InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti 10 - synyp

Sabaqtyń taqyryby: Máshhúr Júsip Kópeevtiń «Gúlshat - Sherızat» dastany
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik. Máshhúr Júsip Kópeevtiń «Gúlshat - Sherızat» dastanynyń sújettik jelisin, kompozısıasyn ózdiginen izdený arqyly meńgertý, dastan týraly ǵylymı - teorıalyq túsinik berý, obrazdaryna taldaý jasaý arqyly dastannyń taqyryby men ıdeıasyn tanytý;
2. Damytýshylyq. Synı oılaý kózqarasyn, qabyldaýyn, dúnıetanymyn damytý. Sóz saptaýyn, óz oıyn ashyq aıtýyn, senimin arttyrý;
3. Tárbıelik. Adamgershilikke, adaldyqqa, keshirimdi bolýǵa, rýhanı tazalyqqa úıretý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.

Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: izdenis sabaq
Ádis - tásili: problemalyq izdenis, STO ádisteri, oıyn, toppen jumys, satylaı kompleksti taldaý, modýldik oqytý tehnologıasynyń ádisteri.
Kórnekiligi: slaıd, portret, qıma qaǵazdar, perfokarta, baǵalaý belgilesheleri, bilim kilti.
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, ózin - ózi taný, ádebıet teorıasy, shyǵys ádebıeti

Sabaqtyń barysy.
Uıymdastyrý.
Oqýshylarmen amandasý, túgendeý. Sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Ujymdyq psıhologıalyq uıymdastyrý áreketin júrgizý. Topqa bólý.
1 - top: «Abaıdyń darabozdary»
2 - top: «Abaıdyń kóshbasshylary»

Úı tapsyrmasyn tekserý.
1) Máshhúr Júsip Kópeevtiń «Bulaq kózi» óleńin jatqa oqý.
2) Joba qorǵaý.
1 - top tapsyrmasy: Máshhúr Júsip - dara tulǵa.
2 - top tapsyrmasy: Máshhúr Júsip – etnograf

Ótken taqyrypty pysyqtaý.
«Oljaly bestik» oıyny.
Oıly bolsań, ozyp kór – Máshhúr Júsiptiń shyn esimi? Máshhúr ataný sebebi?
Zerek bolsań, synap kór - Máshhúr Júsip Kópeevtiń kitaptary?
Myqty bolsań, ashyp kór – Aqyn shyǵarmalarynyń ózekti taqyryby?
Júırik bolsań, shaýyp kór - berilgen sózderdiń Máshhúr Júsipke sáıkes kelmeıtinin aıtsań, bestik - seniki.
Alǵyr bolsań, aıtyp kór – Máshhúr Júsiptiń shyǵarmalaryn qalaı toptastyrýǵa bolady?
Daıyn bolsań, alyp kór - Bir adam bar órik, meıiz aǵashy syqyldy,
Jemisinen dúnıe júzi bahra alady.
Bir adam bar terek aǵash syqyldy,
Otqa otyn bolǵannan basqaǵa jaramaıdy. Úzindi qaı óleńnen alynǵan?
Tapqyr bolsań, taýyp kór - Máshhúrdiń ǵumyrnamalyq óleńderin ata.

4. Sabaqtyń maqsatyn qoıý.
Jańa sabaqty ózektendirý.

5. Jańa sabaq.
Dastan týraly ǵylymı - teorıalyq túsinik berý.
a) Dastan (parsysha aıtý, baıandaý, jyrlaý degendi bildiredi) – ádebı - epıkalyq janr. Shyǵys halyqtary ádebıetinde ásirese parsy, túrik ádebıetterinde keń taraǵan. Dastan belgili bir sújetke qurylady. Qurylymynda keıde óleń, keıde qara sóz aralasyp kele beredi.
Qazaq dastandary taqyryby jaǵynan 5 túrge bólinedi:
1. Islam qaǵıdalaryn, dinı nanym - senimderdi nasıhattaıtyn dastandar. Mysaly: «Salsal», «Zarqum» t. b.
2. Shyǵys ańyz - áńgimeleri negizinde týǵan dastandar. «Myń bir tún», «Shahnama», «Totynyń toqsan taraýy»
3. Shyǵys klasıkteri negizinde paıda bolǵan dastandar. Fırdoýsı, Naýaı, Nızamıler jazǵan «Láıli - Májnún», «Tahır - Zýhra», «Eskendir» t. b.
4. Romantıkalyq saryndaǵy ǵashyqtyq dastandar. «Qozy Kórpesh - Baıan sulý», «Qyz Jibek» t. b.
5. Erlik pen el jaıyndaǵy batyrlyq dastandar. «Rústem - Dastan», «Qobylandy», «Alpamys», «Er Tarǵyn»

Toptyq jumys.
«Bilim kózi - kitapta»
«Eń bastysy» oıyny.
1 - top tapsyrmasy: Dastanǵa arqaý bolǵan tirek sózder men sóz tirkesin jazý;
2 - top tapsyrmasy: Dastandaǵy negizgi oıdy ashatyn sóılemderdi jazý.

á) Máshhúr Júsip Kópeevtiń «Gúlshat - Sherızat» dastanynyń mazmunyn baıandaý. Oqýshylarǵa dastandy aldyn ala oqyp kelý tapsyrylǵan. Sondyqtan oqýshylar dastan sújetin tizbekteı baıandap beredi.
Mátinmen jumys júrgizý.
Taldaý suraqtary.
1. Dastannyń janrlyq ereksheligi nede?
2. Ańyzǵa qurylýyn dastannan mysal keltirý arqyly dáleldeńder.
3. «Gúlshat - Sherızat» dastany qazaq dastandarynyń qaı túrine jatady?
4. Parahzattyń aram nıetin mátinnen taýyp oqyńdar.
5. Gúlshat Sherızatty sózben qalaı toqtatady? Mátinnen úzindi keltirý arqyly dáleldeńizder.
Dáptermen jumys.
Dastanǵa satylaı kompelksti taldaý jasaý

Avtory: Máshhúr Júsip Kópeev
Taqyryby: Adal nıetpen ádil is qylý.

Ideıasy: Ádildiktiń jeńiske jetýi,
jaqsylyqtyń saltanat qurýyn dáripteý
Janry: Epos, dastan

Keıipkerleri: Kórkin, Paraqzat, Gúlshat, Sherızat, arystan, kerýenbasy Qoja Saǵıt.
Kompozısıasy: Oqıǵanyń bastalýy. Kórkin patshanyń bir balaǵa zar bolýy. Ańǵa shyǵýy.
Oqıǵanyń baılanysy. Parahzattyń hanymdy óltirtýi, arystannyń balany arystannyń, kerýenbasy Qoja Saǵıttyń balany asyrap alýy. Parahzattyń túsi.
Shıelenis. Sherızattyń erjetip, kerýenshilermen birge Shynmashyn eline kelýi. Gúlshattyń Iran baǵy.
Sharyqtaý shegi. Barystyń haty. Shyndyqty bilý, Parahzatty zyndanǵa tastaý.
Sheshimi. Gúlshattyń ara túsýimen Parahzattyń kúnásiniń keshirilýi.

Óleń qurylysy: Dastan 11 - 12 býyndy, (keıde 7 - 8 býyndy jyr úlgisi de aralasyp kelgen) 3 býnaqty, qara óleń uıqasymen jazylǵan.
Beıneli sózder: epıtet, teńeý sózderdi taýyp, terip jazý.
Tárbıelik máni. Árqashan keshirimdi bolý, adamdarǵa jaqsylyq jasaý.

Obrazdyq taldaý. Dastandaǵy basty keıipkerlerge tómendegi úlgi boıynsha obrazdyq taldaý jasańdar.
1. Keıipkerdiń sıpaty
2. Keıipkerdiń minezi
3. Unamdy ne unamsyz áreketi
4. Maqsaty.

Erkin jaýap. Pikir almasý.
Sóılemdi jalǵastyr. Eger men Sherızat bolsam...

Ómirmen baılanys.
Qazaq qoǵamynda osyndaı jaıttar kezdese me?
Dastandaǵy ózińe unaǵan epızod qaısy?
Dastandaǵy oıdy halyq danalyǵymen qalaı túıindeýge bolady?

6. Bilimdi bekitý.
Zymyran suraqtar.
1. «Gúlshat - Sherızat» dastanynyń sújettik jelisi qaıdan alynǵan?
2. Parahzattyń qyz bala tileýiniń máni?
3. Avtordyń túıindi sózi qandaı?
4. Dastandaǵy ertegilik sıpat pen ańyzdyq sıpatty atańyzdar.
5. Dastan degendi qalaı túsinesiń?
6. Qazaq ádebıetinde dastan neshe túrge bólinedi?
7. Dastannyń tálimdik máni nede?

7. Úı tapsyrmasy.
Dastannan úzindi jattaý.
8. Baǵalaý.
Oqýshylardyń ózin - ózi baǵalaýy.
Refleksıa kezeńi.