- 05 naý. 2024 02:51
- 166
Jemister men kókónister
Jemister men kókónister
Sabaqtyń maqsaty: Kúndelikti ómirde qoldanylatyn tanys sózder men jańa sózderdiń maǵynasyn túsiný. Sóz kólemi men sózdik qordy molaıtý. Olardyń adam densaýlyǵyna paıdaly ekendigin uǵyný.
Kútiletin nátıje: Taqyryp boıynsha tanys sózder men jańa sózderdiń maǵynasyn túsinedi. Sóz tirkesteri men sóılem qurastyrady, anyq sóıleý arqyly túsingenin kórsetedi.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Tyńdalym, aıtylym, oqylym, jazylym, suraq - jaýap, oıyn.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Markerler, qaǵazdar, prezentasıa, beınefılm, taratpa materıaldar, jemister men kókónister.
Sabaqtyń barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardy túgendeý.
Til damytýǵa baılanysty suraqtar.
İİ Úı tapsyrmasy: Sózdik. Mátin boıynsha túsinik.
İİİ. Jańa taqyryp.
1. Sýretterge qarap sabaqtyń taqyrybyn boljaý.
2. Sózdik jumys.
Baq – sad
Baqsha – ogorod
Ósedi - rastót
Dárýmen – vıtamın
Kóp – mnogo
Densaýlyq – zdorove
Paıdaly – poleznyı
3. Jańa sózdermen sóz tirkesterin, sóılemder qurastyr.
4. Mátindi mánerlep oqy, aýdar.
Mynaý - baq. Baqta alma, almurt, shıe ósedi.
Mynaý - baqsha. Baqshada sábiz, pıaz, qyzylsha ósedi.
Jemister men kókónisterde dárýmender kóp bolady. Olar adam densaýlyǵyna paıdaly.
5. Mátin boıynsha suraqtarǵa jaýap ber.
1. Baqshada ne ósedi?
2. Baqta ne ósedi?
3. Kókónister men jemisterde neler kóp bolady?
4. Olar adam densaýlyǵyna paıdaly ma?
İV. Bekitý
1. Mátindi sýretter boıynsha tolyqtyryp, durys oqy.
Mynaý -.
Baqshada ósedi.
Mynaý.
Baqta ósedi.
men - de dárýmender kóp bolady. Olar - ǵa paıdaly.
2. Berilgen sózderdi durys sáıkestendir.
densaýlyqqa ------- qyzyl
dárýmender ------- ósedi
pıaz ------------------ kókónister
baq -------------------- kóp
baqsha ---------------- jemister
alma ------------------ paıdaly
3. Berilgen sózderden durys sóılem qurastyr.
1 - top. baqsha, qyzanaq, qıar, ósedi, Mynaý, kartop, Baqshada. kókónisterde, kóp, Bul, dárýmender.
2 - top. baq, órik, anar, Baqta, shabdaly, ósedi, Mynaý, dárýmender, kóp, Jemisterde.
3 - top. irimshik, dúken, Mynaý, jumyrtqa, bar, et, Dúkende. azyq - túlikterde, Bul, kóp, dárýmender.
4. "Býyn uıqasyn tap" Mysaly: ma3 - qyzyl alma.
1 - top. Almurt, shıe, qıar, shaı, baýyrsaq.
2 - top. Órik, anar, sábiz, asqabaq, shyryn.
3 - top. Qyzanaq, lımon, oramjapyraq, irimshik, jumyrtqa.
5. "Oılaıyq ta, oınaıyq"
Qorjynda jasyrylǵan zattardy alyp, durys ataýyn tap.
6. Jasyryn sózderdi tap.
q y z a n a q
y s sh l e ı ı
z ú ı m t r ıa
y t e a n a r
l ı m o n n j
sh a b d a l y
a l m u r t l
7. Beınefılm.
Beınefılmdi muqıat tyńdap, mazmunyn qazaqsha aıt.
V. Qorytyndy. Baǵalaý.
VI. Úıge tapsyrma.
Sózdik. Mátin boıynsha túsinik
Sabaqtyń maqsaty: Kúndelikti ómirde qoldanylatyn tanys sózder men jańa sózderdiń maǵynasyn túsiný. Sóz kólemi men sózdik qordy molaıtý. Olardyń adam densaýlyǵyna paıdaly ekendigin uǵyný.
Kútiletin nátıje: Taqyryp boıynsha tanys sózder men jańa sózderdiń maǵynasyn túsinedi. Sóz tirkesteri men sóılem qurastyrady, anyq sóıleý arqyly túsingenin kórsetedi.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Tyńdalym, aıtylym, oqylym, jazylym, suraq - jaýap, oıyn.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Markerler, qaǵazdar, prezentasıa, beınefılm, taratpa materıaldar, jemister men kókónister.
Sabaqtyń barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardy túgendeý.
Til damytýǵa baılanysty suraqtar.
İİ Úı tapsyrmasy: Sózdik. Mátin boıynsha túsinik.
İİİ. Jańa taqyryp.
1. Sýretterge qarap sabaqtyń taqyrybyn boljaý.
2. Sózdik jumys.
Baq – sad
Baqsha – ogorod
Ósedi - rastót
Dárýmen – vıtamın
Kóp – mnogo
Densaýlyq – zdorove
Paıdaly – poleznyı
3. Jańa sózdermen sóz tirkesterin, sóılemder qurastyr.
4. Mátindi mánerlep oqy, aýdar.
Mynaý - baq. Baqta alma, almurt, shıe ósedi.
Mynaý - baqsha. Baqshada sábiz, pıaz, qyzylsha ósedi.
Jemister men kókónisterde dárýmender kóp bolady. Olar adam densaýlyǵyna paıdaly.
5. Mátin boıynsha suraqtarǵa jaýap ber.
1. Baqshada ne ósedi?
2. Baqta ne ósedi?
3. Kókónister men jemisterde neler kóp bolady?
4. Olar adam densaýlyǵyna paıdaly ma?
İV. Bekitý
1. Mátindi sýretter boıynsha tolyqtyryp, durys oqy.
Mynaý -.
Baqshada ósedi.
Mynaý.
Baqta ósedi.
men - de dárýmender kóp bolady. Olar - ǵa paıdaly.
2. Berilgen sózderdi durys sáıkestendir.
densaýlyqqa ------- qyzyl
dárýmender ------- ósedi
pıaz ------------------ kókónister
baq -------------------- kóp
baqsha ---------------- jemister
alma ------------------ paıdaly
3. Berilgen sózderden durys sóılem qurastyr.
1 - top. baqsha, qyzanaq, qıar, ósedi, Mynaý, kartop, Baqshada. kókónisterde, kóp, Bul, dárýmender.
2 - top. baq, órik, anar, Baqta, shabdaly, ósedi, Mynaý, dárýmender, kóp, Jemisterde.
3 - top. irimshik, dúken, Mynaý, jumyrtqa, bar, et, Dúkende. azyq - túlikterde, Bul, kóp, dárýmender.
4. "Býyn uıqasyn tap" Mysaly: ma3 - qyzyl alma.
1 - top. Almurt, shıe, qıar, shaı, baýyrsaq.
2 - top. Órik, anar, sábiz, asqabaq, shyryn.
3 - top. Qyzanaq, lımon, oramjapyraq, irimshik, jumyrtqa.
5. "Oılaıyq ta, oınaıyq"
Qorjynda jasyrylǵan zattardy alyp, durys ataýyn tap.
6. Jasyryn sózderdi tap.
q y z a n a q
y s sh l e ı ı
z ú ı m t r ıa
y t e a n a r
l ı m o n n j
sh a b d a l y
a l m u r t l
7. Beınefılm.
Beınefılmdi muqıat tyńdap, mazmunyn qazaqsha aıt.
V. Qorytyndy. Baǵalaý.
VI. Úıge tapsyrma.
Sózdik. Mátin boıynsha túsinik
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.