InfoHub Logo

Soltústik qazaq jazyǵy
8 synyp
Maqsaty: 1. Soltústik qazaq jazyǵynyń geografıalyq orny, geologıalyq qurylysy, jer bederi, klımat, ózen - kólderi jaıly bilim berý
2. Oqýshylardyń oqýlyq karta, basqa da qosymsha derek kózderimen ózdiginen jumys jasaý, izdený, salystyrý, óz oılaryn erkin de júıeli baıandaý sıaqty qabiletterin damytý.
3. Qorshaǵan tabıǵatty qorǵaýǵa baǵyttalǵan ekologıalyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Oqýlyq, atlas, keskin kartalar, Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, kartochkalar, paıdaly qazba úlgileri, keppeshópter (gerbarı) úlgileri, ınteraktıvti taqta.
Pánaralyq baılanys: bıologıa, Qazaqstan tarıhy
Ádisi: Baıandaý, suraq - jaýap, toppen jumys, keste, test t. b. jumystar

Sabaqtyń barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi.

İİ. Úı tapsyrmasy - «Turan jazyǵy» taqyryby boıynsha suraqtar: 1. gegrafıalyq orny?
2. Aımaqtyń quramy? 3. Jer bederi? 4. Oqýlyq mátini sońynda berilgen №7 suraqqa jaýaptaryn tyńdaý (Aral teńiziniń ekologıalyq jaǵdaıy)

İİİ. Jańa sabaqty Qurmanǵazynyń kúıi «Saryarqamen» bastaımyz jáne ınteraktıvti taqtada dalany beıneleıtin sýretter kórsetiledi.
Taqtada 5 baqylaý suraqtary boıynsha jańa sabaǵymyzdy jalǵastyramyz:
1. NE? 2. QAIDA? 3. QANDAI? 4. NEGE? 5. NE ÚSHİN?
(Oqýshy jaýaptary mynandaı úlgide bolýy tıis: 1. Soltústik qazaq jazyǵy. 2. Elimizdiń solt - de, 3. Tegis, jasyl, shoq ormandar aralasqan. 4 Elimizdiń soltústigi jer bederi, tabıǵaty t. b bilgimiz keledi.)
Dápterge taqyrypty, kúndi jazý. Kartany paıdalana otyryp geografıalyq ornymen geologıalyq qurylymyn baıandaý. Bul jazyq Qazaqstan jerinde Oral taýlarynan Altaıǵa deıin eni 200 - 250 km. jińishke alapty alyp jatyr. Ońtústiginde Saryarqamen shektesedi. Paleozoıdyń qatparly - jaqparly shógindilerinen turady. Kaınozoı erasynda teńiz tartylyp, qazirgi jer bederi qalyptasqan.
Soltústik qazaq jazyǵy 4 aýdanǵa bólinedi.(Int. taqtada kórsetiledi) 1. Esildiń jazyq ormandy dalasy. 2. Tobyl - Obaǵan jazyq dalasy. 3. Esil - Ertis dalasy. 4. Ertis - Qulyndy jazyǵy.
Synyppen «Oqýlyqsyz kartamen jumys» dep atalatyn ózdik jumysy:
Tapsyrmasy: Oqýlyqty jaýyp qoıyp, Soltústik qazaq jazyǵynyń tabıǵat zonalary, klımaty, topyraǵy, geologıalyq qurylymyn atlastyń taqyryptyq kartalary boıynsha oqýshylar ózderi anyqtaıdy.

Toppen jumys
İ top - oqýlyq mátini men kartany paıdalanyp, ósimdik jamylǵysy men janýarlar dúnıesin sıpattaý. Keppe shópterdi (qaıyń. kókterek japyraǵy, qamys, sábizshóp, betege, moıyl) paıdalanyp 5 sezý múshesi arqyly neni baıqady sol týraly myna suraqtar boıynsha shaǵyn shyǵarma jazý (kóremin, estımin, sezemin, ustap kórý arqyly sezinemin)

İİ top - Paıdaly qazba úlgileri arqyly oqýlyq mátini men kartany paıdalanyp sıpattama berý. (tas kómir men qońyr kómir, temir, boksıt t. b)

İİİ top - Ózen - kólderdińsıpattap toptastyrý. Shyǵys Qazastan jeri arqyly aǵyp ótetin neg izgi Ertis ózeni jaıly aıtý. Ol obektiń sol jaq salasy. Qytaıdan Bala Ertis dep bastalyp, Qazaqstanda Qara Ertis dep atalyp, Zaısan kóline quıady. Omby qalasyna deıin 1000km. den astam jerinde birde - bir sala quımaıdy. Tobyl ózeni quıatyn jerden bastap Ertistiń sýy molaıyp, birneshe tarmaqqa bólinedi. Tómengi aǵysynda sol jaǵynan - Tobyl, Esil, Vagaı, Qońdy, oń jaǵynan - Om. Tarta, Demánka kelip quıady. Ólkede Qusmuryn, Shaǵalaly teńiz, Sileti teńiz, Qyzylqaq, Teke t. b kólderi kóp (İshki sýlar taqyrybynan málimetter qosýǵa bolady)
Toptardyń daıyndalýyna 5 - 7 mın. ýaqyt beriledi. Ár top jaýaptaryn qorǵap, geogr. nysandardy kartadan kórsetip, baǵalanady.
Ekologıalyq jaǵdaı týraly muǵalimniń sózi: Elimiz tarıhynda 1955 - 1958 j. j. tyńaıǵan jerlerdi ıgerýge baılanysty Soltústik qazaq jazyǵyndaǵy Pavlodar, Qostanaı oblystarynyń 805 myń ga. qara jáne qońyr topyraq jerleri jyrtylyp, jel erozıasyna ushyrap, egiske jaramaı isten shyǵyp qalǵan. (Slaıd kórsetý)
Sondyqtan bul jerdiń ekologıalyq tepe - teńdigin saqtap qalý úshin orman alqaptaryn keńeıtý, egistik jerlerdiń qunarlyǵy úshin kúresý, ósimdik jamylǵysyn jetildirý jańa tehnologıalady paıdalanýda.
Ózdik jumys: Soltústik qazaq jazyǵy men Turan jazyqtaryna baılanysty jaýaptardy toptastyrý: Syrdarıa, Balqash, Ertis, Qulynda jazyǵy, Shaǵalaly teńiz kóli, Betpaqdala, 18 - 20°S, shól - shóleıt zonasy, +22° +24°S, kaınozoı erasynda teńiz tartylǵan, paleozoıda qalyptasqan epıgersındik qurylym.(Jaýaptardy kestege bólip jazý, árbir jaýapqa qysqasha túsinik berý)

Soltústik qazaq jazyǵy
Ertis, Qulyndy jazyǵy, 18°- 20 °S, kaınazoı erasynda teńiz tartylǵan,
Turan jazyǵy
Balqash, Syrdarıa, Betpaqdala, +22,+24°S, shól - shóleıt zonasypaleozoıda qalyptasqan

İV. Bekitý suraqtary:
Birneshe jaýaptary bar test: Solt. qazaq jazyǵyna baılanysty tujyrymdardy anyqtaý:
A) Onyń quramyna Jalpy Syrt, Kaspıı mańy, Jem ústirti kiredi (jaýap: qate, bul Shyǵys Eýropa Jazyǵyna qatysty)
Á) Ol ońt - de Saryarqamen shektesedi. (jaýap: durys)
B) Onyń basty ózeni Ertis (jaýap - durys)
V) Shól, shóleıt zonalary taralǵan (jaýap - qate, bul Betpaqdalaǵa qatysty)
G) Qaıyń, kókterek, sábizshóp ósedi (durys)
D) Negizgi basty ózeni - Jaıyq. (durys emes) (Durys jaýaptary - á, b, g.)
«Sandar sóıleıdi» dep atalatyn suraqtar, Berilgen sandardy oqýshylar «sóıletýi» kerek.
1) 200 - 250km, 2) 1700km, 3) 100m, 4) 18 - 20°S, 5) 350mm, 6)- 17,- 19 °S.
Jaýaptary: 1 - Solt. Qazaq jazyǵynyń Qazaq jerindegi Oraldan Altaıǵa deıingi qashyqtyǵy.
2 - Esildiń Qazaqstan jerindegi uzyndyǵy
3 - Jazyqtyń soltústiginde bıiktigi
4 - Shildeniń ortasha temperatýrasy
5 - Jaýyn-shashynnyń mólsheri
6 - Qańtardyń ortasha temperatýrasy.

V. Úıge: keskin kartamen jumys jáne erekshe túrdegi úı tapsyrmasy:

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aıagóz qalasy
Aıagóz aýdandyq bilim bóliminiń
«№4 aralas jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
Geografıa páni muǵalimi Turarova Nazgúl Saılaýbekovna