Sheshendik sóz - asyl oıdyń órnegi
Sabaqtyń taqyryby: Sheshendik sóz - asyl oıdyń órnegi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylarǵa ata - babamyzdan qalǵan asyl muralardyń biri – sheshendik óner tulǵasynda maǵlumat berý, Qazaq dalasynda ómir súrgen dýaly, ot aýyzdy, oraq tildi sheshenderdiń urpaqtan urpaqqa, atadan balaǵa mura retinde jetken asyl sózderimen tanystyrý.
Damytýshylyq: oqýshylarǵa sheshendik sózder arqyly zerdeli, bilikti de, bilimdi, oı – qıaly ushqyr, aqyldy, parasatty tapqyr bolýǵa baýlý.
Tárbıelik: Sheshendik sózder arqyly oqýshylardy atadan qalǵan syılastyq, ınabattylyq dostyq, joldastyq sıaqty asyl muralardy úırenýge, tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Baıandaý, suraqqa jaýap, sahnalyq qoıylym.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Tóle bı, Áıteke bı, Qazbek bı sýretteri, Sheshendik sózder kitaby, naqyl sózder.
Sabaqtyń barysy:
Sheshendik sózder – tereń oımen, sheber tilmen aıtylǵan halyq shyǵarmashylyǵy. Ol tapqyrlyq pen sheshendikke úıretetin kórkem sóz úlgisi bolyp tabylady.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Negizgi bólim:
Sálemdesý.
oqýshylar qane ornyńyzdan turyp, sabaǵymyzdy amandasý rásiminen bastaıyq.
Sálemniń sulýyn,
Usyndym gúl etip
Júrektiń jylýyn
Usyndym tý etip
Aıaly alaqan
Nurlansyn dala tań.
İ. Kirispe sóz. (Muǵalim sózi )
oqýshylar, bizderge sonaý – sonaý zamandardan beri. Ata – babalarymyzdan qalǵan mol muralar bar. Olar neler desek
• Eskirmeıtin esti sózder.
• Maqal – mátelder
• Naqyl - aqyl sózder
• Sheshendik sózder bolyp tabylady.
Sheshendik sóz – dúıim jurtyn aýzyna qaratyp asyl sózdiń órnegi. Sheshendik sózder – aýyzeki aıtylý arqyly urpaqtan urpaqqa jalǵasyp bizge deıin kele jatqan óner. El arasyndaǵy sheshilmeıtin daý – damaıdy bir aýyz sózben asa sheberlikpen sheship bergen biz erekshe qadirleıtin sheshenderimiz Jırenshe, Qarashash, Tólebı, Áıteke bı t. b. El bolashaǵyn oılaǵan ot aýyzdy, oraq tildi sheshenderimizden qalǵan asyl muramyz. Endi oqýshylarǵa kezek bereıin.
1 - júrgizýshi.
Qazaq talaı zamandy bastan ótkerip, muqalmaı qalǵan batyr, aqyn sheshen, dana, dara halyq.
2 - júrgizýshi.
Qazaqtyń sheshendik sózderi bata tilekten bastalyp, ónegeli ósıet sózderdi ómirde kezdesetin jer daýy, er quny jesir daýy sekildi, kelis sózderdi qamtıdy.
1 – júrgizýshi
Babalarym,
Rahmet senderge!
Balalarym bolmasyn dep kór - keýde,
Dombyrańmen qosyp án men kúı berdiń.
Ómirge men mylqaý bolyp engende dep Turmaǵanbettiń termesi (Qurmanbekova G.)
2 - júrgizýshi
Kórinis. «Tóle bıdiń sheshendigi» Tóle bı jas kezinde talaı jasy úlken ataqty abyz bılerdiń aldynan ótip batasyn alady. Tóle bala áýeli ákesine barypty. Jasy júzge taqap otyrǵan ákesi yntymaq, el birligi jóninde áńgime aıtyp otyrady. Tóle "Qalaı etkende birlik bolady, onyń kúshi qandaı bolmaq" degendi suraıdy. Sonda. ákesi áýeli jaýap aıtpas buryn bir býma solqyldaq shybyq aldyrady:
- Balam, mynany syndyryp kórshi.
Tóle býylǵan shybyqty olaı - bulaı ıip syndyra almaıdy.
- Endi sol shybyqty birtindep syndyrshy? Tóle ortasynan býylǵan shybyqty sheship, birtindep pyrt - pyrt etip op - ońaı syndyra beredi. Álibek bı:
- Budan ne túsindiń, balam? - deıdi.
Sonda. Tóle bala:
- Túsindim, áke bul mysalyńyzdyń mánisi: yntymaǵy, birligi myqty eldi jaý da, daý da ala almaıdy. "Saıaq júrgen taıaq jeıdi" demekshi, birligi, yntymaǵy joqty jaý da, daý da op - ońaı alady degenińiz ǵoı.
- Bárekelde, balam, durys taptyń. El bıleý úshin aldymen eldi aýyzbirlikke, yntymaqqa shaqyra bil. "Baq qaıda barasyń degende, yntymaqqa baramyn" degeniniń mánisi osy, - depti.
1 – júrgizýshi
Ata - dástúr abyroı kótergenge,
O, bul sózder súıekten óter deme!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Naqyl sóz - aqyl sózderge
1 -oqýshy(Gúlzat )
Jar basyna úı tikpe,
Jar qulasa, úı keter.
Ala bolsa aǵaıyn, rýly elden kúı keter,
Ańdyǵan dushpan kúsheıip, jaý qasynda bas keter.
2 -oqýshy (Baýyrjan)
Sýyq sý ishpe jigitter,
Sýsynyńdy qandyrmas.
Bedeý attyń belgisi,
Bes tún qatyrsa boldyrmas.
Qasa nardyń belgisi -
Shamasyn sorǵa shaldyrmas
Qos júıriktiń belgisi
Quıryǵynan aldyrmas.
3 -oqýshy (Serikbolsyn)
Syrttan kelgen meımanǵa,
Sálem berip, qol alsań
Birinshi etken qurmetiń
Esik ashyp, engizip,
Kórpe tósep, qup alsań
Úshinshi etken qyzmetiń
Meıman yrza bolǵany
Qurmetpen úıge qonǵany
Keshiktirmeı sháı berseń
Umyt bolar tońǵany.
4-oqýshy (Rústem)
Toǵaı tolǵan tal edim, taıaq qylsa sharam ne?
Aıdyn shalqar kól edim, qudyq qylsa sharam ne?
Japalaq qus maqtansa, jardan tyshqan aldym der?
Jaman adam maqtansa, jaqsyny aıaǵynan shaldymder?
Kókirek taza bolmasa, kóz tazasy ne kerek?
Deniń taza bolmasa, til tazasy ne kerek?
5 -oqýshy (Janerke)
Tasyma jigit, tasyma!
Tasyǵan jeter basyńa,
Itelgideı tomarsań kim keledi qasyńa?
Kúshigendeı solqyldap, kúlgeniń ne dosyńa?
Jaqsylyqqa qýanyp, jamandyqqa jasyma,
Óle - ólgenshe turmaıdy, jaqsylyqpen jamandyq
Bir kisiniń basynda!
1 – júrgizýshi «Óner aldy – qyzyl til»
Qyzyl tilin bezenip,
Sheshen jigit daýda oınar
Aq baltyryn túrinip
Palýan jigit toıda oınar
Badanasyn kıip ap,
Bar qaıratyn jıyp ap,
Jasyl týyn kóterip
Shashaqty naıza qolǵa alyp,
Batyr jigit jaýda oınar.
Kórinis. «Turmaǵanbettiń tapqyrlyǵy»
Aqyn Turmaǵanbet jıynda jastarmen jumbaq aıtysyp otyrady.
Jastar arasynan Álıa degen qyz:
• Aǵaı, sizge jumbaq aıtýǵa bolmas pa eken?- dep syzylady.
• Qaraǵym, aıta otyr, - deıdi aqyn. Sonda qyz:
• Tóbeteıim ishi tolǵan sók.
• Tań atqan soń qarasam joq. Ol ne?- deıdi
• Sheshýin tappadym, - deıdi aqyn ádeıi ázildep, - mende saǵan jumbaq jasyraıyn:
• Tóbeteıimniń ishinde sók joq.
• Mundaı jumbaq bolmaıdy, - dep jastar shý etedi.
• Al onda jumbaǵyńnyń sheshýin aıta ǵoı, - deıdi aqyn.
• Meniki juldyz edi, - deıdi qyz.
• Meniki qundyz edi, - deıdi sonda aqyn.
• Aǵaı taǵy jumbaq jasyraıyq,- deıdi qyz.
• Taýdan tas domalattym. Ol ne?
• Bilmeımin,- deıdi aqyn jorta. Men de jumbaq aıtaıyn.
• Taýdan tas domalatqan joqpyn.
• Mundaı jumbaq bolmaıdy, - dep taǵy daýlasady.
• Onda sen jumbaǵynyń sheshýin aıta ǵoı.
• Meniki túıeniń qumalaǵy, - deıdi qyz.
• Meniki túıeniń jumalaǵy - degen eken aqyn.
2 - júrgizýshi
Endi sergitý sátine kezeıik bereıik,Kim jyldam?.
1. Mektep..............., bilim -................
2................ súısindiredi,............. kúıindiredi.
3. Uıada............., ushqanda...............
4. Er...................., ez....................
5. Tentektiń aqyly.....................................
Adasqan áripter.
Sáıkestendir.
Kóp jasaǵan qarıa,
Aqyly teńiz - darıa.
Kóp ónege sózi bar
Sózi soqpaq, ózi nár deı otyryp aýylymyzdyń ardaqty aǵamyz, sheshendik sózdiń sheberi, jyraý aǵamyz
Toqsanbaev Dinıslam aǵamyzdy ortaǵa shaqyryp, asyl muradan tógilgen - asyl sózdi tyńdasaq.
1 – júrgizýshi
Ǵasyrlar boıy ómir tájirıbesiniń nátıjesinen jınalǵan asyl muranyń biri, sheshendik oıdyń zergeri, aıtys óneri bolsa kerek. Endi bir sát. Aıtys ónerin ataly sózge toqtaı bilgen aıtysker qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyrsaq Gúldári jáne Tańsholpan.
Aıtys óneri.
Qorytyndy. Muǵalim sózi,oqýshylar! Biz búgingi sabaǵymyzdan el bolashaǵyn oılaǵan, ot aýyzdy, oraq tildi sheshenderimizden qalǵan asyl muralardan kóp oı túıdik. Bizdiń aramyzdan bolashaqta el bolashaǵyn jyrlaıtyn Jyr dúldúli atanǵan Turmaǵanbet te, úsh júzdiń basyn qosqan Tóle, Qazybek, Áıteke sıaqty bıler shyǵatynyna senim mol. Endeshe -oqýshylar sabaǵymyzdy birimizge birimiz izgi tilek aıtyp aıaqtaıyq. /oqýshylar sheńber jasap tura qalady/ Berikbol saǵan sáttilik tileımin Ásempaz bolma árnege t. b jalǵastyryp ketedi.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylarǵa ata - babamyzdan qalǵan asyl muralardyń biri – sheshendik óner tulǵasynda maǵlumat berý, Qazaq dalasynda ómir súrgen dýaly, ot aýyzdy, oraq tildi sheshenderdiń urpaqtan urpaqqa, atadan balaǵa mura retinde jetken asyl sózderimen tanystyrý.
Damytýshylyq: oqýshylarǵa sheshendik sózder arqyly zerdeli, bilikti de, bilimdi, oı – qıaly ushqyr, aqyldy, parasatty tapqyr bolýǵa baýlý.
Tárbıelik: Sheshendik sózder arqyly oqýshylardy atadan qalǵan syılastyq, ınabattylyq dostyq, joldastyq sıaqty asyl muralardy úırenýge, tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Baıandaý, suraqqa jaýap, sahnalyq qoıylym.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Tóle bı, Áıteke bı, Qazbek bı sýretteri, Sheshendik sózder kitaby, naqyl sózder.
Sabaqtyń barysy:
Sheshendik sózder – tereń oımen, sheber tilmen aıtylǵan halyq shyǵarmashylyǵy. Ol tapqyrlyq pen sheshendikke úıretetin kórkem sóz úlgisi bolyp tabylady.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Negizgi bólim:
Sálemdesý.
oqýshylar qane ornyńyzdan turyp, sabaǵymyzdy amandasý rásiminen bastaıyq.
Sálemniń sulýyn,
Usyndym gúl etip
Júrektiń jylýyn
Usyndym tý etip
Aıaly alaqan
Nurlansyn dala tań.
İ. Kirispe sóz. (Muǵalim sózi )
oqýshylar, bizderge sonaý – sonaý zamandardan beri. Ata – babalarymyzdan qalǵan mol muralar bar. Olar neler desek
• Eskirmeıtin esti sózder.
• Maqal – mátelder
• Naqyl - aqyl sózder
• Sheshendik sózder bolyp tabylady.
Sheshendik sóz – dúıim jurtyn aýzyna qaratyp asyl sózdiń órnegi. Sheshendik sózder – aýyzeki aıtylý arqyly urpaqtan urpaqqa jalǵasyp bizge deıin kele jatqan óner. El arasyndaǵy sheshilmeıtin daý – damaıdy bir aýyz sózben asa sheberlikpen sheship bergen biz erekshe qadirleıtin sheshenderimiz Jırenshe, Qarashash, Tólebı, Áıteke bı t. b. El bolashaǵyn oılaǵan ot aýyzdy, oraq tildi sheshenderimizden qalǵan asyl muramyz. Endi oqýshylarǵa kezek bereıin.
1 - júrgizýshi.
Qazaq talaı zamandy bastan ótkerip, muqalmaı qalǵan batyr, aqyn sheshen, dana, dara halyq.
2 - júrgizýshi.
Qazaqtyń sheshendik sózderi bata tilekten bastalyp, ónegeli ósıet sózderdi ómirde kezdesetin jer daýy, er quny jesir daýy sekildi, kelis sózderdi qamtıdy.
1 – júrgizýshi
Babalarym,
Rahmet senderge!
Balalarym bolmasyn dep kór - keýde,
Dombyrańmen qosyp án men kúı berdiń.
Ómirge men mylqaý bolyp engende dep Turmaǵanbettiń termesi (Qurmanbekova G.)
2 - júrgizýshi
Kórinis. «Tóle bıdiń sheshendigi» Tóle bı jas kezinde talaı jasy úlken ataqty abyz bılerdiń aldynan ótip batasyn alady. Tóle bala áýeli ákesine barypty. Jasy júzge taqap otyrǵan ákesi yntymaq, el birligi jóninde áńgime aıtyp otyrady. Tóle "Qalaı etkende birlik bolady, onyń kúshi qandaı bolmaq" degendi suraıdy. Sonda. ákesi áýeli jaýap aıtpas buryn bir býma solqyldaq shybyq aldyrady:
- Balam, mynany syndyryp kórshi.
Tóle býylǵan shybyqty olaı - bulaı ıip syndyra almaıdy.
- Endi sol shybyqty birtindep syndyrshy? Tóle ortasynan býylǵan shybyqty sheship, birtindep pyrt - pyrt etip op - ońaı syndyra beredi. Álibek bı:
- Budan ne túsindiń, balam? - deıdi.
Sonda. Tóle bala:
- Túsindim, áke bul mysalyńyzdyń mánisi: yntymaǵy, birligi myqty eldi jaý da, daý da ala almaıdy. "Saıaq júrgen taıaq jeıdi" demekshi, birligi, yntymaǵy joqty jaý da, daý da op - ońaı alady degenińiz ǵoı.
- Bárekelde, balam, durys taptyń. El bıleý úshin aldymen eldi aýyzbirlikke, yntymaqqa shaqyra bil. "Baq qaıda barasyń degende, yntymaqqa baramyn" degeniniń mánisi osy, - depti.
1 – júrgizýshi
Ata - dástúr abyroı kótergenge,
O, bul sózder súıekten óter deme!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Naqyl sóz - aqyl sózderge
1 -oqýshy(Gúlzat )
Jar basyna úı tikpe,
Jar qulasa, úı keter.
Ala bolsa aǵaıyn, rýly elden kúı keter,
Ańdyǵan dushpan kúsheıip, jaý qasynda bas keter.
2 -oqýshy (Baýyrjan)
Sýyq sý ishpe jigitter,
Sýsynyńdy qandyrmas.
Bedeý attyń belgisi,
Bes tún qatyrsa boldyrmas.
Qasa nardyń belgisi -
Shamasyn sorǵa shaldyrmas
Qos júıriktiń belgisi
Quıryǵynan aldyrmas.
3 -oqýshy (Serikbolsyn)
Syrttan kelgen meımanǵa,
Sálem berip, qol alsań
Birinshi etken qurmetiń
Esik ashyp, engizip,
Kórpe tósep, qup alsań
Úshinshi etken qyzmetiń
Meıman yrza bolǵany
Qurmetpen úıge qonǵany
Keshiktirmeı sháı berseń
Umyt bolar tońǵany.
4-oqýshy (Rústem)
Toǵaı tolǵan tal edim, taıaq qylsa sharam ne?
Aıdyn shalqar kól edim, qudyq qylsa sharam ne?
Japalaq qus maqtansa, jardan tyshqan aldym der?
Jaman adam maqtansa, jaqsyny aıaǵynan shaldymder?
Kókirek taza bolmasa, kóz tazasy ne kerek?
Deniń taza bolmasa, til tazasy ne kerek?
5 -oqýshy (Janerke)
Tasyma jigit, tasyma!
Tasyǵan jeter basyńa,
Itelgideı tomarsań kim keledi qasyńa?
Kúshigendeı solqyldap, kúlgeniń ne dosyńa?
Jaqsylyqqa qýanyp, jamandyqqa jasyma,
Óle - ólgenshe turmaıdy, jaqsylyqpen jamandyq
Bir kisiniń basynda!
1 – júrgizýshi «Óner aldy – qyzyl til»
Qyzyl tilin bezenip,
Sheshen jigit daýda oınar
Aq baltyryn túrinip
Palýan jigit toıda oınar
Badanasyn kıip ap,
Bar qaıratyn jıyp ap,
Jasyl týyn kóterip
Shashaqty naıza qolǵa alyp,
Batyr jigit jaýda oınar.
Kórinis. «Turmaǵanbettiń tapqyrlyǵy»
Aqyn Turmaǵanbet jıynda jastarmen jumbaq aıtysyp otyrady.
Jastar arasynan Álıa degen qyz:
• Aǵaı, sizge jumbaq aıtýǵa bolmas pa eken?- dep syzylady.
• Qaraǵym, aıta otyr, - deıdi aqyn. Sonda qyz:
• Tóbeteıim ishi tolǵan sók.
• Tań atqan soń qarasam joq. Ol ne?- deıdi
• Sheshýin tappadym, - deıdi aqyn ádeıi ázildep, - mende saǵan jumbaq jasyraıyn:
• Tóbeteıimniń ishinde sók joq.
• Mundaı jumbaq bolmaıdy, - dep jastar shý etedi.
• Al onda jumbaǵyńnyń sheshýin aıta ǵoı, - deıdi aqyn.
• Meniki juldyz edi, - deıdi qyz.
• Meniki qundyz edi, - deıdi sonda aqyn.
• Aǵaı taǵy jumbaq jasyraıyq,- deıdi qyz.
• Taýdan tas domalattym. Ol ne?
• Bilmeımin,- deıdi aqyn jorta. Men de jumbaq aıtaıyn.
• Taýdan tas domalatqan joqpyn.
• Mundaı jumbaq bolmaıdy, - dep taǵy daýlasady.
• Onda sen jumbaǵynyń sheshýin aıta ǵoı.
• Meniki túıeniń qumalaǵy, - deıdi qyz.
• Meniki túıeniń jumalaǵy - degen eken aqyn.
2 - júrgizýshi
Endi sergitý sátine kezeıik bereıik,Kim jyldam?.
1. Mektep..............., bilim -................
2................ súısindiredi,............. kúıindiredi.
3. Uıada............., ushqanda...............
4. Er...................., ez....................
5. Tentektiń aqyly.....................................
Adasqan áripter.
Sáıkestendir.
Kóp jasaǵan qarıa,
Aqyly teńiz - darıa.
Kóp ónege sózi bar
Sózi soqpaq, ózi nár deı otyryp aýylymyzdyń ardaqty aǵamyz, sheshendik sózdiń sheberi, jyraý aǵamyz
Toqsanbaev Dinıslam aǵamyzdy ortaǵa shaqyryp, asyl muradan tógilgen - asyl sózdi tyńdasaq.
1 – júrgizýshi
Ǵasyrlar boıy ómir tájirıbesiniń nátıjesinen jınalǵan asyl muranyń biri, sheshendik oıdyń zergeri, aıtys óneri bolsa kerek. Endi bir sát. Aıtys ónerin ataly sózge toqtaı bilgen aıtysker qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyrsaq Gúldári jáne Tańsholpan.
Aıtys óneri.
Qorytyndy. Muǵalim sózi,oqýshylar! Biz búgingi sabaǵymyzdan el bolashaǵyn oılaǵan, ot aýyzdy, oraq tildi sheshenderimizden qalǵan asyl muralardan kóp oı túıdik. Bizdiń aramyzdan bolashaqta el bolashaǵyn jyrlaıtyn Jyr dúldúli atanǵan Turmaǵanbet te, úsh júzdiń basyn qosqan Tóle, Qazybek, Áıteke sıaqty bıler shyǵatynyna senim mol. Endeshe -oqýshylar sabaǵymyzdy birimizge birimiz izgi tilek aıtyp aıaqtaıyq. /oqýshylar sheńber jasap tura qalady/ Berikbol saǵan sáttilik tileımin Ásempaz bolma árnege t. b jalǵastyryp ketedi.
You Might Also Like
