy bilim berý salasyndaǵy reformalarmen, bilim mazmunynyn jańartý, basqarý júıesiniń jańa ádisterin qarastyrý, oqý - tárbıe úderisin jetildirý, bilim sapasymen qamtamasyz etý sekildi naqty problemalar tóńireginde bilim jetildirý kýrstary men ǵylymı - ádistemelik sharalar uıymdastyrý arqyly qol jetkizip keledi. Sondyqtan men óz mektebimniń muǵalimderiniń sapalyq qasıetterin jańasha baǵytta qalyptastyrýǵa kóp kóńil bóle kele ózimniń oqyǵan İ deńgeı baǵdarlamasy boıynsha úırengenderimdi úırete otyryp ózim de úırenemin.
Birinshi deńgeı baǵdarlamasy óziniń mazmunyn suraqtardy tómendegi retpen qoıý arqyly qurylymdaı otyryp, basqa tásilge negizdelgen: Nelikten biz bizdiń oqytý tásilderimizdi ózgertýge tıispiz, sodan keıin máseleni sheshýge baǵyttalyp: biz buny qalaı isteımiz, tek sodan keıin ǵana – biz synypta ne isteýimiz kerek? degen suraqty alǵa tartady.
Men praktık muǵalim retinde óz mektebimdegi kemshilikterimdi qalaı jetistikke aınaldyramyn? Keleshekte is - tájirıbemdi qalaı jaqsartamyn? Mektep tájirıbesin ózgertý úshin men qandaı ádis - tásilderdi qoldanamyn degen saýaldarǵa jaýap izdeı bastadym.
Muǵalimniń is - áreketine qaraı oqýshynyń tanymy men bilim dárejesin baıqaýǵa bolady. L. Vygotskıı:“Oqýshy dıalog qurý nátıjesinde bilim alady jáne bul oqytý JADA aıasynda qarastyrylatyn bolsa, oqytý tabysty bolyp, óz nátıjesin kórsetedi” degen sózine tolyqtaı qosyla kele men áleýmettik - syndarlylyq turǵydan oqytýdy basty nazarǵa alamyn dep otyrmyn (Vygotsky, 1978; Wood, 1998) Bul Baǵdarlamada talqylaý, pikirtalas, yntymaqtastyq, bilimdi birlesip qurý sıaqty dıalog júrgizýdiń túrli ádisterin qoldana otyryp túsinikter men daǵdylardy qalyptastyrý arqyly oqý qarastyrylady.
Qazirgi tańda oqý prosesin jańashalandyrýdy bilim berý salasyndaǵy reformalarmen, bilim mazmunynyn jańartý, basqarý júıesiniń jańa ádisterin qarastyrý, oqý - tárbıe úderisin jetildirý, bilim sapasymen qamtamasyz etý sekildi naqty problemalar tóńireginde bilim jetildirý kýrstary men ǵylymı - ádistemelik sharalar uıymdastyrý arqyly qol jetkizip keledi. Sondyqtan men óz mektebimniń muǵalimderiniń sapalyq qasıetterin jańasha baǵytta qalyptastyrýǵa kóp kóńil bóle kele ózimniń oqyǵan İ deńgeı baǵdarlamasy boıynsha úırengenderimdi úırete otyryp ózim de úırenemin.
Birinshi deńgeı baǵdarlamasy óziniń mazmunyn suraqtardy tómendegi retpen qoıý arqyly qurylymdaı otyryp, basqa tásilge negizdelgen: Nelikten biz bizdiń oqytý tásilderimizdi ózgertýge tıispiz, sodan keıin máseleni sheshýge baǵyttalyp: biz buny qalaı isteımiz, tek sodan keıin ǵana – biz synypta ne isteýimiz kerek? degen suraqty alǵa tartady.
Men praktık muǵalim retinde óz mektebimdegi kemshilikterimdi qalaı jetistikke aınaldyramyn? Keleshekte is - tájirıbemdi qalaı jaqsartamyn? Mektep tájirıbesin ózgertý úshin men qandaı ádis - tásilderdi qoldanamyn degen saýaldarǵa jaýap izdeı bastadym.
Muǵalimniń is - áreketine qaraı oqýshynyń tanymy men bilim dárejesin baıqaýǵa bolady. L. Vygotskıı:“Oqýshy dıalog qurý nátıjesinde bilim alady jáne bul oqytý JADA aıasynda qarastyrylatyn bolsa, oqytý tabysty bolyp, óz nátıjesin kórsetedi” degen sózine tolyqtaı qosyla kele men áleýmettik - syndarlylyq turǵydan oqytýdy basty nazarǵa alamyn dep otyrmyn (Vygotsky, 1978; Wood, 1998) Bul Baǵdarlamada talqylaý, pikirtalas, yntymaqtastyq, bilimdi birlesip qurý sıaqty dıalog júrgizýdiń túrli ádisterin qoldana otyryp túsinikter men daǵdylardy qalyptastyrý arqyly oqý qarastyrylady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
