InfoHub Logo

Dóń orta mektebi

«Jaqsy sóz – janǵa qýat» (jas aqyndar shyǵarmashylyǵy)

«Baqyttymyn ǵoı»

Baqyttymyn ǵoı,
Baqytty bolamyn ǵoı,
Mektepke baramyn ǵoı,
Balalarmen oınaımyn,
Qýanyshty syılaımyn,
Mektepten bilim alyp,
Júremin men qýanyp.
Bala kezim – baqytty shaǵym,
Tynysh bolsa, Qazaqstanym! (Aıtanatova Dınara, Aıtanatova Juldyz)

«Horosho byt schastlıvym»

Horosho byt schastlıvym,
Kogda estdrýzá.
I tolko na nıh mogý polojıtsá ıa,
Horosho byt schastlıvym.
Kogda estsemá,
I etı ıa strochkı,
Pıshý ıh lúbá.
Pýstsolnse ım svetıt,
V lúbýıý pogodý.
Pýstproch ýbegaıýt,
Lúbye nevzgody.
Ia tolko dobra,
Vsegda ım jelaıý.
Zdorová ı schastá,
I tolko pobed.
Pýstonı ne vstrechaıýt,
Nı gorá, ne bed.
Pýstvechno sıaút ıh,
Schastem glaza
Pýstonı je ne znaıýt
Chto takoe sleza.
No pýstbýdýt slezy,
No tolko ot schastá.
My vmeste otgonım,
Lúbye nenastá.
Semá ı drýzá,
Ia vas ochen lúblú,
I vam posváshaıý poemý svoıý! (Getman Anna, 5 orys klass)

«Baqytty bolǵan qandaı jaqsy»

Baqytty bolǵan qandaı jaqsy,
Baqytty bolyp júresin.
Shattanyp, kúlip, barshaǵa,
Baqyt tilep júresin.
Baqytty bolǵan qandaı jaqsy,
Baqytsyz adam bolmaıdy.
Baqytsyz bolsa egerde,
Muńaıady bári de. (Satbaı Saýle, 6 «b» klass oqýshysy)

«Baqyt»

Baqyt degen árqashan,
Óz janyńda júredi.
Kúlimdeseń árdaıym,
Kún kózi de kúledi.
Shattyq ómir daıyn tur!
Beri jaqynda, balaqaı!
Baqyt seni kútip tur!
Júgir, káne, «alaqaı»!
Kúlimdep júr, jylama!
Baqyt sonda keler me?
Súrinbe sen qulama,
Armanyńa jeterde!
Aqylym mine alaıda,
Jan – jaǵyna qaraıla!
«baqyt degen ne?» dese,
Osyny aıt jaraı ma?! (Samratova Gúlnur, 6 «a» klass oqýshysy)

«Balalyq kezderge saǵynysh»

Ýaqyt ótken saıyn,
Saǵynasyn balalyq kezderin.
Ótken kún qaıta kelmeıdi,
Qalaısha sony sezbedim.
Paraq betine túsken shýmaq,
Saǵynyshtan týady.
Bul meniń jeke oıym,
Túsingen adam uǵady.
Baqytty balalyq shaq,
Mektep keziniń qabyrǵasy.
Alǵashqy mahabbat,
Alǵashqy júrek jarasy,
Dostyq pen sezim arasy,
Móldir kóziniń qarasy.
Ótkendi qaıtarar edim,
Biraq qunsyz baǵasy. (Qalıeva Nurgúl, 7 «a» klass oqýshysy)

«Dostyq»

Balalyq shaqtan bastalar,
Kúmán keltirme oǵan.
Dostyq degen eń bıik,
Altynnan da bıik.
Ómirde ne qymbat degende,
Aıtarym, dostyq qymbat.
Dostyqty saqtap, júreıikshi árqashan,
Biraq ta, keıbir jandar,
Ne ekenin dostyqtyń túsinbeıdi.
Endi tyńda, dostarym,
Dostyq bıik mahabbattan.
Kim túsiner jaǵdaıyńdy,
Dostan basqa eshkim seni túsinbes,
Túsinbes seniń jaǵdaıyńdy. (Turmaǵanbetov Naǵashybaı, 7 «b» klass oqýshysy)

«Baqyt tileımin»
Jasasań barlyǵyna árkez qurmet,
Meıirim, keń peıildi bolý kerek.
Tańerteń oıanǵan soń, kúnge qarap,
Amandas, amanyńa shúkirlik et!
Amanyn senen suraǵan, qurmettegen,
Syılastyq osy kezde áli ketpegen.
Ómirdi bil, oǵan qýan, bol baqytty,
Tilerim túsin, baqyt degenim,
Ómirdi óz qalpynda ustaı bilý,
Tárbıe, jaqsylyqpen adal bolý,
Meıirimdilik pen alǵyrlyq,
shapshań bolyp,
Qorqynysh, ishtarlyqtan qashyp ketý.
Ómirdegi armanyńa qadam basyp,
Árkez sheginbesten, baqytty bolý! (Dostaı Ásemgúl, 7 «b» klass oqýshysy)

«Jalyndy jastyq shaq»
Jarqyra máńgi, jalynda meniń jastyǵym,
Ózińmen ǵana ómirdiń ashtym baq gúlin
Shyraǵym sensiń, qumarym sensiń aptyǵym,
Jalynda meniń janǵaly turǵan jastyǵym.
Jalyndap janar, tura almas jastyq ornynda,
Janarsyń laýlap óshpesteı bolyp alaýla.
Biraqta qaıda bir kúni sen de solarsyń,
Solarsyń – daǵy, kúl bolyp jerde qalarsyń.
Ázirshe laýla, óshpeshi eshbir jahanda,
Bir sendeı bolmas kárilik, qarttyq jalǵanda.
Allahym bir ǵana ǵumyr beripti adam - pendege.
Ǵumyrda sen de jalǵyzsyń jastyq asylym,
Sondyqtan endi qaldyrma bizdi armanda! (Ábilqasymova Aıjan, 10 klass oqýshysy)

«Baqyttymyn osy ómirge kelgenime»

Baqyttymyn osy elde ómir súrgenime,
Baqyttymyn osy jerde týyp óskenime.
Táýelsiz Qazaqstannyń urpaǵy bop,
Maqtanam Nur aǵamnyń jeńisine.
Biz baqytty emespiz be osylaı
júrgenimizge,
Myqty eldiń urpaǵy bop kelgenimizge.
Ári qýanysh, ári shattyq bárimizidiń
úıimizde,
Baqyttymyz, baqyttymyz osyndaı
ómirimizge. (Dáribaı Sholpan, 8 klass oqýshysy)

«Schaste»

Iz nas ne kajdyı ponımaet,
Chto znachıt: gore, radostı lúbov.
No kajdyı tochno oshýshaet,
Chto znachıt schaste dlá nego.
Ono ved tak neobásnımo,
Tam lısh slovo, to lı chývstvo.
Ty znaı ono nepovtorımo,
Hranı ego býdto ıskýstvo.
I kajdoe ego mgnovene,
Staraısy kak to ponımat.
Delıs so vsemı etım chývstvom,
Pýstbýdet mır schastlıv ı rad.
Smotrı v otkrytoe ty nebo,
Lúbogo k schastú vdohnovláı.
Lúbı, senı kem by ty ne byl,
Derjı ego, ne otpýskaı! (Shevchenko Dará, 9 klass)