- 05 naý. 2024 02:51
- 165
Úı janýarlary
Úı janýarlary
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń jalpy úı janýarlary týraly túsinigin keńeıtý, úı janýarlarynyń qandaı paıda keltiretinin aıta alýǵa úıretý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń belsendi sózdik qoryn molaıtý, baılanystyra sóıleý daǵdysyn damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy úı janýarlaryna, olardyń tólderine degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádis – tásilderi: Túsindirý, oqylym, tyńdalym, aıtylym, jazylym, suraq - jaýap
«Kim tapqyr?» oıyny, toptyq jumys, «. Bas barmaq» tásili.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Interaktıvti taqta, slaıdtar, túrli tústi sýretter, taratpa
materıaldar, A3paraǵy, jelim qaǵazdar, «Qoshaqanym» múltfılmi.
Sabaq jospary:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
II. Sabaqtyń taqyryby, maqsaty.
III. Úı tapsyrmasy.
IV. Jańa sabaq.
V. Bekitý.
VI. Qorytyndy. Baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma.
I. Uıymdastyrý kezeńi.
A) Sálemdesý.
Á) Shattyq sheńber.
B) Qys mezgili, búgingi kún jaıly áńgimelesý.
II. Úı tapsyrmasy. Berilgen sýretter boıynsha «Meniń kúshigim» taqyrybyn mazmundaý nemese óz kúshigi, mysyǵy jaıly áńgimeleý, sýretin salý.
III. Jańa taqyryp.
1. «Kim tapqyr?» oıyny. Úı janýarlary qalaı dybystaıdy?
(Úntaspadan úı janýarlarynyń qalaı dybystaıtynyn aıtady)
2. Sózdikpen jumys.
A) oqyp, aýdarý, sózderdi býynǵa bólip oqý, qandaı sóz, tán dybysy bar ma? Suraq qoıý.
Á) sóz tirkesin, sóılemder qurastyrý.
Adam – chelovek
baǵady – ýhajıvaet
Paıda – polza
ákeledi – prınosıt
Jún – sherst
toqıdy – vájet
3. Sergitý sáti.
4. Mátindi mánerlep oqy, aýdar.
Úı janýarlary.
Úı janýarlary: jylqy, sıyr, túıe, qoı, eshki. Úı janýarlaryn adamdar baǵady. Úı janýarlary adamǵa paıda ákeledi. Sıyr, eshki sút, et beredi. Qoı men túıeniń júninen kıim toqıdy.
5. Mátin boıynsha suraqtarǵa jaýap ber.
1. Úı janýarlaryna ne jatady?
2. Úı janýarlaryn adamdar ne isteıdi?
3. Úı janýarlary kimge paıda ákeledi?
4. Sıyr, eshki ne beredi?
5. Neniń júninen kıim toqıdy?
IV. Bekitý.
1 – tapsyrma. Mátindi durys aýdaryp, tolyqtyryp oqy.
Úı janýarlaryn adamdar (ýhajıvaıýt). (Domashnıe jıvotnye) adamǵa (polza) ákeledi. (Korova, koza) sút, et beredi. (Ovsa ı verblúd) júninen kıim (vájýt).
2 – tapsyrma. Gramatıkalyq tapsyrma. (Toptyq jumys)
Jumystardy aýystyrý, bas barmaqpen baǵalaý.
I. Men qoshaqanmen oınaı....
II...... úı janýarlaryn baǵa....
II...... kıim toqı....
III...... paıda ákele....
3 – tapsyrma. Berilgen sózderden durys sóılem qurastyr. (Toptyq jumys)
«Baǵdarsham» tásilimen baǵalaý.
1. Baǵady, janýarlaryn, úı, adamdar.
2. Sút, beredi, sıyr, et, eshki.
3. Kıim, júninen, qoı, toqıdy, men, túıe.
4 – tapsyrma. «Oılaıyq ta, oınaıyq!». Berilgen áripterden sózder qurastyrý.
Jumsaq oıynshyq – qonjyq.
Jylqynyń tóli – qulyn.
Ol týraly ertegi bar – laq.
Eń qorqaq ań – qoıan.
Qoıdyń tóli – qozy.
Ovsa (baran) qalaı aýdarylady? - qoı
5 – tapsyrma. «Án – kóńildiń ajary». «Qoshaqanym» áni.
V. Qorytyndy.
VI. Baǵalaý. Berilgen stıker boıynsha taqtaǵa jaz, kúz aǵashtaryna japsyrý arqyly sabaqtyń qalaı ótkenin baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma. Sózdik jattaý, mátin boıynsha túsinik.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń jalpy úı janýarlary týraly túsinigin keńeıtý, úı janýarlarynyń qandaı paıda keltiretinin aıta alýǵa úıretý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń belsendi sózdik qoryn molaıtý, baılanystyra sóıleý daǵdysyn damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy úı janýarlaryna, olardyń tólderine degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádis – tásilderi: Túsindirý, oqylym, tyńdalym, aıtylym, jazylym, suraq - jaýap
«Kim tapqyr?» oıyny, toptyq jumys, «. Bas barmaq» tásili.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Interaktıvti taqta, slaıdtar, túrli tústi sýretter, taratpa
materıaldar, A3paraǵy, jelim qaǵazdar, «Qoshaqanym» múltfılmi.
Sabaq jospary:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
II. Sabaqtyń taqyryby, maqsaty.
III. Úı tapsyrmasy.
IV. Jańa sabaq.
V. Bekitý.
VI. Qorytyndy. Baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma.
I. Uıymdastyrý kezeńi.
A) Sálemdesý.
Á) Shattyq sheńber.
B) Qys mezgili, búgingi kún jaıly áńgimelesý.
II. Úı tapsyrmasy. Berilgen sýretter boıynsha «Meniń kúshigim» taqyrybyn mazmundaý nemese óz kúshigi, mysyǵy jaıly áńgimeleý, sýretin salý.
III. Jańa taqyryp.
1. «Kim tapqyr?» oıyny. Úı janýarlary qalaı dybystaıdy?
(Úntaspadan úı janýarlarynyń qalaı dybystaıtynyn aıtady)
2. Sózdikpen jumys.
A) oqyp, aýdarý, sózderdi býynǵa bólip oqý, qandaı sóz, tán dybysy bar ma? Suraq qoıý.
Á) sóz tirkesin, sóılemder qurastyrý.
Adam – chelovek
baǵady – ýhajıvaet
Paıda – polza
ákeledi – prınosıt
Jún – sherst
toqıdy – vájet
3. Sergitý sáti.
4. Mátindi mánerlep oqy, aýdar.
Úı janýarlary.
Úı janýarlary: jylqy, sıyr, túıe, qoı, eshki. Úı janýarlaryn adamdar baǵady. Úı janýarlary adamǵa paıda ákeledi. Sıyr, eshki sút, et beredi. Qoı men túıeniń júninen kıim toqıdy.
5. Mátin boıynsha suraqtarǵa jaýap ber.
1. Úı janýarlaryna ne jatady?
2. Úı janýarlaryn adamdar ne isteıdi?
3. Úı janýarlary kimge paıda ákeledi?
4. Sıyr, eshki ne beredi?
5. Neniń júninen kıim toqıdy?
IV. Bekitý.
1 – tapsyrma. Mátindi durys aýdaryp, tolyqtyryp oqy.
Úı janýarlaryn adamdar (ýhajıvaıýt). (Domashnıe jıvotnye) adamǵa (polza) ákeledi. (Korova, koza) sút, et beredi. (Ovsa ı verblúd) júninen kıim (vájýt).
2 – tapsyrma. Gramatıkalyq tapsyrma. (Toptyq jumys)
Jumystardy aýystyrý, bas barmaqpen baǵalaý.
I. Men qoshaqanmen oınaı....
II...... úı janýarlaryn baǵa....
II...... kıim toqı....
III...... paıda ákele....
3 – tapsyrma. Berilgen sózderden durys sóılem qurastyr. (Toptyq jumys)
«Baǵdarsham» tásilimen baǵalaý.
1. Baǵady, janýarlaryn, úı, adamdar.
2. Sút, beredi, sıyr, et, eshki.
3. Kıim, júninen, qoı, toqıdy, men, túıe.
4 – tapsyrma. «Oılaıyq ta, oınaıyq!». Berilgen áripterden sózder qurastyrý.
Jumsaq oıynshyq – qonjyq.
Jylqynyń tóli – qulyn.
Ol týraly ertegi bar – laq.
Eń qorqaq ań – qoıan.
Qoıdyń tóli – qozy.
Ovsa (baran) qalaı aýdarylady? - qoı
5 – tapsyrma. «Án – kóńildiń ajary». «Qoshaqanym» áni.
V. Qorytyndy.
VI. Baǵalaý. Berilgen stıker boıynsha taqtaǵa jaz, kúz aǵashtaryna japsyrý arqyly sabaqtyń qalaı ótkenin baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma. Sózdik jattaý, mátin boıynsha túsinik.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.